Tehnoloogiagigant Philips koostöös arstidega arendas biomeditsiinilise voodipesu, mis aitab jälgida südametööd.
Nii padjapüüris kui ka aluslinas on sensorid, mis reageerivad koheselt südamehaigusi põdevate inimeste kehas toimuvatele muutustele ja südametöö halvenemisele, kirjutab Daily Mail.
Voodipesus olevad mikrokiibid saadavd informatsiooni edasi arvutisse. Probleemi tekkides saavad arstid vajaliku informatsiooni ning saavad kohe reageerida ja isegi patsiendi elu päästa.
Biomeditsiiniline voodipesu on pesumasinas pestav ja tavapäraselt kasutatav.
Südameprobleemid saavad alguse siis, kui see organ ei suuda vajalikul määral kehas verd ümber pumbata, jättes koed ilma vajalikust hapnikust ja toitainetest. Tavaliselt tekib selline olukord südamelihaseinfarkti tagajärjel, muutes lihased vere pumpamiseks liiga nõrgaks.
«Südametöö puudulikkuse tagajärjel töötab süda väga kiiresti, et verd pumbata. Selle tõttu hakkab süda kasvanud koormuse tõttu suurenema. Lõpuks ei jõua süda enam töötada ja võib tekkida südame seiskumine. Sellises olukorras võib patsiendi elu päästa ainult arstide kiire tegutsemine,» ütles Dundee ülikooli kirurg Jill Belch.
Ta lisas, et südametööd jälgiv voodipesu annab südameprobleemidest teada juba enne nende tekkimist.
«Biomeditsiiniline voodipesu salvestab kogu magamise ajal inimkehas toimuvad muutused ja selle tõttu on võimeline ette ennustama südameprobleemide teket,» sõnas Belch.
Kogu linal olevad sensorid mõõdavad nii inimkeha liikumist kui ka hingamise muutumist. Lina ääres on suur elektrood, mis jalgadega kokku puutudes mõõdab südame elektrilist aktiivsust. Padjapüür töötab samal põhimõttel.
Elektrilise aktiivsuse muutus annab arstidele märku, et midagi on südamega korrast ära.
«Lina ja padjapüür peavad olema kontaktis palja kehaga. Pea ja jalgade kaudu saab mõõta 90 protsenti südame elektrilist aktiivsust,» sõnas Philipsi esindaja.
Esimesed katsed biomeditsiinilise voodipesuga käivituvad järgmisel aastal Hispaania ja Saksamaa haiglates.
Süda on vereringeelundkonna keskne lihaseline elund, mille kokkutõmbed panevad vere soontes liikuma. Inimese süda asetseb kopsude vahekohas. Südamel on kaks koda ülal ja kaks vatsakest all. Paremasse kotta toovad ülemine ja alumine õõnesveen kehast venoosset verd, vasakusse kotta neli kopsuveeni arteriaalset verd.
Kodade kokkutõmbumisel paiskub veri koja-vatsakesesuistike kaudu vatsakestesse, vatsakeste kokkutõmbel arteritesse. Paremast vatsakesest venoosne veri kopsuarteritesse ja vasakust vatsakesest arteriaalne veri aorti.
Allikas:
http://www.tarbija24.ee/221206/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/235600.php
