Kanada endokrinoloogid on välja selgitanud, et uneaja lühendamine kahe tunni võrra tekitab ülekaalu 20%-le meestest ning 24%-le naistest. Ning ei maksagi imestada: mida vähem aega te magate, seda rohkem aega jääb söömise jaoks!
Nendest, kes hilja magama heidavad, saavad tahes või tahtmata öised sööjad: õhtustanud kella 19-20 ajal, tunnevad nad keskööks juba korralikku nälga ning suunduvad kindlal sammul külmiku poole. On välja arvestatud, et inimesed, kes magavad vähem kui vaja, saavad üle poole ööpäevastest kaloritest kätte õhtul kella üheksa ja hommikul kella kuue vahel, mil kogu söödu muutub otseselt nahaaluseks rasvkoeks.
Hoopis teine lugu on siis, kui te heidate õigel ajal magama, kuid ärkate keset ööd näljatundega. Sel juhul tuleb kas endokrinoloogi või gastroenteroloogiga konsulteerida. Üks kahest: kas teie veres on järsult alanenud glükoosi tase (nii juhtub nendega, kes peale kella kuut ei söö ja ka nendega, kel on soodumus suhkruhaiguseks) või on tõusnud maomahla happesus, mis tekitab maos ebameeldivustunde — see on aga tüüpiline gastriidi ja haavandtõve sümptom.
Vähene magamine öösel alandab ka leptiini taset. Leptiin on hormoon, mis stimuleerib ainevahetust ning vähendab näljatunnet. Samaaegselt kasvab veres isu tekitava hormooni — greliini — kontsentratsioon. Viimase poole sajandi jooksul on keskmise Maa elaniku une kestus lühenenud 1-2 tunni võrra, paksude osakaal aga kasvanud tervelt kaks korda. Vähene uni võimaldab täiendada nende ridu veel 3,5 korda.
UNENÄGUDE SELETAJA
Vähesest magamisest põhjustatud ülekaalulisus on seletatav mitte ainult liigse söömisega öisel ajal. Ameerika teadlased on kindlaks teinud, et 3-4-tunnine une defitsiit viib selleni, et organism lakkab reageerimast insuliinile, mis korraldab rasva ja süsivesikute ainevahetust, see on aga otsene tee rasvumisele ja suhkruhaigusele.
Allikas:
http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/article.php?id=18436068
