Kui soovid, et äsja omandatud teadmised, näiteks läbi loetud peatükk kvantmehaanika õpikust kindlapeale kinnistuks, on lollikindlaim viis selle tagamiseks heita hetkeks magama, kinnitab värskelt Saksamaal esitletud uurimus. Kena küll, aga miks?
UNENÄGUDE SELETAJA
Nimelt on tukkuva inimese aju suutlikum omandamisele kuuluva teabe puhtamaks kinnistamiseks kui ärkvel inimese aju, mil kipub info vägisi läbi sõrmede (või peaks ütlema "läbi sagarate") vajuma, vahendab Telegraph uudist, mis meid inimese mälu töötamise osas oluliselt valgustab.
Seni oli teada, et värske informatsioon talletatakse esiti ajuosas nimega hippocampus, kust kindlasse arhiivi jõuab vaid osa teabest ning seda alles teatud aja pärast ning teatud soodsatel tingimustel näiteks kui inimene õpitut üle kordab ning niiviisi aina sügavamale aju „kõvaketasse“ istutab.
Teadlased tegid 24 vabatahtlikuga katseid ning tulemused olid üllatavad. Need, kes peale mõne mängukaardi meelde jätmist tukastasid, suutsid õige vastuse anda 85 % juhtudest. Kel sõba silmale ei lubatud, mäletasid kaarte korrektselt vaid 60 % osas. „Omandatud informatsioon liigub juba esimese paari uneminuti jooksul kärmemalt hippocampusest süva-ajju kui ärkvel olles,“ selgitasid teadlased toimunut ajuskännerite piltidele tuginedes.
Kui vaid 40 minutiks silmad looja lasta, on võit äsja omandatud teadmiste kinnistamise koha pealt juba märkimisväärselt suur. Kui õpitu sellest hippocampus-pudelikaelast läbi pääseb, jääb kõik juba päris pikaks ajaks meelde.
Allikas:
http://forte.delfi.ee/news/teadus/opitud-teadmised-kinnistuvad-koige-paremini-lihtsalt-poonates.d?id=39085367
