USA psühholoogid, kes uurisid 44 tudengit, jõudsid järeldusele, et haigutamine saadab aitab jahutada aju selleks, et see püsiks erksana.
Seega lükkab haigutamine pigem uinumist edasi, kui aitab sellele kaasa, väidab New Yorgi Albany ülikooli evolutsioonilise psühholoogia uuring.
Soov haigutada siis, kui teised seda teevad, võib olla mehhanismiks, mis aitab rühmal ohuga silmitsi olles ärkvele jääda.
Tavaliselt arvatakse, et inimesed haigutavad, kuna nad vajavad hapnikku, kuid Albany ülikooli teadlaste sõnul näitasid katsed, et hapniku ja süsihappegaasi taseme alanemine või tõus veres ei põhjustanud sellist reaktsiooni.
Nende arvates viitavad tõendid hoopis sellele, et suure koguse õhu sissehingamine aitab jahutada aju ning seeläbi sellel ka paremini funktsioneerida. 44 üliõpilast kaasanud uuring näitas, et need, kes hingasid läbi nina, haigutasid harvemini, kui suu kaudu hingajad ajal, mil neile näidati videot teiste haigutavate inimestega.
Uurijate arvates on see nii sellepärast, et ninas asuvad veresooned saadavad ajju jahedamat verd.
Samamoodi haigutasid vähem need, kelle otsaette oli pandud jahutuspakk võrrelduna nendega, kes hoidsid haigutavaid inimesi vaadates otsaees sooja või toatemperatuuril pakki.
„Kuna haigutamine toimub siis, kui temperatuur ajus tõuseb, võib külma vere ajju saatmine aidata säilitada vaimse tõhususe optimaalset taset,” kirjutavad uuringu autorid.
„Nii et järgmine kord, kui te räägite mõnd lugu ja kuulaja haigutab, ei ole põhjust solvuda — tuleb välja, et haigutamine, mis on füsioloogiline mehhanism tähelepanu säilitamiseks, on hoopis kompliment.”
Allikas:
http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=16347067
