Tartu ülikooli kliinikumi unearsti Marlit Veldi sõnul avaldab pikalt kestnud leitsak mõju ka inimeste unele. „Võib öelda, et inimestes on välja kujunenud häireolukord ja tihti ka pidev pingeseisund. Päris kindlasti on inimesed rohkem ärevil ja sellise palavaga on langenud kontsentratsioonivõime. Seda näeme ka sagenenud avariidest ja õnnetustest,” rääkis ta.
Veldi märkis, et eriti puudutavad kuumast ilmast tulenevad uneprobleemid väikelapsi ja eakaid inimesi. „Aga eks ma olen ka ise samasuguses hädas. Kui selline palavus kestab, ei jää meil midagi muud üle kui oma elukeskkonda ja elustiili muutma hakata,” tõdes ta.
Jahe tuba ja jalavann
Kui inimesed ei saa öösel korralikult magada, võiksid nad unearsti sõnul kaaluda puhkust päeva keskel – võtta kõige palavamal ajal tempo maha ja askeldada rahulikumalt. Päevane uni, mida harrastatakse just eriti lõunamaades, mõjub unearsti sõnul tervisele hästi.
„Praeguse ilmaga võiksid vanemad inimesed, kellel pole töökohustust, või need, kellel graafik vabam, mõelda nn siestale,” rääkis ta. Veldi toonitas, et siestat võiks pidada tavalisest lõunaajast veidi hiljem, kella kahe ja nelja vahel. „Sellel ajal on meil praegu ka kõige kuumem ilm,” lisas ta.
UNENÄGUDE SELETAJA
Ohtu, et päeval magamine inimeste unerütmi sassi lööb, Veldi sõnul ei ole. „Kui inimese unerütm on korras, siis jääb ta päeval ka magama. Unetuse puhul ei õnnestu päeval lihtsalt magama jääda. Kokkuvõttes loeb ikkagi ööpäeva jooksul magatud aeg.”
Kuna uni on väga tihedalt seotud keskkonnaga, kus inimene viibib, peab unearst oluliseks tagada võimalikult jahe magamisruum. Kuigi Eesti majad ja korterid ei ole ehitatud nii kuuma ilmaga elamiseks, saab Veldi sõnul üht-teist siiski ise ära teha. „Esiteks aitaks muidugi probleemi lahendada konditsioneer, see oleks väga vajalik,” märkis ta.
Peale selle peaks üle vaatama oma riietuse ja magamisaseme. Poroloonmadratsi või sünteetilise materjaliga kaetud voodi asemel oleks mõistlik magada korralikul vedrumadratsil. „Samuti tuleb inimestele meelde tuletada, et igasugusest sünteetikast riided ei ole magamiseks head. Kõige parem on keha katmiseks kasutada naturaalseid materjale ning kindlasti tuleks vältida väga keha ümber olevaid riideid,” rääkis Veldi.
Hea une tagamiseks võiks üle vaadata ka toitumisharjumused. Veldi soovitab süüa soolasemat toitu ja vältida alkoholi joomist, kuna palavaga on alkoholi mõju organismile oluliselt suurem. „Näiteks lennukis on alkoholi toime kuiva sisekliima ja rõhu tõttu hoopis tugevam kui maa peal. Analoogselt on alkoholi toime suurem ka palavas.”
Enne magama minemist võiks unearsti sõnul käia ka jaheda duši all. Öösel palavaga üles ärgates soovitab ta aga eelkõige vanematel inimestel veidi ringi kõndida, et verevarustus paraneks. Samuti võib astuda jahedamale kivipõrandale või teha jahutavat jalavanni. „Nagu teada, toimib soojuse äraandmine jalgade kaudu päris hästi,” märkis ta.
Kuumust tuleb vältida ka tööl
•• Möödunud nädalal tuli sotsiaalministeerium välja soovitusega, mille järgi võiks õhutemperatuur töökohal jääda 28 kraadi piiresse. Sotsiaalminister Hanno Pevkur lisas, et ebamugavalt kõrge temperatuuri juures tuleks töötajale kindlasti pakkuda võimalusi puhkepausideks jahedamas ruumis, samuti piisavalt joogivett. „Kui lihtsamad abivahendid ei aita, tuleks kaaluda ajutiselt töö ümberkorraldamist,” lausus Pevkur.
•• Tööinspektsiooni inspektor Sirje Kremm rääkis eile ERR-ile, et lämmatavalt palavate tööruumide puhul tuleb lahenduse leidmiseks lugeda oma kollektiiv- või isiklikku töölepingut ja pidada nõu tööandjaga.
•• „Lepingus on punkt, kus kirjeldatakse töötingimusi, mida tööandja peab töötajale tagama. Igas ettevõttes on paika pandud oma eripärad ja spetsiifika, sealhulgas kohustus vormirõivaid kanda. Kui ilm läheb kuumaks, siis lahendavad tööandja ja töötaja probleemid olukorrast olenevalt. Kui tekib konflikt, siis lahendatakse see töövaidluskomisjonis,” ütles Kremm.
Allikas:
http://www.epl.ee/artikkel/580645
