Hea uni ja korralikult väljamagatud öö on inimese tervise ja hea enesetunde üks põhialuseid. Magamise ajal taastab inimese organism jõuvarusid, töötleb päeva jooksul kogunenud informatsiooni ja lõõgastub.
UNENÄGUDE SELETAJA
Ei ole vist ühtki inimest, kel poleks kogemusi, kui raske on tõusta peale unetut ööd või kuidas mõjub pikka aega kestnud vähene uneaeg. Tänapäeva kiire elutempo juures, kus on soov, tahtmine ja kahjuks sageli ka vajadus palju jõuda, teha ja saavutada, on just uneaeg see, mille arvelt tavaliselt aega näppame, mõtlemata sellele, millised võivad olla tagajärjed. Ühelt poolt on napp uni allikaks üha kasvavale väsimustundele ja stressitaseme tõusule, teiselt poolt teevad sedasama raskused uinumisel ja öösel soovimatult ärkveloldud tunnid.
Selleks, et meie päevased tööd ja tegemised oleksid maksimaalselt hästi tehtud, on meil vaja energiat ja jõudu, sestap peaksime teadlikumalt ja vastutustundlikumalt suhtuma oma organismile laadimiseks vajaliku aja andmisse, ehk siis magamisse.
Une kvaliteedi tegurid
Inimeste unevajadus on muidugi ka erinev, mõnele piisabki viiest-kuuest tunnist, enamasti on aga keskmine uneaeg seitse-kaheksa tundi. Hästi uinumiseks ja tõhusaks väljapuhkamiseks on läbi aegade kasutatud erinevaid vahendeid ja viise. Ühele inimesele sobib paremini üks viis, teisele teine. Väga oluline on see, et magama mindaks ühel ja samal ajal. Magamistuba peaks olema vaikne ja kujundatud rahulikes toonides. Tänapäeval on tihti magamistuppa paistmas tänavavalgustus ja paljud inimesed ütlevad, et päris pimedas nad magada ei saakski.
Valgustus on siiski und häiriv faktor, kuigi me ise ei pruugi sellest aru saada. Nii võiks magamistuba olla võimalikult pime, mida on võimalik saavutada kardinate ja ruloode abil.
Väga oluline on ka voodi ja madratsi headus. Keeruline on end välja puhata madratsil, mille vedrud on külje või selja all tunda, või muhklik madrats, millel puhul suurem osa ööst kulub mugava asendi otsimisele ning tõsisest väljapuhkamisest on asi kaugel.
Enne uinumist ei soovitata tegelda asjadega, mis võiks organismi ärritada või rahutuks muuta. Õhtuse märuli- või põnevusfilmi vaatamise asemel oleks väärtkirjandus või luulekogu oluliselt parem valik lähtudes hea une seisukohalt.
Uinumiseks on abivahenditena kasutusel nii retseptiravimid kui looduslikud vahendid – taimeteed, mesi. Näiteks tass head piparmünditeed meega on ühelt poolt mõnus õhtune jook ja teiselt poolt organismi rahustava toimega.
Juba voodis olles saab und kohale meelitada lõdvestusharjutustega. Mugavalt lebades lõdvestame järjest kõik keha osad alates varvastest kuni pealaeni. Lõdvestumise käigus hingame sügavalt ja rahulikult ning võib juhtuda, et uinutakse juba enne, kui harjutusega lõpule jõutakse.
Hea uni on meie tervise üks peamisi komponente, mida kvaliteetsem on meie uni, seda tervemad ja heatujulisemad me oleme, seda rohkem me jõuame.
Allikas:
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/5BEB551BC6F178D2C22572E300391B0A
