Kui Põhja-Inglismaal elav Nathalie Hoyland õhtul magama läheb, pole tal sageli vähimatki aimu, millal ta jälle üles ärkab. Mõnikord juhtub see alles nädala pärast.
Vaid 26aastane naine kuulub mõne tuhande inimese hulka maailmas, kes kannatavad unehaiguse all, mida kutsutakse Kleine-Levini sündroomiks.
Kui haigus välja lööb, magab Nathalie mitu päeva järjest. Enamasti tuleb seda ette iga kahe kuu tagant. Magamise ajal voodist välja tuleb ta vaid selleks, et tualetti minna või külmkapist midagi hamba alla pista. Kõik see toimub aga poolunes.
“Unerünnakut” ei ole võimalik ette ennustada. Kui see juhtub keset päeva, vajub naine justkui transilaadsesse seisundisse, tal kaob kõnevõime ning lõpuks vajub ta unne, vahendab Daily Mail.
Inimeste sõnul käitub ja näeb Nathalie ataki käivitudes välja kui joobnu, ta ei saa aru millestki, mis ümberringi toimub. Kasu pole ka valjematest helidest või äratuskellast, naine lihtsalt ei ärka.
Sündroomi üheks ebamugavaks kõrvalmõjuks võib olla ka, et unine inimene muutub agressiivseks ja kurjaks, kui keegi teda ärkvel püüab hoida. Täiskasvanud inimesest saab kui trotsi täis laps, kes karjub ja asju loobib.
Arvatakse, et sündroomi põhjustab mingi häire aju selles osas, mis kontrollib und ja söögiisu. Atakke saab leevendada teraapia ja teatud ravimite abil.
* * *
Kleine-Levini sündroom on haruldane neuroloogiline haigus, mida iseloomustab perioodiline hüpersomnia kombineerituna teiste sümptomitega.
Hüpersomnia vältel on täheldatud isiksusehäireid ja hüperfaagiat ehk suurenenud söögiisu. Mainitud on ka hüperseksuaalsust. Tüüpjuhul on haiguse kestvuseks üks kuni kaks nädalat ning aasta jooksul võib atakke esineda ühest kuni viie korrani.
Esmakordselt kirjeldas taolist sündroomi 1920. aastatel Willi Klein, keda hiljem täiendas Max Levin.
Allikas:
http://naistekas.delfi.ee/persoon/mehejutt/article.php?id=15391972
