Siinkohal esitame loendi mõnedest teguritest, mille mõjusid ajus toimuvale pärast õhtul silmade sulgemist on teaduslikult uuritud.
Kõhulimagamine tekitab erootilisi unenägusid
Kõhuliasendis magajatel esineb erootilise sisuga unenägusid oluliselt sagedamini kui neil, kes eelistavad muid suikumispoose.
Ühe uurimuse kohaselt tekivad neil, kes magavad, kõht allapoole, öösiti raskused hingamisega, mille tulemuseks ongi pööraselt seksuaalsed uned.
Tihtipeale hõlmavad sellised unenäod erutavaid hirmunägemusi; kinnisidumine või luku taha panemine on sage motiiv.
Veel üks märkimisväärne seik on, et enamik inimesi, kes on taoliseid unenägusid kogenud, on ka möönnud mõne kuulsa avaliku elu tegelase osalemist neis.
"Jagatud" õudusunenäod annavad mõista, et geneetika mõjutab luupainajate esinemissagedust
Ühemunakaksikutel on tihtilugu sarnased huvid ja harjumused, kuid teadlased on avastanud, et nende kogemuste geneetiline aluspõhi on tegelikult veel märksa tugevam kui ette kujutame — nimelt võivad identsed kaksikud kogeda hirmu-unenägusid peaaegu võrdse sagedusega.
Ligi 2700 ühemunakaksikut ja 4200 mitteidentset kaksikut hõlmanud mastaapse uurimuse raames leidsid teadlased, et ühemunakaksikutel on teistega võrreldes kaks korda suurem tõenäosus näha sagedasi luupainajaid.
Maa magnetväli kutsub esile kummalisi unenägusid
Võimalik, et Maa magnetväljal on inimeste unenägudele oluline mõju.
Psühholoog Darren Lipnicki kirjutas oma unenägude sisu rohkem kui kaheksa aasta vältel üles ja jõudis järeldusele, et geomagnetvälja aktiivsuse kahanemine tõi kaasa imelikumad unenäod, samas kui geomagnetvälja kõrge aktiivsus seondus normaalsemate ja loogilisemate unenägudega.
Lipnicki tulemused on rangelt anekdootlikud (tegu oli korduvkatsetega kinnitamata juhtumikirjelduse, mitte tõsiseltvõetava teadusuurimusega), kuid need on tekitanud teadlastes huvi kontrollitud katsete korraldamise vastu.
Mustvalge teler teeb unenäodki mustvalgeks
Mõne jaoks võib värvusteta maailma ettekujutaminegi keeruline olla, kuid tegelikult näeb osa inimesi mustvalgeid unenägusid.
Dundee ülikooli psühholoogiatudengi Eva Murzyni uurimus 2008. aastast näitas, et see, millist televiisorit inimene lapsena vaatas, mõjutab suurel määral seda, kas ta näeb värvilisi või mustvalgeid unenägusid.
Murzyn avastas, et 55-aastastest ja vanematest küsitletuist esines värvuseta unenägusid viiendikul, mis viis uurija mõttele, et inimesed, kes lapsepõlves kolmandast kümnenda eluaastani vaatasid mustvalget televisiooni või mustvalgeid kinofilme, näevad suurema tõenäosusega kogu elu unenäopilte hallskaalas.
Teised uurimused on näidanud, et alates 1960. aastatest — s.t, alates värvitelerite laiemast kasutuselevõtust — näeb 83 protsenti rahvastikust värvilist und.
Selle fakti valguses võib oletada, et meedial on meie alateadvusele sama tugev mõju kui elulistel sündmustel.
Eri juustud mõjutavad unenägusid erinevalt
See võib kõlada üsna uskumatult, kuid vähemalt üks uurimus on jõudnud järeldusele, et eri tüüpi juustud võivad mõjutada unenägude sisu.
Kõik juustud sisaldavad aminohapet trüptofaani, mis aitab unetsüklit normaliseerida ja stressitaset alandada.
2005. aastal viis Ühendkuningriigi juustutootjate ühendus British Cheese Board läbi uurimuse, millest nähtus, et need, kes sõid Cheddari juustu, nägid unes sagedamini tuntud inimesi.
Sinihallitusjuustude nagu Blue Stilton sööjate unenägude sisu oli sagedamini pentsik. Cheshire’ juustu söömine oli korrelatsioonis kvaliteetseima ööunega, aga ka unenägude mittemäletamisega.
Inimesed, kes sõid punast Lancashire' juustu, nägid sageli hõllanduslikke unenägusid lähisugulastest ja lapsepõlvest ning sinise Lancashire' juustu sööjad peamiselt tööülesannetega seonduvaid unenägusid.
Helid ja lõhnad tungivad unenägudesse
Inimese ajul on kalduvus uneajal kuuldud helisid omamoodi tõlgendada ja neid unenägudesse lõimida.
See tähendab, et mõnikord kuuleme unes reaalseid helisid, mis hõlmatakse unenäo-stsenaariumisse moel, mis alateadvuse jaoks tundub loogiline. Näiteks, kui kõrvaltoas harjutab pereliige kitarrimängu, võite unes näha, et viibite kontserdil.
Üks uurimus näitas, et muusikat kuulnud inimeste unenäod erinesid oluliselt selliste inimeste unenägudest, kes magamise ajal muusikat ei kuulnud. Muusika saatel magajad kinnitasid, et kuulsid ka unenägudes muusikat.
Isegi lõhnad mõjutavad meie unenägusid. Sarnaselt helidega tõlgendab aju ka lõhnasignaale ja kasutab neid ära unenägudes.
Näiteks roosilõhnaga kaasnevad meeldivad unenäod, mädamunahais aga kutsub esile kummalisi unenägusid.
