Maga
Sügav uni omab eelkõige tähtsust närvisüsteemi taastumise aspektist, et tagada ärkvelolekus aktiivne funktsioneerimine. Peale unetut ööd kompenseeritakse esmalt aeglase une ja seejärel REM-une defitsiit. Sügav uni domineerib esimeste unetsüklite vältel ning seda on oluliselt vähem une teisel poolel.
Dr Susan Redline'i sõnul on sügava une pikkuse vähenemine tugevalt seotud kõrge vererõhu kujunemisega. Tema töö tulemused toetavad varasemaid uuringuid, mille kohaselt on unehäired muuhulgas seotud rasvumise ja kardiovaskulaarsete probleemidega.
UNENÄGUDE SELETAJA
Dr Redline’i analüüsis osales 784 keskmiselt 75-aastase meest. Katsealused olid jaotatud nelja gruppi vastavalt sügava une pikkusele. Aastatel 2003–2005 polnud vabatahtlikel probleeme kõrge vererõhuga. Järelkontrollis aastatel 2007–2009 selgus, et 243 meesterahval oli välja kujunenud hüpertoonia. Tugev seos aeglase une vähesuse ja kõrge vererõhu vahel püsis ka siis, kui uurijad võtsid arvesse meeste vanuse, rassi ja kehamassiindeksi. Isegi sellised olulised tegurid nagu uneaegsed hingamishäired ja une kogupikkus ei muutnud seost.
Aeglase une osakaal väheneb vanusega. Lastel võib une kogupikkusest ligi 40% olla sügav uni. Täiskasvanute puhul võib see olla ainult 25%.
Kuigi uurimuses ilmnes aeglase une ja kõrge vererõhu vahel tugeva seose, on teadmata täpne toimemehhanism. Magamise ajal, eriti sügava une faasis, vererõhk tavaliselt langeb. Dr Redline’i sõnul võib vähene sügav uni mõjutada öist vererõhu langust, põhjustades hoopis üldise vererõhutaseme tõusu. Spetsialistid soovitavad seetõttu pöörata tähelepanu ka une kvaliteedile mitte ainult pikkusele.
Allikas:
http://teadus.err.ee/artikkel?id=5051&cat=1
