Lõunauinakut pole põhjust häbeneda! Värske uurimus näitab, et umbes tunnine päevatukk võib värskendada aju ja parandada õppimisvõimet.
Teisalt selgub samast uurimusest, et mida rohkem tunde me ärkvel veedame, seda roidunumaks muutuvad meie ajud, vahendab LiveScience.
UNENÄGUDE SELETAJA
“Uni mitte ainult ei paranda pikaajalise ärkveloleku tekitatud vaevuseid, vaid nihutab teid neurokognitiivsel tasandil edasi punktist, kus te olite enne uinakut,” osutab uurimuse autor, California Berkeley ülikooli psühholoogiaprofessor Matthew Walker.
Uurimus hõlmas 39 hea tervisega noort täiskasvanut, kes jagati kahte rühma: ühe rühma liikmed tegid päeval uinakuid, teised mitte. Südapäeval sooritasid katsealused õppeülesande eesmärgiga treenida hipokampust — ajupiirkonda, mis aitab talletada faktipõhiseid mälestusi. Ülesande soorituse tase oli eri rühmades sarnane.
Seejärel, kell kaks pärast lõunat, tegi uinakurühm 90-minutilise magamispausi, mittetukkujate rühm aga püsis ärkvel. Hiljem samal päeval, kell 18, lahendasid osalejad järgmise vooru õppimisülesandeid. Kogu päeva ärkvel püsinute õppevõime oli kahanenuid, samas kui uinakrühmlaste tulemused olid märkimisväärselt etemad. Tegelikult oli nende õppimisvõime uinakujärgselt isegi paranenud.
Teised teadlased väidavad, et hootine tukkumine on loomulik. Inimesed on kahefaasilised magajad, mis tähendab, et me peaksime magama jupikaupa, mitte pikalt järjest. Umbes kolmandik USA täiskasvanutest tunnistab, et teeb keset päeva uinaku.
Uued avastused kinnitavad uurijate hüpoteesi, mille kohaselt on und vaja selleks, et tühjendada aju lühimälusalv ning teha ruumi uuele teabele, osutas Walker.
Varasemad uurimused on näidanud, et faktipõhiseid mälestusi talletatakse enne mahukamasse prefrontaalsesse ajukoorde suunamist ajutiselt hipokampuses.
“Mõelge sellest nii, et teie hipokampuses asuv e-postkast on täis ning kuni te pole maganud ja “postkasti” noist “fakti-e-kirjadest” puhastanud, ei jõua järgmised kirjad teieni. Teave põrkab tagasi, kuni olete saanud magada ja paigutada andmed teise “kausta”,” näitlikustab Walker.
Uus töö annab mõista, et taoline mälu-taaskäivitusprotsess toimub siis, kui uinuja jõuab une konkreetsesse faasi. Elektroentsefalograafilised katsed, mille raames mõõdeti aju elektrilist aktiivsust, näitasid, et taoline mälumahuvärskendus on seotud teise astme mitte-REM-unega, mis leiab aset sügava une (mitte-REM-) seisundi ja kiireid silmaliigutusi (ingl rapid eye movement, REM) hõlmava unenägude-faasi vahel. Varem oli selle etapi ülesanne ebaselge, kuid uued tulemused annavad aimu, miks inimesed veedavad vähemalt poole uneajast teise astme mitte-REM-unes, ütleb Walker.
Esialgseid tulemusi esitleti Ameerika teaduse edendamise liidu AAAS koosolekul California osariigis San Diegos.
Allikas:
http://forte.delfi.ee/news/teadus/paevane-uinak-teeb-targaks.d?id=29330327&l=fplead
