Levinud on arvamus, et haigutamine viitab unisusele ja igavusele, kuid värske uurimus näitas, et haigutamine aitab tegelikult ärkvel püsida.
New Yorgi ülikooli uurijad märkisid, et haigutamine on organismi automaatne reageering, aidates inimesel ergas ja ärkvel olla, kirjutab abc.net. au.
Uurimus näitas, et haigutamise ajal saadavad ninas olevad veresooned ajju jahedamat verd, muutes aju erksamaks.
Teadlased uurisid 44 üliõpilast, nende haigutamist ja kõike sellega kaasnevat.
«Selle asemele, et uinumist soodustada, aitab haigutamine seda ennetada. Haigutamine on nakkav sellepärast, et grupis olles aitab see ergas püsida,» sõnas uurimuse juht Gordon Gallup.
Uurimuse käigus paluti katsealustel vaadata filmi, kus inimesed haigutavad ja pandi kirja mitu korda katsealused haigutamist vaadates ise haigutama hakkasid.
Lisaks kästi neil sisse ja välja hingata neljal erineval viisil: suu kaudu, nina kaudu, ainult suu kaudu, kui nina oli näpistatega kinni pandud ja normaalselt hingata.
Tulemused näitasid, et normaalselt või ainult läbi suu hinganud inimestest 50 protsenti hakkas kedagi teist haigutamas nähes ka ise haigutama. Ainult nina kaudu hinganutest aga ei hakanud mitte keegi haigutama.
Lisaks avastati, et katsealused, kelle otsaesisele pandi jahedad kompressid ei hakanud haigutajaid nähes haigutama. Need aga, kellele oli pandud toatemperatuuril kompressid, hakkasid haigutama.
Uurijate sõnul näitab haigutamine organismi ärkvelolekuvalmidust.
«Haigutussignaalid näitavad, et organism on ärkvel oleku ja une vahelises faasis,» selgitasid teadlased.
Allikas:
http://www.tarbija24.ee/050707/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/270598.php
