Psühhiaatriakliiniku unearst Tuuliki Hion lubab psühhiaatriaosakonna õel Ketlin Veeväljal enda näole ja pähe kinnitada plaastritaolised elektroodid. Need aitavad une ajal mõõta aju aktiivsust, lihastoonust ja silmaliigutusi. Veel registreeritakse une uuringul patsiendi hingamishäired, norskamine, rindkere ja jalgade liigutused ning vere hapnikuga küllastatuse tase. Hommikul kopeeritakse salvestatu arvutisse ja algab väga töömahukas analüüs.
Foto: Sille Annuk
Uni, nagu selgub, on hell ja habras nähtus ning inimene peab oma unega väga hoolikalt ümber käia. Une pärast ei tohi muretseda. Uni on kuldaväärt varandus. Uni uue kuue annab!
Mõnikord ei taha uni aga tõepoolest tulla. Mõtted tiirlevad peas. Eilse pärast ja homse pärast. Laste pärast ja mehe pärast ja töö pärast. Oh, tuleks uni nagu lumi!
Kõikevõitev uneteadus
Unega tegelevad psühhiaatrid, kõrva-, kopsu- ja hambaarstid. Kõigil neil on uneravis oma võtted ja võimalused. Unemeditsiin on interdistsiplinaarne eriala, mis moodsal ajal areneb ülikiiresti.
Maailmas on uneseltsid ja uneassotsiatsioonid. Eestilgi on oma unemeditsiini selts. Aeg-ajalt kogunevad une asjatundjad unekongressidele, kus nad vahetavad uneuudiseid.
Viimane niisugune kongress leidis aset Šotimaal Glasgow’s ja sellest võttis osa Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku unearst Tuuliki Hion.
Dr Hion on niisugustel kongressidel käinud 1998. aastast peale.
«Unehäired ja unetus on Eestis tugevasti aladiagnoositud hädad,» sõnab dr Hion sissejuhatuseks. «Paljud tervisega kimpus olevad inimesed unetusest üldse ei räägigi. Kuigi just halb uni võib olla nende hädade põhjus.»
Perearsti tähelepanuvõimest ja küsitlusoskusest võib sõltuda, kas inimene, kes on kümme ja enam aastat kannatanud väsimuse all, pääseb uneuuringule ja leiab lõpuks abi!. Või ei leia.
«Alati ei ole uneuuringut vajagi. Suur osa unetuseravist seisneb selles, et me istume ja räägime,» sõnab Tuuliki Hion.
Hion tunnistab, et eriarstide juurde on järjekorrad pikad ja esmakordne patsient peab kaks-kolm kuud ootama. Need esmakordsed patsiendid ei pruugi arsti kabinetti aga jõudagi, sest nad väsivad ootamast ja löövad käega.
Kiirustage, unetud!
See, kultusfilmist «Mehed ei nuta!» populaarseks saanud fraas võib saada üleskutseks nüüdki. Nimelt plaanib unearst Tuuliki Hion koos oma abilistega hakata järjekorrast kadumaläinud inimesi üles otsima ja kutsuma neid kognitiiv-käitumusliku teraapia gruppi.
Unetud on väga erinevad inimesed ja algul ka kõik väga skeptilised inimesed.
Unemeditsiin on aga lai teadus ning sealt leiab unetuse raviks kaugelt rohkem nippe kui soovitust: joo klaas sooja piima.
Tuuliki Hion plaanib lähikuudel luua 9- kuni 10-inimeselist unetute rühma, kes kord nädala või kahe nädala tagant kokku tuleb ja uneõpitoas tööle hakkab.
Programm, millele Tuuliki Hionil silm peale on jäänud, ongi pärit Šotimaalt, Glasgow' Ülikoolist.
Tuuliki Hion sõnul on täiskasvanud elanikkonna hulgas kroonilisi unetuid, neid, kel on unetusest tingitud päevaseid toimetulekuraskusi, 6–10 protsenti. 30 kuni 50 protsendil täiskasvanutest on magamisega ajuti raskusi.
«Paljudel läheb mure ise mööda, ja nad ei tarvitse abi vajada,» sõnab unearst. «See aga ei tähenda, et need inimesed mingil hetkel ei pruugiks tõsiselt hädas olla. Siit kroonilise unetuseni ei ole sugugi pikk maa.»
Mitte kõik inimesed, kes öösel vähe magavad, ei ole päeval väsinud.
Uneaja pikkus, ärkamiste hulk ja päevane väsimus ei ole üksüheses sõltuvuses. Unetuse sümptomid on üldse väga keerulised ja raskesti mõõdetavad tunnused.
Näiteks, mis sümptom on väsimus?!
Kes meist ei oleks väsinud, üks talub vaid väsimust paremini, teine kehvemini. Või siis tähelepanuvõime vähenemine, ärritatavus, nõrk stressitaluvus, rõõmu ja energia kadumine.
Lõppkokkuvõttes annavad aga kõik need sümptomid elukvaliteedi mõõdikutesse tõsise miinuse. Unetuse all kannatajad satuvad õnnetustesse teistest inimestest sagedamini, nende puudutud tööpäevade hulk on teiste omast suurem, sest nad haigestuvad tihti.
Unetus raskendab kõigi haiguste kulgu, olgu need siis füüsilised või psüühilised.
Unejäneseks?!
Lõpuks räägib Tuuliki Hion sellest, et nad otsivad parasjagu patsiente ühe uneravimi uuringusse.
«Ravimiuuringud on Eestis paraku negatiivne teema. Aga ükski antidepressant või unepill ei saa tulla turule ilma ravimiuuringuta,» tõdeb Hion. «Praegu püüame leida neid patsiente, kes uinuvad hästi, aga ärkavad öösel korduvalt.»
See olevat edukate ja intelligentsete inimeste unetus.
Miks peaks inimene end ravimiuuringusse unekatsejäneseks andma, kui teda võivad ohustada seni tundmata kõrvalmõjud?
Dr Hion ütleb, et jah, kuna ravimid ei ole veel tootmises, hoiatatakse inimest kindlasti kõrvalmõjude eest. Samas on tulevikurohud oma arenduses juba niisuguses etapis, et need ei ole tervisele tõsiselt ohtlikud.
Hoopis suurem võimalus on, et uuest ravimist tõuseb unejänestele katse jooksul abi. Omalaadne boonus on dr Hioni sõnul seegi, et ravimiuuringusse tulija pääseb kiiresti arsti juurde, saab oma tervisest ruttu ülevaate. Ja tema probleemiga tegeldakse aina edasi.
Unenipid
• Katsu olla voodis mitte üle 8 tunni!
• Ära oota und! Ära katsu iga hinna eest magada!
• Kui sul on ärevus homse tööülesande pärast, siis mõtle: sa oled varem sellega hakkama saanud ja saad nüüdki.
• Isegi siis, kui magad olulise sündmuse eel halvasti, on su ärksus nii palju kõrge, et üks rahutu öö ei kahjusta su hakkamasaamist.
• Võta õhtul väike planeerimisaeg, ja pane kõik oluline järgmise päeva kohta paberile. Siis saad voodis endale öelda, et ma olen selle kõige peale juba mõelnud.
• Rahusta end raamatulugemisega. See rebib mõtted mujale ja ärevus taandub.
• Kui oled unetuse tõttu oluliselt väsinud, ja juba kuid – siis otsi abi!
Allikas
http://tartu.postimees.ee/251108/tartu_postimees/tarbija/344381.php
