Rohkem või vähem on unepuuduse all kannatanud suur osa inimesi.
Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus tegeleb unetuse uurimise ja raviga arst-õppejõud Tuuliki Hion.
Doktor Tuuliki Hion, kui palju inimesi unetuse all kannatab?
Umbes veerand inimestest kannatab ajutise unetuse, kas magamajäämisraskuste, rahutu une, öiste või varahommikuste ärkamiste all. Tihti tekib unetus lühikeseks perioodiks ja uni muutub taas normaalseks.
Osal inimestel muutub unetus aga varem või hiljem püsivaks. Ravida tuleb unetust, mis kestab kaua ja häirib inimese elu.
Päris sageli juhtub, et uni läheb öösel mõneks ajaks ära ja vastu hommikut jääb inimene uuesti magama.
UNENÄGUDE SELETAJA
Kui unetus ei häiri oluliselt päevast toimetulekut, ei pea sellepärast väga palju muretsema.
On veel üks probleem. Inimene saab küll normaalselt magada, aga ta ei anna endale nii palju aega, kui väljapuhkamiseks vaja läheb.
Praegune elu on selline, et neil, kel on tööd, on seda liiga palju. Ka stressi tõttu on uni aeg-ajalt lühem ja öiseid ärkamisi palju. Eesseisvad ülesanded vaevavad ja stressihormoonide süsteem on kõrgendatud valmisolekus.
Vanemas eas on uni juba loomulikult ebapüsivam, ärkamisi on rohkem ja uinumine raskem. Unetuse kaebus sageneb alates 30. eluaastatest, naistel on seda sagedamini.
Mida siis teha?
Kui unetus kestab lühemat aega ega häiri päevast toimetulekut, siis tuleb asja lihtsalt rahulikult võtta. Unetus võib olla lühiajaline ja on teada, mis seda põhjustab. Kui olukord laabub, siis uni paraneb.
Unetust ei tohiks kartma hakata, sest üks põhjus, miks see krooniliseks muutub, ongi see, inimesed hakkavad oma une pärast muretsema. Kui tekib ärevus, muutub uni veelgi halvemaks. Neil juhudel, kui unetus on kestnud üle kuu, päeval on raske toime tulla ja tundub, et olukord ei parane, soovitan abi otsida.
Uinuteid või taimseid rahusteid võib kasutada mõnel ööl järjest, et sellest ringist välja saada. Ma ei soovita neid pikka aega võtta. Igatahes peaks selliseid ravimeid võtma arsti kontrolli all.
Sageli on raskusi uinutite pikaajalise kasutamise lõpetamisega, annuste vähendamisel tekivad võõrutusnähud. Seda tuleb teha spetsialisti juhendamisel väga aeglaselt ja kindla skeemi järgi.
Mida siis ikka teha, kui vähkred voodis, aga uni ei tule?
Lõõgastavaid ja und soodustavaid tegevusi on erinevaid. Sobivad taimeteed, sooja või külma vee protseduurid, paigalpüsimine või tegevus. Lugemine ja televiisorivaatamine võivad uinumist takistada või toetada.
Kui uni on halvemaks läinud, peaks pigem oma öist voodisoleku aega kohe algul lühendama. Voodisse võikski minna samal kellaajal, mil eelmisel õhtul uinuda õnnestus.
Kui ärkate hommikul vara, tuleb üles tõusta. Unetuse krooniliseks muutumise juures on oluline osa voodi ja uneta olemise seostumisel, sest öine ülevalolek ja visklemine võib muutuda kehale harjumuseks.
Une- ja ärkvelolekurütmi paigashoidmine on hästi oluline.
Kas abi võiks olla füüsilisest koormusest?
See peaks olema mõõdukas ja mõnus tegevus. Kroonilised unetud ei kannata suurt füüsilist koormust, osa inimesi ei jää pärast seda üldse magama.
Ainult istuv töö ilma liikumiseta võib tõenäoliselt olla põhjus, miks uni muutub hapramaks. Paras füüsiline koormus annab juurde sügavat und.
Head võib teha õhtune jalutuskäik, kuid inimestele sobiv aktiivsus on väga erinev, seega pole universaalseid soovitusi.
On inimesi, kes saavad magada, aga näevad halbu unenägusid.
Raske öelda, kui sage see nähtus on, aga kindlasti on see põhjus minna psühhiaatri konsultatsioonile. Vahel käivad halvad unenäod kaasas ärevusseisundi ja depressiooniga, samuti traumajärgse stresshäirega. See võib olla ka uneaegsete hingamishäirete tunnus, et inimene ärkab üles halva unenäo pärast.
Kelle juurde tuleks unetuse puhul abi saamiseks pöörduda?
Alustada tuleks perearstist. Kui abi ei saa, võiks paluda end suunata või minna ise psühhiaatri juurde. Võib tulla psühhiaatriakliiniku unehäirete keskusesse. Minu vastuvõtule saab registreeruda telefonil 731 9100.
Psühhiaatri poole pöördumisel saatekirja ei küsita. Tavaliselt ravitakse unetust korduvate kokkusaamiste jooksul. Vahepealseks ajaks koostatakse tegevusplaan ja raviplaan. Äärmuslikel juhtudel, kui muu ei aita, jäetakse patsient haiglasse.
Pikka aega kestnud unetuse korral, mis ravile ei taha alluda, korraldatakse uneuuring. See aitab kindlaks teha, ega unetuse taga leidu mõnda teist haigust.
Abi vajavad ka kõik muud uneaegsed häired: hingamishäired, rahutute jalgade sündroom, perioodilised jäsemeliigutused une ajal.
SOOVITUSED
• Katsu päevavalguses viibida iga päev vähemalt pool tundi.
• Liigu regulaarselt, kuid hoidu ülemäärasest füüsilisest pingutusest.
• Enne magamaminekut tegele millegi rahustavaga ja lõõgastu. Et uni saabuks, peaks keha päevane ärksus langema.
• Mine voodisse alles siis, kui oled unine. Und ei tohiks kramplikult oodata, see ei tule kutsumise peale.
• Tee magamistuba võimalikult mõnusaks: vaikus, sobiv temperatuur, valgus ei paista sisse, mugav ase.
• Väldi alkoholi kasutamist kaks tundi enne magamaminekut.
• Ära joo kohvi ega musta ja rohelist teed pärast kella nelja või kuus tundi enne magamaheitmist.
• Väldi ülemäärast söömist ja joomist, kuid ära mine magama näljasena. Öösel ärgates ära söö, sest see võib muutuda harjumuseks.
• Hommikuti tõuse voodist ühel ja samal ajal. Kui uni on läinud, ära lesi enam asemel.
Allikas:
http://www.sakala.ajaleht.ee/290405/esileht/artiklid/5015781.php
