Ligi 70% USA gümnaasiumiõpilastest magab öösiti vähem kui 8 tundi. See seab nad uue uurimuse järgi suuremasse riski pöörduda ebatervislike harjumuste ja riskikäitumiseni. Näiteks kuulub siia hulka nii vähene füüsilise aktiivsus kui ka kaklemine. Veelgi enam, USA teadlaste hinnangul ilmnevad unepuuduses teismelistel sagedamini enesetapumõtted.
Uurimuses analüüsiti 2007. aastal ühendriikide gümnaasiumiõpilaste hulgas läbi viidud uneharjumuste küsitluse tulemusi. 70 protsenti vastanutest ei maganud koolipäevadel soovituslikku 8-tunnist und, mis seadis nad testi tulemuste analüüsi põhjal ka suuremasse riski harrastada ebatervislikku käitumist.
Uurimuse põhjal kuulub siia valdkonda:
•vähemalt korra päevas suhkrurohkete karastusjookide joomine;
•istuv eluviis või vähem kui tund aega füüsilist tegevust vähemalt viiel päeval nädalas;
•arvuti taga viibimine üle kolme tunni päevas;
•füüsilisse kaklusesse sattumine;
•sõltuvusainete, nagu alkohol, tubakas ja kanep, tarbimine;
•seksuaalsuhetes olemine;
•kurvameelne ja lootusetu meeleolu;
•enesetapu tõsine kaalumine.
Huvitaval kombel ei ilmnenud uurimuses seost unepuuduse ja rohkem kui kolm tundi päevas televiisori vaatamise vahel.
Ekspertide hinnangul on tegu tõsise probleemiga, mida ei tohiks ignoreerida. Ühe uuringu autori Lela McKnight-Eily sõnul oleks siinpuhul vajalik rahvatervislik sekkumine, mille ühe võimalusena näeb ta koolitundide hilisemat algust, et kompenseerida teismeliste hilist magamaminekuaega.
Allikas:
http://teadus.err.ee/artikkel?id=5292&cat=1
Uurimuses analüüsiti 2007. aastal ühendriikide gümnaasiumiõpilaste hulgas läbi viidud uneharjumuste küsitluse tulemusi. 70 protsenti vastanutest ei maganud koolipäevadel soovituslikku 8-tunnist und, mis seadis nad testi tulemuste analüüsi põhjal ka suuremasse riski harrastada ebatervislikku käitumist.
Uurimuse põhjal kuulub siia valdkonda:
•vähemalt korra päevas suhkrurohkete karastusjookide joomine;
•istuv eluviis või vähem kui tund aega füüsilist tegevust vähemalt viiel päeval nädalas;
•arvuti taga viibimine üle kolme tunni päevas;
•füüsilisse kaklusesse sattumine;
•sõltuvusainete, nagu alkohol, tubakas ja kanep, tarbimine;
•seksuaalsuhetes olemine;
•kurvameelne ja lootusetu meeleolu;
•enesetapu tõsine kaalumine.
Huvitaval kombel ei ilmnenud uurimuses seost unepuuduse ja rohkem kui kolm tundi päevas televiisori vaatamise vahel.
Ekspertide hinnangul on tegu tõsise probleemiga, mida ei tohiks ignoreerida. Ühe uuringu autori Lela McKnight-Eily sõnul oleks siinpuhul vajalik rahvatervislik sekkumine, mille ühe võimalusena näeb ta koolitundide hilisemat algust, et kompenseerida teismeliste hilist magamaminekuaega.
Allikas:
http://teadus.err.ee/artikkel?id=5292&cat=1























