Sõduri vihaseim vaenlane, väsimus, on lahinguväljalt kadumas. Briti teadlased on avastanud mooduse, kuidas sättida sõdurite bioloogiline kell ümber nii, et nad võivad 36 tundi järjest ärkvel olla.
Spetsiaalsetesse prillidesse on paigutatud optilised kiud, mis tekitavad sõduri silma võrkkesta äärele heleda valgusringi. Oma olemuselt sarnaneb see valgus päikesetõusule troopikas. Prille kasutaval inimesel tekib kujutelm, et ta on alles äsja ärganud. Ajateenijad võivad täielikku tähelepanu säilitades ärkvel olla ka 48 tundi, kui režiimi lülitada lühikesed, hoolikalt ajastatud uinakud, mis ei kesta üle 20 minuti.
Süsteemi kasutati esmakordselt lahingutegevuses Kosovo pommitamise ajal. Nimelt pidid USA B2 Stealth pommituslennukite piloodid tegema ülipikki, 36tunniseid lahingulende oma salajasest baasist Missouri osariigis Serbiasse. Pilootide tegevust jälgisid arvutid. Nad säilitasid töövõime täielikult, hoolimata sellest, et une kogupikkus oli kõigest tund või paar.
Londoni Imperial College'i uneekspert professor Russell Foster on kasutanud seda tehnoloogiat, et muuta iseenda bioloogilist kella. "Tulemused on muljetavaldavad," ütles ta. "Valgust peab saama õigel ajal ja vältima seda valel ajal, muidu muutub olemine väga kummaliseks."
Fosteri töö senitundmatute valgustundlike rakkudega silma tagaosas on olnud uurimuses kesksel kohal. Varem arvasid teadlased, et silmal on kõigest kaht tüüpi valgustundlikke rakke: nägemiskepikesed, mis võimaldavad näha öösel, ja kolvikesed, mis võimaldavad eristada värve päevavalgel.
Foster, kes elas kaheksa aastat USAs ja tegi uurimustööd Ameerika õhujõududele, avastas silmas veel kaks valgustundlikku rakutüüpi. Neil pole midagi pistmist tavakohase nägemisega. Osutus, et avastatud rakud on ühenduses hüpotalamusega aju selle osaga, mis reguleerib väsimis- ja uneprotsesse.
Uuringute käigus selgus, et inimesed, kellel need rakud puuduvad näiteks teatud tüüpi pimedad , pole sageli võimelised sünkroniseerima oma elu normaalsete päeva ja öö vaheldumise 24tunniste tsüklitega ning magavad tihti valel ajal.
Uurimus põhineb varustusel, mille töötas välja Foster koos oma USA kolleegi dr. Neil Goldmaniga. Eesmärgiks on manipuleerda avastatud rakke, "pommitades" neid kindlat tüüpi valgusimpulssidega.
Tillukesed optilised kiud on paigutatud tavalise väljanägemisega prillide raamidesse ja klaasidesse. Need seatakse silma suhtes sellise nurga alla, et vaataja jaoks tekib valgustunnel, läbi mille prillikandja näeb maailma nagu tavaliselt.
Surrey ülikooli professor Josephine Arendt ütles oktoobri algul rahvusvahelisel unekonverentsil Dresdenis: "Lõpuks peavad sõdurid magada saama, kuid meie suudame und edasi lükata märksa kaugemale, kui varem arvati."
Suurbritannia kaitseministeeriumit ajendas uurimust läbi viima10 000 mehelise kiirreageerimisväeosa loomine 1996. aastal. Tulemused on äratanud suurt huvi ka Briti õhujõududes. Lendudel teistesse ajavöönditesse on vaja tagada, et kohale jõudes ollakse tippvormis.
Marylandis asuva Walter Reedi Armee Uurimisinstituudi teadlane kolonel Gregory Belenky on uurinud väsinud sõdurite käitumismuutusi. Ta tegi kindlaks, et sõdurid on parimas vormis õhtul kella kaheksa ja kümne vahel ning halvimas vormis hommikul kella nelja ja kuue vahel. Kui neid ärkvel hoiti, kahanes nende sooritusvõime 25 protsendi võrra iga magamata päeva kohta.
Allikas:
http://paber.ekspress.ee/arhiiv/1999/43/Aosa/Maailm.html
