Hommikul väsinuna ärkamise ning mälu halvenemise vahelist seost on märgatud varemgi.
Värske töö annab lootust, et inimeste unekvaliteedi põhjal saab ennustada Alzheimeri tõve tekkimise riski juba aastaid enne väliselt nähtavaid sümptomeid.
Washingtoni Ülikooli teadlaste töö viitab, et haiguse puhul pole oluline mitte niivõrd une kogupikkus, vaid selle üks faasidest – aeglaste lainete uni.
Mida lühem oli uurimisaluste süvauni, seda rohkem leidus nende ajus moondunud tau-valku.
Just selle ajusse ladestumist on seostatud varem kõrgema tõve tekkimise riskiga.
Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/897154/kehv-uni-voib-viidata-korgemale-alzheimeri-riskile-aastaid-enne-haigust
Värske töö annab lootust, et inimeste unekvaliteedi põhjal saab ennustada Alzheimeri tõve tekkimise riski juba aastaid enne väliselt nähtavaid sümptomeid.
Washingtoni Ülikooli teadlaste töö viitab, et haiguse puhul pole oluline mitte niivõrd une kogupikkus, vaid selle üks faasidest – aeglaste lainete uni.
Mida lühem oli uurimisaluste süvauni, seda rohkem leidus nende ajus moondunud tau-valku.
Just selle ajusse ladestumist on seostatud varem kõrgema tõve tekkimise riskiga.
Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/897154/kehv-uni-voib-viidata-korgemale-alzheimeri-riskile-aastaid-enne-haigust