Haigutamine nakkab — mõnikord haigutab keegi nii magusalt, et seda nähes läheb teistelgi suu avali. Aga tuleb välja, et nakkusoht varitseb mõnesid inimesi rohkem kui teisi.
UNENÄGUDE SELETAJA
Briti teadlased jõudsid hiljuti järeldusele, et mida paremini on inimesel välja arenenud sotsiaalne empaatia, kaasinimeste intuitiivne mõistmine, seda vastuvõtlikum ta haigutamisele on, vahendab ajakiri Horisont BBC uudist.
Peale inimese haigutavad ka paljud muud loomad, näiteks kassid ja koerad, aga ainult inimesel ja võimalik et ka inimahvidel on täheldatud haigutuse nakkavust. Seejuures polegi vaja teise haigutamist otseselt näha, mõnikord piisab ka selle kuulmisest või koguni üksnes haigutusele mõtlemisest.
Mõned viimasel ajal tehtud aju-uuringud on tuvastanud, et nii haigutamise ajal kui ka teistele inimestele kaasa elades aktiveerub ajus üks ja seesama piirkond.
Nüüd on Leedsi Ülikooli psühholoog Catriona Morrison ja ta kolleegid teinud katse, kus lasid psühholoogia- ja inseneri-erialade tudengitel kümme minutit ooteruumis istuda. Samas ruumis istus ka üks katse tegijaid, kes ooteaja jooksul kümme korda haigutas ja ühtlasi jälgis, mitu korda tema uurimisobjekt vastu haigutas.
Pärast paluti osalejatel läbida empaatilisust mõõtev test, kus neil tuli ära arvata fotodel kujutatud inimeste emotsioone. Selgus, et need, kes olid kõige rohkem haigutanud, said testis parema tulemuse.
Lisaks pandi muide tähele sedagi, et psühholoogiatudengid olid suuremad haigutajad ja empaatikud kui insenerid.
Allikas:
http://forte.delfi.ee/news/teadus/haigutamine-nakatab-erinevalt.d?id=16913672
