UNENÄGUDE SELETAJA

UNENÄGUDE SELETAJA

Magame kolmandiku oma elust, kuidas seda võimalikult meeldivalt teha?

UNENÄOD ALGUSTÄHE JÄRGI

A B E G H I J K L M N O P R S T U V Õ Ä Ö Ü

Unenäo- ja unejooga

Jaga
Teadmatus
Unenägu, nagu ka kõik teised kogemused, tärkab teadmatuses.
Teadmatus võib olla:
-kaasasündinud, märsõnadeks isiklikkus, duaalsus, iha ja vastumeelsus
-kultuuriline, märksõnadeks kollektiiv ja traditsioonid.
Kaasasündinud teadmatus on duaalsuse alus - mina ja teised, mille tulemuseks on isiku personaalse tõelise loomuse ja maailma tõelise loomuse teadmatusest tingitud pettekujutelmade sasipundar. Dualism jagab mistahes kogemuse selleks ja tolleks, õigeks ja valeks, sinuks ja minuks, eilseks ja homseks (minevikuks ja tulevikuks), mis omakorda arendavad eelistusi, mis avalduvad ihades ja vastumeelsuses: tahame saada seda, mitte toda, usume seda ja mitte toda, toetame seda ja vihkame toda. Tahame kõik naudingut, heaolu, mugavust, jõukust, kuulsust ning püüame hoiduda valust, häbist, ebamugavusest, vaesusest. Kõiki häid ja eelistatud asju tahame endale ja oma armsamatele inimestele ega hooli sealjuures teistest.

Kõik, mis isikut häirib, on tegelikult isiku enda meeles, tema maailmavaates ja tõekspidamistes
Olukord, milles me oleme ühel või teisel juhul, on kõigest kannatuste teisene põhjus. Esmane põhjus on kaasasündinud teadmatus ja sellest tulenevalt soov olla teistsugune kui oled tegelikult.

Kultuuriline teadmatus annab ihadele ja vastumeelsusele kultuurilis-religioosse staatuse, mis kehtestub ühiskonna väärtussüsteemina (nii on õige ja mitte teisiti). Erinevad uskumused tuginevadki tõekspidamistele ja mitte teadlikule tarkusele. Kultuurilist teadmatust säilitatakse ja kantakse edasi traditsioonidega, mis läbib iga tava, arvamust, väärtushinnangut. Mingit kultuurilist teadmatust viljeleva ja edasikandva ühiskonnaosa liikmed peavad teatud eelistusi nii tähtsateks, et peavad "terveks mõistuseks" ja sellest väljaspool olevat taunitavaks.
Keegi ei sünni uskumuse või tõekspidamisega, seda õpime ja seda õpetatakse.

Karma ja karmalised tagajärjed
Teod ja tulemused: karma ja karmalised jäljed (halb karma, hea karma), emotsioonide ise-vabastamine, teadvuse salvestused, karmalised jäljed ja unenägu.
Iga eksistentsi dimensiooni ehk teadvuse tasandi määrab karma. Karma kujundab emotsionaalseid ja mentaalseid nähtusi isiku elus, nii ka eksistentsi ehk olemise tajumise ja interpreteerimise, keha funktsioneerimise.
Kogemuse igat aspekti valitseb karma, mis on meelde salvestatud, mis on nagu seemned, mis idanemiseks ja kasvamiseks vajavad kindlaid tingimusi. Nii nagu mistahes seeme vajab võrsumiseks ja kasvamiseks õiges vahekorras niiskust, valgust ja soojust, nii ka karmaline seeme saab avalduda. kui kohtab vastavat olukorda.
Hea abimees karmast mõtlemisele ja selle mõistmisele on see, kui mõtleme karmast kui põhjuse ja tagajärje protsessist,  aidates mõista, et valikutel, mida tehakse mingis kindlas sisemises või välises olukorras, on tagajärjed.
Kui me suudame aru saada, et iga karmaline jälg on seeme järgmisele karmast juhitud teole, saame seda arusaamist kasutada sobivamate valikute tegemisel. Kui saame teadlikuks tekkinud emotsioonist ning õpime emotsiooni ise- vabastamist, ei tekita sa  enam uut karmat.

1. Halb karma
Reageerides situatsioonile või olukorrale negatiivse emotsiooniga, mõjutab see situstsiooni või olukorda negatiivselt vahetult või tulevikus (ilma et mäletaksime ja teaksime seda varem kogetuga otseselt siduda). Näiteks: kui keegi  on sinu peale vihane, millele sa reageerid vihastamisega, jääb mõlema osapoole psüühikasse jälg, mis põhjustab rohkem vihastumist tulevikus ning on tõenäoline, et järjest tihemini kohtume olukordadega, mis lubavad meelde salvestatud "viha-jäljel" avalduda.
Vihased inimesed satuvad olukordadesse, mis nende arvates õigustavad nende vihast olekut, samal ajal kui vähem vihaste inimestega juhtub seda harvem. Kui emotsioon väljendub impulsiivselt, tekitab see tugevaid tagajärgi ning reakstsioone, mis viivad kaklusteni, enese või teiste hävitamiseni, vigastades sealjuures ennast ja teisi nii emotsioonaalselt kui psüühiliselt, luues uusi karmalisi jälgi, mis avalduvad ja tekitavad omakorda uusi karmalisi jälgi.
Kui surume negatiivse emotsiooni alla, jääb jälg ikkagi alles, sest allasurumine on vastumeelsuse avaldus ja tekitatud negatiivsest emotsioonist.

2. Hea karma
Halvasti reageerimise asemel - lastes enda käitumist suunata karmalisel mustril või seda alla suruda - võime peatuda ning valida halvale emotsioonile vastumürgi. Kui keegi oli vihane ja idandas sinus viha, võib vastumürgiks olla kaastunne. Selle esilekutsumine võib olla esmapilgul sunnitud, kuid olles teadlik sellest, et ärrituvat ja vihast inimest hoiavad lõksus ja tõukavad takka tema "karmarattad", on kaastunne kergesti saavutatav ning seda tehes hakkame oma tulevikku positiivselt mõjutama.
Uus reageering vastata vihale kaastundega tekitab karmalise jälje, mis on hea. Juba järgmisel korral. kui vihaga kohtume, on kergem soovida positiivseid soove ning tekitada hea karma jälg. Lõpuks tärkab vihaga kohtudes kaastunne spontaanselt ja pingutuseta.

3. Emotsiooni ise-vabastamine
Parim reageering negatiivsele emotsioonile on lubada sel ennast ise vabastada, olles vaba ihast, vastumeelsusest kui ka kaastundest (vaba nii negatiivsetest kui positiivsetest emotsioonidest ehk vaba emotsioonidest). Kui selle tee teadlikuks kasutajaks saad, läbib mistahes emotsioon sinu meele nagu lendu tõusev lind, keda sa küll näed lendu tõusmas, kuid kes silmapiirilt kadudes ei ole jätnud ühtki jälge läbi õhu lendamisest. Emotsioon tärkab ja lahustub spontaanselt tühjusesse. Seesugusel emotsiooni ise-vabastamise korral karmaline seeme (negatiivne või positiivne emotsioon vabaneb) toimib, kuid ei tekita ühtki tulevikukarma seemet, mis on nagu karmaliste seemnete põletamine enne, kui nad on tekitanud tüli ning probleeme.
Kumb on siis parem : kas luua head karmat või karmalise mustri lõpetamine?
Kõik karmalised jäljed: nii head kui halvad, on isikut kitsendavad ja piiravad, elu eesmärk on aga igasugusest tingitusest vaba olemine. See ei tähenda seda, et kui isik suudab emotsiooni spontaalselt vabastada, muutuks ta osavõtmatuks ja ükskõikseks. Seda kindlasti mitte, kuid karmalised kalduvused ei aja meid enam taga ega sea piiranguid.

Kuigi emotsiooni ise-vabastamine on parim reageering, on seda väga raske saavutada  ja püsivaks muuta, sest eelnev elupraktika ja reageeringud on pikalt välja arendatud ja püsivaks muudetud.  Ükskõik, kus sina emotsionaalsete reageeringute rattas ka ei asuks, võid otsustada siin ja praegu, et kui sa saad teadlikuks emotsiooni tärkamisest, peatud hetkeks, suunad pilgu enda poole ja teed siis valiku. Tuleta endale meelde, et emotsioon, mis vabanes, on varasema karmaliste jälgede seeme, leia võimalus lõdvestumiseks ja identiteedi avardamiseks, et valida leebem reageering, külvata hea karma seeme, olles kindel, et see toimus halba emotsiooni alla surumata. Kaastunnet luues on oluline õppida lõdvestuma, mitte viha pingutusega alla suruma, püüdes jõuga mõelda häid mõtteid.
'
Vaimne rännak ei ole mõeldud olema kasulik mitte kauges tulevikus või uues inkarnatsioonis. Arendades endas oskust olukordadele positiivselt reageerida, muudame oma karmalisi jälgi ja arendame omadusi, mis viivad positiivsetele elumuutustele elus, mida elame siin ja praegu. Kui näeme selgemalt, et igal kogemusel, ükskõik kui väikesel või isiklikul, on tulemus, saame seda kasutada oma elu ja oma unenägude muutmiseks. Karmalised jäljed jäävad meelemustritesse psüühiliste jääkidena tegudest, mis olid tehtud ihast või vastumeelsusest, mis on kui e-ained, mis kogunevad isiku teadvusvälja, olles kardinateks reaalsuse akna ees.

Karmalised jäljed ja unenägu
Kogu maise kogemuse kujundavad karmalised jäled. Meeleolud, mõtted, emotsioonid, mõttelised kujundid, tajud, vaistlikud reaktsioonid, "terve mõistus", identiteeditunne - kõiki neid valitsevad karmalised jäljed ning mõjud.
Näiteks ärkad hommikul tusasena ja masendunult. Teed oma igahommikuseid toiminguid, kuid tuju on ikka pilves, kuigi põhjust ei näi olevat - sellisel juhul on "karma küpsemas", sest põhjused ja tingimused on kogunenud niimoodi, et see avaldub masendustundes. Masenduse varjatud põhjusi võib olla väga palju ning see võib avalduda väga erineval moel (endassetõmbumisest otsese agressiivsuseni) ning ka unenägudes.
Unes avalduvad karmalised jäljed teadvuses ilma ratsionaalse mõistuse segamiseta, millega me tavaliselt seletame tunnet või mõtteid. Öösel avalduvad unenägudena päeva jooksul kogunenud teadvuse looritused.
Karmalised jäljed on nagu fotod, mis on tehtud igast kogemusest. Iga soovitud või tõrjutud reaktsioon mistahes kogemusele-mälestusele, tunnetele,meelistele tajudele või mõtetele on nagu momentvõte. Filmi ilmutamine toimub une-pimikus. Selle, milliseid ülesvõtteid ühel või teisel ööl ilmutatakse, määravad ära hiljuti kohatud teisesed tingimused. Mõned ülesvõtted on kui jõulised reaktsioonid, mi son  jäädvustunud meisse sügavamalt kui teised. Teadvus valgustab karmalisi jälgi nagu projektorilamp ja seob nad järgnevatesse kaadritesse nagu filmi. Nii nagu unenägu kujuneb eelnevatest salvestustest, niisamuti kujuneb kogu kogemusteprotsess ka ärkvelolekul, pannes kokku selle, mida nimetame tavaliselt "oma kogemuseks".
Unenäojooga kasutab karmast arusaamist, et õpetada meelt reageerima kogemusele teistmoodi, et tulemuseks oleks uus karmaline jälg, millest saavad tekkida vaimset arengut soodustavad unenäod.
Unenäojooga toetub suurenenud teadlikkusele ja teadmistele, et neile tuginedes saaksime teha elus positiivsemaid otsuseid. Teadlikuks saamine kogemuse tekkimisest, ülesehitusest ja tegude tagajärgedest kasvatab teadlikkust veelgi ja viib meid äratundmisele, et igasugune kogemus on võimalus vaimseks arenguks, mida vajame just selles elus siin ja praegu.

Olemise (teadvuse) tasandid ehk Loka'd- kuus korrust
Õpetuste järgi eksisteerib kuus erinevat teadvuse, olemise  ehk võimaliku kogemuse tasandit :
-põrgu
-näljased vaimud
-loomad
-inimesed
-pooljumalad
-jumalad.

Kuus olemise tasandit avalduvad kuue erineva emotsioonina:
-viha
-ahnus
-teadmatus
-armukadedus
-uhkus
-nautlev äraolemine.

Antud teadvusetasandid ei ole selgepiirilised, vaid läbi põimunud ja me oleme neist igaühega ühendatud. Mõne isiku konstitutsioonis võib olla mõni Loka domineeriv ja paistab nende iseloomus välja, seda on tunda nende kõneviisis ja hääletoonis, kõnnakus ja suhetes. Mõnel inimesel on lakkamatu nälg saada kõigest rohkem - rohkem oma sõpradest, rohkem keskkonnast, rohkem oma teadmistest - aga ikka ei ole piisavalt. Mõni inimene on kui põrguline- vihane, raevutsev, ettearvamatu, mässuline. Kuid sagedamini peegelduvad isikus kõikide olemistasandite aspektid vahelduva eduga.
Kuus emotsiooni ei ole ammendav loetelu emotsioonidest. Kurbus ja hirm, kurbus ja viha, kurbus ja armukadedus, vihkamine ja armastus avalduvad sagedasti kõikides Loka'des.
Kuus Loka't on teeradadeks, mis viivad kuhugi: meie taassünni kohtadesse ja erinevatesse kogemuste tasanditesse siinses elus. Kui isik samastub ühega negatiivsetest emotsioonidest või jääb selle lõksu, järgnevad teatavad tagajärjed - just niimoodi toimibki karma.
Näiteks: selleks et sündida inimesena, peame eelmistes eludes olema rohkem tegelenud moraalsete valdkondadega, sest inimest ei saa pidada "täielikult inimlikuks" enne, kui temas küpseb armastus ja hoolivus teiste inimeste suhtes. Kui me elame elu, mida iseloomustavad viha, vihkamine, saame tulemuseks taassünni põrgu Loka'sse. Isik võib põrgu Loka'sse sündida tegelikult või ka psüühiliselt. Enda sidumine vihkamise ja viha emotsiooniga annab kogemuse, mida isegi siinses maailmas kutsutakse põrgulikuks. See ei tähenda aga kaugeltki seda, et kõik inimesed tahavad endast negatiivased emotsioonid lahti siduda. Karma võib isiku kogemused juhtida teatud Loka'sse nii tugevasti, et negatiivne kogemus muutub köitvaks - lõbustused, mis on täis nalju teiste nõrkuste või äparduste üle, lõbustused, mis on tulvil tapmist ja sõda - need arendavad isu seesuguste lõbustuste järele. Kallutatust ühe või teise Loka poole võib tugevasti mõjutada ka kultuur, kus näiteks vihaseid ning julmi sõdalasi peetakse kangelasteks ja sedamoodi juhitakse tervet kogukonda viha suunas (kultuuriline teadmatus).

Loka'de ehk teadvusetasandite  iseloomustused
Põrgu Loka
Emotsiooni seemneks on põrgu-tasandi viha. Kui viha karmalised jäljed end ilmutavad, on vastureakstsiooniks palju võimalusi - vastumeelsus,halvakspanu, kriitika, vaidlus, vägivald (hirm). Sõdade hävitustööd on paljuski tingitud vihast ja paljud inimesed surevad iga päev viha


tulemusena. Viha ei lahenda ühtki probleemi. Vihane inimene on kaotanud kontrolli ja eneseteadvuse. Kui oleme vihkamise, vägivaldsuse, terrorismi, viha lõksus või oleme nende ohvrid, oleme osalised põrgu Loka's
Viha energeetiline keskus on jalataldades. Viha emotsioon mõjutab kõige enam mao ja põrna energiat.
Viha vastumürk on puhas tingimusteta armastus, milleni jõuame läbi hea karma tasandi - mõistmise ja aktsepteerimise

Näljase vaimu Loka
Emotsiooni seemneks on ahnus, mis tärkab domineerivast vajaduse- tundest, mida ei suudeta kunagi piisavalt täita. Ahnuse lõksu jäädes otsime rahulolu endast väljastpoolt ning me ei leia ilmaski piisavalt seda. Tegelik nälg on tingitud hoopis tõelise loomuse tundmise järele, kuid me ei oska sellest aru saada või ei usu seda.
Ahnus on seotud seksuaalse ihaga ja selle energeetiline keskus on teine tšakra. Ahnuse emotsioon mõjutab kõige enam neerude (eluenergia kandja) ja kusepõie energiat.
Ahnuse vastumürk on siiras andmine, ilma et midagi vastu sooviksid.

Looma Loka
Emotsiooni seemneks on teadmatus, mida kogetakse eksimise, hoolimatuse, tuimuse, ebakindluse, ebateadlikkuse tundega.  Paljud inimesed tunnevad kurbust, üksindust, nad tunnevad vajadust millegi järele, aga ise ka ei saa aru, mille järele. Looma Loka's domineerib teadmatuse pimedus. Loomad elavad pidevas hirmus, sest pidevalt ähvardavad neid teised loomad ja inimesed. Teadmatus on seotud kolmanda tšakraga.
Teadmatuse emotsioon mõjutab kõige enam kolmiksoojendi ja perikardi energiat.
Teadmatuse vastumürgiks on teadmised ja tarkus, mille leiame, kui pöörame pilgu iseenda poole ja õpime tundma oma tõelist mina.

Inimese Loka
Emotsiooni seemneks on armukadedus (kiindumus), tahame saada, haarata ja omada kõike, mis meil on: ideed, vara, lähedased, suhted. Õnne allikat näeme endast väljapool ning see viib veelgi suurema kiindumuseni oma ihaobjektidesse.
Inimesel on kerge jälgida omaenda Loka kannatusi, sest me kogeme sündi, arengut, haigusi, vananemist ja surma, kus meid läbi elu piinavad muutustega kaasnevad kaotused. Kui oleme kätte saanud oma ihaldatud objekti, suhte, tunde, siis püüame seda iga hinna eest hoida ning säilitada, kuigi selle kaotus on ju ette teada ning kindel (surm).  Selle asemel et rõõmustada teiste õnne üle, langeme hoopis armukadesuse ja kadeduse lõksu. Isegi kui inimese sündi peetakse suurimaks õnneks, sest inimestel on võimalus kuulda, õppida ja praktiseerida õpetusi, saada teadlikke kogemus, leiab siiski vaid väga väike vähemus oma tee suure võimaluse juurde ning ka kasutab seda.
Armukadedus on seotud neljanda tšakraga. Armukadeduse emotsioon mõjutab kõige enam südame ja peensoole energiat.
Armukadeduse vastumürk on avatud ning neutraalne süda, mille saavutame, kui saame ühenduse oma tõelise loomusega.

Pooljumala Loka
Emotsiooni seemneks on uhkus, mis on seotud saavutustega ning on tihti seotud territoriaalselt. Üks sõja põhjusi on rahvaste uhkus, kuna nad usuvad, et neil on lahendused teiste rahvaste probleemidele. Pooljumalad tunnevad rõõmu naudingutest ja küllusest, kuid kalduvad raevutsema ja kadestama. Nad kaklevad pidevalt omavahel. Kõige suuremad kannatused saavad pooljumalatele osaks aga siis, kui nad kuulutavad sõja jumalatele, kes naudivad veel suuremat küllust ja head äraolemist. Jumalad on aga pooljumalatest alati võimsamad ning neid on väga raske hävitada, nad võidavad lahingud ning see paneb pooljumalad kannatama oma haavatud uhkuse, moraalse laastamise ning kadeduse käes.
Uhkus on seotud viienda tšakraga. Uhkuse emotsioon kahjustab kõige enam maksa ja sapipõie energiat
Uhkuse vastumürk on rahu ning alandlikkus.

Jumalate Loka
Emotsiooni seeme on nautlev äraolemine, kus on negatiivsed emotsioonid kohal nagu viis häält kooris. Jumalad on uppunud joovastavasse laisa rõõmu ja enesekesksesse naudingu tundesse. Nad naudivad suurt rikkust ja mugavat elu, mis kestab igavesti. Kõik vajadused näivat rahuldatud ja kõik ihad küllastatud. Kuid allpool oma kogemust pole neil reaalsustaju. Mõttetutesse meelelahutustesse sukeldunult ei ole neil kavaski pöörduda vabanemise teele. Olukord muutub aga täielikult, kui karmalised põhjused Jumalate Lokas ammenduvad ja ligineb surm, siis on surev "jumal" üksik, kaaslastest ning sõpradest maha jäetud, sest nood ei suuda näkku vaadata enda surelikkusele.
Jumalate Loka on seotud seitsmenda tšakraga
Isekale rõõmule vastumürk  on kaastunne.

Miks negatiivne emotsioon?
Emotsioonid ei ole oma olemuselt negatiivsed ega positiivsed ning kõik emotsioonid on vajalikud inimlike kogemuste saamiseks .
Emotsioonid on negatiivsed niikaua, kui me neisse kleepume ning seetõttu muudame oma energiasagedust ning kui me neile reageerime. Kui vastame vihale viha või solvumisega, oleme kleepunud vihaemotsiooni  ja külvame seetõttu tulevaste emotsioonide seemneid ja seda jälle ja jälle, mistõttu sulgume kannatuste ringi nii selles elus kui ka järgnevates ümbersündides ning sellest rattast vaimsele teele pöördumine on raske.
Kui lääne õpetused tuginevad peamiselt emotsioonidest vabanemisele, siis ida vaimsed õpetused emotsioonide mõistmisele.
Ükski emotsioon ei ole oma loomult negatiivne. Negatiivne on emotsiooni takerduda või nende eest põgeneda

Energiakeha
Igasugusel kogemusel, olgu siis unes või ärkvel olles, on energeetiline alus, mida nimetatakse ka Lung (tiibeti keeles) või praana (sanskriti keeles). Mistahes kogemuse olemuse aluseks on paljude tingimuste ja põhjuste kombinatsioon. Kui oleme enda jaoks arusaamisele jõudnud, miks ja kuidas mingi kogemus esineb, tundes ära selle mentaalse, füüsilise ja energeetilise arengu, saame neid kogemusi uuesti esile tuua või neid muuta. Seesugune teadlikkus lubab meil edendada vaimseid harjutusi edendavaid kogemusi ning vältida neid, mis on kahjulikud.

Kanalid ja praana
Igapäevases elus võtame pidevalt erinevaid kehaasendeid, ilma et mõtleme nende mõjule. Puhkamiseks ja mõnusaks äraolemiseks istume diivanile või mugavasse tugitooli. Kui tahame olla aktiivsed ja osaleda aruteludes, istume kabinetis või auditooriumis toolidel, mis aitavad hoida selga sirges asendis. Kui tahame puhata, istume jalgu sirutades verandale või metsarajal pingile. Kui oleme väsinud, läheme magamistuppa ja heidame pikali. Erinevates meditatsioonides võtame mitmesuguseid asendeid, et keha energiajuhtmete ehk kanalite mõjutamise abil muuta praana voogu kehas, avada erinevaid energiakeskusi.
Asendid kutsuvad esile erinevaid kogemusi. Asendid on aluseks joogaharjutustele. Juhtides energiat oma kehas teadlikult, saavutame meditatsioonides kiirema ja kergema tulemuse. Kui puudub oskus ja teadlikkus praanast ja selle liikumisest kehas, takerdubki meel omaenda protsessidesse.
Kanalid, praana ja tšakrad on seotud nii elu kui surmaga. Enamik müstilisi kogemusi ja kogemusi surmajärgses bardos on põhjustatud energiapunktide sulgumisest ja avanemisest. Valguse ja värvide nägemine suremisel, surmajärgselt kui ka mediteerides on seotud praana liikumisega. Enegiakanalid on seoses kosmiliste peenenergiatega ehk elementidega (maa, vesi, tuli, õhk ja eeter) .Surres elemendid surija kehas langevad kokku ja lagunevad ning vabanev energia avaldub valguse ja värvidena. Õpetused surmast käsitlevad üksikasjalikult , missugune värviline valgus vastab millise kanali lahustumisele ja kokkuvarisemisele, kus see kehas asub ning missuguse emotsiooniga on seotud.
On märkimisväärselt palju variante, kuidas valgused inimestele nende surmahetkel ilmuvad, sest need on seotud nii negatiivsete emotsionaalsete kui ka teadvuse positiivse tarkuse aspektidega. Kõige sagedamini kogeb inimene surmahetkel emotsioone ning domineeriv emotsioon määrab ära valguse ja värvid, mis ennast ilmutavad. Sageli on alguses üksnes värvilised valgused, milles üks või mitu värvi on primaarsed ja esinevad värvide kombinatsioonid. Edasi hakkab valgus moodustama teatud kujusid (pilte), nagu uneski sünnib: majad, lossid, teerajad, sündmused, inimesed, jumalused, mandalad ja mida iganes. Kui oleme suremas, seostame  nägemusi sansaara olemusvormidega , mis puhul meie reaktsioonid valitsevad meid liikumisel oma järgmise sünni poole;  või siis meditatiivse kogemusega, mis annab võimaluse vabaneda  või teadlikult mõjutada oma järgmist inkarnatsiooni vaimsemas suunas.


Energiakanalid
Kehas on 72 000 erinevat peenenergiakanalit. Meditsiiniõpikutest teame veresooni, lümfiringi, närvisüsteemi. Akupunktuuris teame kanaleid ning neil asuvaid akupressuuripunkte. Unenäojoogas on tegemist väga peene psüühilise energiaga, mis on nii tarkuse kui negatiivasete emotsioonide aluseks. Peenenergia kanalid ei paikne keha füüsilisel, vaid energeetilisel tasandil, ometi võime nendest teadlikuks saada.
Kehas on kolm peamist peenenergia kanalit. Kuus tähtsamat kanalit asuvad nende peal ja sees. Kuuest tšakrast levivad kolmsada kuuskümmend harukanalit läbi kogu keha.
Kolm peakanalit on:
-Ida vasakul pool selgroogu, pliiatsi jämedune
-Sushumna segroo keskel, jalutuskepi jämedune
-Pingala paremal pool selgroogu, pliiatsi jämedune.
Meestel  on vasakul pool punane kanal, paremal pool valge kanal ja keskel sinine kanal.
Naistel on vasakul pool valge kanal, paremal pool punane kanal ja keskel sinine kanal.
Kolm peakanalit saavad ühise alguspunkti esimese tšakra piirkonnas. Külgkanalid tõusevad kummaltki poolt lülisammast kuni peaajuni, keerduvad pealael kolju all ja avanevad ninasõõrmetesse, keskne kanal tõuseb külgkanalite vahelt otse üles, laienedes veidi südame piirkonnas.
Valge kanal -negatiivsete emotsioonide liikumistee ehk meetodikanal.
Punane kanal - positiivsete energiate ehk tarkuse energiate juhe.

Unenäo ja unejooga harjutuste ajal lamavad mehed paremal ja naised vasakul küljel, et rõhuda valgele kanalile ja see kergelt sulgeda, avades samal ajal punase tarkusekanali. Seesugune keha asetus aitab kaasa parematele unenäo- kogemustele, millega kaasnevad positiivsemad emotsionaalsed kogemused ja suurem selgus.
Keskne sinine kanal on mitte - duaalsuse kanal, mille sees liigub ürgne teadveloleku energia. Unenäotegelus toob lõppkokkuvõttes teadvuse ja praana kesksesse kanalisse, kus see on väljaspool negatiivset ja positiivset kogemust. Kui see toimub, mõistab harjutaja kõikide duaalsuste ühtsust.

Praana
Unenägemine on voolav, dünaamiline protsess: liikuvad, rääkivad olendid, helid ja valgus vibreerivad - kogu liikumise tekitab Praana liikumine. Praana tähendab otseses tõlkes - tuul ( tuule jõud).
Praana on mistahes kogemuse ja kogu elu ning olemise alusenergia. Jooga asendid ja harjutused, hingamine, mediteerimine - kõikide eesmärk on tugevdada ja lihvida elutähtsat tuule jõudu selleks, et tasakaalustada keha ja meelt.
Eksisteerib kahte liiki praanat:
-karmaline praana
-tarkuse praana

Karmaline praana
Karmaline praana on energeetiline alus - kütus- karmalistele jälgedele, mis on tekkinud paljude elude jooksul kõikidest headest, halbadest ja neutraalsetest tegudest. Kui need karmalised jäljed aktiveeruvad teiseste tegurite toimel, energetiseerib karmaline praana karmalise(d) jälje(d), mõjutades otseselt keha ja meelt ning seeläbi unenägusid magades ning ärkvel olles. Karmaline praana on nii negatiivsete kui positiivsete energiate elujõuks kummaski külgkanalis.
Kui meel on ebapüsiv ning hajevil, keskenduda on raske, siis karmaline praana liigub. Näiteks kui vabaneb emotsioon ja meel ei oska seda kontrollida, kannab karmaline praana meele  kuhu tahab, ajades tähelepanu siia -sinna, saades ideesid juurde vastumeelsustest ja soovidest.
Mentaalse stabiilsuse ja meele olemusest teadlik olek on vaimsel kasvamisel hädavajalik, muutes seeläbi meelt stabiilseks, tugevaks, keskendunuks, kohalolevaks. Isegi kui kerkivad esile negatiivse emotsiooni jõud, ei hakka karmalised tuuled meid pillutama siia-sinna.
Unenäojoogas, kui kord oleme saavutanud suutlikkuse näha selgeid unenägusid, peame olema piisavalt kindlad ja kohal, et stabiliseerida karmalise praana liikumisest tekkinud unenägu ning arendada selle üle kontrolli. Kuni seda oskust srendatakse, kontrollib unenägija mõnikord unenägu ja mõnikord juhib unenägu unenägijat. Sama käib ka mõtete kohta: parem on mõtlejal kontrollida mõtet. kui lasta mõtetel kontrollida mõtlejat.

Tarkuse praana
Tarkuse praana ei ole karmaline praana. Iga kogemuse esimesel väga hetkelisel hetkel enne reaktsiooni tekkimist on ainult puhas tajumine, mis on vaba ihast ja vastumeelsusest. See on puhas kogemus, mis ei jäta ühtegi jälge ja ei ole ühegi unenäo aluseks. Tarkuse praana liigub Sushumnas ja ta on puhta olemise alus. See hetk on väga lühike puhta kogemuse välgatus, millest me ei ole tavaliselt teadlikud. See on meie reaktsioon sellele hetkele, meie iha või vastumeelsus, mille me arvame olevat oma kogemuse.

Praana liikumine
Ühes päevas (24 tundi) on 86 400 sekundit ning keskmiselt 21 600 praana liikumist, mis teeb iga nelja sekundi järel ühe praana liikumise. Need numbrid praana liikumisaktiivsusest väljendavad otseselt nii mõtete, tunnete, kogemuste ja reaktsioonide aktiivsust.


Praana tasakaalustamine - unenäojooga praktiline harjutus
Lihtne asend, hingamine teadlik ja rahulik, silmad suletud, meel rahustatud.
Mehed: vasaku käe sõrmussõrmega sulge vasak ninasõõre ning läbi parema ninasõõme teha tugev, järsk ja  lõplik väljahingamine, lastes kogunenud pinged ja negatiivsed emotsioonid endast väljahingatava vooga minema. Siis sulgege parema käe sõrmussõrmega parem ninasõõre ja hingake vasaku sõõrme kaudu hästi pehmelt ja kergelt sisse tarkuse praanat, jäädes seejärel lõdvestunult mitte hingama, levitades sissehingatud tarkuse praanat kõikjale kehas, sellele järgnev väljahingamine peab tulema loomulikult ja rahulikult. Jääge hetkeks liikumatult istuma.


Naised: parema käe sõrmussõrmega sulged parema ninasõõrme  ning läbi vasaku ninasõõrme teha tugev, järsk ja lõplik väljahingamine. Siis sulged vasaku käes sõrmussõrmega vasaku ninasõõrme ja hingad vasaku sõõrme kaudu hästi pehmelt ja kergelt sisse tarkuse praanat, jäädes seejärel lõdvestunult mitte hingama, levitades sissehingatud tarkuse praanat kõikjale kehas, sellele järgnev väljahingamine peab tulema loomulikult ja rahulikult. Jääge hetkeks liikumatult istuma.
Kui seda harjutust ikka ja jälle kordate, tasakaalustate ajapikku oma energia. Emotsionaalne karmaline praana hingatakse välja valge kanali kaudu ja õnnistav tarkuse praana hingatakse sisse punase kanali kaudu, suunaates selle kehasse laiali.

Praana ja meel
Kõik unenäod on seotud ühe või mitmega kuuest loka'st. Energeetiline side meele ja Loka vahel saab teoks keha spetsiifilistes asukohtades, tšakrates. Kuidas saab nii olla? Kuigi ütleme, et teadvus on väljaspool ja kõikjal (väljaspool vormi, värvi, puudutust, heli, jne), kuidas saab see siis olla seotud konkreetse kohaga? Meel on väljaspool kõiki niisuguseid eristusi, kuid tema teadvuses tärkavaid kvaliteete mõjutavad kogemuse meeltega tajutavad nähtused.
Kui keskendame meele millelegi, mõjutab keskendumisobjekt teadvuse kvaliteeti ja kehas toimuvad vastavad muudatused. See printsiip on aluseks tervendamisele, mis kasutab mentaalset energiat. Fokusseerimine viib muutusteni kehas. Sageli kasutatakse kosmilise peenenergia visualiseerimist, kus kujustatavad vesi, tuli ja tuul on võimsad meele mõjutajad. Võimsa vee, tule või tuule visualiseerimisega püütakse puhastada haiguse põhjuseks oleva meele tingimuslikkust, negatiivaseid emotsioone ja karmalisi jälgi, milles usutakse olevat vastuvõtlikkus haigusele.
Metafoorid - et paremini mõista meele olemust.
Selleks et paremini mõista olemise tegelikku-reaalset olemust, on hea kasutada mõnikord kujundeid, võrdlusi ja metafoore. Siin siis mõned neist:
Ei ole tekitajat, mis tekitaks midagi. Kõik on just nii nagu on, saades alguse spontaansest algallikast kui tühjuse ja selguse täiuslik avaldus. Kristallid ei tee ise valgust, sest nende loomulik omadus on kiirata valgust. Peegel ei vali nägu. mida peegeldada, sest peegli loomus on peegeldada kõike. Kui õpime aru saama, et kõik tekkiv (kaasa arvatud tajud) on kõigest meele peegeldus tühjuses ja tühjusest, siis olemegi vabad.
Peegeldus. Unenägu on meele peegeldus, mis ei erine meelest niisamuti kui päikesekiired ei erine päikesest. Seda mõistmata suhtume unenäosse nagu reaalsusesse, nagu lõvi, kes iseenda peegelpildile vees hambaid näitab ja lõriseb. Unes olles on kõik kogetav vaid meeleseisund: taevas on meie meel, mägi on meie meel, inimesed unenäos on meie meel, tegevused unenäos on meie meel, mis meist endist tagasi peegeldub.
Välk. Öötaevas sähvatav välk valgustab mägesid, millest iga tipp on omaette objekt, kuid see, mida me tegelikult kogeme, on ainult valgusesähvatus, mis peegeldub tagasi meie silmadesse. Just niimoodi on näiliselt eraldiolevad objektid unes tegelikult meie meele ainus valgus.
Vikerkaar. Uni võib olla ahvatlev ja imeilus nagu vikerkaar. Kuid vikerkaares puudub igasugune materiaalsus, see on vaid valgusemäng. Kui seda taga ajama hakkame, ei saa me teda kunagi kätte, sest seal pole midagi. Unenägu on nagu vikerkaar, kombinatsioon tingimustest, mis tekitavad kujutelma, illusiooni.
Kuu. Unenägu on nagu kuu, mis peegeldub kõikjal, kus peegeldub - tiigis, allikas, järvepinnal, porilombis, akendel, kristallidel. Kuu ei paljune. On ainult üks kuu, just nagu ka unenäo osalised ja objektid on vaid üks olemus.
Maagia.Võlur võib muuta kivi elevandiks, lille jäneseks, siis tiigriks ja siis maoks kuid kõik need objektid on illusoorsed, ettekujutatud, nagu ka kõik objektid unenägudes on tehtud vaid meele peegeldusest.
Miraaž. Kõndides pikka aega kõrbes kuumas päikeselõõsas, näeme ühtäkki enda ees kauguses terendamas linna, rohelisi puid või ookeani. Aga kui lähemale jõuame, ei leia me midagi. Unenägude kujundid on miraažid, aineta ettekujutused, ainult valguse  mäng.
Kaja. Kui teeme tugevat häält, pöördub see kajana meie poole tagasi samasuguse tugeva häälena, sosistatud hääl pöördub tagasi kajava sosistatud häälena, veider karje veidra karjena. Heli, mida kajana tagasitulevana kuuleme, on seesama heli, mida tekitasime, justnagu unenäo sisu, mis näib küll olevat meist sõltumatu, on aga siiski ainult meie meele kujund, mis kajana meie poole tagasi pöördub.
Tuli. Kuuldes sõna "tuli", ei pruugi me sellele üldse reageerida.  Peatudes aga sõnal ja lastes selle tagant esile kerkida omadustel, mida teame sellega seoses olevat, tunneme kuumust, tuli põleb meie kujutlustes.
Sidrun, šokolaad. Lastes oma tunnetusel kogeda "sidrunit" või "šokolaadi", ilma et seda meie vaateväljas või keele ulatuses on, tunneme maitset (haput, magusat) suus ja suu hakkab vett jooksma. Keel ja sõnad on sümbolistlikud ning rõhuvad mälule ja kujutlusvõimega seotud kogemusele.
Põlev küünal või põlev lamp. Kui siseneme ruumi. kus põleb küünal või lamp, ei hakka me uurima, kas küünal põleb või mis lamp see on. Kogeme hoopis valgustatud ruumi ja kõike seda, mis selles paistab.
Maailm meie sees ja meist väljaspool, maailm ärkvel olles ja magades, on meie meele enda avaldus, sest isedus ja kogemuse objekt ei saa olla kaks erinevat asja. Eelpool esitatud näited rõhutavad ja iseloomustavad loomupärase eksistentsi puudumist  ning kogemuse ja kogeja ühtsust, mida võib nimetada illusiooniks (tantra)/tühjuseks (suutra).
Me kõik jagame sedasama ja ühtsama maailma, sest me jagame kollektiivset karmat.
See, kuidas üks või teine näeb  ja tunnetab kogemust, määrab ära, mis liiki kogemused meis endis on ja kuidas me neile kogemustele reageerida oskame.
Me usume oma nägemust omaette olelusvormidest, millel on loomupärane eksistents, mis elavad kui omaette asjad või olendid. Kui me usume, et miski on olemas, siis see ongi!
Sel on võime meid mõjutada. Meie teeme maailma, millele me reageerime ja millele jätame reageerimata.
Kui me lakkame olemast (sureme), siis meie tehtud maailm lahustub ja muutub olematuks, kuid see ei lahusta ühtki kübet sellest, milles elavad ja eksisteerivad teised inimesed.
Meie taju ja viis, kuidas me kõike näeme, lakkab koos meiega olemast.
Kui oskame lahustada oma ettekujutava ja fantaseeriva meele, avaldab ennast otsekohe selle aluseks olev tühjus.
Kui oleme teadlikuks saanud, et pole olemas loomupärast eksistentsi ei meis endis ega maailmas, siis kõigel sellel, mis tekib kogemuses, pole meie üle võimu.
Kui lõvi saab aru, et peegeldus veepinnal on vaid tema enda peegeldus, ei reageeri ta peegeldusele hirmuga või ei reageeri üldse.
Nii ka meie: ilma tõelise teadlikkuseta iseenda olemusest ning meelest, reageerime me vihale vihastumisega, solvamisele solvumisega, hirmutamisele kartmisega, teadmatusele muretsemise ja hirmuga, armastusele ihaga ehk siis reageerime alati kas iha(+) või vastumeelsusega (-), ning sedamoodi loome karma, mis peegeldub meeleseisundites, uskumises, kogu olemises nii magades kui ärkvel olles.
Kui teame tõelist tühja loomust, oleme vabad.


Unenägude liigid
On olemas kolme tüüpi unenägusid, mis moodustavad unenäotegeluste kulgemise:
-tavalised (sansaaralised*) ehk karmalised  unenäod
-selgusunenäod
-puhta valguse unenäod
Esimest ja teist eristatakse nende põhjuste erinevuse kaudu ning kummastki võib unenägija olla kas teadlik või mitteteadlik. Puhta valguse unenägudes on teadvelolek, aga pole subjekti ja objekti kahestumist. Puhta valguse unenäod esinevad mitte-duaalses teadvelolekus.
*sansaara-kannatuste ilm, mis tekib piiratud dualistlikus meeles. Sansaara hõlmab teadvusetasandite kuut Loka't


Sansaaralised ehk karmalised  unenäod.
Uned, mida enamik meist näeb, on sansaaralised unenäod, mis tekivad karmalistest jälgedest**. Nende unenägude tähendus on see, mille me ise nendesse oma meeleseisundis paneme. Nendes unenägudes on sisu kirjutajaks unenägija ise. Sama kehtib ka ärkveloleku ajal ning see teeb tähenduslikud uned tähtsusetuks ning see teeb tähtsusetuks ka ärkveloleku tähenduse. Näiteks võiks kirjeldada ühe ja sama raamatu lugemist. Raamat on lihtsalt tähemärgid paberil, mida erinevad inimesed neid lugedes saavad erinevaid emotsioone ja kogemusi, kus ühele on selle sisu ning tähendus ülipõnev ja tähtis, teisele täiesti mage ja tähtsusetu, kolmanda jätab ükskõikseks, jne ehk iga isik vastavalt oma meeleseisundile saab sellest samast allikast täiesti omamoodi kogemuse. Sealjuures raamat ei ole muutunud ja selles olev informatsioon on ühtmoodi nähtav kõigile.
**-karmaline jälg: iga tegu, ükskõik kas psüühiline, füüsiline või verbaalne, mille isik sooritab tahtlikult ja kasvõi pisimagi iha või vastumeelsusega, jätab jälje selle indiviidi meeleolu voogu. Karmaliste jälgede kuhjumisest tingitult on indiviidi iga hetk olemises kas negatiivne või positiivne.

Selguse-unenäod
Kui uneägude nägemises on tehtud edusamme, muutuvad unenäod selgemaks ning üksikasjalikumaks ning suurem osa nähtud unenäost jääb mingika ajaks või alatiseks meelde. See tuleneb unenägija meeleseisundist, mis seisneb suuremas teadvelolekus, mis tekib kui meel ja praana on tasakaalus. Erinevalt sansaaralistest unenägudest, kus karmaline praana  pillutab meelt  kuhu tahab, on selgusunenäos unenägija stabiilne. Kuigi tekivad kujutised ning informatsioon, on nende alus vähem karmalistele jälgedele toetuv, pakkudes selle asemel teadmisi, mis on otseselt kättesaadavad teadvusest allpool olevat mina tasandit. See on analoogiline erinevustele karmalise praana (valges kanalis voolav) ja tarkuse praana (punases kanalis voolav) vahel. Mõlemad on küll karmalised praanad ja seotud dualistliku olemisega, kuid tarkuse praana on siiski puhtam ja vähem eksitav kui karmaline praana. Seega on ka selgusunenägu puhtam ning vähem eksitav kui sansaaraline unenägu
Selgusunenägusid näevad aeg-ajalt kõik, kuid need ei ole tavalised ega avaldu stabiilselt. Enamikule meist on siiski kõik unenäod sansaaralised ning nende sisuks on igapäevased emotsioonid. Kui usume ekslikult sansaaralistesse unenägudesse, siis võime väga palju energiat kulutada neist arusaamisele ja nende tõlgendamisele, tuues niimoodi sansaaraliste unenägude sisu ja olemuse oma ärkveloleku olemistesse, see aga raskendab või muudab võimatuks muutuste tegemise oma sisseharjunud olemisse. Niimoodi takerdume oma isiklikku draamasse, uskudes, et kõik meie unenäod on sõnumid kõrgemast vaimsest allikast, mida nad tegelikut kindlasti ei ole. Nii peaksime esmalt teadlikuks saama unenägude "sorteerimisest", et eraldada olulised mitteolulistest (mis on üksnes meie igapäevse elu emotsioonide, soovide, hirmude, fantaasiate ja lootuste avaldumised).

Puhta valguse unenäod
Seesuguseid unenägusid näevad regulaarselt need, kes on "teel kaugemale jõudnud". Puhta valguse unenägu kantakse unenägijani keskse kanali - Sushumna -ürgse praana liikumisest. Puhta valguse unenägu on seisund, kus unenägija jääb meele loomusesse. (Puhas valguse seisund on seisund, mis on vaba unenägudest, mõtetest ja kujutistest). Kui puhta valguse unenägu tekib, on see meele tegevus, mis ei sega harjutaja püsivust puhtas valguses.
Unenägude kasutamine.
Unenägude suurim väärtus on vaimse rännaku kontekstis ning unenägusid endid saab kasutada vaimse praktikana.
Unenäod võivad anda kogemusi, mis suunab unenägija vaimsele arenguteele. Unenäod aitavad unenägijal mõista, kas sooritatud vaimsed praktikad ja harjutused on tehtud õigesti, kui suur on areng ja mis vajab rohkem tähelepanu. Ärkvelolekus võime arvata, et meil läheb täitsa hästi, siis unenägudes võime märgata, et meel on jätkuvalt ebastabiilne ja eksirännakutes.
Kogemus unenäos
Unenäokogemused on väga paindlikud ja meil on unes olles vabadus teha asju, mida me ei saa teha ärkvelolekus, kaasa arvatud teatavad harjutused, mis meie arengut soodustavad. Me suudame tervendada psüühikahaavu, ületada emotsionaalseid raskusi, mida me ärkvel olles ei ole suutnud. Me suudame kõrvaldada energeetilisi tõkkeid, mis võivad takistada energia vaba ringlust kehas. Me suudame läbida meele loorid, viies kogemuse väljaspoole mõistelisi piire ja piiranguid.

Juhatus ja juhtnöörid
Unenägusid peetakse nii sügavama vaimse teadmise kui ka eluks vajalike juhiste potentsiaalseks allikaks. Unenägusid seletatakse teistele haiguste diagnoosimiseks, näitajateks, kas on vaja puhastumise ja selginemise harjutusi ning näitajateks, kas suhted vaimse teejuhi ja kaitseinglitega vajavad tähelepanu. Seesugust unenägude käsitlust võidakse pidada ebausuks, kuid sügavamal tasandil annavad unenäod pildi unenägija psüühikast ja selle suhetest erinevate teadvustasanditega.

Ennustamine
Unenägudes avaldunud informatsiooni saab kasutada tulevikusündmuste teadasaamiseks. Seda vaid juhul, kui tegemist on ikka selgusunenäoga, vastasel juhul ei ole unenägu unenägijale mitte informatsiooni andjaks, vaid tema enda meele peegelduseks.
Kõikide võimalike juhtumiste põhjused on juba olemas ning kohal siin ja praegu, sest minevikusündmuste tagajärjed on tulevikusündmuste seemned. Iga tulevikusituatsiooni algpõhjused on leitavad juba toimunud sündmustest. Kuid teisesed põhjused, mis on vajalikud "karmaliste jälgede" avaldumiseks, ei ole kindlaks määratud ning neid on võimalik valida. Kui oleks teisiti, poleks ju mõtet üritadagi, sest midagi ei saaks muuta. Kui me näeme und selle kohta, mis on tulemas ja see tulebki nii, nagu unes nägime, ei tähenda see, et tulevik on kindlaks määratud ja seda ei saa muuta; see tähendab et meie ei muutnud tulevikku.
Õpetused unes
On palju näiteid sellest, et õpetusi on unes jagatud. Paljud õpetusunenäod tulevad "järjejuttudena", kus iga järgmine algab sealt, kus eelmine oli lõppenud. Kui kogu õpetus on edasi antud, siis unenägude seeria lõpeb. Niiviisi on "avastatud" paljud vaimsed õpetused ja harjutused. Paljud meistrid on kasutanud unenägu tähtsa tarkuseuksena, mille kaudu on nad avastanud õpetusi, loonud sidemeid Õpetaja(te)ga, kes muidu on kaugel nii ajas kui ruumis, ning arendanud endas võimekust aidata teisi. Niimoodi on avastatud ka õpetus helduse arendamiseks ja emotsioonidesse kleepumisest vabanemiseks. Ja niimoodi võib olla meie kõigiga. Harjutajatena leiame, et järjepidevus areneb selles elu osas, mille veedame unes. Uneaeg on meie vaimsel teel ülioluline, sest unenägu saab osaks protsessis, mis taasühendab meid meie sügavaima minaga ning seeläbi süvendab meie vaimset arengut.
Pole mingit põhjust, miks ei võiks unenäojoogat kasutada oma igapäevaste, maiste eesmärkide saavutamiseks. Aga kuigi on võimalik unenäojoogast oma igapäevases elus abi ning kasu saada on lõppeesmärk siiski kasutada unenägu enda vabastamiseks relatiivsetest seisunditest mitte neid lihtsalt parandada.

Unenäojooga harjutused
1. Nägemus, tegu, unenägu, surm.
Kui nägemuses (terviklikus kogemuses)  ei olda teadvel, ei olda tõenäoliselt teadvel käitumises. Kui ei olda teadvel käitumises, ei olda tõenäoliselt teadvel unenäos. Kui ei olda teadvel unenäos, siis ei olda tõenäoliselt teadvel bardos*** pärast surma.
bardo**/*-vaheolu aeg surmahetkest uue inkarneerumiseni, või ka "vaheolu" üleminekuseisund meditatsioonis, unenäos, elus
Nägemus ei tähenda mitte ainult visuaalset ilmingut, vaid kogemuse terviklikkust, mis kätkeb iga tajumise, aistingu ning mentaalse ja emotsionaalse sündmuse, samuti kõik selle mis meile näib väline. Nägemus on see, mida me "näeme" kogemusena, see ongi kogemus.  Nägemusest mitteteadvel olemine tähendab, et ei suudeta näha tõde selles, mis kogemuses esile kerkib, ja selle asemel  lastakse end eksitada dualistliku meele väärarusaamadest, pidades selle meele projektsioone ja fantaasiaid ekslikult tegelikkuseks.
Kui puudub teadlikkus tõelisest situatsioonist, milles me eksisteerime, on väga raske reageerida oskusikult ning arukalt sellele, millega kohtume nii välises kui seesmises elus. Selle asemel reageerime emotsiooniga, vastavalt siis iha või vastumeelsuse karmalistele harjumustele ning õnnetuolemine ja illusoorsed lootused-soovid pillutavad meid siia ja sinna. Segaduste põhjal tegutsemine tähendabki teadveloleku puudumist käitumises. Seesugusest teadmatust tegutsemisest saavad jõudu juurde emotsioonidesse kleepumine, vihkamine, teadmatus ning seeläbi järgmiste ja järgmiste karmaliste jälgede loomine.
Unenäod tärkavad samadest karmalistest jälgedest, mis valitsevad meie ärkveloleku kogemusi.
Kui oleme kaasa haaratud liikuva meele fantaasiatest ja tunnetest, oleme üsna tõenäoliselt samade fantaasiate ja tunnete kütkes ka unenägudes. Seda nimetataksegi mitteteadvelolekuks unenäos. Unenägu  kutsub omakorda esile samalaadsed fantaasiad ja tunded, millesse takerdume ärkvel olles, mistõttu on raske arendada selgust või asuda tegema vaimseid harjutusi.
2. Meelerahu
Edukas unenäojoogi peab kohalolus siin ja praegu olema piisavalt stabiilne, et karmaliste emotsioonide tuuled teda minema ei kannaks ja et ta unenägudes ei oleks eksinud. Meele stabiilsuse ja püsivuse kasvamisega muutuvad unenäod pikemaks, kergemini meeldejäävateks ning areneb teadlikkus. Teadlikkus unenägudes avardab teadlikkust ärkvelolekus.
Meelerahu harjutamiseks on parim asend lihtne asend, käed budda mudras süles, pöidlaotsad koos, selg sirge, silmavaade lõdvestunud ja keskendatud (fokusseeritud), asend liikumatu, hingamine rahulik ( või mingi muu pranayam).Algajal on soovitav hoida fookus endast väljaspool asuval füüsilisel objektil, mis on asetatud nii et silmavaade saaks olla suunatud otse alla enda ette kuni silmade kõrguseni.  Alguses tuleb meelerahu tekkimist sundida ja luua, tehes selle nimel pingutusi lühikeste harjutustena  ja väikeste pausidena, kus keha hoitakse stabiilselt asendis. Pikapeale hakkab tekkima loomulik meelerahu ning lõpuks jõuame meeleseisundini, mis on rahulik ja lõdvestunud, kerge ja läbipaistev ja paindlik.
 Meelerahu harjutuste sooritamisel on progressi suurimateks taksitusteks ärevus, unisus ja lodevus.
3. Üheksa puhastavat hingamist
Emotsioonid muudavad otsekohe hingamise iseloomu: vastumeelsus, ehmatus, hirm, kurbus. ...
Selle asemel et jääda ootama kogemust, mis hingamist muudaks, saame muuta oma hingamist, et muuta oma kogemust.
Hingamisharjutuste algasend ja seisund on meelerahu harjutus, lihtne asend, käed Budda Mudras (peopesad üksteise peal, mehed vasak peopesa alumine ja naistel parem peopesa alumine), pöidlaotsad koos.
Kolm esimest hingamist:
Mehed : tõstke  parem käsi, mille pöial on surutud vastu sõrmussõrme jalamit. Sulgedes sõrmussõrmega parema ninasõõrme, hingake läbi vasaku ninasõõrme sisse rohelist valgust. Siis sulgege parema käe sõrmussõrmega  vasak ninasõõre  ja hingake läbi parema ninasõõrme täielikult välja helesinise õhuna. Harjutust tehke kolm korda.
Naised: tõstke  vasak  käsi, mille pöial on surutud vastu sõrmussõrme jalamit. Sulgedes sõrmussõrmega vasaku ninasõõrme, hingake läbi parema ninasõõrme sisse rohelist valgust. Siis sulgege vasaku  käe sõrmussõrmega  parem  ninasõõre  ja hingake läbi vasaku ninasõõrme täielikult välja helesinise õhuna. Harjutust tehke kolm korda.
Iga väljahingamise juures kujutlege, kuidas kõik mehelike võimsustega seotud takistused väljutatakse valgest kanalist helesinise õhuna. Need sisaldavad haigusi, mis on seotud praanaga ja takistusi-looritusi, mis seotud minevikuga.

Kolm teist hingamist
Nii mehed kui naised, vahetage käed ja tehke kolm sisse- ja väljahingamist vastupidiselt esimesele. Iga väljahingamisega kujustage, kuidas kõik naiseliku võimsusega seotud takistused väljutatakse punasest kanalist heleroosa õhuna. Need sisaldavad haigusi, mis on seotud sapiga, samuti tulevikuga seotud takistusi ja looritusi.

Kolm kolmandat hingamist
Nii mehed kui naised asetavad mõlemad käed sülle parem käsi allapoole ja vasak selle peale. Hingake läbi mõlema sõõrme sisse rohelist valgust ning kujustage selle liikumist alla nabapunktist veidi allapoole kolme kanali ühenduskohta. Väljahingamise juures kujustage energiat, mis tõuseb mööda Sushumnat ülespoole ja pealaest välja. Iga väljahingamise juures kujustage, kuidas kõik vaenulike vaimudega seostuvad haigusväed väljutatakse pealaest musta suitsuna. Need sisaldavad limaga (ama) seotud haigusi ja olevikuga seotud takistusi ja looritusi.

4. Gurujooga
Gurujooga arendab südame sidet meistriga. Järjekindlalt tugevdades oma pühendumust, jõuame endas puhta pühendumuse kohta, mis on iga vaimse harjutuse kindel alus. Gurujooga eesmärk on sulatada kokku meistri ja harjutaja meel. Oluline on aru saada, et kui me kujustame mistahes meistrit, kujustame me tegelikult kõiki meistreid, sest üks meister kehastab kõiki mesitreid, kellega te olete ühendatud; kõiki õpetajaid, kelle juures olete õppinud; kõiki jumalusi, kellele olete pühendunud. Meister gurujoogas ei ole lihtsalt üks eraldisesev indiviid, vaid valgustatuse  ning teadveloleku loomus, mis ongi tõeline loomus.
Pärast üheksat hingamist jää asendisse, kujusta meistrit kolmemõõtmelisena, enda ees  ja kohal olevana; ta on tugeva kohaloluga, mis mõjutab tunnet teie kehas, teie energiat ja meelt. Tunneta tugevat pühendumust ja mõtisklege õpetuste kui suure kingituse üle ja teile osaks saanud suure õnne üle, et olete Meistriga ühendust saanud. Palvetage südamest ja siiralt, et teis olevad halvad omadused ja looritused kõrvaldataks ning teis olevad head omadused  areneksid ning te omandaksite täieliku unenäojooga.
Kujusta, et saad meistrilt kolm õnnistust, mis tulevad kolme värvilise valguskiirena meistri kolmest tarkuseuksest: kehast, kõnes ja meelest teie omadesse. Edasta valgused niimoodi:
valge valgus voolab mesitri kolmandast silmast sinu kolmandasse silma, puhastades ning lõdvestades kogu keha füüsilise mõõtme.
punane valgus voolab meistri kõritšakrast teie omasse, puhastades ja lõdvestades teie energiamõõtmed (kõik aurakihid)
sinine valgus voolab meistri südametšakrast teie omasse, puhastades ja lõdvestades teie meele
Kui valgus teie kehasse siseneb, tunnetage seda otseselt.
Kui olete õnnistuse vastu võtnud, laske meistril lahustuda valgusesse, mis täidab teie südame ja jääb sinna kui teie sügav olemus, teie mitteduaalne puhas olemus.
5. Kaitse
Uinumine sarnaneb suremisele, see on rännak, mis tehakse üksinda tundmatusse. Tavaliselt me ei muretse une pärast , sest see on meile tuttav. Kuid me kaotame end mingiks ajaks tühjusesse, kuni ärkame taas unenäos, kusjuures meil võib olla teistsugune identiteet ja testsugune keha. Me võime olla võõras kohas inimestega, keda me ei tunne, kaasatud riskantsetesse tegevustesse.
Magamine võõras kohas võib põhjustada ärevust. Koht võib olla turvaline ja mugav, ometi ei maga me nii nagu tavaliselt. Ükskõik mis meid ka ei häiriks, kui jääme ärevana magama, on unenäod seotud hirmu ja pinevusega. Seepärast on hea luua enne uinumist kaitsetunnet.
Kujustage kaitseingelid oma magamiskoha ümber, kes on värvilt rohelised ja tugeva energiaga. nad jäävad teid ümbritsema kogu ööks,valvates teid nii nagu ema valvab last. Nähke kaitseingleid oma kujutlustes ja tunnetage nende kohalolu.

Unejooga
Unejooga põhiharjutus
Selleks et täielikult arendada välja unenäojoogat, on neli ülesannet, mis tuleb meisterlikult omandada kindlas järjekorras:
-teadveloleku toomine kesksesse kanalisse
-selge nägemuse ja kogemuse arendamine
-väe ja jõu arendamine nii, et me ei eksiks
-oma raevuka külje arendamine, et ületada hirmud ning kartused, et olla kartmatu

1. Teadveloleku toomine kesksesse kanalisse
Eelduseks on päeva ja õhtu jooksul tehtud meelerahu ja meele tühjendamise harjutused, hingamine ja Gurujooga, kaitse loomine, ööks kavatsuste loomine.
Heitke lõvi asendisse: külili asendis jalad kõverdatud niivõrd, et keha oleks mugavalt külili, pealmine käsi sirutatud reiele ja alumine käsi põse all. Et uni oleks kergem, on hea kasutada harjumuspärasest kõrgemat patja, mis on siiski mugav ja hoiab kaela lõdvestunud. Hinga lõvi- asendis kergelt ja lõdvestunult, nii et hingamist ei oleks kuulda.
mehed paremal küljel
naised vasakul küljel
Kujusta nelja õielehega lootosõit oma punaselt helendaval kõritšakras, mille keskel on puhtast valgusest kristall, millel peegelduvad punased õielehed muudavad ka kristalli punakaks ja see näib punasena. Neli õielehte kannavad silpe: RA, LA, SHA,SA.
Kujusta oma kõritšakrat ja selles olevaid "õielehti" ning punasena tunduvat kristalli nende keskel. Võid kasutada silpe, mõnd mantrat, kujustamist ja tunnetamist. Hoia meel rahulik, hinga rahulikult. Oota uinumist, kuid soovi jääda ärkvele, et teadvuse üleminekuhetkel ärkvelolekust unne näeksid oma "meele ekraanil" oma isiklikku hingemandalat.
Kõritšakrale keskendumine toob leebeid unenägusid ja rahuliku, kosutava une
Kujustage nii kaua, kuni jääte magama

2. Selge nägemuse ja kogemuse arendamine
Kui olete maganud ligikaudu 2 tundi, ärgake ja asuge järgmise harjutuse juurde. Traditsooniliselt on selleks kesköö, kuid kui sinu elurütm on teistsugune siis sobita see 2 tundi peale esimest uinumist.
Keera end oma voodis uuesti lõviasendisse. Hakka hingama kergelt sisse ja seejärel hinge hoidma, kujustades, nagu tõmbaksid praanat ülespoole. Oluline on kogeda sisseshingatud õhku otse naba all. Peale veidi aega hinge hoidmist hingake rahulikult välja ja taas sisse. Korrake hingamist seitse korda .
Fookuspunkt selles harjutuses on Kolmas Silm ja kujustatav energia on valge energiakera, mis on tuntud ka kui selguse-energia. Tunnetage valget energiakera rohkem kui näete seda ning kõige tähtsam on sellega kokku sulada. Kui meel on valge energiakeraga kolmandas silmas ühinenud ja kokku sulanud, jääb ta selgeks ja kohalolevaks.
Selguse ja jätkuva kohalolu arendamine on selle harjutuse eesmärk.
Jää magama.
3. Väe ja jõu arendamine nii, et me ei eksiks.
See harjutus tehakse kaks tundi pärast teist harjutust, traditsiooniliselt kell kaks öösel "kaks tundi enne koitu".
Harjutus tehakse  poollamavas lihtsas asendis (jalad ristatud rätsepaistesse), olles tagasi kallutatud, kuid mitte päris pikali. Asend peab olema mugav.
Fookuspunkt on südametšakral, mille sees on must helendav silp HUNG, mis vaatab ettepoole nagu kehagi. Hinga rahulikult ja sulandu musta HUNG'iga ja oma südamelöökide rütmiga kokku ning jää magama.
See harjutus arendab väge ning siis ei pea sa pingutama, et end vägevana tunda. Asi on selle väe leidmises, mis teie sees on alati olemas olnud.
Väetunde leidmine annab sulle kindlustunde ning harjutuse sellele osale järgnevad unenäod on seotud turvalise väe tundega.
4. Oma raevuka külje arendamine, et ületada hirmud ning kartused, et olla kartmatu.
Harjutuse neljas osa on kõige kergem, sest siin pole kuni hommikuni vaja ärgata. Erilist asendit võtta ei ole vaja, tähtis, et on mugav ja mõnus olla. Fookus on salajasel tšakral genitaalide taga (teine tšakra), mille sees on must helendav kera, mis on kujutlusvõime tumedam tahk. Selles faasis loodud unenäod on raevukad: tuli, tormid, hävitavad ürgjõud.
Need on unenäod, kus ürgjõud hävitavad mina-kujundi; uned võivad olla hirmutavad.
Sisenege musta valguskerasse teises tšakras ja ühinege täielikult selle musta ürgenergiaga. Siis laske meel lõdvaks ja keskenduge vaid kergelt helendavale mustale valgusele, mis on kõikjal, läbistab meele ja aistingudning jääge magama, kuniks peate hommikul ärkama.

Takistused unejooga praktiseerimisel
Unejooga praktiseerija kohtub nelja takistusega:
-hälbimine petlikku fantaasiasse
-lodevus
-hälvitus, rahutus, mille tulemuseks on ärkamine ja unetus
-unustamine
1. Pettekujutlus
Kõrvalekaldumine pettekujutlustesse esineb kui väline või seesmine heli või kujutis kisub tähelepanu kõrvale. Võib-olla kostub väljast mingi heli  just hetkel, kui harjutaja on uinumas, meel liigub selle poole ning võib seetõttu "äratada" mälestuse või fantaasia ning harjutaja sellesse kleepida. Või tekitab kuuldud heli uudishimu ning harjutaja hakkab tegema oletusi.
Seesmine kõrvalekaldumise vastumürk on fookuse suunamine Sushumnale (selgroo kesksele energiakanalile). Proovige järele ja veendute, et see aitab fantaasiatest ja kõrvalekalletest vabaneda ja saate tagasi endasse.
Väline vastumürk on Gurujooga tegemine.
2. Lodevus
Teine takistus on lodevus, mis ilmneb seesmise laiskusena, seesmise jõu ja selguse puudumisena. Kui olete harjutamises lodev, triivite ringi udusena  ja mugavana isegi sel ajal , kui tegelete tähelepanu objektiga ja vaimse ülesandega.
Vastumürgiks kujustage sinist suitsu aeglaselt tõusmas mööda keskkanailt ülesse kolme kanali ühenduskohta ja sealt kõritšakrasse, kujustage seda nagu unenägu
3. Hälvitus, rahutus
Kolmas takistus on hälvitus, rahutus. Te ärkate ikka ja jälle ning magate väga rahutult, mida võib põhjustada probleemid praanaga või oletegi lihtsalt üliärevil, pinges ega suuda pingetest vabaneda.
Vastumürgiks on  kõritšakra neljale õielehele ning nendega seotud silpidele keskendumine: Ra, La Sha, Sa , mis on kui kaitsvad tiivad igas ilmakaares.
4. Unustamine
Neljas takistus on unustamine: unustate oma unenäod, unustate oma harjutused. Unustate oma edusammud ja abistavad kogemused.
Vastumürgiks on distsipliin, abistavad märgid ja märkmed, äratuskell
Unejooga harjutusi on vajalik praktiseerida ette antud järjekorras kas siis öö jooksul kõik neli harjutust või siis praktiseerite esimest harjutust niikaua, kuni olete saanud meistriks ning harjutus on saanud uinumiseelseks loomulikuks osaks, siis asute teise harjutuse praktiseerimisele, st. uinudes esimene ja kahe tunni möödudes teine. Kui need kaks harjutust on loomulik osa sinu elust, lisad kolmanda jne, kuni jõuad praktiseerida kõike nelja harjutust igaöiselt.

Allikas:
http://www.arengutee.com/unejooga.html

Kes mäletab unenägusid?

Jaga
Leidub inimesi, kes näevad igal öösel põnevaid unenägusid ja mäletavad neid piisavalt hästi, et need hommikul kirja panna või teistele edasi jutustada. 
Nad on kergema unega ja reageerivad ärkvel olles paremini oma nimele, näitas Prantsuse Lyoni ülikooli uurimus. 
Neuroteadlane Perrine Ruby jälgis vabatahtlike inimeste aju elektrilist aktiivsust.
Pooled uuritavatest mäletasid väga hästi oma unenägusid ja väitsid end neid nägevat peaaegu igal öösel.
Ülejäänud suutsid unes nähtut meelde jätta haruharva - keskmiselt umbes korra kuus.
Eksperimendi ajal kuulasid inimesed nii unes kui ärkvel olles taustamuusikat, mille vahele lausuti nende eesnime.
Nime kuuldes tekkis mõlema rühma inimestel erinev ajuaktiivsuse muster.
Unenägusid mäletavate inimeste aju reageeris oma nimele intensiivsemalt.
Ruby sõnul vastas unenägusid mäletavate inimeste aju paremini helidele ja muudele välistele ärritajatele ja pani nad kergemini ärkama.
Levinud teooria kohaselt soodustab just ärkamine unes nähtu meeldejäämist.
Katse jooksul olid unenägude mäletajad igal ööl ärkvel keskmiselt 30 minutit.
See jääb normi piiresse, kuid unenägude meenutamisega kimpus olijate ärkvelolekuaeg oli poole lühem.
Võis eeldada, et erinevad ajulained tekivad kahel katsealuste rühmal vaid siis, kui neid une ajal nimepidi kutsutakse.
Unenägude mäletajate aju aktiivsus suurenes ka siis, kui nad olid oma nime kuuldes üleval.
Ilmselt talitlebki nende kahe inimtüübi aju pisut erinevalt.
Ruby rõhutas, et üks pole teisest parem ega halvem, lihtsalt inimeste närvisüsteemid töötlevad infot erineval moel.
Üks töötlusviis talletab unenäod kergesti mällu, teine paneb inimese oma öised nägemused unustama.

Allikas:
http://novaator.ee/ET/inimene/kes_maletab_unenagusid/

8 levinud magamisasendit ja nende mõju tervisele

Jaga
On selge, et igaüks meist magab ning enamus inimestel kujuneb selleks välja ka lemmikasend.
Ometi võib kehahoiak, mis tundub mugav, osutuda kahjulikuks näiteks seljale või kaelale.
Veebiportaal Memolition tõi välja kaheksa levinud magamisasendit ning uuris, millist mõju võivad need tervisele osutada.

1.Selili, käed kõrval
Seda asendit peetakse kõige paremaks selgroole ning see on hea ka kaelale, kuni ei kasutata liigselt patju.
Kahjuks kiputakse selili magades rohkem norskama kui mõnes teises asendis ning uneapnoe on tugevalt seotud just selle asendiga.

2.Selili, käed üleval
Asend, mida kutsutakse ka meritäheks on samuti selja jaoks hea.
Selili magamine aitab ka ennetada näokortsude ja vistrike teket, sest nägu ei puutu padjaga kokku. Aga nagu esimese positsiooni puhulgi, võib selline asend siiski põhjustada norskamist ning olla halb, kui kannatate näiteks kõrvetiste või reflukshaiguse käes.
Käte ülevalhoidmine võib põhjustada pinge õlgades, mis tekitab hiljem valu.

3.Kõhuli
Kõhuli magamine võib kaasa aidata seedimisele, aga kui magaja ei ole just avastanud viisi, kuidas läbi padja hingata, keeratakse pea ühele küljele ning see paneb kaela pingesse.
Ühtlasi võib see asend põhjustada seljavalu, sest selgroo kumerus pole toetatud.

4.Looteasendis
Palliks kõverdunult, põlved üles toodult ja lõug allapoole suunatult magada võib olla mugav, aga see võib kaela- ja seljavalu põhjustada.
Ühtlasi võib kõverdunult magamine piirata sügavat hingamist.
See asend sobib kõige rohkem neile, kes norskavad või on rasedad.

5.Külili, käed kõrval
Sellises asendis on selgroog kõige paremini toetatud ja see asend võib aidata vähendada selja- ja kaelavalu ning uneapnoed.
Miinuseks on naha kiirem vananemine tänu raskusjõule, mis võib põhjustada kortse, rindade rippumist ning õla ja käsivarre valu piiratud verevoolu ja närvidele rõhumise tõttu.

6.Külili, käed ees
Sellel asendil on samad miinused ja boonused, mis eelmisel, aga õla ja käsivarre valu saab pole nii suur probleem, kui käed tuua anda ette.

7.Paremal küljel
Külili magamise puhul on vahet ka sellel, kummal küljel magatakse.
Paremal küljel magamine võib muuta hullemaks kõrvetisi, vasakul poolel aga kurnata siseorganeid nagu maks, kopsud ja kõht.
Samas võib vasakul poolel magamine leevendada mao-söögitoru reflukshaigust.
Rasedatele soovitatakse tavaliselt magada vasakul küljel, sest see võib parandada loote vereringet.

8.Padi või tekk kaisus
Vaatamata sellele, millist asendit eelistatakse, on tõenäoline, et toetades oma keha padja või tekiga võib tulla parem uni.
Selili magajatel tasub panna väike padi oma seljakumeruse alla, külili magajatel põlvede vahele ning kõhuli magajatel puusade alla, et toetada liigeseid ning võimaldada endale täisväärtuslikku ja valuvaba lõõgastust.

Allikas:

Levinud erootilised unenäod ja nende tähendused

Jaga
Hiljuti viidi läbi uuring, milles osales 700 inimest ja millest selgus, et kõige rohkem näevad inimesed unes lendamist.
Populaarsuselt teisel kohal on aga unenäod, mis on seotud seksiga.
Meil kõigil on olnud seksikaid unenägusid, aga mida need tähendavad?
YourTango uuris välja levinud seksuaalsete unenägude tähendused.

Nägid unes, et petsid oma kallimat

See võib tähendada kaht asja:
1) sind painab süütunne (mis pole otseselt petmisega seotud);
2) sinu ja partneri vahel on värsket kirge.
Kui sa näed petmist unes vahetult enne abiellumist, võib see samuti tähendada uut seksuaalset kirge. Muretsemiseks pole põhjust!

Nägid unes, et partner pettis sind

Taolised unenäod võivad viidata sellele, et sa tunned, et partner ei pööra sulle piisavalt tähelepanu. Need võivad viidata ka mõnele sisemisele või enesehinnanguga seonduvale probleemile.

Nägid unes, et olid vahekorras mõne kuulsusega

Kes meist pole unistanud seksist Ryan Goslingu või Justin Timerlake’iga?
Kuigi taolised unenäod on süütud ja tõenäoliselt ei kohtu sa kunagi selle kuulsusega, kellest erootilist und näed, võib see unenägu viidata, et sisimas tahaksid sa olla edukas ning tunnustatud. Põhimõtteliselt viitab taoline unenägu sellele, et sa tahad olla samasugune staar nagu su voodipartner.

Nägid unes orgasmi ja ärgates taipasid, et see toimus päriselt

Kas oled kunagi näinud unes vahekord, üles ärganud ja taibanud, et said päriselt orgasmi?
Sa ei pidanud pingutama ega vaeva nägema, lihtsalt lamasid seal ja said orgasmi.
Taoline unenägu võib tähendada «millegi särisevat lõppu».
Osade teooriate järgi võib orgasmi unes nägemine tähendada ka seda, et sa tunned seksist puudust.

Nägid unes, et olid vahekorras samast soost isikuga

Kui oled heteroseksuaalne ja näed uned, et oled vahekorras sinuga samast soost isikuga, võib sel olla kaks tähendust: 1) sa armastad end ja hindad end kõrgelt; 2) sa oled ebakindel oma seksuaalsuses.

Nägid unes, et olid vahekorras oma ülemusega

Sellised unenäod viitavad autoriteedi ja kontrolli ihkamisele.
Sa ei taha olla alluv, sa tahad ise ülemus olla.

Nägid unes, et olid vahekorras oma sõbraga

Samamoodi, nagu ülemusega seksimise unes nägemine ei tähenda, et sul oleks ülemuse vastu tunded, ei tähenda sõbra unes nägemine seda, et sa tahaksid temaga tingimata seksida.
Selline unenägu võib sümboliseerida teievahelist lähedust.
Kui sul on aga päriselus sõbra vastu tunded, võib selline unenägu tähendada, et sa pole veel valmis oma tundeid talle paljastama.

Nägid unes, et olid vahekorras oma eksiga

Selline unenägu tähendab, et peaksid vanast suhtest lahti laskma.
Kui oled uue partneriga koos, kuid näed endist kallimat unes, võib see tähendada, et sul on praeguse suhte osas omad kahtlused või meenutab praegune kallim su eksi.

Nägid unes oraalseksi

Oraalseksi unes nägemine – vahet pole, kas oled saaja või tegija rollis – tähendab, et oled õigel rajal ja peaksid samas suunas edasi liikuma.
Mõned inimesed on unes näinud ka seda, et nad teevad iseendale oraalseksi.
Selline uni võib tähendada, et inimene tahaks iseendaga rohkem rahul olla.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/3108987/levinud-erootilised-unenaod-ja-nende-tahendused

Koht, kust ei oska tolmulesti otsida

Jaga
Lisaks padjapüüridele soovitavad eksperdid pesta ka patju, sest ka sinna koguneb nii baktereid, surnud naharakke kui ka tolmulesti.
Patju tuleks pesta umbes kaks korda aastas, kirjutab Business Insider.

Bloomingdale'i moetoimetaja Emily Hull-Martin rääkis, et patju tuleks pesta regulaarselt ning padjad tuleks paari aasta järel uute vastu vahetada.

Hull-Martin jagas nõuandeid, kuidas kodus patju nii pesta, et need oma kohevust ei kaotaks.

Alguses võta padjalt püür ära.
Seejärel pane valmis pesuvesi: vesi võiks olla kuum ning pesemiseks võiks kasutada kerget pesuvahendit.
Üks võimalus valgete patjate pesemiseks on näiteks ingliskeelses blogis One Good Thing, kus soovitatakse lisada kuumale veele lisaks pesupulbrile ka nõudepesuvahendit ja valgendajat.

Enne pesumasinasse panekut tasub lasta patjadel pesuvahendiga vees tund või kaks liguneda.
Seejärel tasuks panna padjad masinasse ning valida pikemat aega kestev pesurežiim.

Kui kasutad kuivatit, tasub enne uurida padja küljes olevat silti, kus on tõenäoliselt kirjas, kas kuivati kasutamine on lubatud.
Enamike sünteetilisest materjalist patjade puhul on see lubatud.

Seejärel säti kuivati madalale temperatuurile ning pane kuivatisse ka kaks tennisepalli, mis on pistetud puhastesse sokkidesse.
Need aitavad patjadel taas kohevaks kuivada.
Tennisepallid aitavad niiskust imeda ning padjad kuivavad kiiremini ning valged sokid aitavad ära hoida võimaluse, et neoonkollased tennisepallid annaksid valgetele patjadele värvi.

Kuivatis asuvaid patju tasub aga jälgida ning kuivatada tuleks kindlasti seni, kuni padjad on täiesti kuivad.
Kui patja jääb niiskus võib seal tekkida hallitus.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/3119069/koht-kust-ei-oska-tolmulesti-otsida

Kui palju uneaega on vaja, et töötulemused ei hakkaks kannatama?

Jaga
Tänapäevases töökultuuris on üha laiemalt levinud põhimõtteks, et uneks kulutatud tunnid on aeg, mis läheb töö tegemise jaoks raisku ning nii kaua, kuni inimeste enesetunne selle tõttu ei kannata, on unetundide nappus aktsepteeritav.
Sellest, miks selline suhtumine ei ole jätkusuutlik, kirjutab Entrepreneur.com.
2009. aastal ajakirjas Neurology Review kirjeldatud uuringus üritati välja selgitada unenappuse mõju inimeste töötulemustele ja nende eneseanalüüsivõimele.
Teadlased lasid 23 vähese uneajaga katsealusel teha mitmeid kognitiivseid, matemaatilisi ja tajuga seotud teste ning seejärel hinnata oma tulemusi ilma neid nägemata.
Matemaatiliste testide puhul katsealuste tulemusi unenappus ei mõjutanud, samas loodeti pidevalt tegelikkusest paremaid tulemusi.
Tajuga seotud ülesannete puhul halvenesid katsealuste tulemused aga märgatavalt, enesehinnang aga oli sama ebaadekvaatne kui matemaatiliste testide puhul.

Sama fenomeni kirjeldasid 2004. aastal ka Pennsylvania ülikooli teadlased, kes uurisid kahe nädala jooksul inimeste gruppe, kes magasid katseperioodi ajal vastavalt neli, kuus ja kaheksa tundi ööpäevas.
Ka nemad leidsid, et kognitiivsete ülesannete tulemused halvenesid võrdeliselt uneaja vähenemisega ning rõhutasid, et napi uneajaga katsealused ise ei tajunud oma tulemuste halvenemist.

Kui palju uneaega oleks tööl värske ja adekvaatsena püsimiseks aga vaja?

Hiljuti korraldas USA riiklik uneuuringute keskus põhjaliku uuringu, korrigeerimaks oma seniseid soovituslikku uneaega puudutavaid juhiseid.

Analüüsi käigus vaatas ekspertpaneel üle rohkem kui 300 mainekates väljaannetes ilmunud teadusartiklit.

Uuringust järeldus, et piisavaks uneajaks on 18-25-aastastel noortel täiskasvanutel keskmiselt 7-9 tundi, 26-64-aastastel täiskasvanutel samuti 7-9 tundi, üle 65-aastastel väheneb soovituslik uneaeg aga ühe tunni võrra.

Seejuures rõhutati, et kuigi tänapäevase töökultuuri juures on nende inimeste hulk, kes väidavad, et paar tundi uneaega on nende jaoks piisav, üha suurem, pole nende väidetel suure tõenäosusega siiski tõepõhja all, kuna statistika kohaselt on kogu rahvastikust vaid 1-3 protsenti inimesi unenappuse mõjusid vähendava geenimutatsiooniga.

Allikas:

Teaduslikult tõestatud põhjused, miks naised võiksid alasti magada

Jaga
Leidub neid, kes eelistavad magamiseks ajaks oma keha katta öösärgi või pidžaamaga, ent on ka selliseid inimesi, kes magavad täiesti alasti.
Tegelikult tasuks alasti magamist proovida, kuna see mõjub nahale ja kehale hästi.
Elite Daily tõi välja viis teaduslikult tõestatud põhjust, miks võiksid just naised magada alasti.

•Unekvaliteet on parem

Ameerika unemeditsiini akadeemia on kindlaks teinud, et sügava une ajal kehatemperatuur langeb. Pidžaama või öösärk võib seda loomulikku temperatuurilangust häirida ja selle tulemusel saab häiritud ka unetsükkel.
Kui su keha ei suuda une ajal maha jahtuda, siis tõenäoliselt ei maga sa kuigi hästi.

•Intiimpiirkond saab hingata

Ekspertide hinnangul mõjub alasti magamine hästi ka naiste intiimpiirkonnale.
Kuna tupes olevat «kliimat» võib võrrelda vihmametsaga, võivad seal hakata vohama seenhaigused ja bakterid.
Magades ilma aluspesuta ja pidžaamata saab tupp hingata ning püsib kuiva ja tervena.

•See tekitab seksikama tunde

Alasti magamine on väga seksikas.
Kallimaga koos alasti magades on ääretult mõnus hommikul ärgates veidike linade vahel mürada. Ainuüksi alasti ärkamine tekitab seksika tunde.
Pealegi näitab alasti magamine, et sa oled enesekindel ja julge.
Ja miski ei tee naist ilusamaks kui enesekindlus.

•Vööümbermõõt võib kahaneda

Uuringud on näidanud, et alasti magades võib väheneda vööümbermõõt ja kolesterooli tase.
Kuna keha jahtub öösel maha, suureneb kasvuhormoonide tootmine ja väheneb kortisooli tase – see soodustab tervisliku unemustri kujunemist.
Ideaalne ööuni koosneb kahest tsüklist: esimese tsükli ajal harjub keha madalama kortisooli tasemega ja teise tsükli ajal üritab keha seda taset tõsta ning valmistada sind ette järgnevaks päevaks.
Kui miski häirib su und, toodab keha tavapärasest rohkem kortisooli ja see võib mõjutada söögiisu päeva ajal.

•Sa ei pea end hommikul pesema

Üks ebameeldivamaid asju on hommikune dušš, mis äratab keha järsult üles.
Aga kui sa magad alasti, ei pea sa hommikul pesema minema, kuna keha on öösel suutnud hoida end jahedana ning sa pole liigselt higistanud.
Sellest tulenevalt võivad ka su juuksed hommikul ilusamad olla, kuna peanahk pole kuumuse tõttu üleliigset rasu tootnud.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/3110411/teaduslikult-toestatud-pohjused-miks-naised-voiksid-alasti-magada

Seitse nippi, kuidas pärast öist ärkamist kiiresti taas unne suikuda

Jaga
Kas sul on ka nii, et ärkad vahel keset ööd üles ega jää kuidagi uuesti magama?
Siin on seitse nippi, kuidas vähem kui kümne minutiga taas unenägudemaale sõuda.

1. Ära süüta rohkem tulesid kui hädapärast vaja

Kui sul on tarvis tualetti minna, ära süüta kõiki tulesid, mis tee peale jäävad.
Valgus annab su kehale signaali, et on aeg ärgata ja tegutsema hakata.

2. Loe raamatut, et silmi väsitada

Hoia öökapil mõnda igavat raamatut, mis sind tõesti ainult väsitab.
Pooleliolev põnev krimka peida õhtul enne magamaminekut teiste raamatute taha ära.


3. Mõtle ise, ära guugelda

Elektroonilised seadmed hoia heaga endast kaugel, need ainult ergutavad sind.
Kujunda endale mõni mõtteharjutus — näiteks mõtle samm sammu haaval läbi mingi asja valmistamise protsess või loetle näiteks mõttes linnu, kus oled elu jooksul reisimas käinud.

4. Lama selili

Või kui sulle see üldse ei sobi, siis külili või kõhuli — nii nagu mugavam on.
Peaasi, et sa pidevalt asendit ei muudaks, see äratab keha üles.

5. Ära söö

Sa võid arvata, et üks korralik võileib paneb su tagasi magama, aga see ei ole tõsi.
Öösel söömine võib halvasti mõjuda lausa pikemas plaanis: sa ei söö öösel enam sellepärast, et uuesti magama jääda, vaid sa ärkad üles sellepärast, et su keha nõuab oma harjumuspärast öist snäkki.


6. Lõdvesta teadlikult oma keha

Alusta varbaotstest ja liigu tasapisi ülespoole.
Hinga rahulikult ja “tööta” niimoodi kogu oma keha läbi — kui sa muidugi enne juba magama ei jää, kui lõpule jõuad.

7. Ära maga “tagantjärele”

See, et sa öösel vähe magasid, ei tähenda, et järgmisel päeval tuleb lõunauinak teha.
Muidu võib juhtuda, et satud oma öise unetuse ja päevaste uinakutega tsüklisse.

Allikas:

Levinud unenäod ja nende tähendused

Jaga
Kas oled kunagi ehmatusega üles ärganud, kuna oled unes näinud hiiglaslikke ämblikke?
Või oled näinud unes seda, et suudad lennata?
Iga inimene on omapäraseid ja vahel ka veidraid unenägusid näinud ning mõelnud, mida üks või teine unenägu võiks tähendada.
YourTango pani kirja enam levinud unenägude tähendused.
1. Nägid unes, et petsid oma partnerit või tema pettis sind
Tähendus: ära muretse, see unenägu ei viita sellele, et partner on sind päriselus petnud.
Miski on teie suhtes muutunud «viiendaks rattaks», selleks võib olla töö, lapsed, hobi või midagi muud.
2. Nägid unes, et jäid pimedaks
Tähendus: kas oled üritanud mõnda probleemi oma elu vältida?
Võib-olla oleks aeg silmad avada ja muredele vastu astuda.
3. Nägid unes, et olid klassiruumis
Tähendus: klassiruumis olemine võib viidata sellele, et sul oleks paras aeg saada üks korralik õppetund mõne probleemi või mure osas.
Kui näed uned, et hilined koolitundi, võib see tähendada, et kardad olulisest võimalusest ilma jääda.
4. Nägid unes, et olid arsti juures
Tähendus: mitte kellelegi ei meeldi arsti juures käia, ei unes ega ilmsi.
Aga sellel unenäol võib olla oluline tähendus.
Võib-olla viitab see sellele, et sul oleks aeg end vaimselt või füüsiliselt veidike parandada.
5. Nägid unes, et lendasid
Tähendus: paljud inimesed on seda unes näinud, aga mida see tähendab?
Lendamisel on positiivne tähendus: see näitab, et oled oma kaaslastest kõrgemale tõusnud.
Võib-olla said hiljuti ametikõrgendust või oled tõeliselt imelises armusuhtes - sellised asjad võivad tekitada tunde, et lendad.
6. Nägid unes tõeliselt suurt ämblikku
Tähendus: ka ämblike unes nägemine on üsna tavaline ja võib sageli ootamatult üles äratada. Ämblikud koovad valede «võrku» ja see võib tähendada, et keegi pole sinuga päris aus olnud.
7. Nägid unes, et olid rase
Tähendus: ära kiirusta apteeki rasedustesti järgi! Raseduse unes nägemine võib tähendada, et sa «sünnitad» oma ellu midagi uut ja huvitavat - midagi, mis vajab palju armastust, tähelepanu ja pühendumist.
8. Nägid unes, et olid avalikus kohas alasti
Tähendus: teiste ees alastiolek tähendab, et sa pole millekski valmis - olgu selleks oluline ettekanne, keeruline ülesanne või töövestlus.
Võta seda unenägu kui vihjet, et peaksid end kokku võtma ja ette valmistama.
9. Nägid unes, et üritasid kedagi tappa
Tähendus: ära muretse, see unenägu ei tähenda, et sul oleks alateadlikult sünged mõtted.
See unenägu tähendab seda, et sa pead oma elus mingi mürgise asja lõpetama.
10. Nägid unes, et abiellusid
Tähendus: abielu sümboliseerib kõige kõrgemat liitu.
Pulmade unes nägemine võib tähendada, et sa pead oma elus olulise sammu astuma pühendumise suunas - kuigi see ei pruugi tähendada, et sa pühendud teisele inimesele.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/3101005/levinud-unenaod-ja-nende-tahendused

Kuulsate inimeste uneharjumused

Jaga
Ehkki alati on rõhutatud, et hea tervise ja edukuse aluseks on regulaarne ja kvaliteetne, soovitatavalt kaheksatunnine uni, ei ole sugugi mitte kõik maailma kuulsused magamiseks kuigi palju aega pühendanud.
Serbia päritolu, Ameerikas töötanud leiutaja ning elektri- ja mehaanikainsener Nikola Tesla pühendas ööpäevas puhkamisele viis tundi, mille jooksul magas aga vaid kaks tundi, kirjutab sciencealert.com.
Raamatu «Prodigal Genius: The Life of Nikola Tesla» autor John J. O'Neil on öelnud, et Tesla magamisharjumused olid väga kehvad ja seda juba poisikesest peale.
Täiskasvanueas läks olukord üsna tõsiseks.
Ülikoolist võeti ühendust tema isaga ning hoiatati, et noormehe töö- ja magamisharjumused tapavad ta.
Hiljem sai temast hasartmängusõltlane, ta kukkus koolist välja ja kannatas närvivapustuse all.
Ameerika leiutaja, teadlane ja ärimees Thomas Edison ning Itaalia maalikunstnik Leonardo da Vinci elasid mõlemad Juppuni (inglise keeles polyphasic sleep) unedistsipliini järgi, mille puhul magatakse 20-30-minutiliste juppidena. Kokku magatakse kõigest kuni viis tundi ööpäevas.
Suurbritannia poliitik Winston Churchill
Churchill magas ööpäevas kokku seitse tundi (kella kolmest öösel kella kaheksani hommikul ning õhtupoolikul kell 16.30-18.30).
Uinakud olid tema jaoks väga olulised.
Ta uskus, et need on tema edu aluseks.
Serbia päritolu leiutaja Nikola Tesla
Tesla magas ööpäevas kokku vaid kaks tundi (südaööst kella kaheni öösel). 25-aastaselt kannatas ta vähese magamise tõttu närvivapustuse all.
Ameerika leiutaja Thomas Edison
Edison pidas magamist ajaraiskamiseks ning püüdis seda teha nii vähe kui võimalik.
Ööpäevas magas ta kolm tundi, kokku kuus pooletunnist uinakut.
Itaalia maalikunstnik Leonardo da Vinci
Leonardo da Vinci magas ööpäevas kokku vaid kaks tundi.
Kuulus maalikunstnik järgis Juppuni unedistsipliini veelgi ekstreemsemalt kui Edison, tehes 20-minutilisi uinakuid iga nelja tunni tagant.
Austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozart
Kuulus helilooja magas ööpäevas kokku viis tundi.
Ta töötas kella üheni öösel, magas viis tundi ja jätkas kella kuuest hommikul tööd.
Suurbritannia ettevõtja Richard Branson
Branson ei maga ööpäevas rohkem kui kuus tundi.
Ta ärkab igal hommikul kell 5.45, teeb trenni ja veedab aega oma perega.
Austria psühhiaater Sigmund Freud
Freud magas ööpäevas kuus tundi (kella ühest öösel kuni seitsmeni hommikul).
Ta tarvitas ka kokaiini ning suitsetas ohtralt.
Tema elustiil päädis vähi tekkega.
Vähi väljalõikamiseks tehti kokku 33 operatsiooni.
USA president Barack Obama
President Obama magab ööpäevas kokku kuus tundi (kella ühest öösel kuni seitsmeni hommikul). President ei maga pikalt, kuid ta peab unetunde väga oluliseks.
Valge Maja töötajad peavad pidevalt kaaluma, millised kriisid on piisavalt olulised, et president varem üles ajada.
Prantsuse filosoof Voltaire (kodanikunimi François-Marie Arouet)
Voltaire magas ööpäevas kokku vaid neli tundi (südaööst kella neljani hommikul).
Voltaire oli (nii nagu ka prantsuse kirjanik Balzac) väga suur kohvijooja.
Ameerika ärimees Donald Trump
Tuntud ärimees ja miljardär magab ööpäevas kokku vaid kolm tundi.
Ta ei mõista, kuidas saab keegi konkureerida kellegagi, kes temast vähem magab.
Suurbritannia poliitik, kunagine peaminister Margaret Thatcher
Thatcher magas ööpäevas neli tundi (kella ühest öösel kuni viieni hommikul).
Ameerika poliitik, teadlane ja leiutaja Benjamin Franklin
Franklin magas ööpäevas kokku kuus tundi (kella kümnest õhtul kella neljani hommikul).
Ta toetas igati vara ärkamist.
Temalt pärineb ka kuulus ütlemine, et vara magama minek ja vara ärkamine teeb mehe terveks, rikkaks ja targaks.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/3100585/kuulsate-inimeste-uneharjumused

UNENÄGUDE SELETAJA

Jaga

Õudusunenäod võivad olla Parkinsoni tõve esimeseks märgiks
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...
Unehäired

Unehäirete klassifikatsioonid:

•unehäirete klassifikatsioon RHK-10-s
•unehäirete klassifikatsioon DSM-IV-s

Olulisemad sündroomid ja häired
•insomnia
•hüpersomnia
•une-ärkveloleku rütmihäired
◦hilinendud une sündroom
◦varajase une sündroom
◦ebaregulaarne une-ärkveloleku tsükkel
•parasomniad (uneskäimine, unepaanika, uneärevus)
•uneapnoe sündroom
•narkolepsia ja katapleksia
•öine müokloonus
•muud häired

Unehäirete klassifikatsioon RHK-10-s

IV ptk. Närvisüsteemi haigused (G)

Unehäired (G47) [orgaanilised unehäired)
Orgaaniline insomnia (G47.1).
Orgaaniline hüpersomnia (G47.1).
Orgaaniline une-ärkveloleku tsükli häire (G47.2):
- hilinenud une sündroom, varajase une sündroom, ebaregulaarne une-ärkveloleku tsükkel
Uneapnoe (G47.3):tsentraalne, obstruktiivne.
Narkolepsia ja katalepsia (G47.4).
Muud unehäired:Kleine'i-Levini sündroom.

V ptk. Psüühika- ja käitumishäired (F)

Mitteorgaanilised unehäired (F51) (mitteorgaaniline = psühhogeenne)

Düssomniad:
- mitteorgaaniline insomnia (F51.0)
- mitteorgaaniline hüpersomnia (F51.1)
- mitteorgaaniline une-ärkveloleku rütmi häire (F51.2)
Parasomniad:
- somnambulism (F51.3)
- unepaanika e. pavor nocturnus (F51.4)
- uneärevus (F51.5)
Muud täpsustatud mitteorgaanilised unehäired (F51.8)

Unehäirete klassifikatsioon DSM-IV-s

Primaarsed unehäired

Düssomniad

•Primaarne insomnia
•Primaarne hüpersomnia
•Narkolepsia
•Hingamisega seotud unehäired
•Tsirkaadse rütmiga seotud unehäired
•Teisiti täpsustamata unehäired

Parasomniad

•Uneärevus (nightmare disorder)
•Unepaanika (sleep terror disorder)
•Uneskäimine (somnambulism) (sleepwalking disorder)
•Teisti täpsustamata unehäired

Muude psüühikahäiretega seotud unehäired

•Muude psüühikahäiretega seotud insomnia
•Muude psüühikahäiretega seotud hüpersomnia

Muud unehäired

Kehaliste haigustega seotud unehäired

•insomnia
•hüpersomnia
•parasomnia
•segatüüpi

Insomnia

Insomnia on sündroom, millele on iseloomulik ebarahuldava kvantiteedi ja/või kvaliteediga uni märkimisväärse perioodi vältel.

Insomnia korral on peamisteks kaebusteks:
1) uinumisraskused;
2) katkendlik uni (une säilitamisraskused);
3) liigvarajane ärkamine hommikul.

Insomnia diagnoosimisel ei saa alati lähtuda une tegeliku kõrvalekalde astmest, kuna esinevad olulised individuaalsed erinevused unevajaduses.

Insomnia levik

Erinevatel põhjustel tekkivat insomniat võib lugeda üheks kõige sagedasemaks inimesel esinevaks tervisehäireks. Sageli või pidevalt uinuteid kasutavaid isikuid on 3-8%; uinutite kasutamise prevalents tõuseb vanusega ning on kõrgeim vanemaealistel naistel (Partinen,1883). Populatsiooni uuringutes on insomnia prevalents enamasti üle 15%.
Prevalents on suurem arstiabi esmatasandi patsientide hulgas ning teatud haigusi põdevate patsientide hulgas (nt. obstruktiivsed kopsuhaigused - prevalents üle 30-40%).

Insomnia ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, vanemaealistel, psühholoogiliselt nõrgestatud isikutel ja sotsiaal-majanduslikult ebasoodsates tingimustes elavatel isikutel.

Insomnia on sagedane sümptom depressioonide korral: depressiivsetel on insomniat 2 korda sagedamini kui mittedepressiivsetel.

Insomnia sagedasemad põhjused

•Somaatilised
◦infektsioossed haigused
◦kasvajad
◦vaskulaarsed haigused
◦südamehaigused
◦endokriinsüsteemi haigused
◦kõik valusid põhjustavad haigused
◦kehatemperatuuri tõusu põhjustavad haigused
◦muud düskomforditunnet põhjustavad haigused
◦sage urineerimine (diureetikumid, muud põhjused)
◦kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused
◦muud hüpoksia põhjused
•Füsioloogilised
◦jet lag (siirdumine teise ajavööndisse) (sekundaarne insomnia)
◦muutuva ajagraafikuga tööiseloom (sekundaarne insomnia)
•Psühholoogilised (primaarne insomnia)
◦stress
◦raske (tähendusega) haigus
◦olulise tähendusega muutused inimese elus
•Psühhiaatrilised
◦alkoholi kuritarvitamine, alkoholsõltuvus
◦ärevusega kulgevad häired
◦generaliseerunud ärevushäire
◦paanikahäire
◦kohanemishäire
◦depressioon
•Ravimid, ained
◦alkohol
◦nikotiin
◦kofeiin
◦KNS pidurdavad ained
◦KNS stimuleerivad ained
◦MAO inhibiitorid
◦vähivastased preparaadid
◦vererõhku alandavad ravimid
◦steroidid
◦teofülliin
◦türeoid-preparaadid

Mitteorgaanilise insomnia diagnostilised juhised (RHK-10)


(a) kaebused unehäirete üle, mis väljenduvad kas uinumisraskustes, katkendlikus unes või une halvas kvaliteedis;

(b) unehäired ilmnevad vähemalt kolm korda nädalas vähemalt 1 kuu jooksul;

(c) isik on unepuudusest häiritud ning ülemääraselt mures unetuse päevaste ja öiste tagajärgede pärast;

(d) une ebarahuldav kvantiteet ja/või kvaliteet kas põhjustab märgatava distressi või häirib isiku sotsiaalset ja professionaalset tegevust.

Tavaliselt esitavad patsiendid rohkem kui ühe nendest kaebustest.

Mitteorgaaniline insomnia on selles osas lähedane kohanemishäirele, kuid siin on esikohal ja juhtivateks kaebusteks unepuudus ja sellega liituvad probleemid.

Kui insomniat kogetakse korduvalt, võib see põhjustada hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Moodustub suletud ring, mis võib läbi põimuda patsiendi muude probleemidega.
Uneaja saabumisel tunnevad insomniaga isikud pinget ja ärevust, on mures või masendunud, peas pöörlevad mitmesugused häirivad mõtted. Sageli halva unega seotud häirivatest mõtetest, isiklikest probleemidest, oma tervisest ja vahel isegi surmakartusest. Hommikul tunnevad nad end nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt väsinuna ja päevasele ajale on iseloomulik alanenud meeleolu, üleliigne muretsemine, pingetunne, ärrituvus ülemäärane tegelemine oma probleemidega.

Ülemäärase ärevuse leevendamiseks hakatakse kasutama ravimeid või alkoholi.

DSM-IV-s on mitteorgaanilise insomnia vasteks primaarne insomnia.

REM-une korduv katkemine on harva esinev primaarne insomnia, mille tekkepõhjused ei ole täpselt teada. See häire seostub ebameeldivate unenägudega ning tingitud vältimisreaktsiooni tekkega, mille tulemusena KNS reageerib uneperioodi (REM-une) algusele ärkamisega.
Ebameeldivad unenäod võivad olla tingitud psühholoogilistest probleemidest.

Atüüpiline polüsomnograafiline leid on seisund, mille korral uni on sagedaste lühiajaliste katkestustega, unestruktuur märkimisväärsete kõrvalekalletega ning ei taga piisavat taastumist. Enamasti kirjeldavad patsiendid und kui pindmist ja halba ning esineb väljamagamatuse tunne. Une üldine kestus muutusteta, ei ole kaebusi uinumisraskuste, öiste ülesärkamiste ja liigvarajase ärkamise üle ei ole.

Diferentsiaaldiagnoos:

Mitteorgaanilise insomnia diagnoosi välistavaks on unehäire seotus orgaanilise närvisüsteemi kahjustuse, psühhoaktiivsete ainete kasutamise või psüühikahäirega. Lisaks psühhoaktiivstele ainetele võib insomnia ilmneda ka mitmete ravimite kasutamisel.
•ajukahjustused (orgaanilised psüühikahäired)
•ebameeldivad vaevused kehaliste haiguste korral (nt. õhupuudus, stenokardia, valud, düskomfort) võivad olla ka primaarset insomniat vallandavateks teguriteks)
•psühhoaktiivsed ained
◦intoksikatsioon (stimulaatorid, alkohol)
◦võõrutusseisund (rahustid, uinutid, alkohol, ...)
•ravimid
•psühhootilised häired
•meeleoluhäired
◦mania
◦depressioon
•ärevushäired
kõigi psüühikahäirete korral, kus olulisel kohal on ärevuse sümptomid, kaasub insomnia.
◦paanikahäire
◦generaliseerunud ärevushäire
◦segatüüpi ärevushäired
◦äge stressreaktsioon
◦posttraumaatiline stresshäire
Selle häire spetsiifiliseks fenomeniks on varem läbielatud stressoorse sündmuse pidev kordumine hirmutavate unenägudena koos ärkamisega.
◦kohanemishäired
•somatoformsed häired
◦somatisatsioonihäire
◦püsiv somatoformne valu
•isiksushäired
•muud unehäired korral sekundaarse insomniaga
◦une-ärkveloleku tsükli häired
◦hilinenud une sündroom (juhul, kui ollakse sunnitud püsivalt ärkama teistele inimestele tavalisel ajal, tekib oluline unedefitsiit)
◦uneärevus
◦somnambulism, pavor nocturnus
◦uneapnoesündroom
◦rahutute jalgade sündroom

Insomnia võib olla väga erinevate faktorite koostoime tulemus, mida tuleb arvestada selle häire diagnoosimisel ja ravi käigus.

Primaarse (mitteorgaanilise) insomnia ravi

Esmane on unehügieeni reeglite järgimine: ebasoodsate harjumuste korrigeerimine.

Psühhoteraapia: emotsionaalsete probleemide lahendamine, ülemäärase stressi leevendamine.
•kognitiivne teraapia: ülemäärase stressi aluseks olevate ebaõigete hoiakute korrigeerimine
•käitumisteraapia: relaksatsiooni tehnikate õpetamine.

Uinutite lühiajaline kasutamine.
•barbituraadid: vältida barbituraatide kasutamist kuna sõltuvuse tekkeoht oluliselt suurem kui bensodiasepiinidel;
•bensodiasepiinid:
◦mida väiksem annus ja lühem kasutusperiood, seda kasulikum;
◦pikaajalisel kasutamisel bensodiasepiinid vähendavad sügavat und (3-4. unestaadium);
◦pikaajalisel kasutamisel võimalik võõrutusseisundi teke.
•sedatiivse toimega antidepressandid väikestes annustes, eriti kroonilise insomnia korral (amitriptüliin, mianseriin, maprotiliin, doksepiin)

Mida insomnia all kannatavad inimesed peaksid teadma

•Unetus on normaalne reaktsioon elumuutustele.
•Kroonilist unehäiret võib sageli käsitleda kui halbade harjumuste tagajärge, millest on sama raske vabaneda kui muudestki ebasoovitavatest harjumustest.
•Unetus ei ole märk inimese nõrkusest või sellest, et ta oleks teistest halvem. Sagedamini peegeldab see inimese tundelisust ja edasipürgivust.
•Keegi ei suuda olla iga päev kõige paremas vormis.
Ka ebapiisava une järgselt püsib inimese üldine tegutsemisvõime, ehkki mitte tipptasemel.
•Aeg, mis kulub unetul ööl, on inimese enda aeg. Seda ei peaks kasutama selleks, et muretseda tööasjade pärast. Seda võib kasutada selleks, et mõelda oma asjade üle (või lugemine, muusika kuulamine), milleks päeval puudub võimalus. Võib tegelda kõigega, mis rahuldust pakub. Keegi ei saa esitada inimesele nõudmisi tema ööaja suhtes. Enesetunne päeval on seda parem, mida meeldivamalt on õnnestunud kasutada öist ärkveloleku aega. Mida meeldivamalt õnnestub seda aega kasutada, seda kergemini uinutakse.

Unehügieen

1) Mine voodisse, kui oled unine.
2) Tõuse voodist igal hommikul ühel ja samal ajal, samuti nädalalõppudel. Kui soovid ärgata hiljem, siis ära maga kauem kui 1 tund.
3) Väldi magamist päeval.
Nende 3 tingimuse täitmine teeb unerütmi regulaarseks ning te muutute uniseks teatud kindlal ajal.
4) Väldi alkoholi kasutamist 2 tundi enne magama minekut.
5) Väldi kohvi joomist peale kella nelja või 6 tundi enne magama minekut. Tee endale selgeks millised ravimid, toidud ja joogid sisaldavad kofeiini või muid stimuleeriva toimega aineid.
6) Väldi suitsetamist mõned tunnid enne magamist.
7) Liigu regulaarselt õhtul, kuid väldi ülemäärast füüsilist pingutust.
8) Tee magamistuba võimalikult soodsaks uinumiseks ja une säilimiseks (vaikus, temperatuur, valgustus).
9) Tegele millegi rahustavaga enne magama minemist, lõõgastu.
10) Väldi ülemäärast söömist ja joomist enne magama heitmist. Ära söö ärgates öösel (see võib muutuda harjumuseks).

Üldised juhised kiiremaks uinumiseks

1) Järgi unehügieeni reegleid.
2) Ära kasuta magamistuba ja voodit muuks tegevuseks kui magamine. Ära vaata televiisorit, ära loe, tülitse ega ka söö voodis. ...
3) Arenda välja teatud kindel rutiin enne voodisse minekut ja une saabumist (nt. õhtu-uudised, kerge söömine, pesemine vms.).
4) Pea sellest kinni samas järjestuses.
5) Võta meelepärane magamajäämise asend, kasuta lemmikpatja, -tekki jne.
6) Kui oled voodis, siis eesmärgiks on jääda magama 10 minuti vältel. Tõuse voodist, kui pole uinunud selle aja vältel ning mine teise tuppa. Tegele millegi rahustavaga ning kui tunned, et oled jäänud uniseks mine uuesti voodisse.
7) Kui ikka veel ei uinu, siis korda eelnevat nii mitu korda kui vajalik. Toimi samal viisil, kui ärkad öösel ning ei suuda uinuda 10 min vältel.

Hüpersomnia

Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral).

Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja kohanemishäire (ülemäärase stressi tõttu suureneb kompensatoorselt unevajadus).

Kui seisund ei vasta ühegi muu psüühikahäire kriteeriumile (kuigi üksikud sümptomid/tunnused on sageli olemas), siis on diagnoosiks mitteorgaaniline hüpersomnia (F51.1).

Mitteorgaanilise hüpersomnia diagnostilised juhised

Kindlaks diagnoosiks on vajalikud järgmised tingimused:

(a) patsiendil on ülemäärane päevane unisus või unehood, mis ei ole tingitud ebapiisavast öisest unest, või tunduvalt pikenenud virgumisperiood;

(b) unehäire esineb iga päev vähemalt 1 kuu või lühema
kestusega perioodidena ja põhjustab kas märgatavat distressi või sotsiaalse või professionaalse tegevuse häireid;

(c) narkolepsia (katapleksia, uneparalüüs, hüpnagoogsed hallutsinatsioonid) või uneapnoe (öised hingamispeetused, tüüpiline intermiteeruv norskamine) sümptomite puudumine;

(d) igasuguse muu neuroloogilise või haigusliku seisundi puudumine, mille sümptomiks somnolentsus võiks olla.

Kui hüpersomnia on mõne psüühikahäire (nt depressioon) ainsaks sümptomiks, tuleb diagnoosida põhihäiret.

Kui seisund ei vasta mõne muu psüühikahäire kriteeriumidele, jääb hüpersomnia ainsaks diagnoosiks.

Mitteorgaanilise hüpersomnia diferentsiaaldiagnoos

Oluline on hüpersomnia eristamine järgnevatest seisunditest:

Narkolepsia (G47.4).
Hüpersomnia korral on vastupidi päevaseid unehooge vähem,
need on pikema kestusega ja patsient suudab neid tavaliselt vältida;
öine uni on tavaliselt pikenenud ning ärkamisel on täielikult virgeks
saamisega suuri raskusi. REM-latents ei ole lühenenud.

Uneapnoe. Enamusel uneapnoe-haigetest ülemäärane päevane unisus
on seotud rahutu ja katkendliku unega (seega tegelikult sekundaarne insomnia)
ning peale selle võib enamasti esineda:

•öiseid hingamispeetusi,
•tüüpiline intermiteeruv norskamine,
•ülekaalulisus,
•hüpertoonia,
•impotents,
•kognitiivne kahjustus,
•rahutu magamine,
•ülemäärane motoorne aktiivsus ja profuusne higistamine,
•hommikused peavalud ja koordinatsioonihäired.
•uneapnoe võib viia isiksuse muutustele, võimalik on dementsus ja tõsised somaatilised komplikatsioonid.

Kui on tõsine uneapnoe kahtlus, tuleks uurida und laboratoorsetes
tingimustes (polüsomnograafia).

Muud orgaanilised hüpersomniad

Mitteorgaanilist hüpersomniat on võimalik eristada kindlate orgaaniliste faktorite põhjustatud hüpersomniast vastava põhjuse identifitseerimisega kliiniliste avalduste ja sobivate laboratoorsete uuringute abil:

•entsefaliit,
•meningiit,
•ajutrauma
•muu neuroloogiline haigus,
•ainevahetushäired,
•toksilised seisundid,
•endokriinsüsteemi häired,
•kiiritusjärgne sündroom

Une-ärkveloleku rütmihäired

Definitsioon: une-ärkveloleku rütmihäiret defineeritakse kui sünkroonsuse puudumist individuaalse une-ärkvelolekutsükli ja keskkonnatingimustest sõltuvalt soovitud une-ärkvelolekutsükli vahel, mille tagajärjeks on hüpersomnia või insomnia.

Etioloogia

Une-ärkveloleku rütmihäire võib olla 1) psühhogeenne, 2) orgaaniline (konstitutsionaalne eripära); 3) mõlema faktori koostoime

Desorganiseeritud unega ja muutliku une- ning ärkamisajaga isikutel võib sageli täheldada muid psüühikahäireid, nagu isiksushäired ja meeleoluhäired.

Faasinihke põhjuseks soovitud une-ärkvelolekurütmis võib olla:

1) bioloogilise kella sisemine väärtalitlus: hilinenud une sündroom, varajase une sündroom ja ebaregulaarne une-ärkveloleku tsükkel.

2) bioloogilist kella juhtivate ajasignaalide ebanormaalne töötlemine (viimane võib tegelikult olla seoses emotsionaalse ja/või kognitiivse häirega).

Igal üksikjuhul sõltub see kliinilisest otsusest, kas pidada primaarseks psühhogeenset või orgaanilist faktorit ning vastavalt sellele diagnoosida:

•mitteorgaanilist uneärkveloleku rütmihäiret (F51.2)

· orgaanilist uneärkveloleku rütmihäiret (G47.2)

Mitteorgaaniline une-ärkveloleku rütmihäire (F51.2)

Une-ärkveloleku rütmi häire, kus psühholoogilistel teguritel on põhiline osa.

Diagnostilised juhised

(a) individuaalne une-ärkvelolekurütm pole antud ühiskonna jaoks normaalse ning tavalise rütmiga sünkroonne;

(b) seetõttu kannatab isik öösel unepuuduse ja päeval hüpersomnia all ja seda peaaegu iga päev vähemalt üks kuu või korduvalt lühemate perioodide vältel;

(c) ebarahuldava kvaliteediga, kvantiteediga ja ajaliselt ebasobiv uni põhjustab märgatavat distressi või sotsiaalse või professionaalse tegevuse häireid.

- puuduvad muud määratavad psühhiaatrilised või somaatilised põhjused, tuleks kasutada ainult seda diagnoosi.

- kui see häire domineerib kliinilises pildis, siis ei välista diagnoosi ka sellised sümptomid nagu ärevus, depressioon, hüpomania vms.

Kui muud psühhiaatrilised sümptomid on piisavalt väljendunud ja püsivad, tuleb spetsiifilist psüühikahäiret diagnoosida eraldi.

Orgaanilised une-ärkveloleku rütmihäired (G47.2)

Häire aluseks on muutused või individuaalsed eripärad une-ärkveloleku rütmi bioloogilistes regulatsiooni mehhanismides.
•"jet lag" sündroom
Isikutel, kes reisivad sageli ühest ajavööndist teise või on sageli öövahetuses tööl, on ööpäevarütmi düsregulatsioon bioloogilist laadi, kuigi mõju võib avaldada ka tugev emotsionaalne komponent, kuna enamusel juhtudest on need isikud distressis.
•muutuva ajagraafikuga töö
•hilinendud une sündroom
•varajase une sündroom
•ebaregulaarne une-ärkveloleku rütm
◦pidevalt muutuva öise une saabumisega (näiteks iga päeva järel ühe tunni võrra hiljem)
◦täielikult desorganiseeritud une-ärkveloleku rütm

"Jet lag" sündroom (JLS)

JLS on seotud siirdumisega ühest ajavööndist teise, mille tulemuseks on vastuolu väljakujunenud bioloogilise ööpäevarütmi ja uue väliselt peale surutud rütmi vahel.
- kohanemine uue rütmiga võib võtta aega 1-2 nädalat sõltuvalt individuaalsest kohanemisvõimest.

Inimese ööpäevane kell, mille toimimine sõltub valguse ja pimeda perioodi vaheldumisest ning ka harjumustest, tingib teatud piirangud aja suhtes, millal inimene loomulikult muutub uniseks ning suudab raskusteta uinuda. Nii päevase aktiivsuse periood, kui ka une sisemine struktuur on sõltuvuses perioodilistest muutustest organismis.

Minek ühest ajavööndist teise toob paratamatult kaasa probleeme magamajäämisel ning normaalse aktiivsuse taseme saavutamisel päeval. Tulemuseks on uinumisprobleemid ning märkimisväärne päevane unisus ja väsimus.

Kohanemist uue ajavööndiga võib kiirendada melatoniini või tema analoogide kasutamine.

Muutuva ajagraafikuga töö

Muutuva ajagraafikuga töö, mis hõlmab ka uneaega, võib olulisel määral kahjustada füsioloogilisi protsesse, mis osalevad une-ärkveloleku tsükli regulatsioonis. Tulemuseks võivad olla insomnia tüüpi unehäired.

Inimeste kohanemisvõime muutuva graafikuga tööreziimiga võib olla väga erinev.

Une-ärkveloleku tsükli häirete tekkel võib kasu olla valgusteraapiast ning melatoniini või tema analoogide kasutamisest.

Hilinenud une sündroom (HUS)

Tegemist on ilmselt inimese kaasasündinud konstitutsionaalse eripäraga.

Kui enamus inimestest uinub õhtul kella kümne ja kaheteistkümne vahel, siis antud sündroomi korral saabub uni 2-4 tundi tavalisest hiljem.

Tüüpilistel juhtudel uinuvad inimesed öösel kella 3-4 ajal. Une kestus ja struktuur ei ole muutunud, kui on võimalik magada hommikul kauem selliselt, et une kestus oleks puhkuseks piisav (7-8 tundi).

Kas hilinenud une sündroom on haiguslik seisund? Kindlasti mitte. See on inimese eripära, nii nagu muud füsioloogilised omadused. Kõige loomulikum on, kui inimene saab oma elu korraldada vastavuses temale omase une-ärkveloleku tsükliga.

Probleemid HUS korral ilmnevad siis, kui ollakse sunnitud ärkama hommikul teistele inimestele tavalisel ajal. Kui loomulik uni saabub HUS korral kell 4 ajal öösel ja ollakse püsivalt sunnitud tööle (õppima) minema hommikul kella kaheksaks, siis kujuneb välja püsiv unedefitsiit ja üldine kurnatus, mis võib soodustada nii psüühika- kui kehaliste haiguste teket.

Tõeline hilinenud une sündroom on seotud geneetiliste teguritega, kuid ööpäevase bioloogilise kella muutused võivad osadel juhtudel olla seotud psühhogeensete teguritega. Viimasel juhul ei ole sündroom nii püsiva iseloomuga ning ilmneb inimesele keerulistel eluperioodidel.

Prevalents: 0,1 - 0,4%;
2 - 5% kõigist valdavalt uinumisraskusi kaebavatest patsientidest, iseloomulikum meestele, ilmneb tavaliselt puberteedieas.

Hilinenud une sündroomile on iseloomulik:
•püsiv une tavalisest hilisem saabumine (2-4 tundi)
•melatoniini taseme tõusu hilinemine õhtul (melatoniini tase on kõige kõrgem une ajal)
•hiline ärkamine, kui see on võimalik
◦tüüpiliselt magatakse nädala lõppudel hommikul kauem
◦puhkuse ajal minnakse hiljem magama ning ärgatakse ka hiljem
•võimalikud on väsimus-kurnatus, kui tuleb liiga vara tõusta;
kaebused võivad olla väga sarnased insomniale

Juhul, kui pole võimalik säilitada organismile sobivat rütmi, tuleks kindlalt hoiduda uinutite kasutamisest. Selline tegevus on ebaefektiivne ja tervisele kahjulik.

Rohkem kasu on valgusteraapiast, kuid selle efekt ei ole püsiv.

Perspektiivseks peetakse melatoniini ja selle analoogide kasutamist, kuigi praegusel ajal ei ole veel täpselt selge melatoniini pikaajalise kasutamise efekt. Melatoniini kasutamine ei anna püsivat efekti, pärast kasutamise lõpetamist HUS taastub.

Varajase une sündroom (VUS)

Uni saabub tavalisest mõne tunni võrra varem.
VUS reeglina ei peaks põhjustama olulisi probleeme töö ja puhkuse reguleerimisel.

Ebaregulaarne une-ärkveloleku rütm

· Pidevalt muutuva öise une saabumisega. Uni saabub iga päeva pärast näiteks 1 tund hiljem. Kui teatud päeval uinutakse kell 23.00 õhtul, siis 1 nädala pärast 7 tundi hiljem e. kell 6.00 hommikul ja 2 nädala pärast 14 tundi hiljem e. 13.00 päeval.

· Täielikult desorganiseeritud une-ärkveloleku rütm. Ööpävane tsükkel on spontaanselt varieeruva pikkusega.

Ebaregulaarne unerütm võib põhjustada väga olulise distressi ja nõutuse nii inimesel enesel kui teistel, kellega ta kokku puutub perekondlike või tööalaste suhete tõttu. Võib nõustuda arvamusega, et sellise une-ärkveloleku rütmiga inimestel võib esineda ka muid psüühilist stabiilsust mõjustavaid tegureid (nt. impulsiivsus).

Parasomniad

Somnambulism (F51.3) e. uneskäimine

Somnambulism e. uneskäimine on muutunud teadvusseisund, kus une ja ärkveloleku fenomenid on segunenud.

Uneskäimisepisoodis ilmneb tavaliselt une esimeses kolmandikus ja seostatakse ärkamisega une kolmanda/neljanda faasist. Kuna virgumine ei ole täielik on teadvus on sügavalt hägunenud, reaktiivsus välis ärritajatele puudub ja motoorsed oskused madalad. Enamasti tõustakse voodist ning võidakse ringi kõndida. Siiski uneskäijad võivad lahkuda magamistoast ja vahel isegi väljuda kodust. Seetõttu on märkimisväärne risk saada selle episoodi ajal mõni raske vigastus. Sagedamini pöörduvad nad iseseisvalt või kellegi abiga vaikselt tagasi voodisse.
Ärkamisel ei mäletata tavaliselt midagi ei vahetult pärast episoodi ega ka järgmisel hommikul.

Uneskäimine ja unepaanika (F51.4) on väga lähedalt seotud seisundid.
- mõlemaid peetakse ärkamisehäireteks, mis ilmnevad une kõige sügavamates staadiumides (3. ja 4. unestaadium e. deltauni);
- mõlemat häiret võib leida patsiendi sugulastel;
- mõlemad häired võivad esineda samal isikul;
- on iseloomulikud lapseeale;
- mõlema häire tekkes ja kulus osalevad geneetilised, arengu-, orgaanilised ja psühholoogilised faktorid.

Diagnostilised juhised
Kindlaks diagnoosiks on vajalikud järgmised tingimused:

(a) peamiseks sümptomiks on üks või rohkem voodist tõusmist öö jooksul ja ringikõndimine, tavaliselt une esimese kolmandiku jooksul;

(b) episoodi ajal on isiku nägu ilmetu, ta ei reageeri teiste püüdlustele sündmuste käiku mõjutada või temaga suhelda ning on väga raskesti äratatav;

(c) ärkamisel (kas vahetult pärast episoodi või hommikul) on isikul episoodi suhtes amneesia;

(d) pärast ärkamist ei ilmne juba mõne minuti pärast psüühika- või käitumishäireid, kuigi lühiajaliselt võib esineda segasus ja desorienteeritus;

(e) orgaanilise psüühikahäire, nagu dementsus, kehaline haigus või epilepsia, tunnuste puudumine.

Diferentsiaaldiagnoos.
Epileptilistest krampidest.
Psühhomotoorne epilepsia avaldub väga harva öösel. Epileptilise hoo ajal ei reageeri patsient üldse välistele stiimulitele ning tavaliselt esinevad stereotüüpsed liigutused, nagu neelatamine ja käte hõõrumine. Diagnoosi kinnitavad epilepsiale iseloomulikud EEG muutused. Epilepsia diagnoos ei välista siiski somnambulismi kaasuva häirena.

- dissotsiatiivne fuuga (F44.1) kestab episood tunduvalt kauem, isik on tunduvalt enam ärkvel ja on võimeline sooritama keerukamaid ning sihipärasemaid tegevusi; on lastel haruldased ja esinevad tüüpiliselt ärkvelolekus.

Unepaanika e. pavor nocturnus (F51.4)

Unepaanika korral on iseloomulikeks tunnusteks intensiivsed paanilised hirmuhood koos tugeva häälitsemise, rahutuse ja vegetatiivse reaktsiooniga.

- esineb tavaliselt une esimese kolmandiku ajal;

- kaasub tugev hirm, võidakse "põgeneda";

- teiste püüdlused mõjustada seda paanikaepisoodi võivad viia veelgi tugevama hirmu tekkele ja desorienteerituse süvenemisele.

- ärkamisel ei mäletata episoodi kohta tavaliselt midagi;

- suur enesevigastuse risk.

Diagnostilised juhised

Kindlaks diagnoosiks on vajalikud järgnevad tingimused:

(a) üks või mitu episoodi öö jooksul, kus inimene "ärkab" unest paanilise karjumise, rahutuse ja vegetatiivse aktivatsiooniga (tahhükardia, kiire hingamine, laienenud pupillid, higistamine);

(b) nende ootamatute ärkamiste ajal, mis kestavad 1-10 minutit ja esinevad tavaliselt une esimeses kolmandikus, puudub adekvaatne kontakt keskkonnaga;

(c) isik ei reageeri teiste püüdlustele mõjutada seda hoogu ning peaaegu alati viivad need desorientatsiooni ja perseveratiivsete liigutuste tekkimisele, mis kestavad mõne minuti;

(d) kui episoodist üldse midagi mäletatakse, siis väga piiratult ja fragmentaarselt:

(e) kehaliste häirete, nagu tuumor või epilepsia, puudumine.

Diferentsiaaldiagnoos: uneärevus, PTSH

Uneärevus (F51.5)

Uneärevuse korral esinevad ärevust ja hirmu põhjustavad unenäod, mida hiljem väga detailselt mäletatakse.

- unenäod on väga elavad ja sisaldavad tavaliselt ohtu isiku elule, julgeolekule või eneseväärikusele.
- sageli kordub üks ja sama või sarnase hirmutava sisuga teema;
- tüüpilised on ärevuse vegetatiivsed nähud;
- ei esine häälitsemist ja ülemäärast motoorset aktiivsust (vs unepaanika);
- ärkamisel virgub isik kiiresti ja on orienteeritud, on suuteline täiel määral suhtlema teistega ning on tavaliselt võimeline detailselt kirjeldama kogetut nii vahetult kui ka hommikul ärgate

Diagnostilised juhised

Kindlaks diagnoosiks on vajalikud järgmised tingimused:

(a) unest ärkamine intensiivsete hirmutavate unenägude tõttu, ärkamisel mäletatakse unenägusid täpselt ning need on tavaliselt seotud ohuga isiku elule, julgeolekule või eneseväärikusele; isik võib ärgata suvalisel ajal öö jooksul, kuigi tüüpilisem on une teine pool;

(b) hirmutavast unest ärkamisel virgub isik kiiresti ning on täielikult orienteeritud ja ärkvel;

(c) hirmutavad unenäod ja ülesärkamistest tulenev une häirumine põhjustavad märgatava distressi.




UNENÄGUDE SELETAJA
UNENÄGUDE SELETAJAT
UNENÄGUDE SELETAJASSE
UNENÄGUDE SELETAJAS
UNENÄGUDE SELETAJAST
UNENÄGUDE SELETAJALE
UNENÄGUDE SELETAJAL
UNENÄGUDE SELETAJALT
UNENÄGUDE SELETAJAKS
UNENÄGUDE SELETAJANI
UNENÄGUDE SELETAJANA
UNENÄGUDE SELETAJATA
UNENÄGUDE SELETAJAGA

UNENÄO SELETAJA
UNENÄGU SELETAJAT
UNENÄOSSE SELETAJASSE
UNENÄOS SELETAJAS
UNENÄOST SELETAJAST
UNENÄOLE SELETAJALE
UNENÄOL SELETAJAL
UNENÄOLT SELETAJALT
UNENÄOKS SELETAJAKS
UNENÄONI SELETAJANI
UNENÄONA SELETAJANA
UNENÄOTA SELETAJATA
UNENÄOGA SELETAJAGA