Unetus on laialt levinud probleem, mille esinemine sageneb vanuse kasvades. Umbes viiendikul koguelanikkonnast ja kunipooltel üle 55 aastastest võib esineda probleeme unega. Unetus diagnoositakse vaid osal uneprobleemidega inimestel ja sageli ei ravita unetust õigesti. See mõjutab unetuse all kannatavaid inimesi ja kogu ühiskonda.
UNENÄGUDE SELETAJA
Kehvasti magatud öö korral tunneb inimene ennast päeval väsinuna, ärritub kergesti ja tema töövõime langeb. Unetuse korral häiruvad ka inimese tähelepanuvõime ja koordinatsioon. Samuti mõjutab see inimese mälu ja muid kognitiivseid võimeid.
Unetutel võib esineda suurem risk südamehaigustesse või diabeeti haigestumiseks. Unetutel on väsimusest tingitud autoõnnetuste risk kaks korda suurem. Unetus võib olla üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel.
Unetust jaotatakse selle põhjuste järgi:
primaarne e. ilma selge põhjuseta unetus.
sekundaarne e. kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus.
Head nõuanded mis võivad aidata leevendada une probleeme.
1. Püüa enda jaoks läbi mõtelda unetuse võimalikud põhjused.
2. Mine voodisse, kui oled unine ja tõuse voodist igal hommikul ühel ja samal ajal. Kui soovid ärgata hiljem, siis ära maga kauem kui 1 tund.
3. Väldi magamist päeval.
4. Väldi liigset erutust, ergutavaid aineid ja liiga hiliiseid söömisharjumusi.
4. väldi ülemäärast füüsilist pingutust õhtul
5. väldi alkoholi kasutamist 2 tundi enne magama minekut.
6. väldi kohvi joomist peale kella nelja või 6 tundi enne magama minekut
7. Tee magamaminemine võimalikult mõnusaks:
8. Tee magamistuba võimalikult soodsaks uinumiseks ja magamiseks (vaikus, temperatuur, valgustus).
9. Tegele millegi rahustavaga enne magama minemist, lõõgastu.
10. Käi regulaarselt massaazis.
Allikas:
http://www.massaaziekspress.ee/tervis/unetus-kuidas-leida-rahulikku-und/
