
Kui suveilm pole suurem asi, on paras aeg õppida jõukohast indiaani käsitööd. Kümme aastat Montanas Flatheadi indiaanlaste reservaadis elanud Eva Oruste Bigcrane’i hinnangul on vihmased päevad head peyote- tikandi ja unenäopüüdja valmistamiseks.
Eva Oruste Bigcrane’i arvates on peyote-tikand parim viis ruumiliste esemete dekoreerimiseks. Tema uuel kodumaal, Flatheadi indiaanlaste reservaadis teevad pärltikandeid peamiselt need, kes mingil põhjusel koduseks jäävad. Samas on vähe neid, kes sellega elatist teenivad. «Enamasti tehakse käsitööga rõõmu oma lähedastele,» teab Eva.
Traditsiooniliselt kaunistatakse pärltikandiga indiaani tseremooniates kasutatavate käristite varsi, tantsurõivaste juurde kuuluvate kotkasulgede otsi, nööridest kaunistusi ning talismane. Samuti ehitakse pärltikandiga väikelaste kätkide sangasid. «Minu lastel oli ka selline tugevdatud seljatoega nahast kätki. Laps mähitakse sellesse ja ta on rahul ega nuta,» teab kolme lapse ema Eva. Reservaadi nimi Flathead ehk lamepea olevat alguse saanud just kätkist. Väidetavalt muutus selles hoitud laste pea kuklast lamedaks.
Indiaani tehnika ja muhu mustrid
Esimesed peyote-tikandid tegi eestlanna indiaanlaste kõrvalt õppides. Tõelise profina saab Eva nüüd pastapliiatsile klaaspärlikatte valmis kahe tunniga. «Esialgu kulus selleks 8-10 tundi,» naerab ta.
Ühe oma lemmiktöödest, milles pärlite värvid sujuvalt ja toonhaaval muutuvad, tikkis eestlanna ühe vana indiaani naise palvel, kes kartis, et kallis mälestus ajaga hävib. Koopia tegemisega algaski Eva professionaalse käsitöölise, hiljem pedagoogikarjäär. Nüüd leiutab ta ka ise uusi mustreid. «Selles pole midagi keerulist, läheb vaid vaja geomeetriataju,» seletab Eva.
Ajalooliselt on tikandipärlite toonid reservaadi eri osades väikeste erinevustega, mahedamad värvid jäävad lõuna-, veidi tumedamad põhjaossa. «Musti, erksaid ja tumedaid toone tavaliselt ei kasutada,» teab Eva ja kihistab naerda, kui tunnistab, et tema indiaanikäsitöödes on kohati tuntavad muhu susside mõjutused.
Suurim rõõm - äraandmine
Enne kolonisaatorite tulekut kasutasid indiaanlased pärlite asemel teokarpe. Ammustest aegadest on tänapäeva kandunud ka komme kasutada värvikirevate pärlmustrite kõrval ehetena ka põdrasaba ja kitsekarvu. Nüüd on tehnikasajand indiaanlaste ehete hulka toonud isegi läikivad cd-plaadid.
Indiaanlaste peoriietuse juurde kuuluvad ehtena ka halbade hingede püüdjaid, mida tavaliselt kasutatakse unevalvurina voodi kohal või akna ees.
Eva hääl muutub hellaks, kui ta räägib pidustustest, mida peetakse lahkunute mälestuseks või kellegi tänamiseks-austamiseks. «Näiteks kui noor lõpetab ülikooli, on tema pere tavaliselt nii uhke, et avaldab tervele kogukonnale tänu. Selleks viiakse läbi äraandmise tseremoonia. Peol tantsitakse. See, keda austatakse, on kõige ees. Talle järgneb perekond. Iga kätlemise järel lisandub rivvi uusi tantsijaid, kuni lõpuks on koos 200-300 inimest. Pärast tantsu algab äraandmine. Selleks puhuks on ostetud kalleid asju, näiteks tekke. Aga on ka sugulaste endi valmistatud asju, näiteks halbade vaimude püüdjad. See tseremoonia on suurim austusavaldus.»
Unenäopüüdja valmistamine
Indiaanlased usuvad, et unenäod saadetakse meile öötaevast. Halvad unenäod vangistatakse võrku ja jäävad sinna kinni, kuni hommikuse päikese kiired nad aurustavad. Head unenäod libisevad läbi võrgu mööda sulgi magajale.
Unenäopüüdja meisterdamiseks läheb vaja metallist, puidust või plastmassist rõngast, samas võib selle kokku keerata mistahes puu oksast. Indiaanikäsitöö õpetaja Eva Oruste Bigcrane hoiatab, et puu kuivades võib oksaring sellele seatud niidistiku lonti jätta.
Puuoksa kasutades vajate ka traati rõnga kinnitamiseks. Unenäopüüdja sisu tegemiseks läheb vaja niiti või lõnga. Kaunistamiseks pärleid, sulgi.
Tee nii:
1. Mudi oks pehmeks, et see ei murduks. Keera oks rõngaks kokku. Kinnita otsad traadiga.
2. Võta lõng (niit), seo rõngale aas, millega saad pärast unenäopüüdja üles riputada. Ära lõnga läbi lõika.
3. Jaota ring mõttes mitmeks osaks. Keeruta lõng üle mõtteliste punktide nii, et ringi sisse tekiks pinguldatud lõngadest üheksanurkne kujutis.
4. Üheksanurga iga pinguldatud lõnga keskpunkt saab järgmiseks lõnga kinnituskohaks. Sel moel liigutakse ringi keskosa suunas.
5. Kaitsvat amuletti võib kaunistada pärlite ja sulgedega. Siin näidatud unenäopüüdja võrgustiku keskossa sai kinnitatud punane puupärl, millest omakorda torgati läbi dekoratiivsed suled.
Allikas: Vunder
Peyote-tikandi algkursus
Indiaanlaste riietuses populaarne peyote pärltikand vajab veidi matemaatilist mõtlemist. Vaja on ka eri värvi pärleid, niiti, nõela ja eset, mida tikandiga kaunistama hakatakse. Kaunistav pind ei tohiks olla libe. Esemeks võib olla pastapliiats, võtmehoidja, käevõru, riidepuu.
Alustuseks vali kolme värvi pärleid. Mis tahes mustri tegemisel tuleb esimese rea loomisel alati võtta selline kogus pärleid, et nende arv jaguks neljaga. Alljärgneva sikk-sakk mustri alustamiseks läheb vaja 16 pärlit.
Esimese rea loomiseks tuleb niidile vaheldumisi lükkida kaks erinevat pärlit, näiteks hele (valge) ja tume (sinine). Kokku peab niidile saama 16 pärlit.
Keera pärlitega niit ümber kaunistatava eseme kellaosuti liikumise suunas. Vea niit esimesest pärlist (valgest) läbi, tõmba see pingule. Soovitav on kahe otsa koomale tõmbamisel jätta pärlite vahele vahe. Vaba ruumi pärlirea otste vahel olgu pigem rohkem kui vähe. Kui pärlid jäävad liiga tihedalt, ei näe hiljem ridu.
Hoia niit pärlireast allpool. Lisa kolmandat värvi pärl (punane). Selleks jäta teine värv (sinine) vahele, ning vea niit, millel ripub uus pärl, järgmisest (valgest) läbi. Selle tulemusena moodustub pärlitest diagonaalne kolmik (sinine, valge, punane). Viimane pärl jääb esimestele pärlitele põhjaks. Tõmba niit pingule.
Kui on tekkinud kolmesed pärltikandi grupid, võib järgmised paar ringi tikkida ühe värviga (punasega). Selleks tuleb niit uue pärliga läbi vedada viimati lisatud pärlist (punasest), mis on teistest tunduvalt allpool. Diagonaalrida pikeneb seega veelgi.
Teravatipuliste sakkide tegemiseks lisa nüüd alumiste tippude külge teist värvi (valged) pärleid vaheldumisi põhjavärviga (punasega). Pildil hakkab esimene ring täis saama.
Kui siksakmustri 1. rida on lõpetatud, tee samamoodi sinna otsa teine, lisades vaheldumisi pärleid. Teine rida algab sama värviga mis esimene.
Siksaki kolmas rida tehakse ainult mustrivärviga (valge).
Neljas rida tikitakse taas mõlemat värvi vaheldumisi kasutades, alustades mustrivärviga (valge).
Viies rida kordab neljandat.
Kuuenda rea esimeseks pärliks võta veel üks mustripärl (valge), et siksak korralikult lõpetada.
Kuuenda rea võib teha põhjavärviga (punane). Edasi võta uus värv või jätka valgega, tehes järgmist rida jälle vaheldumisi (vt. 4. rida).
Nüüd võta siksakmustri värviks punane ja korda sama skeemi, mis eespool valgetega.
Allikas:
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=142976






















