Teadlaste sõnul ei suuda kroonilise unepuuduse käes vaevlevad töönarkomaanid oma magamatust enam tasa teha, kuna loomulik taastumismehhanism lakkab töötamast.
Kuigi meie organism püüab vajakajäänud unetunde tasa teha, pannes meid järgmisel ööl kauem ja/või sügavamalt magama, variseb see mehhanism Illinoisi Nortwestern ülikooli teadlaste sõnul kroonilise unepuuduse puhul kokku, kirjutab Telegraph.co.uk.
UNENÄGUDE SELETAJA
Ajakirjas the Proceedings of the National Academy of Sciences kirjutavad teadlased, et kui rotid jäeti katsete käigus mitmel järjestikusel päeval osaliselt unest ilma, ei tekkinud neil enam soovi unevajadust tasa teha – vaatamata kuhjunud unevaegusele.
«Võime kompenseerida kaotatud unetunde kaob, mis mõjub kahjustavalt nii füüsiliselt kui ka vaimselt,» ütles professor Fred Turek.
Teadlased tegid järelduse, et krooniline magamatus tekitab olukorra, kus lakkab töötamast närvisüsteemi taastumismehhanism. Kuhjunud unevaegusega inimesed ei tunne end teadlaste sõnul unisena, mis mõjub neile hukatuslikult – organism ei saa võimalust taastuda ning inimese töövõime langeb märkmisväärselt.
Teadlaste hinnangul magasid 1960. aastatel inimesed keskmiselt üle 8 tunni päevas. Nüüd on sellest järele jäänud vaid 6 unetundi. Unevaeguse sümptomiteks on Oxfordi ülikooli professori Russel Fosteri sõnul kaalutõus, ärrituvus, hallutsinatsioonid ja depressioon.
Prof. Fosteri sõnul oleme me muutumas zombie-inimesteks, kelle puhul unevaegus kahjustab vaimset ärksust, mälu ja tervist ning tõstab ka õnnetuste riski.
Fosteri sõnul eeldavad tänapäeva 24/7-ühiskonnas paljud inimesed, et oma bioloogilistest vajadustest saab võitu, kuid tegelikult pole see võimalik. Tema sõnul on unevaeguses vaevlevad inimesed suureks probleemiks, millele peaksid rohkem tähelepanu pöörama ka firmajuhid. Samuti ei tohiks Fosteri sõnul võtta unevajadust ravi vajava haigusena.
Allikas:
http://www.tarbija24.ee/100707/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/271251.php
