Uus USAs tehtud uuring kinnitab, et rahutute jalgade sündroomiga inimestel on infarkti ja teiste südame- ning veresoonkonnahaiguste oht suurem. Uuringus osales üle 3400 inimese, nende keskmine vanus oli 68 aastat.
Rahutute jalgade sündroomi iseloomustab tahtmatu jalgade liigutamine une ajal, mis sageli põhjustab une katkemise. Sellega võib kaasneda ebamugavus- või ka sügelustunne, miski “näriv” tunne jalgades (või ka kätes) enne uinumist või ärgates. Valu või ebamäärane “närimistunne” leeveneb näiteks kõndimisel.
Sündroomi esineb kuni 15% inimestest, USAs oletatavasti 10% ringis. Sündroomi täpne põhjus pole teada ning ühest ravi ka pole. Teada on, et seda esineb sagedamini rasedatel, rauavaeguse puhul, dia-lüüsipatsientidel ja mõne tähelepanuhäire korral. Selles uuringus osalenutest kannatas pea 7% naistest ja üle 3% meestest rahutute jalgade sündroomi all.
Mida leiti
Harvardi arstiteadlase John W. Winkelmani juhitud uurimisrühm leidis kõiki andmeid analüüsides mõned seaduspärasused, mis rahutute jalgade sündroomiga seotud on.
Esiteks on rahutute jalgade sündroomiga patsientidel kaks korda suurem oht haigestuda mitmesugustesse südame- ja veresoonkonna või aju veresoonte haigustesse.
Teiseks tuli välja, et rahutute jalgade sündroomi puhul suureneb südameprobleemide oht nii paksudel kui peenikestel, nii meestel kui naistel, nii diabeetikutel kui ka mitte-diabeetikutel, kõrge ja normaalse vererõhuga inimestel.
Kolmandaks näis oht olema tõsisem nendel, kellel sündroomi esineb vähemalt 16 korda kuus või kellel sündroomi nähud on tugevamad.
Dr Winkelman ütles, et see uuring ei tõesta, et rahutute jalgade sündroom ise põhjustab südame-veresoonkonna haigusi, kuid on palju võimalusi, kuidas ta seda põhjustada saaks. Winkelmani sõnul teeb sündroomi all kannataja 200–300 jalgade liigutust öise une ajal.
Rahutute jalgade sündroomiga inimestel on une ajal sageli n-ö aktiivseid perioode, kus jalad liiguvad iga 20–30 sekundi järel. See omakorda põhjustab nii südame löögisageduse kui vererõhu tõusu ning pikema aja jooksul kordudes võib see viia ka südamehaiguste ning aju veresoonte probleemide kujunemiseni. Ja loomulikult segab see head ja värskendavat und ning toob sageli kaasa päevase väsimuse.
Mida teha
Räägi sõpradele, perele või tuttavatele — ka neil võib olla olnud sama probleem ja nad on ehk leidnud enda jaoks lahenduse, mida sinuga jagada.
Vaata koos arstiga üle ravimid — ehk võib mõni neist sündroomile kaasa aidata.
Pea une- ja söögipäevikut — see aitab koos arstiga selgust saada, kas sündroomil võib olla seost toidu ja ravimitega.
Uuri arstilt, kas vere rauasisaldusega on kõik korras ja kas peaks mõnd vitamiini juurde võtma.
Proovi, kas alkoholist ja kohvist loobumine aitab.
Leia endale meeli hõivav tegevus.
Kuna sündroomi nähud leevenevad liikudes, siis just liigutades tulebki talle vastu astuda — pole mõtet lamades kangelast mängida ja kannatada.
Leia endale sobiv liigutamisviis.
Proovi vahelduseks lugeda seistes.
Päeva alusta ja lõpeta venitusharjutuste ja õrna enesemassaažiga.
Kontrolli, kas sinu voodi toetab piisavalt keha ja on mugav — ehk on aeg madrats välja vahetada?
Vaata ka unehügieeni soovitusi rasedatele — osa neist on kõigile kehtivad!
Dr Mindelli soovitused heaks unehügieeniks rasedatele:
1. Tekita endale unerežiim ja püüa sellest ka kinni pidada.
2. Magamistuba peab olema pime, jahe ja mugav.
3. Maga vasakul küljel — see on arenevale lapsele parim.
4. Ära vaata iga natukese aja tagant kella!
5. Kui und ikkagi ei tule, siis üle veerand tunni pole mõtet voodis vedeleda. Tõuse ja mine teise tuppa, tee midagi meeldivat, kuid mitte erutavat. Loe raamatut või kuula rahulikumat muusikat.
6. Alkoholist ja kohvist pole abi.
7. Luba endale lõõgastusaega enne voodisseminekut.
Allikas:
http://naistekas.delfi.ee/tervis/terviseuudised/article.php?id=17987273
