UNENÄOD ALGUSTÄHE JÄRGI

A B E G H I J K L M N O P R S T U V Õ Ä Ö Ü

Viis olulist harjumust parema une heaks

Jaga
Suur osa inimestest ei maga öösel 7-9 tundi nagu soovitatakse.
Unetuse ja teiste unehäirete tagajärjed on midagi palju enamat kui pahur tuju.
See mõjutab välimust, stressitaset, trenni tegemist ning söögiisu.

Enamasti ei mõelda unele enne, kui ollakse alles voodis ja tuli on kustu.
See ongi osa probleemist.
Hea une tagamaad ulatuvad padjast palju kaugemale.
Unehügieen ehk õhtused harjumused muudavad oluliselt une kvaliteeti, kirjutab Youbeaty.

Lihtsad reeglid, mis teevad une paremaks

Mine igal õhtul samal ajal voodisse.
Päriselt pole see alati võimalik, kuid ürita sellest enam-vähem kinni pidada, nii pooletunnise kõikumisega.
Nõnda treenid oma keha ja aju ning uneaeg kinnistub.
Ärka iga päev samal ajal.
Jah, ka see on raske, sest laupäeviti ei saagi poole lõunani põõnata.
Kui tõused igal hommikul samal ajal, siis treenid taas oma keha mõistma, millal on ärkvelolekuaeg ja millal uneaeg.
Voodi on vaid seksi ja magamise jaoks.
Unusta voodis lugemine, teleka vaatamine ja telefoniga mängimine.
Su voodil tohib olla vaid kaks otstarvet: seks ja magamine.
See reegel on väga oluline, et sinu teadvusest ununeks kõik teised käitumuslikud harjumused seoses voodiga.
Lisaks tasub teada, et igasugune ekraanivalgus ei lase organismil toota melatoniini, mis on uinumiseks oluline ajukemikaal.
Kui magada ei saa, mine voodist ära.
Kui ärkad keset ööd üles ja ei saa 20 jooksul uuesti sõba silmale, siis tõuse üles.
Mine teise tuppa, loe raamatut või pane pesu kokku.
Tee midagi muud teises keskkonnas.
Kui muutud uniseks (ja see juhtub nii ehk naa), siis mine tagasi voodisse ja proovi uuesti uinuda.
Planeeri ette.
Hea une jaoks vajalikke tingimusi saad hakata ette valmistama juba pärastlõunal.
Väldi pärast lõunat kohvi joomist ja ära joo enne uneaega alkoholi.
Ka trenn jäta võimalusel päeva esimesse poolde, et keha jõuaks õhtuks maha rahuneda.
Õhtusöögi ja uneaja vahele peaks jääma vähemalt kaks tundi, kui mitte rohkem.
Suur eine vahetult enne magamaminekut võib olla väga häiriv.
Abi võib olla aga rahustavast vannist, kuumast dušist või tassikesest soojast piimast.
Pärast esialgset kuumenemist jahtub keha maha ja see on füsioloogiline uneaja märk.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/2765352/viis-olulist-harjumust-parema-une-heaks

Autojuhtidele võib kohustuslikuks saada unisuse test

Jaga
Maanteeamet leiab, et enne autojuhi tervisetõendi väljastamist võiks välja selgitada ka, kas autojuhil on probleeme liigunisusega või vaevab inimest uneapnoe.

«Praegu töötatakse välja lihtsat küsimustikku, et perearst või liikluskomisjoni arst saaks autojuhti küsitleda ja teada saada, kas juhil on kalduvus roolis magama jääda või mitte,» selgitas maanteeameti liikluskasvatuse talituse peaspetsialist Vitali Nester.
Abi palus maanteeamet Eesti Unemeditsiini Seltsilt ning teadustööga tegelevalt osaühingult Res-Medica.
Doktor Erve Sõõru Res-Medicast koostas teadustöö «Obstruktiivse uneapnoe riskitegurite hindamine, diagnoosimudeli loomine ja haiguse mõju hindamine sotsiaalsele tegevusele».
Tööst selgub, et ligi 35 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud juhi väsimusest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magama jäämisest.
Nester kinnitas, et autojuhid sageli ei tunnista roolis tukastamist.
Esmalt mõeldakse välja muud – metsloom hüppas ette või keegi  keeras ette.
Kui sõiduk on normaalsetes ilmastikutingimustes kraavi pööranud, siis võib Nesteri kinnitusel ikkagi arvata, et inimene oli unine.
Res-Medica teadustöös tuuakse välja, et väsimust põhjendavad juhid sageli pika tööajaga.
Tegelikult võib olla päevane unisus hoopis krooniline probleem.
Unehäiret ei oska aga väsimusega harjunud autojuhid endal kahtlustada.
Ravimata uneapnoega juhil on kuni seitse korda suurem risk liiklusõnnetusesse sattuda, selgub tööst.
Hetkel arstid tervisetõendi väljastamisel unisusele või uneapnoele viitavaid uuringuid ei tee, küsimusi ei esita.
Seetõttu soovitab Erve Sõõru autojuhi tervisetõendi väljastamise korda muuta.
Kuidas täpsemalt, see on veel selgumisel.
Sõõru hetkel teemat Postimehele pikemalt kommenteerida ei soovinud, kuna projekt on alles algusjärgus.
Nester nentis, et teema võetakse peatselt arutlusele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi liikluskomisjonis.
Maanteeameti teada töötab sama teema kallal ka Euroopa Komisjon.
Teadustöös pakutakse välja siiski kaks võimalikku uneapnoe diagnoosimudelit.

Esimene variant:

Lisada rahvusvaheliselt aktsepteeritud küsimuustik STOP-Bang Scoring Model hetkel kehtivale autojuhi poolt täidetavale terviseandmete deklaratsioonile.

1. Kas te norskate valjult (valjemini kui tavaline kõne, või teie norskamist on kosta kõrvalruumi ka siis, kui magamistoa uks on suletud?
2. Kas te tunnete end sageli väljapuhkamatuna, väsinuna või unisena päevasel ajal?
3. Kas teil on täheldatud hingamisseisakuid öö jooksul?
4. Kas teil on kõrge vererõhk või olete tarvitanud kõrgvererõhu ravimeid?
5. Kas teie kehamassiindeks (KMI) on üle 35 kg/m2? (Vaata, kuidas arvutada KMI-d siit.)
6. Kas te olete vanem kui 50 aastane?
7. Kas teie kaelaümbermõõt on üle 40 cm?
8. Kas te olete meessoost?

Riskigrupis on need, kes vastavad «jah»  kolmele või enamale küsimusele.
Autojuht vajab sel juhul edasisi uuringuid.
Samas võib tekkida probleem, et uuritav annab teadlikult valevastuseid, sest kardab leitud häire kahtluse tõttu töö kaotada, ei soovi lisaprobleeme.

Teine variant:
Lisada kolm küsimust hetkel kehtivale autojuhi poolt täidetavale terviseandmete deklaratsioonile.

1. Kas teil on kõrge vererõhk või olete tarvitanud kõrgvererõhu ravimeid?
2. Kui olete naine, kas teie kaelaümbermõõt on üle 40 cm? Kui olete mees, kas teie
kaelaümbermõõt on üle 43 cm?
3. Kas teie KMI on üle 35 kg/m2?

«Jah» vastuse korral vähemalt ühele küsimusele vajab autojuht uneapnoe suhtes täiendavad uuringuid ja ravi .
Nimetatud küsimusele õigete vastuste andmine on otseselt kontrollitav.
Uneapnoe suhtes täiendavatele uuringutele ja ravile suunamine peaks olema soovituslikku laadi, sest hetkel ei kajastu uneapnoe veel liiklusseaduses lisapiirangute nimekirjas.

Allikas:
http://www.postimees.ee/2765402/autojuhtidele-voib-kohustuslikuks-saada-unisuse-test

Kas pikk lõunauinak lühendab elu?

Jaga
Kui igapäevane lõunauinak kestab rohkem kui tunni, viitab see varjatud terviseprobleemidele, näitas ajakirjas American Journal of Epidemiology ilmunud uurimus. 
Inglise Cambridge´i ülikooli teadlased analüüsisid Euroopa vähiuuringus EPIC (European Prospective Investigation Into Cancer) Suurbritannias osalenud inimeste andmeid.
Kokku oli vaatluse all 16 374 meest ja naist vanuses 40-79 aastat.
Ajavahemikul 1998-2000 vastasid inimesed oma tervist ja harjumusi puudutavale küsimustikule.
Pärast seda jälgisid uurijad nende elukäiku. 13 aastat pärast uuringus osalemist oli uuritavatest surnud 3251.
Uurijad võtsid andmete analüüsimisel arvesse nii vastajate sugu, vanust, haridust, kehamassiindeksit, alkoholi- ja suitsetamislembust kui võimalikke ravimite kõrvaltoimeid.
Selgus, et kõiki võimalikke tervisemuresid arvesse võttes oli kõige suurem tõenäosus surra neil, kes tegid lõunauinaku ning magasid päeval rohkem kui tunni.
Pikk lõunauni tõstis surmariski 32 protsenti.
Surmapõhjused olid väga erinevad – vähk, hingamisteede ja südamehaigused.
Päeval pikalt magajatel oli kaks korda suurem risk surra hingamisteede haigustesse kui neil, kes päeval üldse ei maganud.
Tekib küsimus, kas päeval magamine on kahjulik?
Lõunauinaku puhul on näidatud mitmeid kasulikke omadusi – lühike, kuni 30 minuti pikkune puhkus parandab keskendumisvõimet ja turgutab mälu.
Kreekas tehtud uuringute põhjal aitab lõunauni ära hoida töömeeste suremist südamehaigustesse.
Tõenäoliselt on tulemuste taga vähemalt osaliselt see, et päevast unisust tekitavad mitmed aladiagnoositud haigused.
Näiteks une ajal tekkiv hingamisseisak ei lase inimesel end öösel korralikult välja puhata ning hapnikupuudus kahjustab aju.
See omakorda võib viia varase surmani.
Nii võib pikk lõunauni viidata võimalikele hingamisteede haigustele ning kui päeval ei saa üldse magamata olla, tasuks lasta tervist kontrollida.

Allikas:
http://novaator.ee/ET/meditsiin/kas_pikk_lounauinak_luhendab_elu/

Kodutohter annab nõu: mida teha uneskõndijaga?

Jaga
KODUTOHTER: Üldiselt on nii, et heidame õhtul voodisse, jääme magama ja tõuseme sealt siis, kui hommikul ärkame.
Mõnikord aga juhtub, et öörahu saab häiritud, sest inimene tuleb voodist välja ja kõnnib ringi kõige sügavama une ajal.
Mis on unes kõndimine ja mida sel puhul ette võtta, sellest räägib psühhiaater-unearst Tuuliki Hion.
“Somnambulism ehk unes kõndimine on käitumine mitte täieliku ärkamise seisundis ja algusega sügavas unes. Arvatakse, et keha justkui ei suuda sügavast unest järgmisesse unestaadiumisse üle minna ja sellel hetkel käitumine aktiveerub,” selgitab dr Hion. “Sügav unefaas kordub umbes iga pooleteise tunni tagant. 
Sellel on ka seos väsimusega — mida väsinumad oleme, seda pikem on sügav uni ning seda pikem on sügava une periood une alguses. 
Seetõttu on unes kõndimine ka tüüpilisem une esimesel poolel ning tavaliselt leiab see aset umbes tunni-kahe jooksul peale magamajäämist. 
Kuna osadel inimestel tekib sügav uni juba pool tundi pärast uinumist, siis algavad vahel unes kõndimisele iseloomulikud liigutused ka kiiremini. 
Mitte igasugune unes käitumine, mis esineb väljaspool sügavat und, ei ole tüüpiline unes kõndimine.” 

Uneskõndijad on üsna osavad
Unes kõndimisega võib seostada erineval määral liikumisi.
Sageli räägivad need inimesed läbi une, teevad mingisuguseid väikesi liigutusi — tõstavad pea ja vaatavad ringi või sirutavad käe, nagu otsiksid midagi, võimalik, et tõusevad voodis istuli või püsti.
“Käitumisi on erinevaid.
Paljudel juhtudel on need väga väikesed lihtsad tegevused.
Päris voodist väljatulekut, ringi kõndimist ja keerukate tegevuste sooritamist on pigem harvem,” ütleb Tuuliki Hion.
“On teada, et unes kõndimine võib olla ka ohtlik, kui inimesed näiteks taovad seina või lähevad päriselt õue.
Iseenesest on uneskõndijad üsna osavad ümber mööbli liikumises, sest silmad on avatud.
Kuna tegu on une ja ärkveloleku vahepealse seisundiga, siis tõenäoliselt nad ikkagi tajuvad ruumi.
Kuid nad võivad kukkuda, ennast ära lüüa ja halvemal juhul aknast või uksest välja minna,” räägib unearst.

Tuleks tagada ohutus
Tavaliselt esineb unes kõndimist pigem lastel kui täiskasvanutel ja see on üldiselt mööduv nähtus.
Kui on teada, et laps kõnnib unes, siis tuleks esmalt tagada tema ohutus ning see, et ta ei saaks korterist või majast välja minna.
Eelkõige peaks mõtlema tehniliste lahenduste peale.
“Trepi ette võib panna ööseks tõkked.
Ukse avamise vastu on tänapäeval võimalus mingi helisignaal tööle panna, vanaaegne nõuanne oli kinnitada ukse juurde kelluke.
Vanemate uni on ka väga häiritud, kui nad peavad oma last kogu aeg valvama, seega võiks niisugustele asjadele mõelda,” annab doktor nõu.

Kas uneskõndijat oleks soovitav üles äratada või mitte?
Miks inimesed unes kõnnivad?
Kas selliseid unehäireid saab ravida ja kuidas neid diagnoositakse?
Milline on somnambulismi ravi?
Kõik need ja teisedki küsimused leiavad vastuse Kodutohtri aprillinumbris.

Allikas:
http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/kodutohter-annab-nou-mida-teha-uneskondijaga.d?id=68438885
 

Abiks norskajatele: mis on uneapnoe ja mida selle puhul teha?

Jaga
Kas elukaaslane hoiab sind üleval pideva norskamisega või lakkab öösel sootuks vahel hingamast?
Uneapnoe ehk une-lämbumustõbi on uneaegne hingamishäire, mida iseloomustavad hingamisseisakud või äärmiselt pindmine hingamine une ajal.
See on eriti levinud meestel, kuid võib erineda ka naistel, eriti ülekaalulisuse korral.
Igat üle viie sekundi kestvat hingamispausi nimetatakse apnoeks, paus võib kesta kuni minut. Haiguslikuks loetakse seda, kui esineb üle viie uneapnoe episoodi tunnis.
Obstruktiivne uneapnoe (OSA, Obstructive Sleep Apnea) on kõige sagedasem apnoe vorm, mille puhul uneaegsed hingamisseisakuid põhjustab täielik või osaline hingamisteede kokkulangemine.
Teiste inimeste une häirimine on aga selle juures kõige väiksem ebamugavus – uneapnoe on pikaajaliselt väga tugevalt tervist kahjustava toimega ning selle vastu tuleks kindlasti abi leida.

Korduvate ärkamiste ja õhuvoolu taastamise tulemusel ei jõuta läbida sügava une faase, mistõttu uni on halb ja rahutu, unenäod on košmaarsed, tekib väljendunud päevane unisus, hommikune peavalu, tähelepanu ja töövõime langus.
Kroonilise hapnikudefitsiidi tõttu vaevleb uneajal rakutasemel kogu organism, võideldes “nähtamatu kägistava vaenlasega” iga hapnikusõõmu pärast.
Nende rohkearvuliste episoodidega kaasneb iga kord vere hapnikutaseme järsk langus ja süsihappegaasi tõus: organismis käivitub sos-signaal paisates keset täielikku unerahu verre adrenaliini ja teisi stressihormoone “päästetöödeks”.
Aju ärkab ja adrenaliin kiirendab südametööd, tõstab vererõhku, stimuleerib ainevahetust, neerude ja teiste organite tööd.
Nii möllab lõõgastava ja kosutava ööpuhkuse asemel tõeline keemiavabrik.
Hommikuti ärgatakse rampväsinuna, suu kuivab, pea on uimane või valutab, süda peksleb ja vererõhk on kõrge.
Pärastlõunal hakkab seletamatu ja üha süvenev väsimus küsima lõivu tukastamise näol.
Unevaeguse kumuleerudes halvenevad ajapikku keskendumisvõime, meeleolu ja mälu, häirub ka seksuaalfunktsioon, ajapikku võivad areneda kõrgevererõhutõbi, südame rütmihäired, südame-ja ajuinfarkt, diabeet.
Adrenaliini öine ületootmine soodustab ka rasvkoe teket.

Uneapnoe põhjused
Uneapnoe põhjustena võib mängida rolli mitu faktorit ja nende koosmõju.
Obstruktiivset uneapnoed esineb umbes 4% tööealistest meestest ja 2% naistest.
Olulised faktorid on rasvumine, vanus ja sugu.
Noortel inimestel on uneapnoe suhteliselt haruldane nähtus.
Kõige tavapärasem magamisaja hingamatuse sündroomi põdeja on keskealine, ülekaaluline, lühikese kaela ja mitte esileküündiva lõuaga suitsetav mees.
Ka õhtune alkoholi või uinutite tarbimine soodustavad uneapnoe teket (lõdvestavad hingamisteid). Näo-kolju ehitus võib kaasa aidata hindamisteede obstruktsioonile une ajal. 
Nii obstruktiivse uneapnoe diagnoosiga lastel kui ka täiskasvanutel on kitsad neelu piirkonna hingamisteed ja sarnane näo-kolju ehitus – väike, tagumises asendis üla- ja alalõug, lühike kael, väike või tahapoole tõmbuv alalõug, ninavahesina kõverdus.
Sageli esinevad hambumusanomaaliad.
Lastel on peamine uneapnoe ja suuhingamise põhjustaja adenoidide ja mandlite vohamine.
Vanemad sageli pöörduvad arsti poole kaebusega, et laps norskab.
Kuigi obstruktiivne uneapnoe võib selles eas olla palju kergem ja märkamatum kui täiskasvanutel, võib see siiski tõsist kahju teha lapse neurofüsioloogilisele ja vaimsele arengule ja põhjustada näo ja hambumuse muutusi.

Ravivõimalused
Kerge või mõõduka uneapnoe puhul piisab sellest vabanemiseks sageli mõnest lihtsast muutusest elustiilis.
Oluline on vältida õhtuti alkoholi või ravimeid, mis muudavad uniseks ja lõõgastavad lihaseid.
Need alandavad ka hingamisteede lihaste toonust.
Ülekaalulisuse puhul tuleb kindlast abiks kaalu langetamine, juba väike kaalulangus võib aidata apnoe sümptomeid vähendada.
Kuna enamasti norsatakse selili magades, siis aitab seda vältida külje peal magamine.
Hingamisteed tuleb alati lahti hoida kasutades selleks vajadusel nina puhastamiseks vastavat vahendit või loputada soolaveega.
Ning kuna üheks apnoed halvendavaks teguriks on suitsetamine, siis on see veel üks põhjus sellest ebatervislikust harjumusest loobuda.
Kui lihtsamad meetodid ei aita, siis on uneapnoe leevendamiseks olemas spetsiaalsed vahendid. Hambaarst või ortodont võib valmistada spetsiaalse suhu pandava seadme, mis korrigeerib alalõua ja keele asendit ning aitab hingamisteid lahti hoida.
On kasutusel veel ka mehhaaniline abivahend (CPAP) magamise ajaks.
Näole asetatakse une ajal mask, mille kaudu antakse positiivne vasturõhk, mis hoiab mehhaaniliselt hingamisteed lahti.
Selle kasutamine leevendab põhjuseid, kuid ei ravi probleemi ning maski kasutamisest loobumise puhul naaseb ka apnoe.
Mõne inimese puhul on ainukeseks lahenduseks kirurgiline sekkumine.
Kirurgilise ravi võib jagada neelu avardavateks operatsioonideks (lõigatakse pehmesuulagi väiksemaks ja vajadusel eemaldatakse ka kurgumandlid), nina avardavateks operatsioonideks (ninavahesina kõverduse likvideerimine), lõualuu-kirurgiaks (püütakse korrigeerida nt väikest lõuga, kasutatakse väga harva).

Alternatiivsed ravimeetodid
Üheks huvitavaks ja ebatavaliseks ravimeetodiks uneapnoe puhul võib olla didžeriduu (didgeridoo) mängimine.
2006 aastal avaldatud uuringus vaadeldi seda, kuidas regulaarne Austraaliast pärineva põliselanike muusikainstrumendi mängimine võib aidata uneapnoe vastu. 25 vabatahtlikku, kes kurtsid norskamise ja häiritud une üle, harjutasid nelja kuu vältel vähemalt 5 korda nädalas keskmiselt 25 minutit.
Võrreldes kontrollgrupiga, vähenes didžeriduud mänginud inimestel oluliselt päevane unisus ja apnoe esinemine.
Teadlased järeldasid, et regulaarne didžeriduu mängimine on efektiivne alternatiivne ravimeetod mõõduka obstruktiivse uneapnoe puhul.
Mõningatel juhtudel on uneapnoe puhul saadud abi ka akupunktuurist.
Enamus selle kohta tehtud uuringuid on hõlmanud liiga vähe patsiente, et selle põhjal teha kindlaid järeldusi.
Kuid kahtlemata tasub see proovimist, kuna sarnaselt enamusele alternatiivsetele ravimeetoditele on see hea spetsialisti puhul ohutu.
Uuringud on näidanud, et regulaarsete akupunktuuri sessioonide järel paranes oluliselt patsientide une kvaliteet ning vähenes apnoe põhjustatud hapnikudefitsiit.

Allikas:
http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/abiks-norskajatele-mis-on-uneapnoe-ja-mida-selle-puhul-teha#.U0qrj40rjix
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...