UNENÄOD ALGUSTÄHE JÄRGI

A B E G H I J K L M N O P R S T U V Õ Ä Ö Ü

Alla seitsme tunni ööund viib pöördumatute tagajärgedeni

Jaga
Uni on tervise jaoks sama oluline kui toitumine ja treening ning ebapiisav uni võib viia diabeedi, rasvumise ja südameprobleemideni.
Nüüd lisasid teadlased sellele nimekirjale veel ühe hoiatuse: unepuudus kahjustab aju, põhjustades tähelepanuhäireid, mälukaotust ja ka Alzheimeri tõbe.

Ajakiri Prevention toob välja, mis juhtub, kui sa ei maga piisavalt.

Inimestel, kellel on pidevalt raskusi magamajäämise ja magamisega (ühe uuringu järgi jookseb piir 6,8 tunni juurest), esineb ajumahu vähenemist piirkondades, mis on olulised mälu ja probleemide lahendamise seisukohast.

«Me oleme alati eeldanud, et kui nädalavahetusel välja magada, siis on kõik korras, kuid see ei pruugi nii olla,» ütles Sigrid Veasey Pennsylvania ülikoolist.
Ta tegi katseid hiirtega ja kui neil ei lastud magada kolm päeva järjest, kaotasid nad 25 kuni 30 protsenti keskendunud tähelepanu jaoks vajalikest neuronitest ehk närvirakkudest, samas kui ülejäänud närvirakud samuti kahjustusid.
Kõige hullem on see, et hävinenud närvirakud enam ei taastunud.

Nii on selge, et une ajal toimub midagi väga olulist, kuid mida täpselt magamine meie ajuga korda saadab, on jäänud siiani mõistatuseks.
Seetõttu kütab Rochesteri ülikooli meditsiinikeskuse teadlaste uus teooria teiste teadlaste seas kirgi. Nimelt avastasid nad magavate hiirte ajusid uurides teatud aju puhastava süsteemi, mis uhub minema n-ö neuraalse prahi.
See praht sisaldab beetaamüloide ja teisi valke, mille kuhjumist on seostatud Alzheimeri tõvega.

Ühes teises uuringus said noored terved inimesed ühe nädala jooksul magada maksimaalselt seitse tundi ja neil täheldati ajutalitluse nõrgenemist, mis püsis ka pärast korralikku väljamagamist kolmel järjestikusel ööl.
Kuid veel hirmutavam on see, et kui pidevalt liiga vähe magada, võib hakata tunduma, nagu oleksid normaalselt välja puhanud.
Kui vaatlusalused said viiel päeval järjest magada vaid neli tundi öö jooksul, olid nad pärast esimest ööd väga väsinud, kuid hiljem ei muutunud nad enam uniseks.
Nii et krooniline unepuudus võib segada selle negatiivse mõju tajumist.

Lisaks näitas üks 15 000 inimest hõlmanud uuring, et kui mitu aastat järjest magatakse keskmiselt alla 5 tunni päevas, halveneb mälu aju kaheaastase vananemisega võrreldaval määral.

Allikas:

Loe, mis võib juhtuda, kui sa ei maga piisavalt!

Jaga
Unepuudus ei väljendu ainult välimuses, vaid põhjustab ka mitmeid tervise- ja muid hädasid.

Kui üldiselt soovitatakse öö jooksul magada 7-9 tundi, siis järjest rohkem on neid inimesi, kes magavad soovitud normist kõvasti vähem, kirjutab Bussiness Insider.

Vähene magamatus toob aga kaasa mitmesuguseid probleeme:

1. Kergesti ärrituvus

2. Peavalu

3. Suutmatus uut informatsiooni omandada/õppida

4. Kaalutõus

5. Halb silmanägemine

6. Südamehaigused

7. Reaktsioonikiiruse aeglustumine

8. Immuunsüsteemi nõrgenemine/vastuvõtlikus viirustele

9. Liigne julgus teha majanduslikult riskantseid otsuseid

10. Pidev pissihäda

11. Tähelepanu hajumine

12. Kõnehäire

13. Autoõnnetused

14. Seedeprobleemid

15. Vähenenud seksiisu

16. Diabeet

17. Lohakus

18. Suurenenud risk nakatuda vähki

19. Mäluprobleemid

20. Depressioon

21. Geneetilised häired

22. Lühenenud eluiga

Allikas:
http://www.naisele.ee/600428/loe-mis-voib-juhtuda-kui-sa-ei-maga-piisavalt

Mis näoga tegelikult juhtub, kui jääd meigiga magama?

Jaga
Iga naine on vähemalt korra elus läinud magama nii, et meik on jäänud maha võtmata.
Olgu põhjuseks pikk tööpäev või alkoholiga liialdamine, mõnikord juhtub ikka nii, et ärkad hommikul sassis meigiga.

Kui see juhtub mõnikord harva, siis ei tee see ju halba?
Vale.
Tuleb välja, et ka ajutine laiskus võib karmilt kätte maksta, sest ka harva meigiga magama minek võib näonahka oluliselt kahjustada, kirjutab Daily Makeover.

«Mida kauem sa meigiga magad, seda suurem on kahju nahale,» ütles dermatoloog Jeannette Graf. «Nahk, nagu ülejäänud kehagi, toimib ööpäevases rütmis.
Öösel on naha kõige olulisem funktsioon enda uuendamine.
Meik aga takistab seda protsessi ja kahjustab nahka.»

Aga millised ilutooted on nahale kõige kahjulikumad?
Dr Graf tõi mõned näited.

Meigialuskreem.
Meigialuskreem võib nahale liiga teha, kuid see sõltub suuresti sellest, kuidas sa seda kasutad.
«Kui meigialuskreem on terve päeva näos olnud, muutub see väga kahjulikuks, sest kõik saasteained püsivad näonahal,» sõnas dr Graf.

Jumestuskreem.
Jumestuskreem on väga paks ja katab peaaegu kogu nägu.
Suured meigitükid lagunevad päeva jooksul näonahal, samuti puutub nahk kokku erinevate bakterite, saasteainete ja tolmuga.
Kõik need faktorid häirivad naha öist uuenemisprotsessi.
Tulemuseks on see, et nahas hakkab kollageen lagunema ja tekivad kortsud.
Samuti ummistab jumestuskreem poore ja ummistunud poorid tekitavad vistrikke.

Huulepulk.
Dr Graf ütles, et huulepulgaga magamine muudab huuled kuivaks ja katkiseks.
Õhtul tasuks huulepulk huultelt hoolikalt eemaldada ja selle asemel kanda huultele tervendavat huulepalsamit.

Ripsmetušš.
«Ripsmetuši tükikesed ummistavad karvanääpse ja ärritavad neid.
Taoline ärritus muudab silmalaud punetavaks ja valulikuks ning mida kauem sa ripsmetušši ripsmetel hoiad, seda hullemaks see ärritus muutub,» selgitas Graf.
Ripsmetušiga magamine muudab ripsmeid ka õrnemaks ja need võivad kergemini katki minna.

Dr Graf soovitas hoida meigieemaldussalvrätte voodi kõrval.
See on hea viis, kuidas endale õhtul meelde tuletada, et enne uinumist tuleks meik maha võtta.
Kui sa oled võimeline õhtul hambaid pesema ja omale hommikuks äratuse panema, siis suudad sa ka meigi eemaldada.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/2955269/mis-naoga-tegelikult-juhtub-kui-jaad-meigiga-magama


Unearst: uneskõndimisega kaasnev vägivald on levinud

Jaga
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku unehäirete keskuse psühhiaater ja unearst Tuuliki Hion rääkis Postimehele, et somnambulism ja füüsilised vigastused võivad tõepoolest käsikäes käia.

«Somnambulismi näol on tegemist une ja ärkveloleku vahelise seisundiga.
Teisisõnu uneskõndimine kuulub unehäirete ärkveletuleku häirete klassi kõrvuti unepaanika ja segasusega ärkamistega.
Kõik kolm on unehäired, mis on seotud sügava une staadiumiga,» selgitas Hion.

Seotus sügava unega tähendab seda, et kui just selles unestaadiumis hakkab inimene füüsiliselt tegutsema, ei suuda ta seda enesele teadvustada ega ärkamisjärgselt mäletada.

«Väga iseloomulik on see, et somnambulismi põdev inimene on võimeline uneskõndimise hetkel keerukateks tegevusteks.
Kõige lihtsam saab alguse voodis lamades pea tõstmisest ja ringivaatamisest, edasi juba millegi järele käe ulatamise kuni voodist väljumise või voodisse tagasitulemise ja uksest väljumisega.
Inimesed võivad selles unestaadiumis viia läbi erinevaid igapäevaseid tegevusi,» kirjeldas Hion.

Selliste uneskõndimiste või uneskäitumiste ühisjooneks on see, et kõik toimub sügavas unes ning hommikul ärgates ei mäleta haige sellest midagi.
«Kuna tegu on sügava unega, on inimest selle käitumise ajal ka raske äratada.
Inimene ärkab sealt väga vaevaliselt,» märkis Hion.

Uneuurijad ei soovita uneskõndijat häirida või teda puutuda.
«Sügavas unes ei pruugi inimene aru saada ja võib hakata vastu kasutades füüsilist jõudu,» räägib Hion.

Ka on juhuseid, kus inimesed võivad hiljem ärganuna kirjeldada mingit fantastilist või igapäevast lugu, mida nad pidid parasjagu tegema.
«Uneskõndimise narratiivi mäletamine ei ole reeglipärane ja on pigem harv,» nentis Hion, et tüüpiline somnambulismi-haige ei mäleta oma tegusid.

Lisaks somnambulismile on ka teisi unes käitumisega seotud häireid, millest üks on REM-une käitumishäire.
«See on seotud unenägude nägemise unega – uneosaga, millest tüüpiliselt mäletatakse unenägusid. See on häire, mille puhul inimene asub füüsiliselt käituma unenäo nägemise ajal.
Reageeritakse unes nähtu peale kuidagi füüsiliselt,» selgitab Hion.

Mõlema unehäire kohta on Hioni sõnul teada, et nii inimene ise, kes haigust põeb, kui temaga koos elavad inimesed on puutunud kokku füüsiliste vigastustega.

«Inimese silmad on avatud ja tõenäoliselt uneskõndija tajub ruumi, kuid ei arvesta takistustega. Võimalik on enese või või teiste vigastamine liikumisel.
Tegemist on haigusega, mis häirib elukvaliteeti ja põhjustab tõsiseid probleeme perekondlikesse suhetesse,» rääkis arst.

Uneskõndimisel on Hioni sõnul tüüpiline kulg, mis hakkab pihta lapseeas.
«Samasugused somnambulismile omased käitumuslikud ilmingud peaksid olema toimunud ka lapseeas.
See haigus võib mingi aeg olla vahepeal ära kadunud ning siis täiskasvanueas uuesti ilmuda. Uneskõndimine on äärmiselt laialt levinud nähtus – lapseea levimus on 2-14 protsenti ning täiskasvanute puhul 2,5 protsenti.
Seega on paljusid haigusi, mis jäävad oma levimuselt sellele alla.
Haruldaseks uneskõndimist nimetada pigem ei saa,» märkis Hion.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/2962421/unearst-uneskondimisega-kaasnev-vagivald-on-levinud

Kreatiin aitab magamata peaga selgelt mõelda

Jaga
Uue uuringu järgi teeb kreatiin ajuga umbes sama, mis ta teeb lihastega – kui treeningu puhul võimaldab see lisand teha mõne korduse võrra rohkem, aitab ta väsinud ajul selgemalt mõelda.

Psühholoogid mõõdavad inimeste võimet teostada keerulisi vaimseid protsesse RMG testiga (random movement generation test), mis tähendab, et osalejad pannakse kaheksa nupuga tahvli ette ning nad peavad neid nuppe suvalises järjekorras vajutama.
Tundub lihtne, kuid see pole nii.
Mida väsinum on inimene, seda kergemini hakkab ta kordama kindlat mustrit ja vajutama ühtesid ja samu nuppe, kirjutab ergo-log.com.

Briti teadlased hoidsid oma katsealuseid kõigepealt 24 tundi järjest ärkvel ning siis lasid neil teha RMG testi.
Enne eksperimendi algust pidi pool katsealustest võtma nädala jooksul 5 grammi kreatiini päevas. Ülejäänud pool katsealustest sai samal ajal platseebot.
Eksperimendi ajal said katsealused teha trenni ja süüa.

Kreatiin on orgaaniline hape, mille abil varustatakse keharakke, põhiliselt lihaseid adenosiintrifosfaadiga (ATP), millest omakorda toodetakse energiat.
Inimorganism toodab kreatiini aminohapetest põhiliselt neerudes ja maksas.

Testid näitasid, et mida väsinumad katsealused olid, seda sagedamini vajutasid nad nuppe kindlat mustrit järgides.
Kuid kreatiini- ja platseebogrupi vahel oli märgatav erinevus, mis näitas, et kreatiin aitab vähendada väsimust.
Uuring näitas, et kreatiini võtnud katsealused olid energilisemad kui platseebogrupi katsealused.

Teadlased järeldasid, et kui inimene on magamata, kuid peab olema võimeline selgelt mõtlema, võib kreatiinist palju abi olla.

Allikas:

Parima lõunauinaku saladus

Jaga
Uuringute järgi võivad uinakud mõjuda inimesele nii hästi kui ka halvasti, sõltudes magamiseks valitud ajast, uinaku kestusest ning inimese vanusest ja tervislikust seisundist.

«Uinakud mõjutavad ka ööune pikkust,» ütles meditsiinipofessor ning naiste uinakutest raamatu kirjutanud Joyce Walsleben ja lisas, et üldiselt on uinakud pigem kasulikud, sest «enamik inimesi ei saa piisavalt magada», vahendas Newsmax Health.

Teisisõnu, uinakud võivad aidata vähendada unepuudust, mis vaevab paljusid.
Lisaks aitab lühike päevane uni inimestel virguda ning jõudsamalt töötada.
«Uinakud võivad elvdada mõtlemist ning aidata kiiremini otsuseid vastu võtta ja muutustele reageerida,» rääkis Walsleben.

New Yorgi Stony Brook ülikooli reisdendid tukastasid oma lõunapausi ajal 20 minutit ning võrreldes uinumisest loobunud kolleegidega paranesid nende vaimsed võimed ning erksus.
Ka teised uuringud on näidanud, et uinaku järel oli inimestel lihtsam õppida, probleeme lahendada, mõelda ja meenutada varem õpitut.

Peale selle aitab tukastamine parandada tuju.
Saksamaal kahe aasta eest läbi viidud uuringust selgus, et depressiooni põdevad inimesed, kes lõuna ajal magasid, tundsid pärast uinakut, kuidas nende meeleolu paranes.

Aga tukastamisest on kasu vaid siis, kui magada kuni 30 minutit.
Kui magate kauem, jääte suureme tõenäosusega sügavamasse unne.
Stanfordi ülikooli meditsiinikeskuse psühhiaatri ja käitumispsühholoogi Clete
Kushida sõnul võivad üle pooletunnised uinakud põhjustada uimastust, mis võib tekkida, kui ärgata keset unetsüklit.
Üks tsükkel kestab 90 minutit.

Oluline on kontrollida uinakute pikkust ning panna äratuskell õigeks ajaks helisema.
Samuti on oluline plaanida, mis ajal päevast tukastada.

«Kui minna magama kell 11 õhtul ja tõusta kell 7, oleks kõige parem uinaku tegemise aeg kell kaks pärastlõunal,» rääkis Walsleben.
Tukastamise kellaaeg tuleks valida vastavalt oma magamineku ja tõusmise kellaajale, kuid kõige parem oleks tema sõnul teha lõunauinak ajavahemikus kella ühest pärastlõunal kuni neljani õhtupoolikul.

Kui tukastada pärast nelja, mõjutab uinak liialt loomulikku magamise ja ärkamise tsüklit ehk keha ööpäevast rütmi, muutes õhtul uinumise keerulisemaks.

Magamiskoha valik sõltub magajast, kuid võtmesõna on mugavus, sest muidu võib selg või kael kangeks jääda.

Peale selle ei tasuks päevas liiga palju uinakuid teha.
Kui tunnete, et tukastamise sagedus või uinakute pikkused hakkavad segama ööund, tasuks arstiga nõu pidada.
«Need tundemärgid võivad anda märku, et magamisest on saanud näiteks psüühikaga seotud probleem, mis mõjutab ka elukvaliteeti,» ütles Kushida ja lisas, et uinakud võivad täiendada ööund, kui mitte seda asendada.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/2954971/parima-lounauinaku-saladus

Kolm viisi trennijärgse unetuse ärahoidmiseks

Jaga
Kuigi üldiselt aitab trenni tegemine paremini magada, võib liiga hiline treening anda liigagi palju energiat, mis hoiab sind hoopis kaua ärkvel.

Üks uuring näitas koguni, et osalejad magasid tervelt 42 minuti võrra kauem, kui nad olid sel päeval olnud vähem aktiivsed, kirjutab Shape.

Kui see on ka sinu jaoks probleem, ent trenni varasemaks kellaajaks nihutamine ei tule töögraafiku tõttu kõne alla, aitavad kolm järgnevat nippi kiiremini magama jääda.

Vähenda intensiivsust

Jäta intensiivsemad, tõeliselt pulssitõstvad treeningud nendeks päevadeks, kui saad järgmisel hommikul veidi kauem magada või hoopiski  hommikul trenni teha.
Hilisõhtune trenn võiks olla rahulikum - selleks võiks olla näiteks aeglane jooks või jooga.
Samuti tasub õhtusi treeninguid lõpetada lõõgastavate joogapoosidega, mis aitavad keskenduda hingamisele ja magamaminekuks valmistuda.

Võta lõõgastav vann

Soe vann või ka dušš aitab sul enne uinumist paremini lõõgastuda.
Ka kehatemperatuuri langus pärast veeprotseduuride lõpetamist peaks tegema sind veidi unisemaks.

Proovi kesköist snäkki

Õhtuse treeningu järgne toitumine on tõeliselt keeruline ülesanne: kui sööd liiga palju, tekib sul suure tõenäosusega raskusi uinumisega; kui sööd vähe, hoiab tühi ja korisev kõht sind jällegi üleval.
Kõige kindlam on süüa kerge snäkk, mis sisaldab süsivesikuid ja valke, mida on vaja treeningust taastumiseks.
Hea valik oleks näiteks täisteraleib maapähklivõi või hummusega, klaas šokolaadipiima või madala rasvasusega juust ja kreekerid.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/2955793/kolm-viisi-trennijargse-unetuse-arahoidmiseks

10 parema une nippi

Jaga
Kui sul on probleeme magamajäämisega, siis tasub kõrva taha panna mitu tarvilikku nippi.
Oled stressis, pahur või väsinud?
Aga kas magada saad korralikult?

Kui mitte, siis tasub elustiilis teha mitmeid muudatusi, et aju saaks öisel ajal teguderohkeks päevaks välja puhata.

Teatud eluperioodil ei ole ka heade nippidega võimalik und esile võluda.
Lapse nutt, armumine, probleemid tööl jne. on vaid mõned olukorrad, mis und röövivad.

Kui kõik eeldused heaks uneks on täidetud, kuid sõba ei taha kuidagi silmale tulla, siis pane tähele järgmiseid nõuandeid.
1. Mine magama ja ärka iga päev samal kellaajal.
Päevaplaanist kinnipidamine sunnib keha rutiini, mis aitab õhtuti kergemini magama jääda.

2. Ära söö ja joo rohkesti enne uneaega.
Samas ei tohiks magama jääda ka väga tühja kõhuga.
Söö kergelt kaks tundi enne uinumist.
Kui sul tekivad kergesti kõrvetised, siis väldi rasvaseid ja vürtsikaid toite, mis tekitavad vaevuseid ega lase magada.
Liigne joomine paneb jälle öö jooksul mitmeid kordi vetsuust paugutama.

3. Õhtuti väldi nikotiini, kofeiini ja alkoholi.
Need stimulandid hoiavad sind pikalt ärkvel.
Rääkimata suitsust, millega magama jäämine on Eestiski õnnetult lõppevaid juhtumeid põhjustanud. Kofeiini väldi kaheksa tundi enne uinumist.
Keha küll ei hoiusta kofeiini, kuid selle stimuleeriva mõju elimneerimine võtab aega.
Kuigi alkoholi peetakse uinutavaks, siis tegelikult härib see und.

4. Treeni regulaarselt.
Regulaarne füüsiline aktiivsus, eriti aeroobne treening, võib aidata sul uinuda kiiremini ning sügavamalt.
Mõõdukas füüsiline töö värskes õhus on samuti väga hea.
Raiu puid, rohi peenraid, korista garaaži, niida muru, kühvelda lund - kõik sobib.
Väldi vere vemmeldama löömist vahetult enne uinumist.
Trenn võib teha vägagi ärksaks ning uinumisele vastupidise efekti anda.

5. Tee oma magamistuba jahedaks, pimedaks, vaikseks ja mugavaks.
Tee oma magamistoast uinumise paradiis.
Magamistuba peaks olema paar kraadi jahedam kui teised toad.
Kui tukastad päeval, siis ära tee seda voodis.
Ära söö voodis, ära vaata telekat voodis!
Magamistuba jäägu ainult uinumiseks või seksimiseks.
Magamistoas olgu valguskindlad kardinad, lisatekid, puhurid või radiaatorid, et luua tõeline uneparadiis.

6. Maga peamiselt öösel.
Lõunauinakud varastavad unetunde ööst.
Pool tundi tukastamist päevas on piisav, et olla taas värske ja puhanud.
Mitmetunnised uinakud lähevad juba öö arvelt.

7. Vali mugav madrats ja padi.
Korraliku voodi omadused sõltuvad selle kasutajatest.
Kellele sobib kõva, kellele pehme.
Kui sina ei suuda elukaaslase lemmikvoodil magada, siis vali ikkagi see, mis sulle sobib.
Korralik uni kaalub öise kaisutamise üles!
Vali hoolega teisi voodikaaslaseid - koer tuleb treenida väljaspool magamistuba magama ja ka lapsed peaksid leppima oma unekohaga.

8. Kujunda välja unerutiin.
Tee igal õhtul traditsioonilisi liigutusi enda magama sättimiseks.
Olgu selleks soe vann, raamatu lugemine või muusika kuulamine.
Lõõgastavad tegevused aitavad hajutada piiri ärkveloleku ja magamajäämise vahele.

9. Mine magama, kui oled väsinud ja kustuta tuled.
Kui sa ei uinu 15-20 minutiga, siis tõuse üles ja tee midagi.
Mine tagasi voodisse, kui oled väsinud.
Ära kannata ja imetle vaeveldes lage.
See tekitab omakorda suuremat stressi ja unetust.

10. Kasuta unerohtu vaid viimases hädaabis.
Enne, kui haarad käe tablettide järele, konsulteeri oma arstiga.
Võimalik, et su unetusel on hoopis palju sügavamad probleemid.
Tabletid kustutavad küll tagajärgi, aga mitte põhjuseid.
Põhjused tuleb avastada ning nendega tegeleda.

Allikas:
http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=30884

Kuidas muuta voodi tervislikumaks magamisasemeks

Jaga
Pika tööpäeva lõpus unistad sellest, et saaks juba voodisse pikali heita ja end mugavalt uneasendisse seada.
Enne, kui ronid teki alla peitu, mõtle sellele, kas su voodi on ikka turvaline ja tervislik magamisase või on see täis pisikuid, tolmulestasid ja mürkaineid.
Kui sa pole kindel, millises seisukorras on sinu mõnus sängike, loe järmist kolme punkti, mis aitavad kindlaks teha, kas su voodi on tervislik ja kuidas seda paremaks muuta, kirjutab healthmeup.com.

•Eelista mittetoksilisi materjale

Kui valid madratsit ja patju, eelista looduslikke materjale ja väldi neid, mis on lõhnatud või antimikroobsed, sest need sisaldavad tavaliselt mürkaineid.
Samuti tasuks vältida vaht- või puuvillamaterjale, mida on töödeldud leegiaeglustiga.
Leegiaeglusti on kemikaal, mis kinnitub tolmuosakeste külge ja sisse hingates jõuavad need meie organismi.
Selle asemel, et aja jooksul ära kaduda, lagunevad need osadeks, mis muutuvad üha mürgisemaks.

•Vali linad, mis hingavad

Väldi linasid, padjapüüre ja tekikotte ostes sünteetilisi materjale ja eelista looduslikke (puuvill, vill või siid).
Looduslikud kiud hingavad ja need on palju tervislikumad kui sünteetilised materjalid.
Voodipesu tuleks pesta vähemalt korra nädalas, sest higi ja surnud naharakud kogunevad magamise ajal voodipesude sisse.

•Ära tee hommikul voodit ära

Jah, sa lugesid õigesti.
Uurimused on näidanud, et voodis võib olla miljoneid tolmulesti, mis toituvad inimese surnud naharakkudest ja toodavad allergeene, mida me magamise ajal sisse hingame.
Need tolmulestad elavad kenasti niiskuse käes, seega kui teed igal hommikul voodi ära, jääb linade vahele kena kogus niiskust, milles tolmulestad saavad elutseda.
Kui jätad voodi segamini, või paned linad päevaks tuulduma, kaob niiskus ja voodis on vähem tolmulestasid.

Allikas:

Miks ei tohiks voodis süüa?

Jaga
Kui oled üks neist, kellele meeldib end külmade ilmade tulekul teki sisse keerata, voodist telekat vaadata ja toitugi voodisse kaasa võtta, tasuks meeles pidada, et linade vahele pudisevad purud meelitavad sinna nii baktereid kui ka putukaid.
New Yorgi puhastusfirma Wizard Of Homes omanik Kadi Dulude ütles Huffington Postile, et vähemalt pooled tema firma kliendid söövad voodis.
Seda on ta tähele pannud kortereid ja maju koristades.
«Paljud teavad, et mustad nõud tuleks viia kraanikaussi, aga nii mõnigi kord juhtub, et süüakse hoopis voodis ja kui voodit toidujäätmetest korralikult puhtaks ei tehta, võib leiduda sealt nii baktereid kui ka putukaid,» rääkis Dulude.
Aga mis siis ikkagi saab, kui unustada voodist purud ja muud toidujäätmed koristamata?
Ka parasiitide tõrjuja ja ettevõtte PJB Best Management Consulting omanik Paul Bello sõnul on bakteritel sellistes tingimustes soodne paljuneda.
Lisaks tõi ta välja, et linade vahele jäetud purud võivad kutsuda voodisse ka palju suuremaid «lemmikuid», näiteks sipelgaid ja prussakaid.
«Eelkõige on see nende inimeste probleem, kes on lohakad ja ei korista enda järelt,» rääkis Bello. «Prussakad vajavad ellujäämiseks õige vähe toitu,» lisas ta.
Erinevad toidujäägid meelitavad erinevaid baktereid või putukaid.
Putukate uurija Lou Sorkini sõnul võivad puuviljamahlad, muffinid ja küpsisepuru meelitada sipelgaid ja erinevat liiki kärbseid.
Vedelema jäetud toit, näiteks hommikusöögihelveste söömisest kausi põhja jäänud piim, karpi unustatud pitsatükk või poolik hamburger pakuvad huvi aga hoopis sipelgatele, kärbestele ja prussakatele.
Kui muidu soovitab Dulude vahetada linu iga nädal, siis need, kes pidevalt voodis söövad, peaksid tema ideaali kohaselt vahetama linu iga kolme päeva tagant.
Samas ei soovita ta üldse voodis süüa.
«Ärge pange magamistuppa telerit ja jätke see vaid magamise, mitte söömise kohaks,» lisas ta.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/2952329/miks-ei-tohiks-voodis-suua
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...