Kes hommikul kauem magab, selle vaim on pikemalt virge. Belgia teadlaste uurimistööst nähtub, et niinimetatud öökulli-tüüpi inimesed suudavad kümmekond tundi pärast ärkamist märksa edukamalt tähelepanu koondada kui lõokese-tüübi esindajad.
On hästi teada, et mõned inimesed eelistavad vara tõusta ja vara magama minna, teised aga magavad hommikul meelsasti sisse, kuid voodisse tagasi enne keskööd eriti ei kipu. Liège'i Ülikoolis tehtud katsetes jälgiti mõlemat tüüpi inimeste aju funktsionaalse magnetresonantsi meetodil.
Katseisikud magasid unekliinikus oma harjumuspärastel aegadel. Poolteist tundi pärast ärkamist tuli neil täita tähelepanu püsivat koondamist nõudnud ülesandeid. Samasuguseid ülesandeid paluti neil täita veel ka 10,5 tundi pärast ärkamist.
Poolteist tundi pärast ärkamist ei märganud teadlased eri tüüpi katseisikute ajutegevuses mingisugust vahet. Aga 10,5 tunnise ärkveloleku järel oli öökullide tähelepanuvõime lõokeste omast selgelt üle.
Seletus paistab peituvat kahes teguris, mis mõlemad meie ärkvelolu ja unisust määravad. Üheks neist on niinimetatud bioloogilise kella signaalid, mis püüavad meie meeli virged hoida. Teine tegur on unevajadus, mis ärkvel oldava aja jooksul üha kasvab.
Uurimistöö kaasautori Philippe Peigneux' sõnul tuli välja, et need kaks mehhanismi ei toimi teineteisest sõltumatult, nagu seni on eeldatud, vaid on alati vastastikuses mõjustuses.
Ajupilt näitas, et kaks ajupiirkonda, mis bioloogilise kella signaale reguleerivad, olid 10,5 tundi pärast ärkamist öökulli-tüüpi inimestel aktiivsemad kui lõokese-tüüpi inimestel. See tähendab, et öökullidel said siis virgutavad signaalid unetarbest võitu. Lõokestel aga surub tugev unetarve virgutussignaalid alla.
Edaspidi tahavad Peigneux ja ta kolleegid välja selgitada, kas inimese uneharjumustest võivad sõltuda ka näiteks mälu ja õpivõime.
Allikas:
http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&id=343&pg=24
