Liigvarajase ärkamise all kannatavad enamasti kesk- ja vanemaealised naised. Hommikupoole ööd ärkamine võib olla sama kurnav kui õhtune unetus, sest inimese loomulik unetarve pole rahuldatud. Ka pole hommikupoole ööd ärkajatel abi unerohtudest.
UNENÄGUDE SELETAJA
Kõige parem on kas või hetkeks voodist tõusta. Aidata võivad ka klaas vett või mõni lehekülg raamatu lugemist.
Hommikupoole ööd ärkajad ei tohiks õhtul enne magamajäämist või öösel pruukida alkoholi - see on kõige kindlam hommikuse une segaja. Isegi vedeliku joomine vahetult enne uinumist pole soovitatav.
Üleminekuaastatel tekkivad uinumisraskused ja katkendlik uni johtuvad sageli naissuguhormooni östrogeeni taseme langusest organismis. Liigvarajase ärkamise puhul tuleks östrogeenipreparaate kasutada õhtuti: nende mõju on öösiti kõige tugevam.
Katkendliku une (korduvate öiste ärkamiste) põhjus võib sageli peituda mõnes diagnoosimata tõves: südamehaigus, allergia, astma. Seepärast tuleks pikaajaliste unehäirete puhul alati pöörduda arsti poole. Ka liigvarajase ärkamise üheks sagedasemaks põhjuseks peetakse hoopis depressiooni.
Allikas:
http://www.epl.ee/artikkel/106536
