Mõned unimütsid, kes pidevalt sisse magavad, võivad peagi end osavalt välja vabandada: nad on geneetiliselt määratletud hilise ärkamisega.
Ajakirjas Sleep avaldatud uurimuses kirjeldatakse esmakordselt sisemist kella reguleeriva geeni ja hilise uinumise vahelist seost. Loomulikud rütmid, nagu söögiaeg ja kehatemperatuur, sõltuvad sisekellast, mida mõjutavad vähemalt üheksa geeni.
Esialgsetel andmetel võivad just nimetatud geenide erinevused põhjendada inimeste unemustreid. Surrey Ülikooli molekulaarbioloogia uurimisrühm analüüsis 484 vabatahtliku DNA proove ja uneharjumusi. Lisaks andsid uurimusse panuse Londoni ja Hollandi haiglatest kogutud 16 hilise uinumise all kannatava patsiendi proovid. Üks tsirkadiaanrütme reguleerivatest geenidest (Per3) esineb kahe variandina. Uurimusest selgus, et 75% hilise uinumise all kannatavatest vaatlusalustest on lühema geeniga.
Allikas:
http://epl.ekspress.ee/artikkel/240250
