Teadlased on kindlaks teinud, et liiga vähene magamine – näiteks viis tundi ööpäevas – võib mõjutada mitmete hormoonide tekkimist organismis, mis omakorda mõjutavad söögiisu ja keha energiakulu. Tulemuseks on ainevahetushäired, mis võivad viia kõrge veresuhkru ja rasvade ladestumise ning koos sellega ka ülekaalu või suutmatuseni kaalus alla võtta.
1. Uni hoiab südame tugeva
Südamerabandused ja -atakid on kõige tavalisemad just varastel hommikutundidel. See väike fakt näitab, et uni mõjutab veresoonkonda. Unepuudus on seotud vererõhuhäirete ja vere kolesteroolitasemega, mis on mõlemad südamehaiguste riskifaktorid. Sinu süda püsib tervem, kui magad igal ööl vähemalt 7–9 tundi.
2. Uni võib ära hoida vähki
Uuringud on tõestanud, et hilistes ja öistes vahetustes töötavatel inimestel on kõrgem risk haigestuda rinna- ja soolevähki. Teadlaste arvates on see seotud asjaoluga, et öine valgus vähendab organismis melatoniini taset – see on hormoon, mis reguleerib loomulikku ööpäevarütmi, aga kaitseb samuti vähi eest. (Katsetel on leitud, et melatoniin pärisib kasvajate arengut.) Seepärast maga alati võimalikult pimedas, et keha saaks toota piisavas koguses melatoniini.
UNENÄGUDE SELETAJA
3. Uni vähendab stressi
Kui keha vaevab unepuudus, tekib organismis stressiseisund. Kõik kehaprotsessid hakkavad tööle häireseisundis, mis omakorda tõstab vererõhku ja stressihormoonide tootmist. Kõrge vererõhk lisab südameprobleemide riski, aga stressihormoonid raskendavad kahjuks veelgi uinumist. Uinumise lihtsustamiseks õpi ära mõni lõdvestustehnika.
4. Uni vähendab põletikku
Stressihormoonide suur hulk organismis tõstab põletikuliste protsesside hulka kehas, suurendab südamehaiguste, vähi- ja diabeediriski. Aga just põletikuprotsesse peetakse põhjuseks, miks keha vananedes mandub ja organid lakkavad korralikult töötamast.
5. Uni teeb erksamaks
Muidugi annab hea uni energiat terveks päevaks ja teeb su erksaks. Reibas ja ärgas olemine ei anna aga mitte ainult head enesetunnet, vaid suurendab ka võimalusi järgmisel ööl taas hästi magada. Kui kasutad oma öösel saadud energia korralikult ära, on kehal õhtul selge signaal, et varusid on vaja täiendada, mis kindlustab sügava une.
6. Uni soodustab mälu tööd
Pole veel päris täpselt teada, miks inimene magades und näeb, aga on teada, et just magamise ajal toimub mälu konsolideerumine. Kui keha puhkab, on aju ametis, tekitades seoseid sündmuste, emotsioonide, kogemuste ja mälu vahel. Uned ja magamine on mälu toimimiseks väga oluline aeg. Hea uni võimaldab asju paremini meelde jätta ja läbi töötada.
7. Uni võib kaasa aidata kaalulangusele
Uuringud on näidanud, et need, kes magavad alla seitsme tunni, kalduvad kergemini ülesöömisele ja -kaalule. See on seotud asjaoluga, et unepuudus mõjutab organismis söögiisu, näljatunde ja keha energiakuluga seotud hormoone greliin ja leptiin. Nii et kui tahad kaalus alla võtta, on hea uni väga oluline.
8. Uinakud teevad targemaks
Päevased uinakud pole mitte ainult hea alternatiiv kofeiinile, vaid see kaitseb ka su tervist. Kreekas tehtud ligi 25 000 täiskasvanut hõlmav uuring näitas, et mitu korda nädalas päevauinakut harrastanud inimestel oli märksa madalam südamehaiguste risk ja neil, kes tegid uinakuid töö juures, vähenes oluliselt stressitase. Lisaks parandavad uinakud mälu, kognitiivseid funktsioone ja meeleolu.
9. Uni võib vähedada depressiooniriski
Uni mõjutab paljude kehakemikaalide tootmist, nende hulgas ka serotoniini. Kui selle tase on organismis madal, suureneb vastuvõtlikkus depressioonile. Kui magad igal ööl 7–9 tundi, siis aitab uni edukalt seda ohtu vähendada.
10. Uni aitab kehal ennast parandada
Uni on aeg, mil keha taastab end stressi, ultraviolettkiirguse ja muude kahjulike mõjurite poolt saadud kahjustustest. Magades toodavad keharakud suuremas koguses proteiini kui ärkvel olles, võimaldades nõnda rikutud rakke taastada.
Allikas:
http://www.ohtuleht.ee/naistemaailm/38115
