UNENÄGUDE SELETAJA
Ka öösel kehtib riietumismood: uhkeldav või minimalistlik.
Mood ja seksikus on pidevalt vaidlust tekitavas kombinatsioonis. Nende kahe sümbioos saavutab ööriietuse puhul suurima läheduse. Kui pimeduse saabudes kõik riivid kukuvad, jääb ikka meenutada vana tõde, et see, mida varjatakse, on tihtipeale huvitavam kui see, mida eksponeeritakse.
Seksiga on sama kui riietusega, on head ja halba seksi, häid ja halbu riideid. Siiski mõjub riietatus seksikamalt kui alastus, nähtamatust kehapinnast saab lõputult fantaseerida.
Võtame näiteks aluspüksid, mis 19. sajandi keskpaigani tavapärasesse naistegarderoobi ei kuulunud. Poole põlveni volangidega kaunistatud (hargivahelt kokku õmblemata!) lotakaid kandsid vaid lõbutüdrukud ja kankaanitantsijad, et teadlikult varjata seda, mis mehi kõige rohkem huvitas.
Mõned materjalid on sensuaalsemad kui teised, üks nendest on kindlasti siid. Ööriiete nii nagu ka aluspesu erootiline jõud peitub salajases ja isiklikus, mida teab vaid nende kandja. Tummfilmi vambirolle kehastanud näitlejannad kandsid võtete ajal eriliselt õhukest siidpesu, sest selle tekitatud puudutus aitas neil väljendada karakteri saladuslikku olemust. Teised loobusid igasugusest aluspesust üldse.
Esimesed öörõivad võeti kasutusele 16. sajandi alguses. Selleks oli chemise - pitside ja volangidega kaunistatud rüü, mida tänapäeval kasutatakse hommikukleidina. Esmalt kuulus too poolintiimne pealevise kuninglikku garderoobi ja oli vaatamiseks ainult neile, keda kõrgeausus hommikusele audientsile kutsus. Vastuvõtt võis jätkuda ka parukapuuderdamise ja riietumise juures. Öösärgid ja -jakid tulid nii naiste kui ka meeste moodi siivsal 19. sajandil ning on käigus siiamaani. Uuemal ajal küll tihti küsimärgi alla sattudes, näiteks siis kui Marilyn Monroe kõigile tunnistas, et tema öörüüks pole enamat kui paar piiska Chanel N° 5.
Kus siis veel kui voodis on igaühel vaba voli kehastada just seda rolli, millest ta unistab. Mood pakub selleks hulgaliselt lavakostüüme, mille nimetustega võib enne uinumist tutvust teha.
Öösärk on vabalt langev rõivaese minipikkusest kandadeni. Materjaliks on puuvillane, siid, satään või masstoodangus tihti nailon - kahjuks. Seksikaid ööriideid annaks kindlasti ka keha embavast naturaalsest kiust õmmelda.
Chemise on prantsuskeelne vaste särgile ja kujutab endast poole reieni ulatuvat ööriietust naistele. Materjaliks satään või nailon. Seda võib kasutada ka aluskleidi ehk kombineena. Pikkuselt on lühem kui rahvusvahelises ööriietuse leksikonis kasutusel peignoir ja pikem kui baby doll.
Peignoir või ka penjoar tuleneb prantsuskeelsest sõnast "kammima" ja on vabalt kukkuv naiste hommikukleit. Algselt oli kasutusel siis, kui daam oma soengut seadis. Enamasti ulatub kandadeni ja kantakse öösärgi peal.
Baby dolli nimetuse all tuntakse vaevalt istmikku katvat šifoonist, siidist või satiinist öösärki, mille juurde kuuluvad samast materjalist püksid. Võib olla täiesti läbipaistev ja kaunistatud pitsdetailidega. Nimetus on pärit 1956. aastal vändatud samanimelisest filmist, kus peategelane teismelist beebinaist kehastab.
Negližee on vabalt kukkuv riietusese naistele, mida kantakse hommikul voodist tõustes. Enamasti kandadeni, sageli läbipaistev ja avatud seelikuosaga. Tuli kasutusele 19. sajandi algul, mil andis elegantsele daamile võimaluse võtta külalisi vastu ka siis, kui ta polnud korsetti riietatud. Suure populaarsuse saavutasid siidist ja šifoonist pits-, volang- või sulgedest äärisega negližeed 1920.-1930. aastatel. Tänapäeva läbipaistev hommikumantel ehk negližee "peidab" öösärki või selle puudumisel paljast keha.
Kes ei tunneks pidžaamat - kaheosalist meestele ja naistele kuuluvat voodikostüümi, mille argisemad eksemplarid flanellist, pidusemad aga puhtast siidist õmmeldud on.
Moodne ööriie on enamasti kombineetaoline, selga libisev traksidega särk, edevate pitside ja lillornamendiga kaunistatud või hoopis minimalistlik.
Allikas:
http://www.naistemaailm.ee/artiklid/9479/oo_riided.html
