Osa inimesi tabab öösel koletiste rünnak, teised süüakse tiigrite poolt ära. Teadlased on kindlaks teinud, mis inimese ajus õudusunenägude ajal juhtub.
Unes kogevad inimesed imetabaseid asju: koletiste rünnakud, maaväliste olendite röövretked jne. Nähtu tundub reaalne ja hirmuäratav. Seniajani ei teatud, mis täpselt ajus luupainajate nägemise ajal juhtub. Osa inimesi oskab fantaasiamaailma tegelikkusest eristada, teised aga peavad seda kohutavaks ja hirmuäratavaks reaalsuseks. Neil, kes unel ja reaalsusel selget vahet teevad, on aju võimeline kahte teadvusseisundit samaaegselt rakendama. Magav aju näeb und ja samal ajal allutab nähtud unefantaasiad reaalsuse kontrollile.
Teadlased on püüdnud seda aju omadust suurendada, mille tulemusel inimene õpiks eristama ebareaalset tegelikkusest. Nädalaste koosviibimiste ajal pidi testrühm läbi töötama situatsioonid, mille abil nad õppisid unenägusid reaalsusest eristama. Umbes nii, et kui endal nina kinni surud ja siiski selle kaudu hingata saad, näed und.
20 uuritavast 6 olid tõepoolest võimelised oma reaalsusetaju selle meetodi abil suurendama. Ajuga ühendatud elektroodide abil tehti unelaboris kindlaks, et nn selgete unenägude ajal on aju otsmikuosa töö aktiivsem kui tavaliselt.
See osa ajust on vastutav selle eest, et me nähtut kriitilise pilguga hinnata oskaksime ja magades on see osa ajust tavaliselt mitteaktiivses seisundis. Kui näeme selgelt reaalsusest eristatavaid unenägusid, aktiveerub just nimetatud ajuosa, samal ajal, kui kogu ülejäänud osa ajust justkui edasi magab.
Ometi on testi tulemused peamiselt väikese uuritavate arvu poolest pisut etteruttavad, kuid teadlased panustavad sellele teesile palju lootuseid. Kui nn reaalsete unenägude sagedust on tõepoolest võimalik treenida, võivad inimesed, kes tihti luupainajaid ja muid õudusunenägusid näevad, õppida teadlikult neid läbi nn reaalsuskontrolli laskma ja nii ei oleks need enam nii õudu ja hirmu tekitavad, kuna inimene teaks siis, et tegemist pole reaalsusega.
Tehtud uuring võib määrava tähtsusega olla ka psühhoosi all kannatavate inimeste jaoks, kuna ka selle haiguse puhul on tegemist fantaasiast tulenevate ettekujutustega, mida patsiendid aga ometi reaalsetena tunnetavad. Aju treenimisega oleks ehk ka neid inimesi võimalik õpetada tõelisusel ja illusioonil vahet tegema.
Allikas:
http://www.naistemaailm.ee/?id=36021
