Iga ema teab, kuidas muutub kogu pere elu, kui laps halvasti magab, nutab unes ning nõuab, et vanemad oleksid tema juures. Peaaegu igal neljandal ühe- kuni nelja-aastasel lapsel on unehäired, mis mõjutavad nende enesetunnet ja meeleolu. Rahutu uni, hirmud ning sagedased öised ärkamised mõjutavad lapse psüühikat, nõrgendavad immuunsüsteemi ning muudavad suhted vanematega keeruliseks (kui öised hirmud sunnivad alatasa ärkama ning ema appi kutsuma).
Uni on üks peamisi füüsilise ja vaimse tervise näitajaid. Kõige iseloomulikumalt väljendub see just varases lapseeas.
Laste öiste hirmude põhjusi võib olla terve hulk.
Miks laps magab halvasti?
Et aidata lapsel jagu saada öistest probleemidest, tuleb eelkõige kindlaks teha põhjused, mille tõttu hirmud tekivad.
Sünnitraumad. Rahutut und võivad eelkõige põhjustada närvisüsteemi probleemid — kui on aset leidnud üsasisene infektsioon, sünnitrauma, kui diagnoosiks on pandud suurenenud koljusisene rõhk või eelsoodumus krampideks.
Nendel juhtudel pole mõtet oodata, et erutatud lapsel läheb aja jooksul kõik iseenesest mööda. Hädavajalikud on neuroloogi konsultatsioon ning vastavad uuringud.
Laps on haige. Kui lapsel on kõrge palavik, peavalu või äge kõrvapõletik, võivad teda piinata ka halvad unenäod.
Taoline reageerimine kõrgele kehatemperatuurile on seotud väikelapse peaaju füsioloogiliste iseärasustega (ärritus- ja pidurdusprotsesside ebastabiilsus, suurenenud veresoonte läbilaskvus jms). Normaalne peaaju tegevus on häiritud, sealhulgas ka une ajal.
Ka raskendatud hingamine, olgu see tavaline nohu, tugev köha, lisaks veel astmaatilised hood, halvendavad une kvaliteeti. Kui lapsel on ussid (nende kahjutekitav aktiivsus ilmneb just öösel), on seegi halva une põhjuseks. Sel juhul tuleb teha analüüsid ning last ravida — tänapäevane ravikuur koosneb vaid 1-2 tabletist.
Ülierutuvus. Lapse une kvaliteeti mõjutavad oluliselt nn käitumishäired unes (laps vähkreb palju magades, ei suuda kuidagi uinuda, ärgates nõuab juua jne). Need on seotud isiksuse närvisüsteemi iseärasustega — suurenenud ärevus, kartlikkus, kalduvus hirmu tunda või liigne emotsionaalsus ning tundlikkus.
Vanemate mõistmine ja kannatlikkus sellistes olukordades on lapsele parim ravim. Ja ei mingeid ähvardusi, näiteks: „Jää kohe magama, muidu tuleb kole koll ja viib sind endaga kaasa…”
Hirm pimeduse ees ja karmid mängud
Halva une psühholoogilisteks põhjusteks võivad olla hirm pimeduse ees, hirm surma, üleujutuste, tulekahjude jms ees.
Paljud kolme- kuni viieaastased lapsed ei suuda rahulikult uinuda ilma paokil ukseta või öölambita. Ning põhjus pole mitte üksnes ealistes iseärasustes, vaid meie laste mängudes (eriti visuaalsetes), mis on kaugel rahulikkusest ja muretusest.
Alles nõrguke psüühika ei pea sellele kõigele vastu ning tõstab mässu, siit ka öised košmaarid.
On täiesti lubamatu, et toas, kus magab laps, töötaks teler või arvuti. Lapse aju jätkab sellistes tingimustes pingelist tööd (isegi kui tundub, et laps magab ega reageeri helidele). Kuni 7-aastased lapsed peavad magama vähemalt 11-13 tundi, nooremad koolilapsed aga 10-11 tundi ööpäevas.
Enne magamaminekut tuleb kindlasti tuba tuulutada ning hoida õhus optimaalset niiskust.
Lapse kodu on tema kindlus
Muretsemine oma väikese kasvu, ülekaalu, vanemate lahkumineku, peretülide, vastsündinud õe või venna pärast võivad samuti olla öiste hirmude põhjusteks. Siia loetellu tuleb lisada ka esimest korda lasteaeda või kooli minek.
Kõik uus, ebatavaline ning õige sageli ebameeldiv (äravõetud mängukann, märjad püksid, klassikaaslaste naer, õpetaja tõre sõna), mis päeval tagaplaanile jääb, hakkab oma „täies hiilguses õitsema” öösel.
Siin sõltub väga palju vanemate tarkusest ning mõistmisest. Nende hellus ja toetus, lapse kindel veendumus, et lähedased on alati tema poolel ning kodus on ta alati kaitstud, aitavad sügavalt ja muretult uinuda.
Nõuandeid lapsevanematele
Pange laps magama alati ühel ja samal ajal, järgides rituaale: pesemine, raamatu lugemine, päevasündmuste rahulik arutamine jne. Mida väiksem on laps, seda tähtsam on tema jaoks rutiin.
Ärge asuge enne magamaminekut mudilasega suhteid klaarima, isegi kui ta tõepoolest milleski süüdi on.
Kärarikkad mängud ning teleri vaatamine (kui seal just unejuttu pole) on vaja lõpetada mõned tunnid enne magamaheitmist.
Jälgige, et laps enne und liiga palju ei sööks, kuid ka tühja kõhuga ei tohiks voodisse heita. Ka liigne joomine enne und sunnib 2-3 tunni pärast ärkama.
Võimaluse korral minge lastega enne magamaheitmist välja jalutama. Ka suurematele lastele on jalutuskäigud sama kasulikud.
Mugav madrats ja soe, kuid kerge tekk, õhukesest puuvillasest riidest pidžaama või öösärk ilma tugevate kummide ning seosteta on samuti olulised tingimused lapse rahuliku une tagamiseks.
Üks põhilisi käske vanematele kõlab järgmiselt: alustage igat päeva koos lapsega rõõmsas tujus, õhtu aga lõppegu rahus ja üksmeeles.
Allikas:
http://naistekas.delfi.ee/perekond/peresuhted/et-laps-magaks-nagu-mommi.d?id=17413620
