Regulaarsete norskajate hulka (norskab vähemalt kolmel ööl nädalas) sattumise risk on kõrgeim suitsetajate hulgas. Neist norskab iga neljas.
Suitsetamisest loobunute hulgas magab mürinaga iga viies. Seevastu mittesuitsetajate hulgas, kes pole ka passiivsed suitsetajad, on norskajaid kõigest 13,7 protsenti.
Ameerika juhtiv kopsumeditsiiniajakiri American Journal Of Respiratory And Critical Care Medicine toob oktoobrinumbris kokkuvõtte küsitlusest, kus Islandil, Norras, Rootsis, Taanis ja Eestis küsitleti
15 555 inimest vanuses 25–54 aastat. Artikli Eesti-poolne autor on Tartu Ülikooli kopsukliiniku juhataja Rain Jõgi.
Küsitletute hulgas esindavad Eestit 1708 tartlast.
Põhjalikus ankeedis tunti huvi nii inimese kehakaalu, koduloomade kui ka näiteks allergiate kohta. Vastajad pidid ise hindama, kui sageli nad on viimastel kuudel valjult ja segavalt norsanud.
Uneuuring liiga kallis
Jõgi sõnul ei anna selline küsitlus nii objektiivset teavet norskamise kohta kui uneuuring, mille jaoks oleks kõik uuritavad pidanud veetma öö uneuuringukabinetis. Selle võimaluse välistas uneuuringu kõrge hind.
Sellest hoolimata ilmnes otsene seos aktiivse suitsetamise ja norskamise vahel. Kui võrrelda mittesuitsetajaid ja päevas rohkem kui paki tõmbavaid suitsetajaid, on viimaste hulgas norskajaid üle kahe korra rohkem.
«Suitsetamise doos on otseses seoses norskamisega,» märkis Jõgi.
Tema sõnul pole seni veel täit selgust, mil moel suitsetamine norskamist mõjutab. Ühe teooria järgi ärritab suitsetamine hingamisteid ja põhjustab limaskestades turset, mis omakorda vähendab hingamisteede läbimõõtu. See ongi norskamise põhjus.
Teise teooria järgi mõjub sigaretisuits närvimürgina, mille tõttu suulagi ja lihased muutuvad liiga lõdvaks ning hakkavad une ajal vibreerima.
Kolmandaks arvab osa meditsiiniteadlasi, et norskamise põhjuseks on nikotiinisõltuvus, mis hakkab und segama – uni muutub korratuks ja see soodustab norskamist.
Avalik keeld aitaks
Kuid lisaks sellele, et suitsetajad norskavad sagedamini, tuli küsitluses välja, et ka pidevalt tossustes ruumides viibivad mittesuitsetajad ehk passiivsed suitsetajad norskavad tavalisest tihedamini. See uuring on esimene, mille järgi passiivne suitsetamine osutus norskamise riskiteguriks.
«See näitab otseselt, et suitsetamise keelamine avalikes kohtades võib anda otsest kasu inimeste tervisele, mida omakorda on võimalik rahas mõõta,» sõnas Jõgi.
Näiteks Rootsiga võrreldes on Eestis sunnitud sigaretisuitsuseid ruume taluma ligi viis korda rohkem mittesuitsetajaid – Rootsis nimetas end passiivseks suitsetajaks 3 protsenti, Eestis aga tervelt 14 protsenti küsitlusel osalenutest.
Samas tunnistasid eestlased norskamist harvemini kui Skandinaavia riikide kodanikud.
«Inimene tavaliselt ise ei tea, kas ta norskab. Seda peab talle keegi ütlema. Tundub, et meil ollakse norskamise suhtes leplikumad kui teistes Põhjamaades,» märkis Jõgi.
Samas võib see olla märgiks ka sellest, et Eestis teatakse uneapnoest ehk norskamistõvest vähem kui ülejäänud neljas küsitluses osalenud riigis.
Uuring näitas otsest seost
Norskamine ja suitsetamine on otseses seoses:
Suitsetab päevas Norskab vähemalt
> kolmel ööl nädalas
0 sigaretti 16 protsenti
5-10 sigaretti 22 protsenti
üle 20 sigareti 34 protsenti
Allikas:
http://www.postimees.ee/071004/esileht/siseuudised/146690.php
