Väsimus tabab inimesi eri ajal. Kõige klassikalisem on ülekoormusest tingitud väsimus, selgitab Tallinna Psühhiaatriahaigla vanemarst Viktor Sergejev.
Samuti põhjustavad väsimust stress ja muretsemine.
Moodne haigus depressioon võib algul avalduda väsimusena — tekivad huvipuudus, loidus ja jõuetus.
Depressioonile viitavad pidev hommikune väga tugev roidumus ja unehäired.
Väsinud on aegajalt igaüks, kuid koormusetaluvus on inimestel erinev — ühed väsivad rutem kui teised. See sõltub ka inimese treenitusest.
Vanemas eas väsib inimene rohkem, alates 50. eluaastast ei taluta enam magamata öid nii vapralt kui varem. Samas väsib noor sageli kiiremini, kuna rahmeldab mõttetult palju.
Sergejev rõhutab, et õhtune väsimus on igati normaalne nähtus. Rahulolu tehtud tööst toob kaasa mõnusa rammestuse, olgu selja taga rukkilõikus või töö pangas.
“Hullem on lugu siis, kui inimene ei suuda väsimust tunda. Need, kes ei tunneta väsimust, võivad kergesti läbi põleda,” hoiatab Sergejev.
Tööülesanded sisemise režiimi järgi
Igaühel on välja kujunenud oma ööpäevane tsükkel.
Sageli ei lähe töörütm sellega kokku ja siis on inimene kõige produktiivsem väljaspool tööaega.
Paljudel on erksaim aeg hommik, mõned saavad hoo sisse aga alles keskpäevaks.
“Hommikuti on väheproduktiivsed madala vererõhuga inimesed, hommikuväsimusest ja -nõrkusest ülesaamine võib neil võtta kolmneli tundi,” selgitab Sergejev.
Samas säästab mõõdukalt madal vererõhk südant, sellistel inimestel on ökonoomne töörütm ja üldiselt pikk eluiga.
Tööandja peaks ülesannete jagamisel arvestama inimese tsüklit ning teda vähem produktiivsel ajal üliraskete töödega mitte koormama.
Oma sisemist reÆiimi peame nii palju kui võimalik kohaldama sotsiaalse tsükliga, et olla puhanud selleks ajaks, kui meilt seda nõutakse, selgitab Sergejev.
Puhka iga töötunni järel
Pingelist tööd ei soovita doktor teha järjest üle poolteise tunni, seejärel peaks kindlasti tegema väikese pausi. Üht ja sama tööd tehes on koormatud ühed lihased ja organid ning tegevus muutub liialt monotoonseks.
Kaua sama tööd tehes väheneb ka produktiivsus. Pisikesest, kas või viieminutisest pausist võib teinekord olla uskumatult palju abi, on Sergejev veendunud.
Arvuti taga on soovitav olla järjest pool tundi kuni tund. Siis peaks andma silmadele veidi puhkust, lihtsaim nipp on vaadata veidi aega kaugusesse.
Kributeksti lugemine pole silmale vahelduseks. Arvuti taga töötamine naelutab inimese sundasendisse, see võib kaasa tuua migreeni ja kaelaradikuliidi.
Piitsa või präänikut
Väsimusest ülesaamiseks võib piltlikult öeldes kasutada nii piitsa kui ka prääniku meetodit. Piitsaks peab Andrejev kohvi, stimulaatoreid, ka amfetamiini. Ergutavate vahendite abil võib inimene end energiast täiesti tühjaks pumbata, ent hiljem kestab taastumine kuid.
Präänik on tsüklitega arvestamine, sport ning pea kõik veeprotseduurid. Väga hästi mõjub hommikune jahe dušš.
Ka õige toitumine on ääretult tähtis. Kuni tund aega pärast korralikku einet pole inimene eriti ergas, kuna raskesti seeditav toit viib vere ja hapniku ajust makku.
Olulised on ka head inimsuhted, eelkõige perekonnas.
Andrejev soovitab väsimuse vastu võitlemiseks kasutada võimalikult tavalisi ja lihtsaid vahendeid, arsti poole pöördumine ja tehisravi on äärmuslikud võimalused.
Arstilt peaks abi otsima siis, kui väsimus häirib elu nii tõsiselt, et ei anna üldse rahu, ja kui töövõime kõvasti kahaneb.
Allikas:
http://www.ohtuleht.ee/60813
