Kokkupuude tugeva kunstliku valgustusega enne magamaminekut või öölampide kasutamine magamise ajal mõjutab unekvaliteeti ning teisigi olulisi tervisenäitajaid, surudes maha aju käbinäärme poolt toodetava hormooni nimega melatoniin hulka.
UNENÄGUDE SELETAJA
Melatoniin on hormoon, mida aju käbinääre toodab öösiti ja mis reguleerib inimese une- ja ärkvelolekuaja tsüklit. Samas aitab see hormoon alandada ka vererõhku, keha temperatuuri ja vere glükoositaset. Miljonid inimesed puutuvad enne magamaminekut kokku tugeva kunstliku valgusega ja kasutavad öölampe isegi une ajal. Öine ruumivalgustus surub aga oluliselt maha hormoon melatoniini tootmist, mõjutades nii unekvaliteeti kui ka mitmeid olulisi tervisenäitajaid.
Antud uuringus analüüsisid teadlased 116 tervet 18-30 aasta vanust inimest, kes puutusid enne magamaminekut kokku kas intensiivse elektrivalgustusega või siis viibisid hämaras keskkonnas. Uuringus osalejatel määrati veeniverest regulaarselt melatoniini taset. Selgus, et neil inimestel, kes enne magamaminekut viibisid tugevalt valgustatud ruumides, oli melatoniini sünteesiaeg 90 minutit lühem, võrrelduna hämaras valguses olnutega. Kokkupuude ruumivalgustusega une ajal alandas aga melatoniini tootmist enam kui 50 %.
Teadlased on arvamusel, et melatoniini tasemete mahasurumine suurendab kindlat tüüpi vähkkasvajate tekkeriski. Melatoniini retseptori geenid on seotud ka teist tüüpi diabeedi arenguga. Saadud tulemused on eriti olulised just nende inimeste jaoks, kes käivad vahetustega tööl ja peavad aastate jooksul viibima öösiti kunstliku valgustusega ruumides.
Allikas:
http://teadus.err.ee/artikkel?id=3779&cat=1
