UNENÄGUDE SELETAJA

UNENÄGUDE SELETAJA

Magame kolmandiku oma elust, kuidas seda võimalikult meeldivalt teha?

UNENÄOD ALGUSTÄHE JÄRGI

A B E G H I J K L M N O P R S T U V Õ Ä Ö Ü

Kas kroonilises unepuuduses tuleb süüdistada tööd?

Jaga
Krooniline unepuudus on Ameerikas väga levinud ja uue uuringu järgi on selle peamiseks põhjuseks töö.
«Töö on number üks uneröövel,» ütles Pennsylvania ülikooli Perelmani meditsiinikooli psühhiaatria une ja kronobioloogia dotsent dr. Mathias Basner Web MDile.

Ajakasutuse uuring, mis hõlmas ligi 125 000 ameeriklast vanuses alates 15. eluaastast, leidis, et töö on peamine tegevus, mida tehakse unetundide arvelt.
Kõige vähem magavad inimesed, kelle uni kestab kuus tundi või vähem, töötavad tööpäevadel 1,55 ja nädalavahetustel ning pühadel ligi kaks tundi rohkem kui need, kes magavad kauem.

Samuti selgus, et neil, kes magavad vähem, asub töökoht suurema tõenäosusega kaugemal ning töölejõudmine võtab seega kauem aega, samuti on neil suurema tõenäosusega rohkem kui üks töö. Mitmel töökohal rabavad täiskasvanud magavad uuringu järgi tööpäeviti suurema tõenäosusega kuus tundi või vähem.

HALBADE UNENÄGUDE SELETUSED                          HEADE UNENÄGUDE SELETUSED

California ülikooli Los Angelese unehäirete keskuse juht Alon Avidan märkis, et need uuringutulemused räägivad meile murettekitavast trendist.

Krooniline unepuudus võib viia kehva tervise, sealhulgas veresuhkruprobleemide ja kaalutõusuni, ütles Avidan.

Basner pakkus välja, et tööandjad ja koolid peaksid kaaluma hilisemat alustamist hommikuti või siis paindlikke töötunde.
Uuring näitas ka seda, et kui töö või kool algas hommikul tund aega hiljem, pikenes inimeste uneaeg 20 minuti võrra.

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse andmed näitavad, et tervelt 30 protsenti tööl käivatest Ameerika täiskasvanutest magab ööpäevas keskmiselt kuus tundi või vähem.

Antud uuring näitas samuti selgelt, et töötud ja pensionärid magavad rohkem kui tööl käivad inimesed.
Ka iseenda tööandjad magavad teistest töölkäijatest rohkem. Basner arvas, et see tuleneb nende paindlikumatest töötundidest.

Lisaks tööle osutus teiseks suureks uneröövliks õhtune telerivaatamine.

Uuring avaldati ajakirjas Sleep.

Avidan märkis, et unepuuduses vaevlevad inimesed teevad rohkem vigu ning on teistest kergemini ärrituvad.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/3030215/kas-kroonilises-unepuuduses-tuleb-suudistada-tood

Kuidas mõista, et sul on unehäired?

Jaga
Lühiajalisi unehäireid esineb enamikul inimestest. 
Kui unepuudus muutub pidevaks, tuleks pöörata tähelepanu sellele, mis takistab sul korralikult välja magamast.
Allolevad viis olukorda võivad olla märgiks võimalikest unehäiretest, mille puhul tasub arstilt abi otsida, kirjutab health.com.
Väsimustunne vaatamata kaheksatunnisele unele. 
Normaalse unetsükli jooksul vaheldub sügav uni pinnapealsemaga ning pärast magamist peaks inimene tundma end puhanu ja värskena. 
Kui oled pärast kaheksatunnist und ikka unine ja väsinud,  takistab miski ilmselt su kehal sügavasse unne laskumast.
Norskamine võib olla ohutu, kuid samas võib olla see märk uneapnoest – tõvest, mille puhul on hingamine une aja takistatud. 
See kurnab keha.
Päevased tukkumispausid. 
Kui öösel pole maganud, on väsinud olla normaalne. 
Kui aga kipud töölaua taga või roolis olles sageli tukkuma, peaksid mõtlema unehäiretele.
Vähemalt kuu aega on olnud raskusi magamajäämisega. 
Vahel uni lihtsalt ei tule. 
Kui see aga kestab pikalt, harjub aju ära mitte magama siis, kui peaks. 
Sellisest olukorrast on väljapääs ainult ravimite tarbimine või teraapia. 
Paraku ei otsi kroonilise unetusega inimesed sageli abi arvates, et nii peabki olema või et probleem möödub iseenesest.
Teised tervisehädad ei lase öösiti magada
Põhjuseks võivad olla depressioon, krooniline valu ja muud tervisemured. 
Näiteks rahutute jalgade sündroom võib just öösiti kõige hullemal moel avalduda. 
Kui sinu und segab midagi sellist, peaksid kindlasti pöörduma arsti poole.

Allikas:

Õige unenägude seletaja

Jaga
Kas poleks lahe, kui öökapil oleks samasugune unenägude seletamise peegel, nagu on lasteraamatus “Pan Kleksi akadeemia”?
Tegelikult on see peegel olemas – me enda peas –, vaja ainult seda lugema õppida.

Psühholoogid on aastaid väitnud, et unenäod on olulised hingemaailma ihade ja hirmude peeglid, ja oskus neid lahti seletada aitab paljudest muredest vabaneda.

Mõned aastad tagasi hakkas mind jälitama tõeline painaja: ärkasin igal hommikul teadmisega, et mu abikaasal on armuke, ja terve unenäo ma kas paljastasin teda või anusin pisarsilmi kallimat naasma. Ärgates oli väga paha olla, sest tegelikult ma ju teadsin: meie väga õnnelikus värskes abielus ja teineteisele pühendumises millelegi säärasele kohta polnud.
Asja tegi vastikumaks tõik, et aastaid tagasi, eelmises pikas suhtes, olin samasugust und näinud, ja see läks kõigest poole aasta pärast täide!

Kogu mu lapsepõlves olid populaarsed viletsas köites raamatud, mis seletasid, et surnu unes nägemine toob ilmamuutuse või et salat tähendab tühja tööd ja muret.

Tänapäeval on sellised kogumikud kolinud netti ja äppidesse.
Ilmselgelt polnud unenäoseletajatest eriti palju abi.
Lugesin hoopis psühholoogiaraamatuid, eriti Sigmund Freudi omi, kus räägiti, et unenägude detailid on päevaste allasurutud ihade ja soovide sümbolid.

Hakkasin tolle kirjanduse abil dekodeerima oma unenägu: minu kõige ürgsem hirm on see, et mind petab ja hülgab inimene, keda ma usaldan.
Samal ajal oli mu abielus küll kõik korras, kuid tööasjades valitses palju segadust ja teadmatust.
Ühel hetkel adusin: mu unenägu hoiatas mind stressi eest, mille tekitas allasurutud hirm saada mulle olulise projektiga valusalt vastu pükse.

Võtsin õppust, mõtlesin oma osaluse selles töös veel kord läbi ja tegin endale selgeks: kui asi uppi lendab, olen mina ikkagi kogemuse võrra rikkam.
Pole vist vaja öelda, et rohkem ma toona seda und ei näinud.
Hiljem on truudusetuse-uni naasnud, kuid ma juba tean – miskipärast olen taas hirmu ja stressi küüsis. Vaja asjad läbi mõelda.

Unusta unenäoseletajad!

Seega unusta igasugused unenägude seletamise raamatud, mis annavad liiga universaalseid seletusi, samal ajal kui uned on äärmiselt isiklikud.
Näiteks nähes unes ema, võib see tähendada sinu emalikke omadusi, sinu emaga seotud asju või hoopiski kellegi teise emaga seotud juhtumisi, mis on emalikkusest traditsioonilises võtmes väga kaugel. 
Unenägusid saab ise väga hästi seletada, kui tahta enda sisse vaadata, usub psühholoog Helle Niit. “Õieti on unenägu iseenesest psühhoteraapia, mis seob turvalises keskkonnas kokku mõtted, sügavad emotsioonid ja kogemused ning annab nii väärtusliku võimaluse ennast paremini mõista.”

Nii on unenägude analüüsimine üks võtmetegevus terviklikuks isiksuseks saamisel, seletab psühholoog.
“Unenäo võimalik ülesanne on kududa mällu uut materjali moel, mis aitab vähendada emotsionaalset erutust ja kohaneda või valmistuda toimetulekuks tulevaste traumade ja stressiolukordadega.”

Psühholoogias armastatakse unenägusid, need on hinnaline materjal tegelemiseks iseendaga. Tavaliselt palubki terapeut patsiendil oma unenäod kohe pärast ärkamist üles kirjutada ja aitab siis järgmisel sessioonil need lahti mõtestada.
Igaühel on omad detailid ja seletused, kellele tähendab lendamine vabaduseiha, kellele märguannet, et ta üritab elus midagi vältida.

Inimene kulutab kolmandiku elust magamisele.
Unes töötab meie aju läbi suure koguse päevas hangitud infot, mida kaine mõistus ja teadvus ärkvel olles blokeerivad.
Vastasel korral ei saaks me ühegi tööga hakkama, sest ei suudaks millelegi keskenduda, nendib Helle Niit.
Unes neid barjääre pole ning nii moodustuvadki unenägudes kõige veidramad ja kummalisemad seosed kohtadest ja inimestest, kellega kohtumist varasemas elus me ärkvel olles kuidagi ei suuda meenutada.
Samas on “elemendid”, millest uued tegelased koosnevad, ikka tuttavad.
Ärkvel olles kedagi või midagi “ära tundes” annab aju signaali, et seda ma olen juba näinud.
Just siit tulevadki populaarsed käsitlused prohvetlikest unenägudest.

Kõige tuntum lähenemine unenägudele on pärit psühhoanalüüsist: unenägu on alateadlike mõtete ja soovide väljendus, ka tugev signaal allasurutud või varjatud seksuaalsete ihade kohta.
Samas pole ka erootilise suunaga unenäod alati seotud seksuaalsete teguritega, vaid võivad olla hoopis mõne muu nähtuse sümbol.

Ise unede seletaja

Kunstnik Fideelia-Signe Roots (38) hakkas unenägusid üles kirjutama juba 15aastasena.
Ta leiab, et see annab suurepärase võimaluse iseendasse vaadata.
Kui ta pole pikka aega mõnd ilusat ja kirevat und näinud, on see tema jaoks märk, et elu vajab veidi pöördeid juurde!

“Arvan, et igaüks leiab pikapeale ise oma unenägude võtme, nii olen jõudnud selgusele, et tegelen unedes oma päevakajaliste küsimuste, soovide, ihade ja hirmudega, mida aju pealtnäha suvaliste mälupiltidega seostab,” lausub Fideelia.
“Kui mind ärkvel olles miski vaimustab või vapustab, tuleb see uudsetes seostes unedesse kaasa. Lahendamatuna näivad probleemid on pärast valgustuslikku unenägu tihti kõvasti lihtsamad.”

Igavatel eluperioodidel kaob ka unenägudest sära, need ei jää meelde ja tunduvad mõttetud, nendib Fideelia.
Üles kirjutab ta ikka tähendusrikkaid ja dramaatilisi unenägusid.
Üht sellistest nägi ta kunstiakadeemia magistriõppe lõpetamise paiku: “Olin Kadriorus Kumu lähedal. Taevast langes sädelevaid lumehelbeid.
Ilmus mu kadunud vanaema ja kinkis mulle hõbedased ketsid. Panin need jalga ja sammusin Kumusse. Minu jaoks tähendas see edu kunstnikuna ja esivanemate toetust sellel teel.”

Süngemast poolest rääkides möönab Fideelia, et on täheldanud, et kui näeb kedagi unes surnuna, võib see inimene ka päriselt surra, ja seda oodata on masendav.
“Veidi kergem on taluda unenägusid punastest marjadest ja ärgata hommikul haigena, pea palavikust kuum,” sõnab ta.
“Hobune ja karu sümboliseerivad mu unedes negatiivseid tegelasi, lehm ja koer aga häid kamraade, kellega läheks kas või luurele.”

Mida erksamad on unes värvitoonid, seda tähtsam paistab olevat sõnum.
“On ka erandeid, näiteks olin ühes unenäos nõukaaegne töökangelane, traktorist Elmina Otsman, ja nägin seda mustvalgelt,” lausub kunstnik.
“Põhjus on lihtne: uurisin tol ajal vanu naistraktoristide pilte, mis olid mustvalged.”

Hambakaotus toob surma

39 aastane Elle on terve lapsepõlve teadnud,et näha unes hammaste lagunemist või kaotust tähendab surma.
Nii talle lapsepõlves seletati.
Kuni paari aasta taguse ajani ei osanudki Elle sellele erilist tähelepanu pöörata, kuid siis nägi järsku unes, et kaotas hamba.
"Mulle tuli see meelde, kui hakkasin unes nägema, et tagumised hambad valutavad ja on täitsa katki", meenutab Elle.
Järgnes tädi surm.
Siis nägi Elle, et ta hambad on musta värvi.
Natuke aega hiljem hukkus õemees autoavariis.
Pool aastat hiljem suri armastatud onu.
"Tädipojale rääkisin, et pagan, ma näen kogu aeg unes, et mul on hambad katki", meenutab Elle.
"Tädipoeg ütles, et see on surm.
Sugulased ja lähedased on need tagumised hambad, ja mida eespool, seda lähedasemad",
Sama aasta sügisel suri Elle ema.
Pärast seda jäi tema õde vähki.
"Ma nägin unes, kuidas võtsin oma esihambad suust välja, need olid verised.
Mu õde suri järgmise aasta suvel".
Elle möönab, et tema unenäod võisid olla lähedaste surmast tingitud allasurutud hirmu tunnused.
"Pärast õe surma pole ma enam näinud, et mu hambad on katki", lausub Elle.
"Ma pole kunagi ebausklik olnud, aga vaat see ehmatas mu ära, ma tõesti karda, kui hambaid unes näen".

Millest tekivad košmaarid ?

32 aastane kahe lapse ema Hetlin näeb unes sageli oma kadunud vanaema, kellega ta nagu parima sõbrannaga kõiki olulisi asju arutab.
Memmeke oli juba eluajal üks Hetlini usaldusisikuid.
Samas võib uni tuua ka jubedusi, millele ei oska kuidagi reageerida.
Üks hirmsamaid mälestusi on noorel naisel ajast, mil ta ootas oma teist poega.
"Nägin unes, et oli teine maailmasõda.
Olime juudid. TTÜ juures koguti kõik naised, lapsed ja mehed hukkamisele", kirjeldab Hetlin.
"Surija viimase soovina anti naistele võimalus valida, kas ennem lastakse maha ema või laps.
Kui kord meie kaheni jõudis, ütlesi oma valiku, vaatasin vanemale pojale silma ja ütlesin taklle, kui palju teda armastan...
Siis tegin silmad lahti ega suutnud end päris mitu minutit liigutada".
Hetlin tunnistab, et ilmsi oli lapseootus talle väga stressirohke aeg.
Hirm kõige kallima, lapse kaotamise pärast võis tingida ka nähtud košmaari.
Kuid paraku pole mälestus õudukast kustunud.
Iga kord seda meenutades on hirm, kurbus ja isegi lõhn Hetlinil selgelt meeles.
Õudseks teeb unenäo selle hirmutav ja emotsionaalne siu.
Enamasti ärgatakse hirmuhigiga üles keset õudusunenägu, nendib Helle Niit.
Just sisu tõttu mäletatakse selliseid unenägusid detailselt ja elavalt ning nende mõju kestab terve päeva või mitu päeva.
"On tähele pandud, et inimesed, kes on keskmiselt tundlikumad, intuitiivsemad, loovamad ja parema kujutlusvõimega, kalduvad nägema õudusunenägusid sagedamini", lausub Helle Niit.
"Põhjuseks võib olla see, et nende empaatiavõime on suurem ja nad tajuvad ümbritsevat sügavamalt.
Unenäod avavad sügavaid soove ja haavu".
Selliste unenägude nägemise üks põhjusi on see, et alateadvus juhib tähelepanu olukorrale või probleemile, mida inimene väldib või ei teadvusta, ning annab märku, et aeg on võtta asi käsile.
"Mõnikord edastavad unenäod sel moel hoiatuse kas tervise, võimaliku ohu või õnnetuse kohta," seletab Helle Niit.
"Enamasti annavad õudusunenäod aga teada, et midagi häirivat on alateadvuses varjul.
Unenägude analüüsimine ja mõistmine võib viia mõne probleemi, sisekonflikti või mure lahendamise ja teadvustamiseni".

Hirmude peaproov

Levinumad hirmuunenäod on näiteks alasti tööleminek või suure hulga nõdliku publiku ees keeruka kontserdi andmine, kuid järsku ei meenu enam ühtegi nooti.
Viimane kummitavat just muusikakooli kasvandikke.
Üsna tavaline hirmuunenägu on sõitmine autoga, mis kihutab arutult, kuid pidureid pole või ei ulatu käed roolini.
See on üks minu korduvatest hirmuunenägudest.
Mina, kes päriselus juhtimisõigust pole, istun oma vana Žiguli tagumisel istmel, käed roolini ei ulatu.
Auto kihutab hüpeldes mäest alla, vaevu teel püsides.
Tean, et pean kuidagi oma käed üle esiistme roolile ja jala pedaalile saama,
Suure hädaga see ka õnnestub ja järgmiseks adun oma hämminguks,et oskan autot juhtida!
Ja siis ma tavaliselt ärkan.
Aastaid hiljem olen selle une enda jaoks lahti seletanud nii: kusagil on probleem, mis tahab lahti lahendamist.
ma miskipärast arvan, et ei saa sellega hakkama, kuid mu alateadvus annab mulle märku, et saan küll.
Tuleb vaid end üle esiistme sirutada.

Allikas:
http://tervispluss.ee/ps%C3%BChholoogia/19FD4/


Mis põhjustab eakatel uneprobleeme?

Jaga
Enam kui pool üle 65-aastastest inimestest kaebab unehäirete üle, kuid miks see nii on?
Paljud vananevad inimesed kogevad regulaarselt unetust ja teisi unehäireid, kirjutab Web MD.

Kui me vananeme, meie unemustrid muutuvad.
Vanemad inimesed magavad reeglina vähem, katkendlikumalt ning veedavad ka vähem aega REM-unes kui nooremad inimesed.
Kuid hoolimata vanusest on korralik taastav ööuni väga oluline nii füüsilise tervise kui emotsionaalse heaolu seisukohast.

Mis siis põhjustab eakatel uneprobleeme?

Mõned levinumad põhjused on:

Kehvad uneharjumused.
Ebaregulaarne une-ärkveloleku tsükkel võib mõjutada inimese tsirkadiaan- ehk ööpäevarütme ning raskendada uinumist.
Samuti põhjustab unehäireid alkoholi tarbimine enne magamaminekut, liiga pikk ärkvelolek voodis viibides (näiteks lugemine) või sagedased päevased uinakud.

Ravimid.
Mõned ravimid võivad pärssida inimese võimet magama jääda või unes püsida ja võivad koguni stimuleerida öist ärkvelolekut.

Psühhooloogiline distress või psühhiaatrilised häired.
Vananemisega kaasneb palju erinevaid elumuutusi, millest mõned on positiivsed ja mõned negatiivsed.
Mõned eakad inimesed kogevad psühholoogilisi probleeme või psühhiaatrilisi häireid, mis mõjutavad olulisel määral nende unekvaliteeti.
Näiteks lähedase surm, kolimine või haigusega seotud füüsilised piirangud võivad põhjustada stressi ja unehäireid.

Unehäired.
Uneapnoe, rahutute jalgade sündroom ja REM-une käitumishäire võivad olla teatud juhtudel seotud vananemisega.

Pensionile jäämine.
Tööelust kõrvalejäämine tahab ühtäkki tekkinud vaba aega ja ühtlasi väiksemat päevast aktiivsust, mis võib viia ebaregulaarse une-ärkveloleku rütmi ja krooniliste uneprobleemideni.

Allikas:

Nägid jälle eksist und? Mida see tähendab?

Jaga
Endisest partnerist une nägemine ei ole alati halb, kuigi kiputakse uskuma, et need viitavad sellele, justkui poleks temast jätkuvalt üle saadud.

Psühholoog ja paariterapeut Keijo Markova sõnul töötleb aju une ajal tähtsat informatsiooni, mida võib jämedalt jagada heaks ja halvaks.
Kui nähakse endist partnerit unes positiivses valguses, tähendab see peamiselt, et tal on olnud sinu elus hea roll.

"Need positiivsed unenäod viitavad tavaliselt, et sul võib ka tulevikus nii hästi minna," ütleb Markova Ilta-Sanomatele, lisades, et taolised unenäod toovad õnne.

Negatiivse alatooniga unenägusid nähakse tavaliselt lühikese perioodi järel pärast lahkuminekut.
Neis üritab aju töödelda põhjuseid ja leida lahendusi.

Lahkumineku järel on elu loogiliselt võttes muutunud, mis tähendab, et ka aju töötleb veel kaua toimunut, isegi unes.
Lahkuminek jätab ajju tühimiku, mis vajab täitmist, sõnab Markova.

"Kui partner kaob, kaovad silmapiirilt ka kõik meeltes maalitud pildid.
Mõtted on puntras ja tühjusetunne valdab meeli," selgitab terapeut, kinnitades, et endisest partnerist une nägemine ei ole midagi ebatavalist.

Une nägemine kõneleb sellest, et turvaline keskkond annab piisavalt võimalusi töödelda kõike une ajal.
Juhul kui taolised unenäod puuduks, võiks tavaelus nende probleemidega kokku puutumine muutuda veelgi kurnavamaks.

Allikas:

Hilisõhtused töökirjad panevad produktiivsusele põntsu

Jaga
Esimeses uuringus võtsid Florida, Michigani ja Washingtoni ülikoolide teadlased vaatluse alla 82 keskastme- või tippjuhti, kes osalesid samaaegselt ka MBA õppes.
Neid küsitleti 10 päeva jooksul esimese asjana hommikuti ning siis hilja õhtul.
Osalejate vanus oli erinev, kuid umbes pooled neist olid 31- kuni 40-aastased, kirjutab fastcoexist.com.
Teises uuringus osales aga 161 erinevate valdkondade töötajat.
Mõlemal juhul leidsid teadlased, et nutitelefoni kasutamist – võrrelduna teiste tehnoloogiatega  - võib seostada unehäirete ja ka sellega, et järgmisel päeval ei suudeta tööle korralikult keskenduda.
Teadlastel on selliste tulemuste selgituseks mitu teooriat.
Esimene on seotud sellega, et meil kõigil on piiratud hulk energiat ja keskendumisvõimet, ja kui me end lõputult piitsutame ja kontrollime (tehes hiliste öötundideni veel sisuliselt tööd, mis sest, et kodustes tingimustes ja nutitelefoni kaudu, mitte arvuti taga), siis saavad need varud lithsalt otsa.
Kui õhtune lõõgastus jääb vahelt ära, ei suuda me järgmisel päeval enam keskenduda, ning tekib soov arvuti aknast välja visata ja kuskile kaugele ära minna.
Teise hüpoteesi kohaselt segavad nutitelefonid ise meie ööund.
Paljud inimesed on harjunud magades telefoni pea lähedal hoidma ning kui saabub uus sõnum või mis tahes teavitus, telefoniekraan vilgub ja võib-olla telefon isegi vibreerib.
Isegi, kui me seepeale üles ei ärka, võivad sellised signaalid häirida meie unetsüklit.
Kehva kvaliteediga uni tähendab omakorda madalamat glükoositaset ja aeglasemat ainevahetust ajukoore eesmises osas – piirkonnas, mis on seotud enesekontrolliga.

Allikas:
http://tarbija24.postimees.ee/2810608/hilisohtused-tookirjad-panevad-produktiivsusele-pontsu

Kaheksa põhjust, miks võid öösiti higistada

Jaga
Kui sinu magamistoas on liiga soe või sind paneb higistama su tekk, siis tead, mida ette võtta.
Ent kui higistad ilma väliste loogiliste põhjusteta öösel kõik linad märjaks, võib põhjus peituda mõnes terviseprobleemis ja sel juhul tasub arsti poole pöörduda.

Web MD toob välja kaheksa võimalikku põhjust, mis paneb inimesi öösel higistama.

1. Menopaus

Menopausiga seotud kuumahood võivad tekkida öösiti ja põhjustada higistamist.
See on väga levinud öise higistamise põhjus naiste puhul.

2. Idiopaatiline hüperhidroos

Idiopaatiline hüperhidroos on seisund, mille puhul keha eritab liiga palju higi ilma tuvastatava meditsiinilise põhjuseta.

3. Infektsioonid

Tuberkuloos on kõige sagedamini öise higistamisega seostatav infektsioon.
Kuid ka bakteriaalsed infektsioonid, nagu endokardiit ehk südame sisekesta põletik, osteomüeliit ehk luu- ja luuüdipõletik ning abstessid võivad põhjustada öist higistamist.
Öine higistamine võib olla ka HIV sümtptom.

4. Vähk

Öine higistamine on ka üks teatud vähiliikide varajasi sümptomeid.
Kõige levinum vähk, mis öist higistamist põhjustab, on lümfoom.
Samas esineb diagnoosimata vähiga inimestel sageli samaaegselt ka teisi sümptomeid, nagu seletamatu kaalukaotus ja palavik.

5. Ravimid

Teatud ravimite võtmine võib põhjustada öist higistamist.
Näiteks on see üsna tavaline antidepressantide puhul: kaheksal kuni 22 protsendil antidepressante võtvatest inimestest esineb öist higistamist.
Sama võivad põhjustada ka teised psühhiaatrilised ravimid.
Ka palavikualandajad, nagu aspiriin ja atsetaminofeen võivad mõnikord viia higistamiseni.
Ka paljud teised ravimid võivad põhjustada öist higistamist või õhetust.

6. Hüpoglükeemia

Madal veresuhkur võib põhjustada öist higistamist.
Inimestel, kes süstivad insuliini või võtavad suukaudseid diabeediravimeid, võib öösiti esineda hüpoglükeemiat, millega kaasneb higistamine.

7. Hormonaalne tasakaalutus

Hormonaalsed häired, nagu feokromotsütoom, kartsinoidsündroom ja hüpertüreoos kutsuvad sageli samuti esile öist higistamist.

8. Neuroloogilised seisundid

Neuroloogilised seisundid, nagu autonoomne düsrefleksia, posttraumaatiline süringomüeelia, ajurabandus ja autonoomne neuropaatia võivad samuti põhjustada suurenenud higistamist ja viia öise higistamiseni.

Allikas:

Magamisasend mõjutab nägemisvõime kadu glaukoomi korral

Jaga
Lõuna-Korea teadlased leiavad, et glaukoomiga patsiendidpeaksid vältima ühel küljel magamist.
Nende uuring näitas, et see võib olla seotud nägemisväljakahanemisega allpool paiknevas silmas.
Teadlaste meeskond, keda juhtisKi Ho Park (Souli Riikliku Ülikooli Haigla), on seisukohal,
et saadud tulemustepõhjuseks on tõenäoliseltsilma siserõhu mõju, mis suureneb lamavas asendis, eriti glaukoomiga patsientidel.
Varasemad uuringud on näidanud, et kui patsient magab pidevaltküljeliasendis, siis põhjustab see silmasiseserõhu suurenemist madalamalpaiknevas silmas.
Park uuris koos kolleegidega 692primaarse avatudnurgaga glaukoomiga patsienti,kelle keskmine vanus oli60,6 aastat ning kellest 510-l oli normaalrõhuga glaukoom ja 182-lkõrge rõhuga glaukoom.
Teadlasedtegidkindlaks 430 (62,1%) patsienti, kellel esines asümmeetriline nägemisväljavähenemine.
Keskmine algjoone silma siserõhk oli samuti haigemas ja tervemas silmas märkimisväärselt erinev.
Asümmeetrilise nägemisvälja vähenemisega patsientidest ütles132 (30,7%), et nad eelistasid magada
küljeliasendis.
Ning neist patsientidest eelistas omakorda märkimisväärne hulk − 89 (67,4%) − magada
pigem haigema silma poolsel küljel kui tervema silmapoolselküljel.
Ajakirjas American Journal of Ophthalmology ütleb Park koos kolleegidega, etsaadud
tulemusedvõivad selgitada, miksnägemisvälja vähenemineglaukoomiga patsientide
hulgas progresseerub vaatamata sellele, et isteasendis on silma siserõhkkontrolli all.
Nad märgivad: “Antud uuringu tulemusedlubavadveenvalt arvata, et magamisasend,
mida(avatud nurgaga glaukoomiga) patsiendid harjumuslikult eelistavad, võib olla seotud intensiivsema nägemisväljavähenemisega.”

Allikas:
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=terviseuudised20140910&type=staticpdf

Õnnelikud inimesed lähevad vara magama

Jaga
Kuidas olla õnnelik?
Mõtle positiivselt!
Aga kuidas mõelda positiivselt?
Mine varem magama ja maga kauem!

Sellist nõu võib anda Ameerikas tehtud teadusuuringu põhjal, milles Binghamptoni Ülikooli ärevushäirete kliiniku direktor Meredith Coles ja tema kraadiõppur Jacob Nota avastasid, et neil inimestel, kes lähevad väga hilja magama ja magavad korraga vähem, on rohkem negatiivseid mõtteid kui neil, kellel on korralikumad uneharjumused.

Tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Cognitive Therapy and Research, täiendavad varasemaid teadmisi selle kohta, et unehäiretega inimesed kalduvad unehäireteta inimestest enam muret ja ärevust tundma.

Coles ja Nota otsustasid välja selgitada, kas peale une vähesuse võib siin olla seos ka sellega, mis kell magama minna.

Nad palusid sajal noorel inimesel vastata küsimustikule ja lahendada siis arvuti peal paar ülesannet. Vastuseid vaadates ja ülesannete lahendamist jälgides said teadlased kätte lähteandmed katseisikute uneharjumuste ja ärevustaseme kohta.

Just neid andmeid analüüsides jõudsidki nad tulemuseni, et kui tahad olla õnnelik ja mõelda positiivselt, siis maga rohkem ja ära passi nii kaua üleval.

Allikas:

Igaõhtune trall lapse magamapaneku ümber on sind surmani ära väsitanud — need meetodid tagavad rahulikud ööd nii sulle kui lapsele

Jaga
Oled jõudnud oma taluvuse piirile, sest pead tundide kaupa voodi juures istuma, enne kui laps lõpuks magama jääb? 
Siin võib appi tulla unetreening.
Imikud vajavad abi ka magama jäämisel
Imikute ja väikelaste une eripära on, et nad peavad alles oma unerütmi leidma.
Ja võtab omajagu aega, enne kui see kohaneb vanemate unerütmiga.
Vaid vähesed lapsed jäävad probleemideta magama ning magavad kuus või seitse tundi jutti.
See on täiesti normaalne.
Sest nagu paljude muude asjade juures, vajavad imikud meie abi ka magama jäämisel.
See tähendab esimestel unekuudel palju lähedust ja häid unerituaale.

Enamikul lastest hakkab üksi magama jäämine õnnestuma teisel eluaastal.
Aga siiski mitte kõigil.
Mõni ei lase ka kahe- või kolmeaastaselt vanemaid voodi juurest ära või nõuab tundidepikkuseid kurnavaid rituaale.
Arusaadav, et vanemad ei soovi seda ühel hetkel enam jätkata.
Kas lahendus on unetreening?
Kas niinimetatud unetreeningud võivad olla lahendus?
Mõned uneuurijad võrdlevad neid refleksi tekitamise ja dresseerimisega, teised leiavad, et stressis vanemate jaoks võivad need olla lahenduseks, kui neid mõistlikult kasutada.
Mõned arvavad, et unetreening on lapsele liiga traumaatiline.
Kõik spetsialistid on aga ühel meelel, et kuulus Ferberi meetod (iga laps suudab magama õppida) sobib vaid suurematele lastele ja hädaolukorras, sest kontrollitud nutta laskmine võib ka ühe- ja kaheaastastel tohutut stressi ja kaotushirmu tekitada.
Levinud unetreeningud
Musimeetod
Millal kasutada
Laps on õhtuti eriti rahutu ja pinges.
Tunned, et miski peab muutuma ja soovid seda saavutada leebel viisil.
Tee nii
See unekoolitus põhineb premeerimisel.
Vii laps pärast unerituaali voodisse ja anna talle põsele head-ööd-musi.
Luba talle, et tuled kohe tagasi ja annad talle uue musi, aga ainult juhul, kui ta jääb pea padjal voodisse.
Mine toast välja ja tule natukese aja pärast tagasi, et uus musi anda.
Kui laps üritab püsti tõusta, ära riidle temaga, vaid suru ta õrnalt tagasi ja tuleta meelde, et musi saab vaid siis, kui ta voodis pikali on.
Proovige sellest uneelne mäng teha.
Varsti märkad, et muside arv ja aeg, mida laps magama jäämiseks vajab, väheneb iga õhtuga.
Sind aitab see
Järgi reegleid rangelt ja premeeri last ilma sõnadeta, talle ainult musi andes — mitte millegi muuga. Ole valmis selleks, et pead mõnel õhtul väga palju ja väga kaua musisid andma.
Algul võib muside arv ulatuda 100 kuni 200-ni.
Kui märkad, et laps hakkab magama jääma, tõmbuge tagasi.
Võimalikud lõksud
Mõni laps laseb end algul kuni kolm tundi musitada.
Püüa sellest hoolimata järjekindlaks ja rahulikuks jääda. Kui see õnnestub, oled õigel teel.
Tagasitõmbumise meetod
Millal see meetod aitab
Teie magamaminekurituaal venib aina pikemaks ja märkad, et olete lapsega liiga tihedalt seotud. Võimalik, et ta jääb juba pikemat aega ainult siis magama, kui saab kaisus olla või käest kinni hoida.
Tee nii
See unekoolitus põhineb ideel, et laps aktsepteerib paljusid väikeseid muudatusi paremini kui ühte suurt muudatust.
Istu voodi kõrvale toolile, kuni laps on magama jäänud. Järgmisel õhtul pane tool voodist veidi kaugemale.
Ülejärgmisel päeval veel kaugemale.
Eemaldu nii aina rohkem, kuni sa ei istu enam toas, vaid ukse taga, kuid siiski kuuldeulatuses.
See, kui kaua lapsel kulub üksinda magama jäämiseni, sõltub, kui tihe oli teie senine side õhtuse magamajäämise ajal.
Sind aitab seeVäldi silmsidet ja ära julgusta last endaga kontakti võtma.
Kõige parem on, kui teed sel ajal näputööd või loed väikese lugemislambiga raamatut.
Aseta tool voodist vaid nii kaugele, kui laps ilma rahutuks muutumata lubab.
Kui tekib tunne, et laps mängib võimumängu, kiirenda eemaldumist.
Tähtis: kallista last enne voodisse minekut piisavalt.
Nii saab ta selle läheduskoguse kätte, mis siiani tuli magama jäämise ajal.
Võimalikud lõksud
Ära kaota sihti silmist. Selle tehnika juures on oht, et jääd ühte kohta pidama.
Võib juhtuda, et laps hakkab protesteerima, kui toast välja jõuad.
Seetõttu võid mõne õhtu veidi praokil ukse juures valvata.
Seejärel toimeta ukse läheduses, et laps näeks, et oled olemas.
Pendlimeetod
Millal seda meetodit kasutada
Sa ei suuda taluda lapse nuttu, kuid arvad, et ta on võimeline üksi magama jääma.
Ning: oled otsustanud teda selles aidata.
Tee niiVii laps pärast magamaminekurituaali voodisse. Selgita, et lähed toast välja, kuid jääd tema lähedusse, ja et ta peab voodisse jääma. Leia mõni lause, mida öelda (“Nüüd on uneaeg”, “Jää nüüd magama, kallike” vms) ja lahku seejärel kindlameelselt toast.
Kui laps tõuseb püsti, protesteerib valjult või hakkab nutma, pöördu tagasi, pane ta uuesti pikali ja korda sama lauset.
Siis mine uuesti välja. Korda seda nii kaua, kuni laps jääb magama.

Sind aitab seeVäldi silmsidet lapsega ja jälgi, et sinu hääl oleks rahulik.
Lapsel peab olema igav ja ta peab magama.
Oluline on, et miski ei muutuks — ei sinu hääl ega käitumine.
Niipea kui näitad üles stressimärke, kandub pinge üle ka lapsele ja ta ei saa rahulikult olla.
Võimalikud lõksud
See meetod on küll edukas, kuid edu saavutamine võib kaua aega võtta.
Seetõttu on oht, et muutud kannatamatuks ja närviliseks.
Proovi seetõttu partneriga vaheldumisi tegutseda.
Ferberi meetod*
Millal seda kasutada
Oled juba kõike proovinud. Igaõhtusest magamaminekust on saanud võimuvõitlus, mis ei rõõmusta ei sind ega last.
Laps on kaheaastane või vanem ja sa oled seda probleemi arutanud juba ka arstiga.
See meetod ei pruugi aga paljudele sobida.
Tee nii
Mine pärast õhtumusi andmist toast välja.
Kui laps hakkab nutma, mine 30 sekundi pärast tagasi, rahusta last, kuid ära võta teda voodist välja. Siis mine uuesti välja.
Kui laps hakkab uuesti nutma, oota enne tagasi minemist viis minutit.
Rahusta last uuesti (mitte üle kahe-kolme minuti) ja mine välja.
Asi jätkub samamoodi, kuid aeg, mille möödudes sa lapse juurde lähed, pikeneb iga kord viie minuti võrra.
Esimesel päeval kuni 15 minutini.
Järgmisel päeval alusta 10 minutist ja jää pidama 20 minuti juures.
Kuni jõuad 30 minuti rütmini.
Jää selle juurde, kuni laps mõne päeva pärast „alla annab” ja kiiresti magama jääb.
Sind aitab see
See meetod võib olla raske.
Mõned lapsed nutavad üsna kaua ja seda on enamikul vanematest raske taluda.
Kõige parem on kasutada kella, et teaksid, millal saad uuesti lapse juurde minna.
Ära ainult äratusfunktsiooni kasuta, sest muidu häirid magama jäävat last.
Kui märkad, et laps muutub rahulikumaks, ära enam tuppa mine.
Sinu ilmumine võib vallandada uue protestinutu.
Võimalikud lõksud
Vajad suurt otsusekindlust, sest on oht, et annad kiiresti alla.
Tegutse seetõttu partneriga vaheldumisi.
Kui kasvatad last üksi, jälgi, et keegi oleks toeks.
Selleks võib olla ema, sõbranna või hea naaber.
Kui sulle tundub, et lapse uneprobleemi lahendamine on sulle endale kaasa toonud hulganisti stressi ja magamaat öid, siis tea, et ka teised on sellega samamoodi maadelnud.

*) Meetod on nime saanud selle „leiutaja”, Ameerika lastearsti dr Richard Ferberi järgi.

Allikas:
http://perejalaps.delfi.ee/imik/igaohtune-trall-lapse-magamapaneku-umber-on-sind-surmani-ara-vasitanud-need-meetodid-tagavad-rahulikud-ood-nii-sulle-kui-lapsele?id=70273477
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...


Unehäired

Unehäirete klassifikatsioonid:
•unehäirete klassifikatsioon RHK-10-s
•unehäirete klassifikatsioon DSM-IV-s

Olulisemad sündroomid ja häired
•insomnia
•hüpersomnia
•une-ärkveloleku rütmihäired
◦hilinendud une sündroom
◦varajase une sündroom
◦ebaregulaarne une-ärkveloleku tsükkel
•parasomniad (uneskäimine, unepaanika, uneärevus)
•uneapnoe sündroom
•narkolepsia ja katapleksia
•öine müokloonus
•muud häired




Unehäirete klassifikatsioon RHK-10-s

IV ptk. Närvisüsteemi haigused (G)

Unehäired (G47) [orgaanilised unehäired)
Orgaaniline insomnia (G47.1).
Orgaaniline hüpersomnia (G47.1).
Orgaaniline une-ärkveloleku tsükli häire (G47.2):
- hilinenud une sündroom, varajase une sündroom, ebaregulaarne une-ärkveloleku tsükkel
Uneapnoe (G47.3):tsentraalne, obstruktiivne.
Narkolepsia ja katalepsia (G47.4).
Muud unehäired:Kleine'i-Levini sündroom.

V ptk. Psüühika- ja käitumishäired (F)

Mitteorgaanilised unehäired (F51) (mitteorgaaniline = psühhogeenne)

Düssomniad:
- mitteorgaaniline insomnia (F51.0)
- mitteorgaaniline hüpersomnia (F51.1)
- mitteorgaaniline une-ärkveloleku rütmi häire (F51.2)
Parasomniad:
- somnambulism (F51.3)
- unepaanika e. pavor nocturnus (F51.4)
- uneärevus (F51.5)
Muud täpsustatud mitteorgaanilised unehäired (F51.8)




Unehäirete klassifikatsioon DSM-IV-s


Primaarsed unehäired


Düssomniad
•Primaarne insomnia
•Primaarne hüpersomnia
•Narkolepsia
•Hingamisega seotud unehäired
•Tsirkaadse rütmiga seotud unehäired
•Teisiti täpsustamata unehäired


Parasomniad
•Uneärevus (nightmare disorder)
•Unepaanika (sleep terror disorder)
•Uneskäimine (somnambulism) (sleepwalking disorder)
•Teisti täpsustamata unehäired


Muude psüühikahäiretega seotud unehäired
•Muude psüühikahäiretega seotud insomnia
•Mudde psüühikahäiretega seotud hüpersomnia

Muud unehäired


Kehaliste haigustega seotud unehäired
•insomnia
•hüpersomnia
•parasomnia
•segatüüpi





Insomnia

Insomnia on sündroom, millele on iseloomulik ebarahuldava kvantiteedi ja/või kvaliteediga uni märkimisväärse perioodi vältel.

Insomnia korral on peamisteks kaebusteks:
1) uinumisraskused;
2) katkendlik uni (une säilitamisraskused);
3) liigvarajane ärkamine hommikul.

Insomnia diagnoosimisel ei saa alati lähtuda une tegeliku kõrvalekalde astmest, kuna esinevad olulised individuaalsed erinevused unevajaduses.




Insomnia levik

Erinevatel põhjustel tekkivat insomniat võib lugeda üheks kõige sagedasemaks inimesel esinevaks tervisehäireks. Sageli või pidevalt uinuteid kasutavaid isikuid on 3-8%; uinutite kasutamise prevalents tõuseb vanusega ning on kõrgeim vanemaealistel naistel (Partinen,1883). Populatsiooni uuringutes on insomnia prevalents enamasti üle 15%.
Prevalents on suurem arstiabi esmatasandi patsientide hulgas ning teatud haigusi põdevate patsientide hulgas (nt. obstruktiivsed kopsuhaigused - prevalents üle 30-40%).

Insomnia ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, vanemaealistel, psühholoogiliselt nõrgestatud isikutel ja sotsiaal-majanduslikult ebasoodsates tingimustes elavatel isikutel.

Insomnia on sagedane sümptom depressioonide korral: depressiivsetel on insomniat 2 korda sagedamini kui mittedepressiivsetel.




Insomnia sagedasemad põhjused
•Somaatilised
◦infektsioossed haigused
◦kasvajad
◦vaskulaarsed haigused
◦südamehaigused
◦endokriinsüsteemi haigused
◦kõik valusid põhjustavad haigused
◦kehatemperatuuri tõusu põhjustavad haigused
◦muud düskomforditunnet põhjustavad haigused
◦sage urineerimine (diureetikumid, muud põhjused)
◦kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused
◦muud hüpoksia põhjused
•Füsioloogilised
◦jet lag (siirdumine teise ajavööndisse) (sekundaarne insomnia)
◦muutuva ajagraafikuga tööiseloom (sekundaarne insomnia)
•Psühholoogilised (primaarne insomnia)
◦stress
◦raske (tähendusega) haigus
◦olulise tähendusega muutused inimese elus
•Psühhiaatrilised
◦alkoholi kuritarvitamine, alkoholsõltuvus
◦ärevusega kulgevad häired
◦generaliseerunud ärevushäire
◦paanikahäire
◦kohanemishäire
◦depressioon
•Ravimid, ained
◦alkohol
◦nikotiin
◦kofeiin
◦KNS pidurdavad ained
◦KNS stimuleerivad ained
◦MAO inhibiitorid
◦vähivastased preparaadid
◦vererõhku alandavad ravimid
◦steroidid
◦teofülliin
◦türeoid-preparaadid





Mitteorgaanilise insomnia diagnostilised juhised (RHK-10)

(a) kaebused unehäirete üle, mis väljenduvad kas uinumisraskustes, katkendlikus unes või une halvas kvaliteedis;

(b) unehäired ilmnevad vähemalt kolm korda nädalas vähemalt 1 kuu jooksul;

(c) isik on unepuudusest häiritud ning ülemääraselt mures unetuse päevaste ja öiste tagajärgede pärast;

(d) une ebarahuldav kvantiteet ja/või kvaliteet kas põhjustab märgatava distressi või häirib isiku sotsiaalset ja professionaalset tegevust.

Tavaliselt esitavad patsiendid rohkem kui ühe nendest kaebustest.

Mitteorgaaniline insomnia on selles osas lähedane kohanemishäirele, kuid siin on esikohal ja juhtivateks kaebusteks unepuudus ja sellega liituvad probleemid.

Kui insomniat kogetakse korduvalt, võib see põhjustada hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Moodustub suletud ring, mis võib läbi põimuda patsiendi muude probleemidega.
Uneaja saabumisel tunnevad insomniaga isikud pinget ja ärevust, on mures või masendunud, peas pöörlevad mitmesugused häirivad mõtted. Sageli halva unega seotud häirivatest mõtetest, isiklikest probleemidest, oma tervisest ja vahel isegi surmakartusest. Hommikul tunnevad nad end nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt väsinuna ja päevasele ajale on iseloomulik alanenud meeleolu, üleliigne muretsemine, pingetunne, ärrituvus ülemäärane tegelemine oma probleemidega.

Ülemäärase ärevuse leevendamiseks hakatakse kasutama ravimeid või alkoholi.

DSM-IV-s on mitteorgaanilise insomnia vasteks primaarne insomnia.

REM-une korduv katkemine on harva esinev primaarne insomnia, mille tekkepõhjused ei ole täpselt teada. See häire seostub ebameeldivate unenägudega ning tingitud vältimisreaktsiooni tekkega, mille tulemusena KNS reageerib uneperioodi (REM-une) algusele ärkamisega.
Ebameeldivad unenäod võivad olla tingitud psühholoogilistest probleemidest.

Atüüpiline polüsomnograafiline leid on seisund, mille korral uni on sagedaste lühiajaliste katkestustega, unestruktuur märkimisväärsete kõrvalekalletega ning ei taga piisavat taastumist. Enamasti kirjeldavad patsiendid und kui pindmist ja halba ning esineb väljamagamatuse tunne. Une üldine kestus muutusteta, ei ole kaebusi uinumisraskuste, öiste ülesärkamiste ja liigvarajase ärkamise üle ei ole.

Diferentsiaaldiagnoos:

Mitteorgaanilise insomnia diagnoosi välistavaks on unehäire seotus orgaanilise närvisüsteemi kahjustuse, psühhoaktiivsete ainete kasutamise või psüühikahäirega. Lisaks psühhoaktiivstele ainetele võib insomnia ilmneda ka mitmete ravimite kasutamisel.
•ajukahjustused (orgaanilised psüühikahäired)
•ebameeldivad vaevused kehaliste haiguste korral (nt. õhupuudus, stenokardia, valud, düskomfort) võivad olla ka primaarset insomniat vallandavateks teguriteks)
•psühhoaktiivsed ained
◦intoksikatsioon (stimulaatorid, alkohol)
◦võõrutusseisund (rahustid, uinutid, alkohol, ...)
•ravimid
•psühhootilised häired
•meeleoluhäired
◦mania
◦depressioon
•ärevushäired
kõigi psüühikahäirete korral, kus olulisel kohal on ärevuse sümptomid, kaasub insomnia.
◦paanikahäire
◦generaliseerunud ärevushäire
◦segatüüpi ärevushäired
◦äge stressreaktsioon
◦posttraumaatiline stresshäire
Selle häire spetsiifiliseks fenomeniks on varem läbielatud stressoorse sündmuse pidev kordumine hirmutavate unenägudena koos ärkamisega.
◦kohanemishäired
•somatoformsed häired
◦somatisatsioonihäire
◦püsiv somatoformne valu
•isiksushäired
•muud unehäired korral sekundaarse insomniaga
◦une-ärkveloleku tsükli häired
◦hilinenud une sündroom (juhul, kui ollakse sunnitud püsivalt ärkama teistele inimestele tavalisel ajal, tekib oluline unedefitsiit)
◦uneärevus
◦somnambulism, pavor nocturnus
◦uneapnoesündroom
◦rahutute jalgade sündroom

Insomnia võib olla väga erinevate faktorite koostoime tulemus, mida tuleb arvestada selle häire diagnoosimisel ja ravi käigus.

Primaarse (mitteorgaanilise) insomnia ravi

Esmane on unehügieeni reeglite järgimine: ebasoodsate harjumuste korrigeerimine.

Psühhoteraapia: emotsionaalsete probleemide lahendamine, ülemäärase stressi leevendamine.
•kognitiivne teraapia: ülemäärase stressi aluseks olevate ebaõigete hoiakute korrigeerimine
•käitumisteraapia: relaksatsiooni tehnikate õpetamine.

Uinutite lühiajaline kasutamine.
•barbituraadid: vältida barbituraatide kasutamist kuna sõltuvuse tekkeoht oluliselt suurem kui bensodiasepiinidel;
•bensodiasepiinid:
◦mida väiksem annus ja lühem kasutusperiood, seda kasulikum;
◦pikaajalisel kasutamisel bensodiasepiinid vähendavad sügavat und (3-4. unestaadium);
◦pikaajalisel kasutamisel võimalik võõrutusseisundi teke.
•sedatiivse toimega antidepressandid väikestes annustes, eriti kroonilise insomnia korral (amitriptüliin, mianseriin, maprotiliin, doksepiin)

Mida insomnia all kannatavad inimesed peaksid teadma
•Unetus on normaalne reaktsioon elumuutustele.
•Kroonilist unehäiret võib sageli käsitleda kui halbade harjumuste tagajärge, millest on sama raske vabaneda kui muudestki ebasoovitavatest harjumustest.
•Unetus ei ole märk inimese nõrkusest või sellest, et ta oleks teistest halvem. Sagedamini peegeldab see inimese tundelisust ja edasipürgivust.
•Keegi ei suuda olla iga päev kõige paremas vormis.
Ka ebapiisava une järgselt püsib inimese üldine tegutsemisvõime, ehkki mitte tipptasemel.
•Aeg, mis kulub unetul ööl, on inimese enda aeg. Seda ei peaks kasutama selleks, et muretseda tööasjade pärast. Seda võib kasutada selleks, et mõelda oma asjade üle (või lugemine, muusika kuulamine), milleks päeval puudub võimalus. Võib tegelda kõigega, mis rahuldust pakub. Keegi ei saa esitada inimesele nõudmisi tema ööaja suhtes. Enesetunne päeval on seda parem, mida meeldivamalt on õnnestunud kasutada öist ärkveloleku aega. Mida meeldivamalt õnnestub seda aega kasutada, seda kergemini uinutakse.




Unehügieen

1) Mine voodisse, kui oled unine.
2) Tõuse voodist igal hommikul ühel ja samal ajal, samuti nädalalõppudel. Kui soovid ärgata hiljem, siis ära maga kauem kui 1 tund.
3) Väldi magamist päeval.
Nende 3 tingimuse täitmine teeb unerütmi regulaarseks ning te muutute uniseks teatud kindlal ajal.
4) Väldi alkoholi kasutamist 2 tundi enne magama minekut.
5) Väldi kohvi joomist peale kella nelja või 6 tundi enne magama minekut. Tee endale selgeks millised ravimid, toidud ja joogid sisaldavad kofeiini või muid stimuleeriva toimega aineid.
6) Väldi suitsetamist mõned tunnid enne magamist.
7) Liigu regulaarselt õhtul, kuid väldi ülemäärast füüsilist pingutust.
8) Tee magamistuba võimalikult soodsaks uinumiseks ja une säilimiseks (vaikus, temperatuur, valgustus).
9) Tegele millegi rahustavaga enne magama minemist, lõõgastu.
10) Väldi ülemäärast söömist ja joomist enne magama heitmist. Ära söö ärgates öösel (see võib muutuda harjumuseks).




Üldised juhised kiiremaks uinumiseks

1) Järgi unehügieeni reegleid.
2) Ära kasuta magamistuba ja voodit muuks tegevuseks kui magamine. Ära vaata televiisorit, ära loe, tülitse ega ka söö voodis. ...
3) Arenda välja teatud kindel rutiin enne voodisse minekut ja une saabumist (nt. õhtu-uudised, kerge söömine, pesemine vms.).
4) Pea sellest kinni samas järjestuses.
5) Võta meelepärane magamajäämise asend, kasuta lemmikpatja, -tekki jne.
6) Kui oled voodis, siis eesmärgiks on jääda magama 10 minuti vältel. Tõuse voodist, kui pole uinunud selle aja vältel ning mine teise tuppa. Tegele millegi rahustavaga ning kui tunned, et oled jäänud uniseks mine uuesti voodisse.
7) Kui ikka veel ei uinu, siis korda eelnevat nii mitu korda kui vajalik. Toimi samal viisil, kui ärkad öösel ning ei suuda uinuda 10 min vältel.




Hüpersomnia

Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral).

Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja kohanemishäire (ülemäärase stressi tõttu suureneb kompensatoorselt unevajadus).

Kui seisund ei vasta ühegi muu psüühikahäire kriteeriumile (kuigi üksikud sümptomid/tunnused on sageli olemas), siis on diagnoosiks mitteorgaaniline hüpersomnia (F51.1).




Mitteorgaanilise hüpersomnia diagnostilised juhised

Kindlaks diagnoosiks on vajalikud järgmised tingimused:


(a) patsiendil on ülemäärane päevane unisus või unehood, mis ei ole tingitud ebapiisavast öisest unest, või tunduvalt pikenenud virgumisperiood;

(b) unehäire esineb iga päev vähemalt 1 kuu või lühema
kestusega perioodidena ja põhjustab kas märgatavat distressi või sotsiaalse või professionaalse tegevuse häireid;

(c) narkolepsia (katapleksia, uneparalüüs, hüpnagoogsed hallutsinatsioonid) või uneapnoe (öised hingamispeetused, tüüpiline intermiteeruv norskamine) sümptomite puudumine;

(d) igasuguse muu neuroloogilise või haigusliku seisundi puudumine, mille sümptomiks somnolentsus võiks olla.

Kui hüpersomnia on mõne psüühikahäire (nt depressioon) ainsaks sümptomiks, tuleb diagnoosida põhihäiret.

Kui seisund ei vasta mõne muu psüühikahäire kriteeriumidele, jääb hüpersomnia ainsaks diagnoosiks.

Mitteorgaanilise hüpersomnia diferentsiaaldiagnoos

Oluline on hüpersomnia eristamine järgnevatest seisunditest:

Narkolepsia (G47.4).
Hüpersomnia korral on vastupidi päevaseid unehooge vähem,
need on pikema kestusega ja patsient suudab neid tavaliselt vältida;
öine uni on tavaliselt pikenenud ning ärkamisel on täielikult virgeks
saamisega suuri raskusi. REM-latents ei ole lühenenud.

Uneapnoe. Enamusel uneapnoe-haigetest ülemäärane päevane unisus
on seotud rahutu ja katkendliku unega (seega tegelikult sekundaarne insomnia)
ning peale selle võib enamasti esineda:

•öiseid hingamispeetusi,
•tüüpiline intermiteeruv norskamine,
•ülekaalulisus,
•hüpertoonia,
•impotents,
•kognitiivne kahjustus,
•rahutu magamine,
•ülemäärane motoorne aktiivsus ja profuusne higistamine,
•hommikused peavalud ja koordinatsioonihäired.
•uneapnoe võib viia isiksuse muutustele, võimalik on dementsus ja tõsised somaatilised komplikatsioonid.

Kui on tõsine uneapnoe kahtlus, tuleks uurida und laboratoorsetes
tingimustes (polüsomnograafia).

Muud orgaanilised hüpersomniad

Mitteorgaanilist hüpersomniat on võimalik eristada kindlate orgaaniliste faktorite põhjustatud hüpersomniast vastava põhjuse identifitseerimisega kliiniliste avalduste ja sobivate laboratoorsete uuringute abil:

•entsefaliit,
•meningiit,
•ajutrauma
•muu neuroloogiline haigus,
•ainevahetushäired,
•toksilised seisundid,
•endokriinsüsteemi häired,
•kiiritusjärgne sündroom




Une-ärkveloleku rütmihäired




Definitsioon: une-ärkveloleku rütmihäiret defineeritakse kui sünkroonsuse puudumist individuaalse une-ärkvelolekutsükli ja keskkonnatingimustest sõltuvalt soovitud une-ärkvelolekutsükli vahel, mille tagajärjeks on hüpersomnia või insomnia.

Etioloogia

Une-ärkveloleku rütmihäire võib olla 1) psühhogeenne, 2) orgaaniline (konstitutsionaalne eripära); 3) mõlema faktori koostoime

Desorganiseeritud unega ja muutliku une- ning ärkamisajaga isikutel võib sageli täheldada muid psüühikahäireid, nagu isiksushäired ja meeleoluhäired.

Faasinihke põhjuseks soovitud une-ärkvelolekurütmis võib olla:

1) bioloogilise kella sisemine väärtalitlus: hilinenud une sündroom, varajase une sündroom ja ebaregulaarne une-ärkveloleku tsükkel.

2) bioloogilist kella juhtivate ajasignaalide ebanormaalne töötlemine (viimane võib tegelikult olla seoses emotsionaalse ja/või kognitiivse häirega).

Igal üksikjuhul sõltub see kliinilisest otsusest, kas pidada primaarseks psühhogeenset või orgaanilist faktorit ning vastavalt sellele diagnoosida:

•mitteorgaanilist uneärkveloleku rütmihäiret (F51.2)

· orgaanilist uneärkveloleku rütmihäiret (G47.2)





Mitteorgaaniline une-ärkveloleku rütmihäire (F51.2)

Une-ärkveloleku rütmi häire, kus psühholoogilistel teguritel on põhiline osa.

Diagnostilised juhised


(a) individuaalne une-ärkvelolekurütm pole antud ühiskonna jaoks normaalse ning tavalise rütmiga sünkroonne;

(b) seetõttu kannatab isik öösel unepuuduse ja päeval hüpersomnia all ja seda peaaegu iga päev vähemalt üks kuu või korduvalt lühemate perioodide vältel;

(c) ebarahuldava kvaliteediga, kvantiteediga ja ajaliselt ebasobiv uni põhjustab märgatavat distressi või sotsiaalse või professionaalse tegevuse häireid.


- puuduvad muud määratavad psühhiaatrilised või somaatilised põhjused, tuleks kasutada ainult seda diagnoosi.


- kui see häire domineerib kliinilises pildis, siis ei välista diagnoosi ka sellised sümptomid nagu ärevus, depressioon, hüpomania vms.

Kui muud psühhiaatrilised sümptomid on piisavalt väljendunud ja püsivad, tuleb spetsiifilist psüühikahäiret diagnoosida eraldi.




Orgaanilised une-ärkveloleku rütmihäired (G47.2)

Häire aluseks on muutused või individuaalsed eripärad une-ärkveloleku rütmi bioloogilistes regulatsiooni mehhanismides.
•"jet lag" sündroom
Isikutel, kes reisivad sageli ühest ajavööndist teise või on sageli öövahetuses tööl, on ööpäevarütmi düsregulatsioon bioloogilist laadi, kuigi mõju võib avaldada ka tugev emotsionaalne komponent, kuna enamusel juhtudest on need isikud distressis.
•muutuva ajagraafikuga töö
•hilinendud une sündroom
•varajase une sündroom
•ebaregulaarne une-ärkveloleku rütm
◦pidevalt muutuva öise une saabumisega (näiteks iga päeva järel ühe tunni võrra hiljem)
◦täielikult desorganiseeritud une-ärkveloleku rütm




"Jet lag" sündroom (JLS)

JLS on seotud siirdumisega ühest ajavööndist teise, mille tulemuseks on vastuolu väljakujunenud bioloogilise ööpäevarütmi ja uue väliselt peale surutud rütmi vahel.
- kohanemine uue rütmiga võib võtta aega 1-2 nädalat sõltuvalt individuaalsest kohanemisvõimest.

Inimese ööpäevane kell, mille toimimine sõltub valguse ja pimeda perioodi vaheldumisest ning ka harjumustest, tingib teatud piirangud aja suhtes, millal inimene loomulikult muutub uniseks ning suudab raskusteta uinuda. Nii päevase aktiivsuse periood, kui ka une sisemine struktuur on sõltuvuses perioodilistest muutustest organismis.

Minek ühest ajavööndist teise toob paratamatult kaasa probleeme magamajäämisel ning normaalse aktiivsuse taseme saavutamisel päeval. Tulemuseks on uinumisprobleemid ning märkimisväärne päevane unisus ja väsimus.

Kohanemist uue ajavööndiga võib kiirendada melatoniini või tema analoogide kasutamine.




Muutuva ajagraafikuga töö

Muutuva ajagraafikuga töö, mis hõlmab ka uneaega, võib olulisel määral kahjustada füsioloogilisi protsesse, mis osalevad une-ärkveloleku tsükli regulatsioonis. Tulemuseks võivad olla insomnia tüüpi unehäired.

Inimeste kohanemisvõime muutuva graafikuga tööreziimiga võib olla väga erinev.

Une-ärkveloleku tsükli häirete tekkel võib kasu olla valgusteraapiast ning melatoniini või tema analoogide kasutamisest.




Hilinenud une sündroom (HUS)

Tegemist on ilmselt inimese kaasasündinud konstitutsionaalse eripäraga.

Kui enamus inimestest uinub õhtul kella kümne ja kaheteistkümne vahel, siis antud sündroomi korral saabub uni 2-4 tundi tavalisest hiljem.

Tüüpilistel juhtudel uinuvad inimesed öösel kella 3-4 ajal. Une kestus ja struktuur ei ole muutunud, kui on võimalik magada hommikul kauem selliselt, et une kestus oleks puhkuseks piisav (7-8 tundi).

Kas hilinenud une sündroom on haiguslik seisund? Kindlasti mitte. See on inimese eripära, nii nagu muud füsioloogilised omadused. Kõige loomulikum on, kui inimene saab oma elu korraldada vastavuses temale omase une-ärkveloleku tsükliga.

Probleemid HUS korral ilmnevad siis, kui ollakse sunnitud ärkama hommikul teistele inimestele tavalisel ajal. Kui loomulik uni saabub HUS korral kell 4 ajal öösel ja ollakse püsivalt sunnitud tööle (õppima) minema hommikul kella kaheksaks, siis kujuneb välja püsiv unedefitsiit ja üldine kurnatus, mis võib soodustada nii psüühika- kui kehaliste haiguste teket.

Tõeline hilinenud une sündroom on seotud geneetiliste teguritega, kuid ööpäevase bioloogilise kella muutused võivad osadel juhtudel olla seotud psühhogeensete teguritega. Viimasel juhul ei ole sündroom nii püsiva iseloomuga ning ilmneb inimesele keerulistel eluperioodidel.

Prevalents: 0,1 - 0,4%;
2 - 5% kõigist valdavalt uinumisraskusi kaebavatest patsientidest, iseloomulikum meestele, ilmneb tavaliselt puberteedieas.

Hilinenud une sündroomile on iseloomulik:
•püsiv une tavalisest hilisem saabumine (2-4 tundi)
•melatoniini taseme tõusu hilinemine õhtul (melatoniini tase on kõige kõrgem une ajal)
•hiline ärkamine, kui see on võimalik
◦tüüpiliselt magatakse nädala lõppudel hommikul kauem
◦puhkuse ajal minnakse hiljem magama ning ärgatakse ka hiljem
•võimalikud on väsimus-kurnatus, kui tuleb liiga vara tõusta;
kaebused võivad olla väga sarnased insomniale

Juhul, kui pole võimalik säilitada organismile sobivat rütmi, tuleks kindlalt hoiduda uinutite kasutamisest. Selline tegevus on ebaefektiivne ja tervisele kahjulik.

Rohkem kasu on valgusteraapiast, kuid selle efekt ei ole püsiv.

Perspektiivseks peetakse melatoniini ja selle analoogide kasutamist, kuigi praegusel ajal ei ole veel täpselt selge melatoniini pikaajalise kasutamise efekt. Melatoniini kasutamine ei anna püsivat efekti, pärast kasutamise lõpetamist HUS taastub.




Varajase une sündroom (VUS)

Uni saabub tavalisest mõne tunni võrra varem.
VUS reeglina ei peaks põhjustama olulisi probleeme töö ja puhkuse reguleerimisel.




Ebaregulaarne une-ärkveloleku rütm

· Pidevalt muutuva öise une saabumisega. Uni saabub iga päeva pärast näiteks 1 tund hiljem. Kui teatud päeval uinutakse kell 23.00 õhtul, siis 1 nädala pärast 7 tundi hiljem e. kell 6.00 hommikul ja 2 nädala pärast 14 tundi hiljem e. 13.00 päeval.

· Täielikult desorganiseeritud une-ärkveloleku rütm. Ööpävane tsükkel on spontaanselt varieeruva pikkusega.

Ebaregulaarne unerütm võib põhjustada väga olulise distressi ja nõutuse nii inimesel enesel kui teistel, kellega ta kokku puutub perekondlike või tööalaste suhete tõttu. Võib nõustuda arvamusega, et sellise une-ärkveloleku rütmiga inimestel võib esineda ka muid psüühilist stabiilsust mõjustavaid tegureid (nt. impulsiivsus).



Parasomniad




Somnambulism (F51.3) e. uneskäimine

Somnambulism e. uneskäimine on muutunud teadvusseisund, kus une ja ärkveloleku fenomenid on segunenud.

Uneskäimisepisoodis ilmneb tavaliselt une esimeses kolmandikus ja seostatakse ärkamisega une kolmanda/neljanda faasist. Kuna virgumine ei ole täielik on teadvus on sügavalt hägunenud, reaktiivsus välis ärritajatele puudub ja motoorsed oskused madalad. Enamasti tõustakse voodist ning võidakse ringi kõndida. Siiski uneskäijad võivad lahkuda magamistoast ja vahel isegi väljuda kodust. Seetõttu on märkimisväärne risk saada selle episoodi ajal mõni raske vigastus. Sagedamini pöörduvad nad iseseisvalt või kellegi abiga vaikselt tagasi voodisse.
Ärkamisel ei mäletata tavaliselt midagi ei vahetult pärast episoodi ega ka järgmisel hommikul.

Uneskäimine ja unepaanika (F51.4) on väga lähedalt seotud seisundid.
- mõlemaid peetakse ärkamisehäireteks, mis ilmnevad une kõige sügavamates staadiumides (3. ja 4. unestaadium e. deltauni);
- mõlemat häiret võib leida patsiendi sugulastel;
- mõlemad häired võivad esineda samal isikul;
- on iseloomulikud lapseeale;
- mõlema häire tekkes ja kulus osalevad geneetilised, arengu-, orgaanilised ja psühholoogilised faktorid.

Diagnostilised juhised
Kindlaks diagnoosiks on vajalikud järgmised tingimused:

(a) peamiseks sümptomiks on üks või rohkem voodist tõusmist öö jooksul ja ringikõndimine, tavaliselt une esimese kolmandiku jooksul;

(b) episoodi ajal on isiku nägu ilmetu, ta ei reageeri teiste püüdlustele sündmuste käiku mõjutada või temaga suhelda ning on väga raskesti äratatav;

(c) ärkamisel (kas vahetult pärast episoodi või hommikul) on isikul episoodi suhtes amneesia;

(d) pärast ärkamist ei ilmne juba mõne minuti pärast psüühika- või käitumishäireid, kuigi lühiajaliselt võib esineda segasus ja desorienteeritus;

(e) orgaanilise psüühikahäire, nagu dementsus, kehaline haigus või epilepsia, tunnuste puudumine.

Diferentsiaaldiagnoos.
Epileptilistest krampidest.
Psühhomotoorne epilepsia avaldub väga harva öösel. Epileptilise hoo ajal ei reageeri patsient üldse välistele stiimulitele ning tavaliselt esinevad stereotüüpsed liigutused, nagu neelatamine ja käte hõõrumine. Diagnoosi kinnitavad epilepsiale iseloomulikud EEG muutused. Epilepsia diagnoos ei välista siiski somnambulismi kaasuva häirena.

- dissotsiatiivne fuuga (F44.1) kestab episood tunduvalt kauem, isik on tunduvalt enam ärkvel ja on võimeline sooritama keerukamaid ning sihipärasemaid tegevusi; on lastel haruldased ja esinevad tüüpiliselt ärkvelolekus.

Unepaanika e. pavor nocturnus (F51.4)

Unepaanika korral on iseloomulikeks tunnusteks intensiivsed paanilised hirmuhood koos tugeva häälitsemise, rahutuse ja vegetatiivse reaktsiooniga.

- esineb tavaliselt une esimese kolmandiku ajal;

- kaasub tugev hirm, võidakse "põgeneda";

- teiste püüdlused mõjustada seda paanikaepisoodi võivad viia veelgi tugevama hirmu tekkele ja desorienteerituse süvenemisele.

- ärkamisel ei mäletata episoodi kohta tavaliselt midagi;

- suur enesevigastuse risk.

Diagnostilised juhised

Kindlaks diagnoosiks on vajalikud järgnevad tingimused:

(a) üks või mitu episoodi öö jooksul, kus inimene "ärkab" unest paanilise karjumise, rahutuse ja vegetatiivse aktivatsiooniga (tahhükardia, kiire hingamine, laienenud pupillid, higistamine);

(b) nende ootamatute ärkamiste ajal, mis kestavad 1-10 minutit ja esinevad tavaliselt une esimeses kolmandikus, puudub adekvaatne kontakt keskkonnaga;

(c) isik ei reageeri teiste püüdlustele mõjutada seda hoogu ning peaaegu alati viivad need desorientatsiooni ja perseveratiivsete liigutuste tekkimisele, mis kestavad mõne minuti;

(d) kui episoodist üldse midagi mäletatakse, siis väga piiratult ja fragmentaarselt:

(e) kehaliste häirete, nagu tuumor või epilepsia, puudumine.

Diferentsiaaldiagnoos: uneärevus, PTSH

Uneärevus (F51.5)

Uneärevuse korral esinevad ärevust ja hirmu põhjustavad unenäod, mida hiljem väga detailselt mäletatakse.

- unenäod on väga elavad ja sisaldavad tavaliselt ohtu isiku elule, julgeolekule või eneseväärikusele.
- sageli kordub üks ja sama või sarnase hirmutava sisuga teema;
- tüüpilised on ärevuse vegetatiivsed nähud;
- ei esine häälitsemist ja ülemäärast motoorset aktiivsust (vs unepaanika);
- ärkamisel virgub isik kiiresti ja on orienteeritud, on suuteline täiel määral suhtlema teistega ning on tavaliselt võimeline detailselt kirjeldama kogetut nii vahetult kui ka hommikul ärgate

Diagnostilised juhised

Kindlaks diagnoosiks on vajalikud järgmised tingimused:

(a) unest ärkamine intensiivsete hirmutavate unenägude tõttu, ärkamisel mäletatakse unenägusid täpselt ning need on tavaliselt seotud ohuga isiku elule, julgeolekule või eneseväärikusele; isik võib ärgata suvalisel ajal öö jooksul, kuigi tüüpilisem on une teine pool;

(b) hirmutavast unest ärkamisel virgub isik kiiresti ning on täielikult orienteeritud ja ärkvel;

(c) hirmutavad unenäod ja ülesärkamistest tulenev une häirumine põhjustavad märgatava distressi.