Unes rääkimine on huvitav fenomen, mida tegelikult peetakse unehäireks, kuid tõenäoliselt on seda juhtunud igaühega meist vähemalt korra.
Ameerika Uneühingu sõnul räägivad umbes pooled kõikidest lastest unes vähemalt ühe korra aastas (ja umbes 10% lastest teevad seda igal ööl), kuid 68% täiskasvanutest räägivad unes umbes korra iga kolme kuu tagant.
Huvitaval kombel on leitud, et mehed kipuvad öösel unes rääkima sagedamini kui naised, kuigi võiks eeldada hoopis vastupidist.
Kas sa mõmised või räägid selgelt?
Miks me siis räägime unes?
See unehäire, olles tihti seotud ka unes kõndimisega, on ekspertide sõnul põhjustatud unepuuduse, haiguse, stressi, ärevuse, depressiooni või alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamise poolt.
Kui sul tuleb seda ette vahel harva, siis ei ole asi muretsemist väärt ega tähenda kindlasti, et sul oleks mõni neist eelmainitud probleemidest.
Aga kui sa ärkad hommikuti väsinud, äreva või kurvana peale järjekordset rahutut ööd täis unes rääkimist, oleks tark konsulteerida arstiga.
Kui unes rääkimine on selge ja arusaadav, siis toimub see REM-une faasis, mil sa viibid ärkveloleku ja sügava une vahepealses olekus, kui su silmalaud liiguvad kõige kiiremini.
Aga kui rääkimine on pigem mõmin, oled sa juba REM-une faasist edasi ja sügavas unes.
Öösel jutustamine ei tulene alateadvusest ega pruugi olla seotud unenäoga, mida parasjagu näed. Ekspertide sõnul ei oma unenäod tegelikult mingit tähendust.
Nagu varem mainitud, siis unes rääkimine on levinum meeste ja laste seas, aga enamik lastest kasvavad sellest faasist päris ruttu välja, nii et ainult umbes viis protsenti kõikidest täiskasvanutest räägivad unes regulaarselt.
Kui see unehäire ei põhjusta sinu ärkveloleku ajal sulle erilisi probleeme, siis ei ole põhjust muretsemiseks.
Kuidas öist jutustamist vähendada?
Kui unes rääkimine on hakanud mõjutama sinu und ja ärkveloleku aja kvaliteeti, siis proovida järgnevaid nippe:
Tee kindlaks, et tegemist pole tõsise unehäirega: kui sa karjud öösiti, ärkad hirmunult või see kõik algas alles täiskasvanueas, võib see olla ohumärk tõsisemast häirest.
Räägi sellest oma arstiga.
Korralda oma uneharjumused ümber: kindel unerežiim, vähem alkoholi ja sigarette, igaõhtune unerutiin…
Kõik need tegurid võivad parandada sinu unehügieeni ja aidata öiseid monolooge vähendada.
Vähenda müra magamistoas: vahel piisab juba sellest, kui vähendad magamistoas olevat müra. Kõrgekvaliteetsed pimendavad rulood, suletud uksed ja partner, kes ei norska on vahel kõik, mida heaks ja kvaliteetseks uneks vajad.
