Unenägu – teadusele seni kättesaamatu müsteerium

Ärkad hommikul, laubal külm higi, ja paljalt mõte äsja nähtud unenäole toob külmavärinad ihule. Kuigi hirmuunenägu on vastik, võib see ometi anda märku, et päriselus on midagi veidi valesti. Teisalt jälle võib unenägu ennustada midagi tuleviku kohta.

«Unest on täna teada palju rohkem kui saja aasta eest, kuid siiski ei suuda tänapäevane teadus unenägusid selgitada,» nendib uneuuringute keskuse juht Marlit Veldi. «Unenäod on varasemalt läbi elatu tulemus,» arvab Veldi. Teisalt võib unenäos kajastuda ka hirm tuleviku ees, kui inimene midagi näiteks väga ette kardab.
Uni koos pildiga ja ilma

Unenäod on hoolimata hoolsatele uneuuringutele endiselt jäänud müsteeriumiks, kuna need on une eriline osa, millesse uuringud veel selgust pole toonud.

Teada on vaid see, et unenägude uni esineb peamiselt REM-unefaasis, ajal, mil inimene kinnistab ja «seedib» teadmisi ja õpitut. Unenägude päritolu kohta võib teha vaid oletusi. «Näiteks näevad inimesed unes sageli veekeskkonda, mis võib viidata looteajale emaüsas,» teoretiseerib Veldi.

Uneaegsete hingamishäiretega inimesed on kirjeldanud mitmesuguseid erinevaid situatsioone, mis on seotud lämbumisega. Seega ei peegeldu unenägudes mitte ainult hingelised läbielamised ja hirmud, vaid ka kehalised häired. Arvatakse, et unenägu võib isegi olla segu kogu inimkonna evolutsioonilise arengu mälust.

Unenägude unes mängivad olulist rolli hormoonid ja neurotransmitterid, viimased on närviülekannet teostavad ained.

«Nende tase on näiteks eksamieelsel ööl kahtlemata muutunud ja inimese aju võib sünteesida kaunis sürrealistlikke unenägusid,» usub Veldi.

Psühhiaater ja unenägude uurija Ilmar Soomere on teisel arvamusel. Tema hinnangul on enamik unenägusid endelised, neist omakorda 80 protsenti halvaendelised. Et tulevikusündmusi võimalikult täpselt ette teada, tuleb pöörata tähelepanu unenäos nähtud detailidele.

Sageli tähendavad loendatavad asjad unenäos aastaid mingi sündmuseni. Soomere meenutab: «Üks mees nägi unes, et kaotas jala. Täide läks see unenägu alles 40 aasta pärast.»

Sagedasemad unenäod, mis inimestel esinevad, on kukkumine, lendamine, eksam, alastiolek, jälitamine, ja levinud sümbolina hambad.

Kukkumisel mitu tõlgendust

Sigmund Freudi arvates on selline unenägu enamasti seksuaalse tähendusega (paralleel langenud tüdrukutega).

Tegelikult tähendab kukkumisuni sageli hoopis suhtlemisraskusi. Vahel võib märkida ka uhkust, mis enne kukkumist tuleb. Kukkumine põhjatusse auku võib tähendada kohanemisraskusi oma keskkonnas. Vahel seostatakse sellega ka muutusi, mida peame läbi viima ja mis takistab meie edasiliikumist.

Internetilehekülje www.dreammoods.com kohaselt tähendab kukkumine seda, et inimene tunneb, et elu ei ole tema kontrolli all. Kukkumisunenäod peegeldavad vahel ka läbikukkumist elus või alaväärsustunnet.

Tavaliselt on sellised unenäod esimeses unefaasis, kus esineb sageli lihasekrampe.

Piiblis on seletatud kukkumisund sellega, et inimene ei mõtle või ei käitu jumalale meelepäraselt.

Ilmar Soomere sõnul on kukkumine halb märk. «Tuleb tähele panna pisiasju. Kui kõrgelt ja kui kiiresti kukutakse, mis värvi on taust. Kui kukutakse katuselt, siis tähendab korruste arv elada jäänud aastaid. Mida aeglasemalt kukutakse, seda parem. Mustades ja tumedates toonides taust tähendab depressiooni ja teadmatust. Kui keegi kõrgelt alla lükkab, siis võib tegu olla tapmisega. Üldiselt on kukkumisuni halb enne.»

Kukkumine kõrgelt annab märku kahjust, mis unenäo nägijat võib tabada.

Marlit Veldi püüab siiski unenägudele anda teaduslikku tõlgendust: «Lendamise ja kukkumisega seotud unenägusid võib põhjendada REM-une erilise füsioloogilise seisundiga. REM-une ajal on lihastoonuse aktiivsus väga madal, vastab sügavale unele, samal ajal on aju sama aktiivsusega nagu ärkveloleku ajal. See füsioloogiline seisund annab põhjenduse unenägudele, kus me tahame tormata, joosta, kuid ei saa jalgu maast lahti.»

Lendamine reaalsuse eest?

Lendamisunenägusid peetakse ohu märgiks, samuti võib see tähendada liialdatud eneseteadlikkust ning reaalse elu eest põgenemist. Vana-Egiptuse uskumuse kohaselt leiavad need, kes unes lendavad, väljapääsu mingist raskest olukorrast.

Vanemad inimesed näevad lendamist sagedamini, sest tahavad reaalsusest põgeneda.

Lendamisunenägudes on inimesed sageli teadlikud, et kõik toimub unes. Inimesed kirjeldavad seda vabastava, virgutava ja rõõmsameelse kogemusena. Kui inimene lendab ilma raskusteta, siis kontrollib ta mingit olukorda ka päriselus. Samuti võib see tähendada, et ta on leidnud mingitele asjadele uue vaatenurga.

Lendamisunenäod peegeldavad võimu ja jõu tunnetust. Kui inimesel on raskusi õhus püsimisega, siis võib tal olla raskusi mingi olukorra kontrollimisel. Takistused lennul, näiteks kõrged mäed või puud, võivad tähendada, et keegi seisab eluteel ees.

Kui isik lendab liiga kõrgelt, siis võib see tähendada, et ta kardab edu või väljakutseid.

Lendamisunenäod sümboliseerivad tugevat meelt ja tahet.

Doktor Ilmar Soomerel on lendamisunenägude kohta sootuks teine arvamus. «Hing on une ajal kehast umbes pool meetrit kõrgemal ja taju on hinges, mitte ajus. Seetõttu näevadki inimesed lendamisunenägusid.»

Lendamise tähendus sõltub mitmest faktorist. Kui näiteks all on soo, siis tähendab, et elus seisavad ees takistused. «Tuleks tähele panna erinevaid pisiasju,» teab Soomere. Sageli võivad need olla ohu märgiks.

Vana-Kreeka unenägude seletaja Artemidorus arvas, et kui raskesti haige inimene näeb unes lendamist, siis ta sureb peatselt. Ennetena tähendab unes lendamine ohtu ja elukoha vahetust.

Eksam – pinge ja pingutus

Sigmund Freudi kohaselt on eksamiuni mälestus lapsepõlve karistusest. See võib tähendada ka hirmu toimetuleku ees tulevikus ja olevikus. Sagedamini nähakse und juba sooritatud eksamist. Eksam võib tähendada ka, et inimene paneb ennast reaalelus proovile või tunneb muret tervise pärast. Vahel märgib see hirmu muudatuste ees.

Marlit Veldi Freudi väidet ei usu. Ta toob paralleeli enda elust: «Eksamiga seotud unenägusid, näiteks eksamile mittelubamist, nägin ma enne doktoriväitekirja kaitsmist. Ei varem ega hiljem ole need unenäod mind kummitanud, seega ei suuda ma seda kuidagi seostada oma lapsepõlve karistustega.» Veldi paneb selle pigem stressiseisundi arvele.

Unenägusid selgitava internetilehekülje andmetel võivad eksamiunenäod tähendada madalat enesehinnangut ning kartust, et inimene ei täida talle pandud ootusi. Selline uni võib olla vihje ka sellele, et inimene ei ole veel valmis mingiks väljakutseks. Tavaliselt ei ole asi üldse eksamiküsimustes, vaid ettevalmistamatusest tulenevas ärevuses. Need tunded võivad olla üle kandunud mingist väljakutsest elus.

Inimesed, kes eksamiund näevad, enamasti siiski ei kuku läbi. Pigem ongi probleem just selles, et nad tunnevad, et neilt oodatakse palju.

Ilmar Soomere sõnul tähendab selline uni ees seisvat suuremat pingutust.

Sageli nähakse unes ka eksamipileteid. «Nii on juhtunud näiteks Ago-Endrik Kergega,» teab Soomere rääkida.

Alastioleku vastuolulisus

Ajakirjanikust unenäouurija Georg Finki arvates tähendab alastiolek hirmu end eksponeerida, moraalset kõhklust ning alaväärsustunnet.

Kui inimene ei tunne häbi alasti olla, tähendab see soovi olla sõltumatu ning julgust öelda oma arvamus välja ka delikaatsetel teemadel.

«Unenägude leksikoni» autorite Derek ja Julia Parkeri hinnangul võib alastioleku-uni tähendada, et unenäo nägija on oma senisest riietumisstiilist tüdinud ja vajab vaheldust.

Alastiolek tähendab sageli ka häbi ja haavatavust. Inimene varjab midagi ja samas kardab, et see ilmsiks tuleb. Peaksid ju riided ihu varjama ehk siis saab nende abil varjata oma tõelist olemust. Seega võib alastioleku-und tõlgendada kui püüdu olla päriselus keegi, kes tegelikult ei olda. Samuti näitab see hirmu naeruvääristamise, alandamise ja paljastamise ees. Sageli esinevad sellised unenäod siis, kui inimene on alustanud uut intiimsuhet.

Tihti juhtub sellises unenäos ka nii, et keegi teine peale unenäo nägija ei tee tema alastust märkamagi. Sellisel juhul võib uni anda märku suuremast tähelepanuvajadusest. Nende jaoks, kes alasti olles häbi ei tunne, tähendab selline uni piiramatut vabadust.

«Alastiolek tähendab, et inimene on sooritanud mingi negatiivse teo ja see tuleb avalikuks,» räägib Soomere. Endena tähendab alastiolek kaotust.

Tagaajamine on ohu märk

Vana-Egiptuse uskumuse kohaselt on unes tagaaetav ilmsi tagaräägitav. Kui jälitajaks on vastassoost isik, võib see tähendada erootilisi hirme. Ka võib unenäol olla seos süütundega või olukorraga, kus inimene toimis parima arusaama vastaselt. Põgenemine enda eest tähendab sageli ebakindlust; kui pagemine õnnestub — usku oma võimetesse.

Ilmar Soomere usub, et jälitamisunenägu on märk sellest, et keegi hoiab unenäo nägijal silma peal või kiusab teda taga. «Neuroosihaiged näevad unes sageli jälitamist.»

Reaalelu paine ja ärevus kanduvad tihti üle jälitamisunenägudesse. Jooksmine ja põgenemine on instinktiivne reaktsioon ohule.

Jälitamisunenäod väljendavad sageli toimetulekut hirmu, ärevuse ja depressiooniga. Selle asemel, et situatsioon lahendada, jookseb inimene eest ja väldib probleemi.

Jälitajaks võivad olla emotsioonid, näiteks viha, armukadedus, armastus. Võib-olla tunneb unenäo nägija, et ohus on tema suhted või karjäär.

Tihti võib hirm vägivalla ees leida väljundi unenägudes. Nii peegeldavad jälitusunenäod sageli ka hirmu rünnaku ees. Sellised unenäod esinevad naistel sagedamini kui meestel — naised on füüsiliselt nõrgemad.

Hambavalu – armuvalu?

Hammaste kaotus on võrdeline eneseaustuse kaotamisega. Üldiselt peetakse hambaid agressiivsuse sümboliks. Hambutuks jäämine arvatakse tähendavat suurt energiakaotust eeloleval päeval. Noortel neidudel võib hammaste nägemine tähendada suhtlemisraskusi.

Hambavalu puhul piinab unenäo nägijat mingi tegu, mis viis ta vastuollu südametunnistusega. Samuti seostatakse hambavalu armuvaluga.

Ühe teooria kohaselt tähendavad unenäod hammaste kohta hirmu oma välimuse pärast. Samuti võib hammaste väljakukkumise uni tuleneda kartusest end mingis situatsioonis lolliks teha. Need unenäod peegeldavad närveerimist ning ärevust.

Hambad on võimu ja jõu sümbol ning hammaste kaotus näitab jõuetust. See unenägu annab märku, et unenäo nägija peaks olema enesekindlam ja uskuma rohkem enda väidete kaalukusse.

Viimaste uuringute kohaselt näevad naised menopausi ajal sagedamini hammastest unenägusid. See võib olla seotud hirmuga vananemise ees ning kartusest näha välja ebaatraktiivsem.

Vana-Egiptuses tähendas unenäos hammaste kaotus õnnetust ja surma. Vanasti usuti ka, et hambaid näevad unes näljased. Veel üks uskumus pajatab, et kui hambad unes välja kukuvad, siis tähendab see raha — siit ka legend hambahaldjast.

Magamise ajal lülituvad meeled välja

Unenägude und ei peetud pikka aega üldse unekski, sest see oli muust unest nii erinev. Kui inimene elab aktiivset elu ja teeb rängalt tööd, siis on tema unenägude uni ja ärkamised ka sagedasemad.

Üks unetsükkel koosneb kolmest faasist: pindmine uni, sügav uni ja unenägude uni. Uinudes vajub inimene esmalt pindmisse unne, mida on kaks staadiumit. Seejärel, aju elektrilise aktiivsuse langedes, järgneb sellele sügav uni, mida on omakorda kaks staadiumit. Sügava une käigus lihastegevus ning aju aktiivsus langevad. Sel ajal eritab aju kõrgeid deltalaineid, millele järgneb unenägude uni.

Unenägude une ajal hakkavad silmad suletud laugude all kiiresti liikuma, seepärast nimetatakse seda ka REM-une (rapid eye movement) staadiumiks. Pulss ja ainevahetus kiirenevad ning hingamine muutub kiiremaks ja ebaregulaarsemaks.

REM-une pealt ärkamisega kaasnevad sageli tugevad kehalised reaktsioonid: südamekloppimine, hingeldus ja aju jääb mõneks ajaks ärkvelseisundisse. Selliseid ärkamisi esineb inimestel, kelle töö on seotud emotsionaalsete pingetega.

Üks unetsükkel kordub öö jooksul 4-5 korda. Õhtupoole ööd on ülekaalus sügav uni ja unenägude und on ainult lühikest aega, hommikupoole aga vastupidi.

Unenägude und on kogu uneajast ligi 20 protsenti, sügavat und samuti 20 protsenti ning 60 protsenti on pindmist und.

Allikas: Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku uneuuringute keskus

Allikas:
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=154231