UNENÄGUDE SELETAJA - Haruldase mutatsiooniga inimestele piisab neljast unetunnist

Suurem osa inimesi vajab öösel vähemalt seitse-kaheksa tundi und, kuid on ka neid, kellele täiesti piisab näiteks neljast. Nüüd on teadlased leidnud geeni, mille teatav versioon sellise lühiunelisuse kaasa toob.

Ying-Hui Fu Ameerika Ühendriikidest San Francisco California Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid geene 12 omavahel suguluses oleval inimesel, kes kõik saavad hakkama umbes 4,5 tunnise ööunega, ilma et see neile päevast väsimust kaasa tooks.

Selgus, et neil kõigil on mutatsioon geenis nimega ADRB1.
Kui teadlased tekitasid samasuguse mutatsiooni rottidel, siis vähenes rottide une pikkus ööpäevas 55 minuti võrra.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/978421/haruldase-mutatsiooniga-inimestele-piisab-neljast-unetunnist

UNENÄGUDE SELETAJA - Vara virgujaid on rohkem kui arvatud

Mõned inimesed lähevad õhtul meeleldi vara magama ja ärkavad ka hommikul juba enne kukke ning koitu rõõmsa ja väljapuhanuna.
Nüüd selgub, et neid inimesi on palju rohkem, kui seni arvatud.

Ameerika teadlased eesotsas Louis Ptacekiga San Fransisco California Ülikoolist väidavad oma uurimuse põhjal, et seni üliharvaks peetud väga varajast kronotüüpi esineb täiskasvanute seas vähemalt ühel inimesel 300'st.
Nende inimeste tsirkadiaanrütm ehk sisemine kell on suurema osa teistega võrreldes mitu tundi ees.

Kui suurem osa inimesi on kell neli või viis hommikul ärgates väga unised, siis varajase kronotüübiga inimestel ongi see loomulik ärkamisaeg.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/970333/vara-virgujaid-on-rohkem-kui-arvatud

UNENÄGUDE SELETAJA - Depressioonis võib salamisi rolli mängida uneapnoe

Kui depressioonidiagnoosiga suitsidiaalse patsiendi ravi ei toimi, tasub uurida kas patsiendil ei esine juhuslikult ka uneapnoe, soovitavad USA Augusta Ülikooli teadlased oma värskes uuringus.

Obstruktiivne uneapnoe (OUA) on uneaegne hingamishäire, mille puhul inimese hingamisteed sulguvad magamise ajal enam kui kümneks sekundiks.
Üldjuhul esineb seda enam üle 40-aastastel meestel ning naistel pärast menopausi, ning OUAga inimesed sageli ka norskavad ning kurdavad päevase unisuse üle.

Augusta Ülikooli teadlaste uuringust aga selgus, et uneapnoe oli nende depressiooni all kannatavate patsientide puhul välistatud, ehkki see osutus siiski lõpuks oluliseks mõjuteguriks.

Uuringu juhtivautor Vaughn McCall ütles, et nad ei väida oma uuringuga, et uneapnoe on tugeva depressioonihäire põhjus, vaid et seda esines 50 protsendil nende uuringu patsientidel.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/964211/depressioonis-voib-salamisi-rolli-mangida-uneapnoe

UNENÄGUDE SELETAJA - Ka küünlavalgus on une häirimiseks piisavalt ere

On üldteada, et ere valgus enne magamaminekut võib häirida inimese und.
Kuid selgub, et mõned inimesed on selle mõju suhtes tundlikumad kui teised.
Uue uuringu järgi võib inimeste lävi, mil määral õhtune valgus nende bioloogilist rütmi häirib, erineda kuni viiekümnekordselt, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

"Mõnedele inimestele võib ka hämar lugemisvalgus mõjuda nagu päevavalgus ja teistele võib see mõjuda nagu pimedus," ütles Sean Cain Melbourne'i Monashi ülikoolist.

Meie kehad kogevad päeva jooksul mitmeid biokeemilisi kõikumisi, kusjuures võtmeregulaator on hormoon, mida nimetatakse melatoniiniks.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/949233/ka-kuunlavalgus-on-une-hairimiseks-piisavalt-ere

UNENÄGUDE SELETAJA - Lugeja küsib: kuidas täiskuu meie und mõjutab?

Lihtne vastus on, et teadlased pole veel selles kindlad.
Selle üle veel vaieldakse.
Kuid kui vaatasime mõne aasta eest tagantjärgi meie laboratooriumis uneuuringute käigus kogutud andmeid, selgus üllatuslikult, et kuufaasid avaldavad meie unele tõepoolest mõju.
Vähemalt oli nende vahel korrelatsioon.
Kui uurimisalused sattusid väisama meie laborit täiskuu faasi ajal, polnud nende unekvaliteet sedavõrd hea kui näiteks noorkuu ajal.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/259670/lugeja-kusib-kuidas-taiskuu-meie-und-mojutab

UNENÄGUDE SELETAJA - Tööstress koos unetusega on seniarvatust tõsisem probleem

Tööstress suurendab 1,6 korda riski surra enneaegselt südame ja veresoonkonna haigustesse, koos unehäiretega suureneb see risk veelgi ning kui tööstressi ja unehäirete all kannataval inimesel peaks olema ka veel kõrgvererõhutõbi suureneb risk surra enneaegselt südame ja veresoonkonna haigustesse suisa kolm korda.

"Uni peaks olema aeg, mil keha taastub, rahuneb ja taastab energiataseme. Kui teil on tööl palju stressi, aitab just uni sellega toime tulla. Paraku kesine uni ja tööstress käivad käsikäes ning kui teil on ka veel kõrge vererõhk on mõju veelgi ohtlikum," selgitas Müncheni Tehnikaülikooli professor ja värske uuringu autor Karl-Heinz Ladwig.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/934657/toostress-koos-unetusega-on-seniarvatust-tosisem-probleem

UNENÄGUDE SELETAJA - Kellele jäävad unenäod meelde ?

Unenägusid mäletavate inimeste aju töötab ka ärkvelolekus erilisel moel.
Miks inimesed und näevad, on siiani selgusetu.

Mõned meist ei mäleta peaaegu ühtegi unenägu, teistel püsivad need enamasti meeles.

Tuleb välja, et viimaste aju töötab ka ärkvelolekus erilaadselt.

Lyoni ülikooli neuroteadlased on unenägude mäletamist põhjalikult uurinud.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/544123/kellele-jaavad-unenaod-meelde

UNENÄGUDE SELETAJA - Hüperaktiivsus võib tulla unepuudusest

Tänapäeval laste seas väga levinud aktiivsus- ja tähelepanuhäire võib teadlaste sõnul olla tingitud unepuudusest.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire avaldub püsitus ja süsteemitus käitumises, seda esineb ühe hiljutise ülevaateuuringu andmetel tervelt seitsmel protsendil maailma lastest.

Nüüd on rühm teadlasi tulnud välja teooriaga, et suur osa selle häire juhtudest võib tuleneda liiga vähesest öisest uneajast. 
Oli senigi teada, et umbes kolmveerandil aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastest on ka unehäireid.

Amsterdami vaba ülikooli teadlane Sandra Kooij ütles aga Pariisis käimas oleval Euroopa neuropsühhofarmakoloogide ühenduse ECNP kongressil, et on koos mõttekaaslastega liikunud sellest seostumusest veel sammu võrra edasi ning jõudnud viimase aja uuringuid analüüsides järeldusele, et suuremal osal patsientidest on aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja unehäired omavahel otseselt põimunud.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/616442/huperaktiivsus-voib-tulla-unepuudusest

UNENÄGUDE SELETAJA - Kehv uni võib viidata kõrgemale Alzheimeri riskile aastaid enne haigust

Hommikul väsinuna ärkamise ning mälu halvenemise vahelist seost on märgatud varemgi.
Värske töö annab lootust, et inimeste unekvaliteedi põhjal saab ennustada Alzheimeri tõve tekkimise riski juba aastaid enne väliselt nähtavaid sümptomeid.

Washingtoni Ülikooli teadlaste töö viitab, et haiguse puhul pole oluline mitte niivõrd une kogupikkus, vaid selle üks faasidest – aeglaste lainete uni.
Mida lühem oli uurimisaluste süvauni, seda rohkem leidus nende ajus moondunud tau-valku.
Just selle ajusse ladestumist on seostatud varem kõrgema tõve tekkimise riskiga.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/897154/kehv-uni-voib-viidata-korgemale-alzheimeri-riskile-aastaid-enne-haigust

UNENÄGUDE SELETAJA - Uni võib peavalusid leevendada, aga ka tekitada

Kosutav uni võib olla tõhus peavalude leevendaja ja ennetaja.
Samas liialt kaua pikutamine ei pruugi olla kasulik, selgitab neuroloog dr Katrin Põld, miks just uni on tänavuse peavalu päeva fookuses.

Unel on tähtis seos paljude peavaludega.
Traditsiooniliselt usuvad inimesed une kõikvõimsasse valusid leevendavasse jõusse.
Tõepoolest, paljude migreenitüüpi peavalude all kannatavad inimesed teavad olukorda, kus tundub, et magama jäämine on ainus võimalus migreenihoost pääsemiseks.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/922038/uni-voib-peavalusid-leevendada-aga-ka-tekitada

UNENÄGUDE SELETAJA - Miks inimesed võõras kohas magades välja ei puhka?

Luksuslik voodi Valencia hotellis, nari ammu unustatud lapsepõlvekodus või õhkmadrats Finnmarki kaskede vahel – tihtipeale võib uues kohas magades esimesel ööl heast unest vaid unistada.
Esimese öö efekti uurinud teadlased järeldavad nüüd, et järgmise päeva väsimus taandub vasaku ajupoolkera kergemale unele.

''Nähtus ise on uneuuringute vallas hästi tuntud juba kauem kui pool sajandit.
Seda võib näha peaaegu igaühe, isegi noorte ja muidu tervete uurimisaluste puhul.
Unekvaliteet paraneb teiseks ööks märgatavalt,'' selgitas ajakirjas Current Biology ilmunud uurimuse esimene autor Masako Tamaki Browni ülikoolist.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/258905/miks-inimesed-vooras-kohas-magades-valja-ei-puhka

UNENÄGUDE SELETAJA - Nädalavahetusel unevõla leevendamine on lootusetu üritus

Nädalavahetusel kauem magamisest jääb nädalaga tekkiva unepuudusega seotud tervisehädade ennetamiseks vajaka, vihjab noorte täiskasvanutega tehtud lühiajaline uuring.

"Seda teinud inimeste tundlikkus insuliini suhtes oli kohati isegi kehvem kui neil, kes said pidevalt vähem magada.
See tuli meile endalegi üllatusena ja ilmestab hästi, et vähemalt ainevahetusprobleemide ära hoidmiseks kauem magamisest ei piisa, kui unepuuduse all kannatatakse pidevalt," selgitas Christopher Depner, uurimuse esimene autor ja Colorado Boulderi Ülikooli integreeritud füsioloogia dotsent ERR Novaatorile.

Tehtud katsetes lasti 14 noorel täiskasvanul magada üheksal päeval järjest viis tundi, kaheksal katsealusel üheksa tundi.
Veel 14 uurimisalust magasid tööpäevadel viis tundi ja kahel järgneval päeval nii palju, kui nad ise tahtsid.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/915795/nadalavahetusel-unevola-leevendamine-on-lootusetu-uritus

UNENÄGUDE SELETAJA - Und on vaja närvirakkude DNA remondiks

Miks me öösiti magame? 
Ja mitte ainult meie, inimesed, vaid muud loomad ka. 

Iisraeli teadlased on avastanud uue ja üllatava vastuse.

Lior Appelbaum ja ta kolleegid Bar-Ilani Ülikoolist uurisid magavaid ja ärkvelolevaid sebrakalu. 

Nad jälgisid peente katseseadmetega, mis toimub sebrakala aju üksikutes närvirakkudes. 

UNENÄGUDE SELETAJA - Geeniteadlased: hilised ärkajad pole laisad, vaid lihtsalt teistsugused

Inimese geenikaardi alusel töögraafiku koostamine on naeruväärne idee. Inimeste eripäradega tuleks arvestada aga senisest rohkem, järeldavad sadu ööpäevarütmidega seotud geenivariante leidnud teadlased."Geenitestidel, mis ütlevad sulle, millal võiksid sa täpselt tõusta, on pelgalt meelelahutuslik väärtus. 
Ent peaksime olema töögraafikute koostamisel paindlikumad ka juhul, kui me ei saa selle vajalikkust geenidega põhjendada. 

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/905601/geeniteadlased-hilised-arkajad-pole-laisad-vaid-lihtsalt-teistsugused



UNENÄGUDE SELETAJA - Kesine uni kallutab lapsed sööma kiirtoitu ja maiustusi

Värske uuring seob napiks jääva uneaja laste ja noorte kehvade toitumisharjumuste ja ekraaniajaga. Mõistagi on tegu mõneti suletud ringiga, sest ka kehva ja lühikese une taga on omakorda ebakvaliteetne toit ja liigne ekraaniaeg.

USA teadlased tegid 2015. aasta kevadel enam kui 177 000 kreeka koolilapse ja -noore hulgas küsitluse, et saada andmeid nende uneaja ning toitumisharjumuste kohta. Selgus, et lapsed, kes magasid öösel liiga vähe:

Ei söönud ka hommikusööki;
Sõid rohkem kiirtoitu;
Sõid regulaarselt maiustusi;
Veetsid rohkem aega ekraane vaadates;
Olid ülekaalulised.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/876954/kesine-uni-kallutab-lapsed-sooma-kiirtoitu-ja-maiustusi

UNÄGUDE SELETAJA - Elu mõte tagab rahulikuma ööune

Kuidas hindaksite 10 palli skaalal väidet: „Ma tunnen end hästi kui mõtlen minevikus tehtule ja tegevustele, mida kavatsen tulevikus teha“?
Mida kõrgema ehk väitega nõustuvama hinde sellele väitele annate, seda rohkem on teie elus mõtet, mis ühtlasi annab teile rahulikuma ööune.
Seega tasub harjutada end tegutsema ja neist tegevustest positiivselt mõtlema.
Kui hommikul ärgates on inimesele selgelt teada motiveerivad tegevused, miks voodist välja tulla ehk teisisõnu, kui elul on mõttestatud eesmärk, on tagatud ka parem ööuni ning esineb vähem unehäired nagu uneapnoe ja rahutute jalgade sündroom, selgub Northwesterni ja Rushi ülikooli meditsiinikeskuste teadlaste uuringust.
Teadlased ühendasid jõud vanemaealiste uuringus, milles analüüsiti 823 mitte dementset patsienti vanuses 60 kuni 100 eluaastat.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/606648/elu-mote-tagab-rahulikuma-ooune

Graafik: NSF avaldas uued soovituslikud unenormid

USA riiklik uneühing (NSF) avaldas uued soovituslike unetundide arvu määrad. Võrreldes eelnevate aastatega on soovitatavad vahemikud laiemad, väikesi erinevusi võib näha nooremate kooliealiste laste ja teismeliste soovitatavas unetundide arvus.

Soovitused põhinevad enam kui 300 viimase kümne aasta vältel und ja unehäireid käsitlenud uurimistöö sünteesil. Ekspertkogu märgib ülevaates, et mõnede inimeste uni on soovituslikust normist lühem või pikem, misläbi on nad lisanud ka normide alam- ja ülemmäärad, mille puhul pole eriliseks muretsemiseks veel põhjust. Näiteks jääb täiskasvanute soovitatav unetundide arv 7-9 vahele, mõned magavad aga terviseprobleemideta ka 6-10 tundi.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/256350/graafik-nsf-avaldas-uued-soovituslikud-unenormid

Unepuudus muudab üksildustunde nakkavaks

Juba üks magamata öö tekitab teisigi nakatada suutvat üksildustunnet, andes sellega hoogu maailma vallanud üksildusepideemia levikule.

Evolutsiooni selles süüdistada ei maksa. "Looduslik valik andis meile une, mis võimaldab alustada meil emotsioonide, vaimse võimekuse ja tervise kontekstis iga päev sisuliselt puhtalt lehelt. Teised liigid jätavad seetõttu uinaku vahele vaid mõnel heal põhjusel – näiteks sünnitades või rände ajal. Inimesed hoiavad end vägisi üleval aga e-kirjadele vastamiseks või sagedamini, lihtsalt Facebooki uudisvoo kerimiseks. Seda loodus ette ei näinud," viitas uurimuse juhtivautor Eti Ben-Simon, California Berkley Ülikooli neuroteadlane.

Argipäeval tekkinud unevõlga saab nädalavahetusel leevendada

Argipäevadel liiga vähe magamisest tingitud terviseriske saab mõistlikkuse piirides maandada nädalavahetusel kauem tukastamisega, viitab Rootsi teadlaste uurimus.

Selle aasta märtsis avaldatud uuringu kohaselt magavad eestlased päevas keskmiselt 7,5 tundi. 
Kuna tegu on keskmisega, magavad siiski paljud soovitatud minimaalsest seitsmest tunnist vähem. Seejuures on probleem terav ka kooliõpilaste hulgas.

Varasemate teadustööde alusel kasvatab liiga vähe magamine aga võimalust enneaegselt surra.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/835369/argipaeval-tekkinud-unevolga-saab-nadalavahetusel-leevendada

Unehäired võivad naistel põhjustada kõrget vererõhku

On teada, et krooniline unepuudus võib kahjustada südame-veresoonkonna tervist, kuid Columbia ülikooli meditsiinikeskuse uuringust selgus, et naiste vererõhku võivad tõsta ka mõõdukad uneprobleemid, näiteks raskus uinuda.

Tartu ülikooli kliinikumi andmetel peaksid täiskasvanud magama 7–8 tundi, noorukid keskmisel üheksa tundi ja vanemaealised kuus tundi või vähem, sest vananedes unevajadus väheneb. 
Nutiseadmetes unejälgimise rakendusi kasutavate inimeste uneandmetest selgus, et eestlaste keskmine uneaeg on 7 tundi ja 36 minutit. 
Siiski vaevavad uneprobleemid ligi kolmandikku eestlastest.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/842492/unehaired-voivad-naistel-pohjustada-korget-vererohku

Uus teooria selgitab, kuidas uni loominguliste ideedeni viib

Uni aitab näha probleeme värske pilguga ja leida kohati täiesti ennekuulmatuid lahendusi. 
Seda on näidanud varasemad eksperimendid. 
USA ajuteadlased on käinud välja nüüd uue teooria, mille kohaselt aitab uudsete lahendusteni jõuda selle erinevate faaside vastastikmõju.

Laias laastus jaguneb uni REM ja mitte-REM uneks. 
Viimane moodustab ööst suurema osa ja jaguneb omakorda mitmeks staadiumiks. 

Töökaaslaste ebaviisakas käitumine tekitab unehäireid

Töökohal kogetud kritiseeriv ja sõnaliselt alandav käitumine võib mõjutada ööund, täpsemalt tekitada unetuse sümptome nagu öösiti korduvalt üles ärkamine.

Selleks, et neid ei tekiks, tasuks pärast tööd kindlasti võtta aeg maha ja teha midagi lõbusat ja meelt lahutavat, soovitavad Oaklandi Ülikooli ja Portlandi Ülikooli teadlased, kelle ühistööna see uuring valmis.

Põhjus, miks tööl kogetud ebameeldivused ööund kipuvad mõjutama, peitub negatiivsetes mõtetes, mida inimene hakkab oma peas uuesti läbi mõtlema, neid nii võimendades.

Uuringu juhtivautor Caitlin Demsky toob välja, et selline negatiivsete mõtete nõiaringi sattumine ei tekita üksnes unetust, vaid võib mõjutada tervist laiemalt, näiteks luua soodsad tingimused südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/825374/tookaaslaste-ebaviisakas-kaitumine-tekitab-unehaireid

Ligi kolmandikku eestlastest vaevavad uneprobleemid

Eesti inimene magab ööpäevas kesmiselt rohkem kui seitse ja pool tundi, selgub nutiseadmete unejälgimise rakendusi kasutavate inimeste põhjal. 27 riigi seas, kelle vahel andmeid võrreldi, on see pikim aeg. 
Ometi vaevab pea kolmandikku eestlastest uneprobleemid, samas on unerohtude väljakirjutamine püsinud viimased aastad samal tasemel.
Ööuneandmed koguti kokku 27 riigi kuuelt miljonilt inimeselt, kes oma nutiseadmetes unejälgimisrakendusi kasutavad. 
Eestlaste keskmine uneaeg tuli selle uuringu järgi umbes seitse tundi ja 40 minutit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Magad kauem, toitud tervislikumalt

Kuidas saada end tervislikumalt toituma? 
Üks võimalus on kauem magada.

Briti teadlased tegid katseid 42 vabatahtlikuga, uurimaks une ja toitumise vahelisi seoseid. 
Pooltele neist anti juhiseid, kuidas rohkem magada, nagu näiteks ärge liialdage kohviga, ärge minge magama liiga täis- ega tühja kõhuga. 
Teisele poolele katseisikutest magamisjuhiseid ei antud.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/677885/magad-kauem-toitud-tervislikumalt

Magamatus kasvatab nälga sarnaselt kanepile

Unepuuduse all kannatavate inimeste verd uurinud teadlased leiavad, et unenappus näib kasvatavat inimeste söögiisu sarnasel viisil läbi kui kanepi peamine psühhoaktiivne komponent.

Kuigi uuring hõlmas vaid 14 vabatahtlikku, toimus see hästi kontrollitud tingimustes, mis lisab tulemustele hädavajalikku usaldusväärsust. 
Kahes järgus kokku kaheksa päeva kestnud katse käigus võimaldati neil neljal päeval magada kuni 8,5 tundi ning teistel päevadel neli tundi vähem.

Igal päeval anti uurimisalustele samal kellaajal kellaajast sõltuvalt samu toite. Samuti võeti neilt regulaarsete ajavahemike tagant vereproove. 


Unearst: väsinuna autorooli istumine on ohtlik

Magamatus ja unepuudus võib lisaks halvale enesetundele põhjustada ka tööõnnetusi ja eluohtlikke liiklusavariisid. 
Hea Une Keskuse peaarst Heisl Vaher nentis, et enda lühiajaline ergutamine on pigem meelepettus.

Täpset statistikat unepuudustest põhjustatud õnnetuste on raske leida. Tööinspektsiooni andmete kohaselt saadab selle arvele kanda aastas kümmekond õnnetust. 
Samas tunnistas mõne aasta eest maanteeameti tehtud uuringus 45 protsenti juhtidest, et on istunud vähese unega või väsinult autorooli.

Väsimus teeb närvisignaalid nõrgaks ja aeglaseks

Kui oleme magamata ja väsinud, siis võib olla raske keskenduda ja ka näiteks mälu võib aeg-ajalt alt vedada. 
Nüüd on teadlased näinud selle nähtuse arvatavat alust raku tasandil: väsinud inimese närvirakud suhtlevad omavahel aeglaselt ja loiult.

Itzhak Fried Ameerika Ühendriikidest Los Angelese California ülikoolist ja ta kolleegid uurisid 12 epilepsiat põdeva inimese aju. 
Kõigile neile oli haiguse raviks pistetud ajju elektroode, mille abil siis Fried ja ta kaaslased uurisidki, mida närvirakud väsimuse puhul teevad.

Nad näitasid katseisikutele pilte ja palusid neid võimalikult kiiresti jaotada etteantud kategooriatesse. 

Unepuudus teeb riskialtiks

Tänapäeva kiire elutempo juures kipub meist paljudel unetundidest puudu jääma. Tulemuseks on päevane unisus ja vähenenud keskendumisvõime. 
Nüüd tuleb välja, et kroonilisel unetusel on veel üks kõrvalmõju, mida võib pidada enamjaolt tänapäeva kontekstis negatiivseks – kõrgenenud riskivalmidus.

Sellisele järeldusele jõudsid Šveitsi teadlased, kes tegid uuringuid 14 meestudengiga vanuses 18–28 aastat. 
Kui katsetudengid magasid mitu ööd järjest ainult viis tundi, kasvas nende päevane riskialtisus märgatavalt.

Unenägudest teadvuse suure probleemini. Usutlus ajuteadlase Giulio Tononiga

Varem on unenägude nägemisega seostatud eeskätt REM-und. 
Unefaas on tuntud peamiselt silmamunade kiire liikumise poolest. 
Aju on selle ajal isegi kohati aktiivsem kui ärkvel olles. 
Värskes uurimuses näitas aga Winsconsin-Madisoni ülikooli neuroteadlane Giulio Tononi kolleegidega, et inimesed näevad 71 protsenti ajast unenägusid isegi aeglases ehk mitte-REM unes. 
Seda on kiirest unest ligi neljandiku võrra vähem. 

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/592855/unenagudest-teadvuse-suure-probleemini-usutlus-ajuteadlase-giulio-tononiga

Kuidas oma unenägu kontrollida? Teadlane jagab näpunäiteid

Eksperimentide tegemine pole ainult teadlaste pärusmaa. 
Neist kõige tähtsamat teeb nimeka teadvusteadlase Giulio Tononi sõnul igaüks öösel unenägusid nähes. 
Nüüd on Austraalia teadlased välja nuputanud, kuidas anda neile kõige tõhusamalt veel täiendav mõõde. 
Piisavalt harjutades saab kasvatada oluliselt võimalust näha kirkaid unenägusid ja mõjutada nende kulgu teadlikult.

Päikesetormi vältimiseks end mõttejõul Merkuurilt hetkega Alpi kuurortisse saatmine?

Otsing sellest blogist

UNENÄGUDE SELETUSED ALGUSTÄHE JÄRGI

A B E G H I J K L M N O P R S T U V Õ Ä Ö Ü

UNENÄOS RÄÄKIMINE - MIKS ME SEDA TEEME ?

UNENÄOS RÄÄKIMINE - MIKS ME SEDA TEEME ?
Mis on esimene asi, mis sulle pähe tuleb, kui su partner ütleb sulle hommikul, et sa rääkisid öösel unes? Loomulikult hirm, et sa rääkisid midagi sellist, mida poleks tohtinud.

MIDA TÄHENDAVAD ERINEVATEL NÄDALAPÄEVADEL NÄHTUD UNENÄOD?

MIDA ÜTLEVAD UNENÄOD SINU TERVISE JA ELUVIISIDE KOHTA ?

MIDA ÜTLEVAD UNENÄOD SINU TERVISE JA ELUVIISIDE KOHTA  ?
Unenäod pakuvad inimestele sagedast kõneainet. Kas unes nähtut tasub tõsiselt võtta või ei? Teadlaste sõnul võivad meie unenäod anda vihjeid tervisliku seisundi ning tekkivate terviseprobleemide kohta.

MIDA TÄHENDAB UNENÄOS RAHA NÄGEMINE

MIDA TÄHENDAB UNENÄOS RAHA NÄGEMINE
Paljudes unenägudes tähendab raha, et teie käes on võim midagi teha või muuta; ka võib see olla võimupositsioon, isegi kellegi allutamine.

MIDA TÄHENDAB, KUI NÄED UNES OMA KOERA, KASSI VÕI MUUD LEMMIKLOOMA?

MIDA TÄHENDAB, KUI NÄED UNES OMA KOERA, KASSI VÕI MUUD LEMMIKLOOMA?
Unenägudes esindavad koerad neid loomuomadusi, mis neil ka tegelikult on: lojaalsust ja sõprust. Kui sul on koeraunenägu, mõtle sellele, kas koera käitumine unes peegeldab ehk mõnda suhet, mis sul päriselus kellegagi on.

MIDA TÄHENDAB, KUI NÄED UNES AVALIKUS KOHAS ALASTI OLEMIST?

MIDA TÄHENDAB, KUI NÄED UNES AVALIKUS KOHAS ALASTI OLEMIST?
Avalikus kohas enda alasti avastamine on üks klassikalisi unenägusid ning peegeldab haavatavuse tunnet, mida oled kogenud päriselus.

MIDA TÄHENDAB SINU UNES NÄHTUD INIMENE?

MIDA TÄHENDAB SINU UNES NÄHTUD INIMENE?
Unenägude seletaja on põnev ja salapärane ning võib anda vastuseid sind päevases elus vaevavatele küsimustele. Vaata järgi, mida tähendas sinu unenäos olnud inimene.

MIDA TÄHENDAB, KUI NÄED UNES SEKSI KOLLEEGIGA?

MIDA TÄHENDAB, KUI NÄED UNES SEKSI KOLLEEGIGA?
Unes ei ole seks seotud füüsilise suhtega, mida sa tahaksid, vaid hoopis psühholoogilise liiduga.