UNENÄGUDE SELETAJA
Seksimine magades ehk sekssomnia on seisund, mil inimesed sooritavad seksuaalseid toiminguid ilma üles ärkamata. See on palju tavalisem, kui arvata võiks. See võib juhtuda igaühega, kirjutab NaisteMaailm.ee
Erilist tähelepanu peaksid läbi une seksimisele pöörama kõik, kellel on ilmnenud teisigi parasomniaid nagu kalduvus õudusunenägusid näha, magades rääkida, köögis söömas käia või lihtsalt ringi kõndida, sest uneekspert dr. Ishaad Ebrahim`i väitel suudavad ärkvelolekuga samalaadseid tegevusi teha kõik uneskõndijad ning ligi 4% haiguse all kannatavatest täiskasvanutest elavad unehäireid välja seksuaalsel moel.
Tavaliselt pole neil pärast oma tegemiste kohta mingit mälestust ning toimunust annavad vihjeid vaid lähedased või silmnähtavad jäljed voodil. Mõnikord toob magades seksimine endaga kaela ka kriminaalsüüdistuse, sest enesele teadvustamata on keegi lihtsalt ära vägistatud.
Reaalsed juhtumid
Ontario Apellatsioonikohtus sai veebruaris 2007 õigeksmõistva otsuse Toronto maastikuarhitekt, kes püüdis peol, pärast kõva joomist, ühe naisega uneseisundis vahekorras olla. Mr. Luedecke mälestused juhtunust olid väga visandlikud ning ta tunnistas kohtus veel neli varem esinenud magades seksimise intsidenti oma sõbrataridega. Sellise seisundi päästabki tavaliselt valla vähene uneaeg, stress ja alkohol.
Austraalia Sydney Kuningliku Alfredi haigala arst Peter Buchanan kirjeldas, kuidas tal oli 2004. aastal patsiendiks austusväärne keskealine püsisuhtes elav daam, kel oli kalduvus magamise ajal kodust lahkuda, et võõraste meestega vahekorras olla. Naisel polnud oma kaksikelust õrna aimugi. Ajani, mil ta elukaaslane kahtlustavaks muutus ning ta võõra mehega tabas. Mees teadis juba naise kalduvusest ööunes ringi uidata ning oli leidnud kodust ka kondoome. Mr. Buchanan viis naise peal läbi rida uuringuid ning jõudis lõpuks sekssomnia diagnoosini.
Esimene uurimus, kus järeldati, et magades toime pandud seksuaalsed teod on parasomnia uueks vormiks, ilmus 1996. aastal kolme teadlase koostöö tulemusel – dr. Colin Shapiro ja dr. Nik Trajanovic Toronto Ülikoolist ning dr. Paul Fedoroff Ottawa Ülikoolist.
Nime „sekssomnia“ sai seisund Kanada psühhiaatria ajakirjas 2003. aasta juuni numbri artiklis „Sexomnia – uus parasomnia?“
Magades seksimise terminit kasutas antud tähenduses esimest korda Los Angelese neuroloog dr. David Saul Rosenfeld. Uuringud on fenomeni tõestanud polügraafiliste- ja videosalvestustega.
Kuidas on võimalik magades seksida, nii et ise ei teagi?
Ajakirja „Perearst“ andmeil on parasomniad soovimatud kehalised nähtused (nt uneskõndimine), mis esinevad enamasti uneajal. Parasomniate all võib mõista õudusunenägusid, uneaegset käitumist/tegutsemist, krampe, muid uneaegseid või unega seotud haiguslikke nähtusi. Parasomniad jagunevad ärkamise, osalise ärkamise ja unestaadiumide ülemineku häireteks. Paljud neist on kesknärvisüsteemi aktivatsiooni tagajärg. Neid põhjustavad vegetatiivse närvisüsteemi ja lihaste aktiivsus.
Uneekspert Neil Stanley (Surrey Ülikoolist) andmeil muutub sekssomnia all kannatava inimese uni reaalseks tegutsemiseks. Normaalne on, et kui inimese uni jõuab REM-une faasi, mil tavaliselt nähakse ka und, on inimkeha suhteliselt liikumisvõimetus olekus. Parasomnia puhul seda ei juhtu ning inimese keha toimib unenäos nähtule kaasa. Mõne puhul võib musklitoonuse jäämise taga olla geneetika, teise puhul aga alkohol või stress. Kui inimese magamisaegse tegutsemise taust klapib unes nähtuga, ei pruugigi ta üles ärgata – mees näeb unes, et on oma naisega vahekorras ja käitub selle põhjal – reaalsus ei lähe unes nähtuga vastuollu ning ta ei ärkagi üles.
On dokumenteeritud juhtumeid, kus on luupainaja ajel ka inimesi tapetud. Inglismaal on kohtusse jõudnud kriminaalasi, kus mees klohmis videokaameraga oma sõbratari vastu pead ning isegi naise karjumine ei ajanud teda üles. Tüüp ärkas alles selle peale, kui ta tüdruk ütles: „Ma armastan sind!“ Arvatavasti oli see lause unenäos nähtuga vastuolus ning sundis magamisest välja napsama. Inimesed mäletavad oma unenägusid vaid juhul kui selle katkestab ootamatu äratus, kuid isegi siis on need raskesti hoomatavad.
Mis sekssomniat põhjustab?
On olemas vähemalt 11 erinevat seksiga seostatavat unehäiret, mille ühisnimetus on „sekssomnia“. Parasomniad puudutavad inimesi, kes on muidu psüühiliselt täiesti terved ning murdosal neist avaldub see ebateadliku seksuaalkäitumise sügava une ajal.
Dr. Carlos Schenck, Minnesota Regionaalse Unehäirete Keskuse psühhiaater, on unehäireid uurinud juba üle 20 aasta, sealhulgas ka inimestel, kes magades söövad ja autoga sõidavad. Ta leidis, et levinud tervisehäired, näiteks migreen, võivad esile kutsuda unehäireid uneskõndimisest, ebateadlikest külmkapitühjendamistest ja magades toa ringitõstmisest magades seksimiseni. Viimane hõlmab häälitsemist, masturbeerimist, kaaslase hellitamist, vahekorda ja isegi vägistamist, mida ärgates enam üldse ei mäleta. Kui kaaslane sellest hommikul ei räägiks, poleks uneseksijal õrna aimugi, et midagi on toimunud. Vahel annavad magades tegutsemisest aimu ka liiga agressiivse masturbeerimise käigus genitaalidele tekitatud vigastused.
Dr. Schenck leidis ka, et inimesed häbenevad oma kõrvalekallet. Siiski lohutab teadmine, et seisund on ravitav. Enamikul une kiuste seksivatel patsientidel on parasomniat varemgi unes kõndimise ja –rääkimise näol esinenud ning kõige paremini on olukorra lahendanud traditsioonilised parasomniate ravivahendid.
Schenck`i väitel ongi seksiga seonduvate unehälvete kujunemise risk ennekõike neil, kes kannatavad teiste unehäirete - uneskõndimine ja luupainajad – all. Seksuaalne alatoon lihtsalt tekib teatud hetkel juurde. Muidugi on esimene reaktsioon piinlikustunne, kuid hirmul, et selline käitumine viitab psüühilistele probleemidele, pole alust. Schenck kirjutas oma raamatu „Sleep: The Mysteries, The Problems, and The Solutions“ seksiprobleemidele pühendatud peatükis, et „kummaline ja kohatu käitumine magades ei pruugi peegeldada psüühilistele probleemidele ärkvel olles.“ Siiski võivad unehäired ajapikku kaasa aidata muude probleemide, nt. depressioon, kujunemisele ja süvenemisele.
Stanfordi Meditsiinikooli uuring
Stanfordi Meditsiinikooli psühhiaatriaprofessor Christian Guilleminault` ilmus 2002. aasta ajakirjas „Psychosomatic Medicine“ märts/aprill numbris uuringu kokkuvõtte. Uuringus osales 11 patsienti, kelle olid erinevad sümptomid alates valjust soigumisest lõpetades seksuaalse vägivallaga.
Hoolimata sellest, kui eriskummaline või vägivaldne nende käitumine magades ka polnud, ei mäletanud patsiendid järgmisel hommikul midagi.
Guilleminault jagas uuritavad lähtuvalt parasomnia tõsidusest kolme gruppi:
− esimeses grupis oli kaks naist, kelle valjud oiged pere öö-und segasid ja väga palju piinlikke olukordi tekitasid;
− teises grupis oli üks mees ja üks naine, kes magades liiga tarmukalt masturbeerima kippusid ning sellega oma genitaalidele haiget tegid. Mehel õnnestus lisaks peenise marrastustele ka ööseks peale pandud köidikutest vabaneda püüdes kahe sõrmeluud ära murda;
− kolmandas grupis oli kuus meest ja naine kes olid teinud soovimatuid ja vahel ka vägivaldseid lähenemiskatseid sügava une ajal. Ühel juhul püüdis patsient oma naist isegi kägistada – pere teismeline kuulis müdinat ja kutsus politsei, mille tagajärjel mees lõpuks ka Stanfordi Unekliinikusse jõudis. Professorit hämmastas enim see, et taoline ebanormaalne käitumine oli valdava enamuse patsientide puhul juba pikalt kestnud (ühe patsiendi puhul juba 15 aastat), ning keegi polnud varem märganud sellest oma perearstile rääkida.
Inimesed lihtsalt ei teadvusta, et tegu on ravitava meditsiinilise kõrvalekaldega. Üheteistkümnest sekssomniaga patsiendist seitsmel oli olnud varem probleeme uneskõndimisega. Üheteistkümnest patsiendist kümnel kadusid unehäired teisi parasomniaid ravivate rohtudega ära.
Parasomniaid saab ravida!
Enamus häiret uurinud doktoritest on nõus, et tänapäeval plahvatuslikult tihedamini esinevate unehäirete põhjustejaks on pingeline ja kiire elu, mis ei lase lõdvaks lasta ja korralikult välja puhata. Samuti võivad probleemse unekäitumise valla päästa migreen ja alkohol.
Kuigi inimesed teavad, et uneskõndimine, -rääkimine ja -söömine on meditsiinilise taustaga nähtused, peljatakse ikkagi ebatavalise seksuaalse käitumise ilmnemise korral arsti abi järele pöörduda. Kardetakse ümberkaudsete mõnitusi, umbusku ja väiteid, et probleemi all kannatav inimene teab tegelikult väga täpselt, mis toimub ja magamine ning mälulüngad on lihtsalt vabandus. On rumal tunne muidugi, kui ise absoluutselt midagi ei mäleta, kuid ometi oled teinud. Eriti, kui seksuaalne ligitükkimine on teisele osapoolele soovimatu ja alandav.
Magades seksimise ja magades mõrvamise ettekääne on juba inimesi apellatsioonikohtus vanglakaristusest vabastanud. Seda võib mõista või mitte mõista, kuid fakt on see, et tervislikud elusviisid ja õigeaegne meditsiiniline reageerimine võivad parasomnia ajal tehtud rumalusi ennetada. Pealegi – mis kasu on mäluaugu sügavustesse kadunud heast seksist?
Allikas
http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=14449
