Teoreetiliselt peaks inimene magama 8 tundi ööund, vaid 10% inimestest vajab lühemat uneaega. Vähene uni võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Piisab vaid sellest, kui mitmel ööl magada järjest kas või üks tund tavalisest vähem, et tekiks kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired.
UNENÄGUDE SELETAJA
Unehäired sisaldavad endas uinumise ja une säilitamise häireid (insomniaid), liigunisuse seisundeid, une-ärkveloleku tsükli häireid ning parasomniaid (uneskõndimine, öised hirmud).
Kõige tavalisem unehäire on insomnia, mis on veidi levinum naiste seas ja mis lisandub eaga.
Tüüpilised lapseea parasomniad on uneskäimine ja öised õudushood. Viimased esinevad peaaegu eranditult lastel ja kaovad täiskasvanuikka jõudmisel.
Täiskasvanuil esineb kõige enam norskamist, painajalikke unenägusid ja unes rääkimist.
Eakate inimeste levinuimad probleemid on katkendlik ööuni ning unetus.
Seni ei ole veel täpselt teada, kas unehäired on mõne varjatud haiguse sümptom või hoopis haigestumist soodustav tegur, kuid iseenesest haigus see ei ole. Tihti on unehäirete põhjusteks psüühilised (depressioon, neuroosid), neuroloogilised või ainevahetuslikud häired. Kui tegemist on depressiooniga, peab arvestama, et selle ravis on möödapääsmatu kvaliteetse REM-une saavutamine. Ka isiklikud probleemid ja kurnatus põhjustavad unehäireid. Samuti tekitavad unehäireid mitmesugused ravimid ja nende väärtarvitus, alkohol, võõrutussümptomid ning hingamishäired.
Unehäirete all kannatajad kurdavad päevase väsimuse ja öise unetuse ning tukkumise või poolunega kaasnevate häirete üle. Sageli esineb uneskäimist, öiseid hirmuhooge, painajalikke unenägusid, hammaste krigistamist, öist kusepidamatust, unehalvatusi (liikumisvõimetuse hood uinumisel või ärkamisel) ja uinutavaid hallutsinatsioone. Paljude unehäiretega inimeste probleemiks on norskamine.
Sageli tekivad unehäired mõne kindla haiguse kaasnähuna. Kui see on nii, siis tuleks kõigepealt ravida unehäireid põhjustavat haigust ja alles hiljem (kui unehäired püsivad) hakata tegelema spetsiaalselt unehäirete ravimisega.
Kvaliteetse REM-une saavutamiseks on vaja manustada täiendavalt magneesiumi. Samas tuleb märkida, et unetus põhjustab kasvuhormooni eritumist ajuripatsist, mis arvatavasti soodustab magneesiumipuudulikkust. Magneesiumi sisaldavaid preparaate on apteegi käsimüügis saada nii vedelikuna (Salus magneesium), tablettidena (Magnex, Kelasin magneesium jne) ning vees lahustuvate tablettidena.
Unehäireid on võimalik ravida farmakoteraapia abil (tablettravina). Selleks kasutatakse psühhostimulante ning antidepressante. Samuti on apteegi käsimüügis mitmesuguseid ravimtaimi sisaldavaid tablette, tinktuure, teesegusid. Ravimtaimedest on rahustava toimega naistepuna, meliss, humal, liivatee, palderjan, veiste südamerohi. Neid võib kasutada eraldi teena või seguna. Tablettidena on saadaval palderjani tabletid (Valdispert) või näiteks palderjan segus humalaga. Viimast kasutatakse rahustava vahendina ja raviks tehakse kahe- kuni neljanädalane ravikuur.
Hea rahustav ja und soodustav vahend on ka Eesti tootjate pakutav Une-Mati. Une-Mati sisaldab mitme rahustava ravimtaime segu: viirpuu, veiste südamerohi, teeleht, põldosi, tatrakliid, nisukliid, humalad. Tegemist on toidulisandiga, mis soodustab und, pikendab süvaund, unenägude und ning vähendab unes ärkamisi, samuti soodustab ajuverevarustust ning südamelihaste tööd.
Eesti tootjatelt võiks mainida veel „Hea une” tablette, mis sisaldavad samuti mitme ravimtaime (veiste südamerohi, palderjan, humal, piparmünt, sidrunmeliss, kanarbik) segu ja ka neid kasutatakse rahustava ning und soodustava vahendina. Apteegi käsimüügis on saadaval veel melatoniini sisaldavad tabletid. Kuna tegemist on hormooniga, siis ei soovitata seda kasutada kergekäeliselt ja kergemate uneprobleemide korral.
Olulisem kui farmakoteraapiline ravi on aga unehügieeni parandamine: tuleb ärgata ja magama heita iga päev samal ajal. Oluline on ka see, et voodi oleks koht, mida kasutatakse ainult magamiseks, sinna pole vaja kaasa võtta tööprobleeme, televiisorit, telefoni ega provokaatorlikke mõtteid partneriga tüli alustamiseks. Hoiduda tuleks raskest kehalisest koormusest ja rohkest söömisest enne magamaheitmist, samuti loobuda päevastest uinakutest (üks tund magamist enne kella kümmet õhtul võrdub kahetunnise hommikuse unega). Magamistuba ei tohi olla liiga külm ega liiga soe, ideaaltemperatuur on 16–18 kraadi.
Kasuks tulevad regulaarne spordiga tegelemine ning alkoholist ja suitsetamisest loobumine. Tuleb lõpetada unehäireid tekitavate ravimite kasutamine.
Allikas:
http://www.elukiri.ee/1007/tervis/10074750.php
