Inimesed, kelle hingamine magamise ajal aeglustub või seiskub, peavad tihti õhku ahmima. Siia alla kuulub ka uneapnoe, mis ei lase hapnikul ajju jõuda ja segab korralikku und. Apnoe tõttu ei maga inimene end korralikult välja.
Varasemad uuringud on näidanud, et hingamishäired magamise ajal pärsivad inimese kognitiivseid oskusi. Tegu on olnud peamiselt lühiajaliste uuringutega, ent nüüd vaatles California ülikooli arst esmalt kahe aasta (2002-2004) jooksul 298 naist, kelle keskmine vanus 82 eluaastat. Magamise ajal jälgiti kõigi naiste hingamist ja hingamise peatumist, ka seda, kuidas nad ärkavad.
Uurimise alguses ei olnud ühelgi naisel kognitiivseid häireid, kolmandikul neist esines aga hingamishäireid. Pärast magamise monitoorimist sooritasid katsealuse ka testi, probleemsetele anti kaasa soovitused edasiseks, ütleb California meditsiinikeskuse epidemioloog, kelle sõnul ei ole ta teadlik, kas katsealused pärast uuringut ka ravi otsisid.
Viis aastat hiljem korraldati samade naiste seas uus kognitiivne uuring – 45 protsendil neist (võrreldes 31 protsendi unehäireta naistega), kellel oli hingamisega raskusi, oli arenenud dementsuse kergem vorm või tekkinud kognitiivseid häireid.
Enim tekkis häireid naistel, kelle hingamine peatus tunnis enam kui 15 korda või vähemalt seitse protsenti kogu uneajast. Häirete alla kuuluvad nii unustamine (mäluprobleemid), segadus kui arutlusvõime vähenemine.
"On selge, et hapnikuvaegus ei ole ajule hea," ütleb Toronto ülikooli neuroloog Brian Murray, kelle sõnul on tegu laialdase probleemiga, mis ei ole avalikkuses veel piisavalt kõlapinda leidnud.
Kuna praegu ei ole kognitiivsete häirete tekkimise peatamiseks või pehmendamiseks ravimit, kasutatakse ennetusena CPAP masinat (aparaat, mis lubab apnoega patsientidel une ajal hingata).
Uuring ilmus ajakirjas Journal of the American Medical Association.
Allikas:
http://www.ohtuleht.ee/439393
