Unehäired korvavad organismi ja loovad soodsa pinnase mitmete haiguste tekkeks, kuid samas ei kiputa neid eriti ravima.
„Uni on vajalik organismi jõuvarude taastamiseks. Tervisliku ja taastava ööune eelduseks on optimaalne unefaaside kestvus ja omavaheline tasakaal. Kui sügavas unes (NREM) toimub füüsilise tervise taastamine, siis pindmisest ehk unenägude unest (REM) sõltub meie vaimne tervis,” rääkis juuni alguses Tallinnas toimunud peremeditsiini konverentsi pulmonoloogia sessioonil esinenud dr Maie Pärn Mae Pindmaa unekliinikust.
Kui inimene ei suuda hästi magada ja välja puhata, siis võib tegemist olla unehäirega – töövõime langeb, mälu ja keskendumisvõime halvenevad, inimene on vastuvõtlikum haigustele, meeleoluhäiretele ja stressile. Magamata inimene on ka liikluses ohtlik – 20-30% liiklusõnnetustest on põhjustatud unehäiretega inimeste poolt.
Levinumaid unehäireid on norskamine, 60% täiskasvanutest norskab. Kui aga norskamisega kaasnevad hingamispausid, siis on tegemist juba unelämbumistõve ehk uneapnoega.
„Hingamispauside ajal on lõtvunud ülemised hingamisteed kas osaliselt (hüpopnoe) või täielikult (apnoe) kokku vajunud. Hingamisseiskused põhjustavad lämbumistunnet, sest kogu organism vaevleb kroonilise hapnikupuuduse käes. Iga hingamispausiga kaasnevad järsud vere hapnikutaseme langused ja süsihappegaasitaseme tõusud, mis kutsuvad esile peaaju hingamiskeskuse erutust, adrenaliini jt stresshormoonide paiskumist vereringesse, põhjustades vererõhu kõikumisi, südamerütmi muutusi, ainevahetuse kiirenemist ja rohkeid aju ebateadlikke ärkamisi,” selgitas dr Pärn uneapnoe mehhanisme. „Nii toimub meie kehas kosutava ööune asemel hoopis aktiivne võitlus iga hapnikusõõmu pärast – uni on katkendlik ja päevane toimetulek häiritud.”
Unearst märkis, et ajapikku kurnatakse välja organismi kompensatoorsed mehhanismid ning see võib viia juba kõrgvererõhutõve, südamerütmihäirete, aju- ja südameinfarkti, südamepuudulikkuse, rasvumise ja diabeedi tekkele.
„Unehäireid ei kiputa eriti ravima. Lepitakse vaegune kui paratamatusega, aga tegelikult on see suur sotsiaalne probleem,” sedastas dr Pärn.
Allikas:
http://www.med24.ee/avaleht/med24_toopakkumised/article_id-8879
