Olukord Eesti liikluses on muret tekitav: 2007. a 9 kuuga hukkus liiklusõnnetuste taga -
järjel 152 inimest ja vigastatuid oli 2169. Võrreldes teiste euroliidu maadega hukkus
Eestis 2006. a liikluses kaks korda enam inimesi kui euroliidus keskmiselt ning kolm korda
enam kui Rootsis. Arvestatuna ühe miljoni inimese kohta hukkus Eestis liiklusõnnetuste
tagajärjel 152, Rootsis 49 ja Soomes 66 isikut.
Liiklusõnnetuse põhjuseid on palju, kuid ekspertide hinnangul on 95% neist põhjustatud
inimesest sõltuvatest asjaoludest. Nende hulka kuuluvad eelkõige ülemäärane riskikäitumine,
alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning väsinud juht.
Soome andmetel on ligi 30% liiklusõnnetustest põhjustatud juhtide väsimusest ning
sellest tingitud reaktsioonivõime halvenemisest, roolis tukastamisest või lausa magama -
jäämisest. Põhjanaabrite liiklusõnnetuste põhjuste analüüs näitas, et väsimusest tingitud
liiklusõnnetused tulevad sagedamini ette suvekuudel, maist augustini ja harvemini esinevad
need südatalvel, s.o jaanuaris, veebruaris. Samuti ilmnes, et nooremaealistel (alla
26aastastel) juhtidel on väsimus sagedasem liiklusõnnetuste põhjus kui vanemaealistel.
Põhjanaabrite analüüs tõi esile järgmised liiklusõnnetusest põhjustatud liiklusõnnetuste
ohutegurid:
• üle 21 tunni magamata olek,
• ööpäevase une kestus vähem kui 6 tundi,
• öisel ajal (kella ühest kuueni) autojuhtimine.
Elu nüüdisajal pakub rohkelt võimalusi ja väljakutseid, vähem mõeldakse sellele, et
adekvaatse tegutsemisvõime säilitamiseks vajab inimene puhkust ja und. Samal ajal kannatab
järjest enam inimesi – hinnanguliselt 10% rahvastikust – mitmesugust tüüpi unehäirete
all.
Unehäired ja vähene magamine ning sellest tulenev väsimus ei ole mitte ainult liiklus-
ja tööõnnetuste sage põhjus, vaid rikub tervikuna organismi tasakaalu ja soodustab
paljude nüüdisajal levinud tervisehäirete – ülekaal, suhkruhaigus, südame isheemiatõbi,
kõrgvererõhktõbi – kujunemist. Teadlased peavad unehäireid ja vähest magamist uueks,
nüüdisajal järjest enam levivaks tervise riskiteguriks. Peab tunnistama, et enamik inimesi
ei ole sellest piisavalt teadlikud ja paljud unehäired jäävad vajaliku tähelepanuta, ehkki
suurt osa neist on võimalik tulemuslikult ravida.
Käesolev raamatuke võiks olla abiks, et saada teadmisi unehäirete, väsimuse ja sellest
tingitud ohtude kohta ning leida võimalusi nendega toimetulekuks.
Koostajad
Marlit Veldi – unehäirete spetsialist
Väino Sinisalu – närviarst
Allikas ja täismahus tekst
http://www.tartuarstid.ee/uneraamat.pdf
