Olen viimasel ajal halvasti maganud. Õhtul vähkren voodis ja kui jäängi magama, ärkan korduvalt üles. Kas see võib olla seotud sellega, et vahetasin hiljuti töökohta? Samas mulle ju meeldib seal. Kas peaksin arstile minema või saab teisiti?
UNENÄGUDE SELETAJA
Mis tahes muutused, ka positiivsed, toovad kaasa kohanemispinge. Ärevus ja une kvaliteet on aga omavahel tihedasti seotud. Une ajal sordib mälu oma sahtleid ja paigutab sinna päeval saadud kogemusi. Kuna õhtul pole tähelepanu enam keskendunud asjatoimetustele, jääb häirivatele mõtetele rohkem ruumi, isegi kui nendega teadlikult ei tegele.
Uinumisprobleemid on üsna normaalne reaktsioon muutustele, seda eriti tundliku loomuga ja vastutustundlike inimeste puhul. Magamatus jällegi alandab inimese tegutsemisvõimet ja muudab teda närvilisemaks – see omakorda segab taas rahulikku und.
Muidugi ei saa võrdusmärki tõmmata ainult ärevuse ja uneprobleemide vahele. Uneprobleemidel võib olla mitmeid muid põhjusi.
Kehalised põhjused, näiteks mõni haigus, valu, sage vajadus urineerida, hingamisprobleemid ja palju muud. Samuti ealised muutused hormonaalsüsteemis.
Teatud ainete tarvitamine. Mõjuvad alkohol, kohv, steroidid ja osad ravimid.
Ööpäevase rütmi muutumine näiteks reisist teise ajavööndisse või
vahelduva graafikuga tööst.Psüühiline pinge: stress, keerulised sündmused, olulised muutused.
Psüühiliste pingete mõjul vallandunud häired, näiteks ärevushäire, depressioon, alkoholisõltuvus.
Kuidas ometi uinuda?
1. Muuda uneaeg regulaarseks.
Tõuse iga päev samal ajal.
Püüa päeval mitte magada.
Mine õhtul voodisse siis, kui oled unine.
Kui uni ei tule, tõuse ja tegele millegi meeldivaga. Kui taas uniseks jääd, proovi uuesti uinuda.
2. Vaata üle oma magamistuba.
Kas magamisase, valgustus, mürafoon ja õhu soojus on sulle uinumiseks sobivad?
Võimalusel ära tegele seal asjadega, mis sunnivad su mõistust pingesse: tööasjad, arvuti taga klõbistamine, peretülid.
Mida sa enne uinumist viimasena näed: maksmata arvete kuhja laual või seinamaali lahingustseeniga? See pole hea.
3. Kujunda oma õhtune aeg ümber.
Tegele meeldivate asjadega.
Kerge kehaline koormus aitab lõõgastuda.
Väldi õhtul kohvi joomist ja ära suitseta, söö ega napsuta mõni tund enne magamaminekut.
Tee kindlas järjestuses toiminguid, mis aitavad uinumiseks valmistuda, näiteks jalutuskäik, lahtiriietumine, pesemine, veerand tundi küünlavalguses.
4. Hoolitse oma psüühika eest: vähenda kohustusi, lõõgastu, otsi abi probleemidega toimetulekuks.
5. Kui uneprobleemid on püsivad, siis konsulteeri perearsti ja/või psühhiaatriga.
Allikas:
http://www.naisteleht.ee/node/4930
