Mõned nipid öökullidele - kuidas tervist rikkumata öösiti
töötada.
Toome ära viis meetodit, mille abil mõjutada enda kehakeemiat nii, et kauem ärkvel püsimise hind väiksem oleks.
Liigutage ennast
Kehaline treening enne magamaminemist on üsna kindel viis
enese ärkvelhoidmiseks.
Sellepärast ei maksa seda teha, kui soovite uinuda — ja see
on ka põhjus, miks jõusaalikülastusest või isegi mõnedest kiiretest
kätekõverdustest piisab oma organismile märkuandmiseks, et praegu pole veel
uneaeg.
See ei tähenda, et vahetult enne magamaminemist tuleks teha
intensiivset kehalist trenni — see tõenäoliselt ainult väsitaks teid.
Füüsiline kurnatus pole lõbus, kui olete samal ajal sunnitud
pikalt ärkvel olema. Liigutada tuleks end ainult nii palju, et tekib veidi
energilisem enesetunne.
Jooge õigesti
Kui kavatsete kasutada kofeiini, tuleks seda sisaldavaid
jooke juua varastel õhtutundidel, nii et selleks ajaks, kui viimaks uinuda
tahate, oleks selle mõju taandunud.
Hilise ärkvelolekuga kaasneb niikuinii veresuhkru taseme
suurem kõikumine; ärge tehke olukorda hullemaks, juues magusaid jooke.
Tihtilugu tingib tahtmise kauem üleval olla soov nautida
sõprade seltsis veel paar alkohoolset jooki. Paraku ei ole tõenäoline, et
alkohol teil ärkvel püsida aitaks.
Üks naps võib esile kutsuda põgusa aktiivsuspurske, kuna
vallandab rakkudesse talletatud energiat, kuid rohkem kui üks napsjook teeb
juba uniseks.
Sööge rohkem valke
Vähesed meist mõtlevad tõsiasjale, et ärkveloleku ajal
kasutavad nii meie keha kui ka meie aju palju rohkem energiat kui magades.
Kui kavatsete öö läbi üleval olla, läheb teil tarvis palju
rohkem toitu kui olete sööma harjunud.
Aju võib ära kasutada isegi kuni 25 protsenti kõigist
manustatud kaloritest. Kui plaanite jääda ärkvele, sööge tavalisest suuremaid
toiduportsjoneid tavalisest sagedamini.
Südaöine suupiste võib taolises olukorras olla hea mõte,
kuid mõistlik oleks valida roogasid, milles tervisele kasulikkude rasvade ja
valkude osakaal on suur.
Juurviljad ei tee teid unisemaks ega aita ka paremini ärkvel
püsida, kui tegu pole just eriti kangete tšillipipardega. Nii suhkur kui ka
tärklis annavad "energialaksu", millele järgneb hiljem kollaps, mis
öisele peole kriipsu peale tõmbab.
Valgud stimuleerivad ajus sellise virgatsaine e
neurotransmitteri nagu oreksiin tööd. Oreksiin reguleerib erutust, ärkveloleku
määra ja söögiisu.
Sellepärast tulekski öist ärkvelviibimist kavandades
otsustada biifsteegi kasuks ja vältida makaronitooteid.
Hoidke silmi
Pole midagi tüütumat kui hilist õhtutundi lõbustustega
sisustada üritades avastada, et peate pidevalt silmi kissitama, kuna need on
väsinud.
Kui olete väsinud, väsitab kissitamine näolihaseid veelgi.
Kolmiknärv kulgeb otse üle näo, mistõttu silmade kissitamine mõjutab kogu
närvisüsteemi ja toob kurnatust lähemale kiiremini.
Kui olete harjunud kontaktläätsedega, kandke planeeritud
pikale õhtule eelneval päeval prille ning ärge unustage pakkida kaasa
silmatilku.
Pange tuled põlema
Ere valgus hoiab ärkvel. Kolme kuni nelja tunni vältel
pärast ereda valguse tajumist ei tooda organism melatoniini — uinumiseks
vajalikku unehormooni.
Kui väldite öisel ajal eredat valgust, elate kauem ja magate
paremini. Kui teil on aga tõepoolest tarvis kaua ärkvel olla, on eredate tulede
süütamisest üllatavalt palju abi.
Kõik loetletud nipid toimivad mingil määral, ent kui jääte
tõesti kauaks ärkvele, võite arvestada uimasuse ja unehäiretega järgmisel
päeval ja öösel, kuna organismi melatoniinitalitlus läheb paigast ära nagu
siis, kui kogete aklimatiseerumist ehk ajavahe-sündroomi (ingl jet lag), mis
kimbutab neid, kes lennukiga teise ajavööndisse reisivad. Abi võib olla
melatoniinipõhistest toidulisanditest.
Võimalik on endale tekitada ka "unevõlg", mille
"tagasimaksmist" võib hõlbustada väike uinak keset päeva. Uuringud on
igatahes näidanud, et säästlikumalt ja tõhusamalt magama on võimalik õppida.
