Rohkem valgust nahale muudab keharütmi
Ere valgus, mis on suunatud põlveõndlasse, võib keha sisemist kella ümber sättida. See avastus võib aidata üle saada lennureisiga kaasnevatest ajavahehädadest ja talvedepressioonist. Põhikell ajus kontrollib päeva jooksul toimuvat hormoonide taseme tõusu ja langust kehas. Vahetult enne uneaega suureneb melatoniini tase ja keha hakkab jahtuma. Ent tsirkadiaankell, mis ainevahetust juhib, vajab täpseks sättimist, sest selle tsükkel kestab kauem kui 24 tundi.
Varem on teadlased leidnud, et kella saavad õigeks panna silma fotoretseptorid. Nüüd on USA New Yorgi osariigi Cornelli Ülikooli teadlased Campbell ja Murphy näidanud, et valguskiir, mis suunatakse põlveõndlasse, suudab bio-loogilist kella kolme tunni võrra siia-sinna nihutada.
Nad seirasid kehatemperatuuri ja melatoniini taset 15 vabatahtlikul, kes laboris magasid. Öösiti eri aegadel istusid katsealused kolm tundi üleval, valgusti põlveõndlas. Valgustiks kasutati halogeenlampi, mille kiirgus mööda valgusjuhist kaablit põlveõndlasse suunati. Sealjuures katsealune ei näinud, kas lamp oli sisse lülitatud või ei.
Ajakirjas Science oma tulemused avaldanud teadlased kinnitavad, et lülitades sisse valguse enne, kui kehatemperatuur oma madalaimasse seisu jõuab, s.o umbes kell 5.30 hommikul, jääb tsirkadiaantsükkel järgmisel öösel kolm tundi taha. Vastupidi, valgustades põlveõnnalt vahetult pärast seda, kui kehatemperatuur madalaimasse punkti jõuab, lükatakse kehakell samavõrra ette.
Teadlaste sõnul oli põlveõnnal lih-tsalt mugav paik, mida valgustada, mitte aga eriliselt valitud koht.
Kuidas signaal ajju jõuab, pole veel päris täpselt selge. Mõned teadlased arvavad, et sõnumikandjaks võib olla veri. Osa hemoglobiini molekulist, mis kannab edasi hapnikku, on struktuurilt sarnane osaga klorofüllist, mis neelab valgust taimedes.
Teine võimalus on, et töö teevad naha fotoretseptorid. 1996. aastal avastas Aziz Sancar USA North Carolina Ülikoolist, et kogu inim-kehal leidub geeni, mis valmistab taime fotoretseptoriga sarnast valku. Eelmise aasta novembris selgus, et puuviljakärbestel on tiibadel ja jalgadel fotoretseptorid, mis tsirkadiaankella õigeks sätivad.
Nüüd plaanib Campbell konst-rueerida kaasaskantava seadme, mis aitaks vähendada lennureisidest tulenevat ajavahe-ebamugavust, ja miks mitte ka inimesi, kes kannatavad talvedepressiooni käes.
Allikas:
http://www.epl.ee/artikkel/30753
