Uurimus selgitab mitmeid haigutamisega seotud müsteeriume, nagu näiteks: miks me haigutame enamasti enne magama minekut, aga ka vahetult pärast ärkamist. Miks teatud haigused (näiteks migreen) põhjustavad ületamatu soovi haigutada ning miks nina kaudu hingamine ja otsmiku jahutamine haigutuse-soovi lõpetada suudavad.
Fakt on, et väsimus tõstab aju sisemist temperatuuri. Haigutamine aga kergendab üleminekuid — unest ärkamiseni ja ärkvelolekust unne vajumiseni. Haigutused ennustavad uurimuse sõnul mh näiteks migreeni ja epilepsiahoo saabumist.
Ehk oled kuulnud ütlust: aju nagu arvuti. Nii ongi ja nagu arvuti, nii toimib ka aju kõige paremini jahedas. Haigutagem siis mõnuga!
Allikas:
http://naistekas.delfi.ee/tervis/terviseuudised/haigutamise-pohjused-lopuks-teada.d?id=20662320
