Paljud meist magavad päevinäinud või rikutud padjal. Iseenesest ei ole vana padi kasutuskõlbmatu, kui seda on hästi hoitud ja hoolikalt puhastatud. On aga hoopis midagi muud, kui padi on katki, räpane, tolmulestadest kubisev, pahasti lõhnav või koguni kerge hallitusega. Säärane padi tuleb tingimata minema visata.
Täiskasvanud inimesel võib aasta jooksul eralduda koguni kilo rasu ning surnud naharakke – ja seda ainuüksi pea piirkonnas. Patja kogunevad rasu ja niiskus võivad koguni hallitama minna. Naharakud ja tolm ent on kodutolmulestade toidulauaks.
Uinuja tervist aitavad magamistoas hoida regulaarne koristamine – vähemalt kord nädalas – ning piisav õhutamine. Hästitoimiv õhuvahetus peaks olema teisteski tubades, et sisse ei peaks hingama õhus ringlevat tolmu ja prahiosakesi. Voodit ja patja tuleb aeg-ajalt tolmuimejaga puhastada, patja omakorda piisavalt tuulutada ning välja vahetada enne, kui sellesse tekib lohk, millesse magamaheitja alati vajub. Patja ei maksa õue tuulduma viia õietolmu kõrgperioodil, kuna see võib rikkuda parimagi padja.
UNENÄGUDE SELETAJA
Vananedes kipub padi tolmuma, lössi vajuma ja ummistuma, kuid seda saab ära hoida õige hooldusega, mis padja eluiga tunduvalt pikendab. Kui peaaluse eest ei ole korralikult hea seistud ja sellele on tekkinud silmnähtavaid niiskuskahjustusi või hallitustäpikesi, ei õnnestu seda enam korralikult hooldada. Uus padi tuleks muretseda iga 2–3 aasta, uus tekk 5–6 aasta ja madrats 8–10 aasta järel.
Allikas:
http://naistemaailm.ee/?id=36680
