Oh neid piinarikkaid vähkremisi, kui uni ei taha ega taha tulla. Insomnia ehk unetus on une-häire, mille korral esineb suutmatus raskusteta magama jääda. Uni on katkendlik või ärgatakse liiga vara. Ligikaudu põeb unetust ehk insomniat iga kolmas inimene, seda ise teadmata. Sestap vajab unehäirete teema ja unehäiretega toime tulemine tõsisemat tähelepanu.
UNENÄGUDE SELETAJA
Unearsti dr Mae Pindmaa sõnul põhjustavad seisundit mitmed haigused. Tänapäeval on esikohal hingamishäiretest põhjustatud uneapnoe ehk unelämbustõbi, teisel kohal on meeleoluhäired, mille teket soodustab kiire elutempo ja sellest tulenevalt ülemäärased pinged ja stressiolukorrad. Unehäireid põhjustavad närvi-ja lihashaigused ning psüühikahäireid.
Sageli kaasuvad unehäired hormonaalse tasakaalu, ainevahetushäirete ning veresoonkonnahaigustega. Und rikuvad kindlasti ka mitmed väliskeskkonna mõjurid – liigne müra ja öine elektrivalgus, arvutid.
Samuti on und segavateks teguriteks halvad harjumused – suitsetamine, ravimite ja sõltuvusainete liigtarbimine.
Pindmaa tõdeb, et kahjuks ei hooli Eesti inimesed veel enda ja kaasinimeste heaolust piisavalt. “Väsinuna tormatakse liiklusesse, kergekäeliselt istutakse autorooli haigena ja olukorras, kui seda ei peaks tegema, ohustades sellega nii iseennast kui ka
kaasinimesi.” Töötatakse sellise koormusega, mis ei jäta aega ei enda ega perekonna jaoks.
2000. aastal rajati TÜ Kliinikumi Kõrvakliiniku alla uneuuringute keskus. Eestvedajaks dr Mart Kull. “Ühel hetkel tekkis vajadus hakata inimeste und objektiviseerima, teha inimestele asi näitlikuks. Kui küsisime patsiendilt, kuidas magate, ei osanud nad vastata,” ning arstid jäid seletustega hätta.
Dr Mart Kulli sõnul polegi norskamine näiliselt haigus, sest vale uni ju ei valuta,” kirjeldab Kull. Tema sõnul soodustab meie külm merekliima hingamisteede kitsenemist, kus on suur roll haigetel mandlitel. Kull rõhutab, et unehäired algavad juba lapsepõlves. Eriti oluline on tema hinnangul see, et magamatus tekitab 40–60% lastest käitumishälbeid. Dr Pindmaa toob näitena Bristoli Ülikoolis tehtud uuringu. See kinnitab, et epideemiliselt levima hakanud lühenenud uni on lastel peamiseks ülekaalulisuse põhjuseks. Oluline on silmas pidada, et pidev une-häire suurendab riski psühhiaatriliste, südameveresoonkonna- ja ainevahetushäirete tekkeks, alandab organismi kaitsevõi-met, tõstab suremust ning viib elukvaliteedi alanemisele.
Iga viies soomlane magab vähe
•• 100 000 soomlast kurdab selle üle, et neil on pikaaegsed uneprobleemid. Soome Uneliidu andmetel kurdab iga viies soomlane, et tal on erinevatel põhjustel unega probleeme. Tõsiste unehäirete üle kaebavad järjest nooremad patsiendid.
•• Uneliidu andmetel jäävad unehäirete põhjused üllatavalt sageli välja selgitamata. Need peaks ikkagi kindlaks tegema, sest liiga vähene või halb uni langetab töövõimet. See omakorda häirib tugevalt inimese päevaseid tegemisi.
•• Lisaks suurendavad unehäired põletikesse haigestumise võimalust. Krooniline unetus on üks olulisematest põhjustest, miks inimesed põevad masendust, tõrjutust ja miks nad töökohtadelt sageli puuduvad.
•• Uneliidu tegevjuhi Pentti Fri sõnul põhjustavad unehäired, mille raviga ei tegeleta, majanduslikku kahju ning see kasvab aasta-aastalt. Elukvaliteedi languse üle kaebab ligi 150 000 soomlast.
•• Unehäirete üle kaebavad ka need, kes on narkoleptikud, hammaste kiristajad, norskajad, uneskõndijad, unerütmide vaheldumise all kannatajad ja stressis inimesed.
Lühike ööuni vähendab liikuvust ja mõjutab kaaluindeksit
•• Ameerikas valminud uuring näitas, et lühike ööuni võib olla ülekaalu tekkimise põhjuseks. Viimasel ajal on saadud viiteid ka selle kohta, et see võib olla seotud hormonaalsete põhjustega. Öise magamise ja kaaluindeksi vahelist seost uuriti Ameerikas maaelanike seas. Selles osales tuhatkond tööealist inimest Iowa piirkonnast ning nende kaalu-indeksit jälgiti aastatel 1999–2004. Oma uneharjumusest rääkisid inimesed ise.
•• Selgus, et mida lühem oli vastaja ööune pikkus, seda suurem oli tema kaaluindeks. Arvesse võeti nii inimese sugu, vanus, haridustase, töö iseloom, sissetulekute suurus, depressiooninähud, perekonnaseis, alkoholi tarvitamine kui ka norskamine.
•• Võimalik, et lühike ööuni viitab üleväsimusele. See omakorda vähendab inimese liikuvust ja seetõttu mõjutab ka kaalu. Lisaks on mõeldav seegi, et halb ööuni mõjutab hormoonide seisu nii, et need omakorda mõjutavad kehakaalu.
Allikas:
http://epl.ekspress.ee/artikkel/363438
