UNENÄOD ALGUSTÄHE JÄRGI

A B E G H I J K L M N O P R S T U V Õ Ä Ö Ü

Uneuurija selgitas, kuidas nihutada ärkamisaega varasemaks

Jaga
Suurbritannia neuroendokrinoloog Debra Skene rääkis üleeuroopalisel uneteadlaste kongressil Tallinnas, et noorukite ärkamisaeg on teistest hilisem, siiski annab ööpäevarütmi reguleerida.
Londonist ca 50 km kaugusel asuva Surrey ülikooli professor ning Euroopa Uneuurijate Seltsi (ESRS) asepresident Debra J. Skene on 25 aastat tegelenud bioloogilise ööpäevarütmi ja erinevate unehäirete uurimisega, avaldades teadusajakirjades rohkem kui 100 refereeritud artiklit.
Tema uuringud näitavad, et ärkamisaeg muutub varasemaks ühes vanusega.
«Teismelised tahavad nädalavahetustel kauem magada.
Ma arvan, et vähemalt selles on mul ju kindlasti õigus,» muheles professor Skene.
Lastele võib varajane ärkamine ja koolitundidesse jõudmine tõsist peavalu valmistada, unepuudusest tekivad neil erinevad unehäired.
Vanemaealistel, samuti naistel esinevad sagedamini aga une säilitamise ehk insomnia häired.
Laias laastus saab ärkamisaega mõjutada praegu kahe olemasoleva meetodiga: melatoniini sisaldavate tablettidega või valgusraviga (valguskiirgusega kokkupuute mõjutamine).
Valgusravi mõjutab organismi bioloogilist ööpäevarütmi, reguleerides heaoluhormooni serotoniini taset.
Kõige kasulikum on teadustööde põhjal ööpäevarütmi reguleerida sinise valgusega.
«Mida heledam on valgus, seda efektiivsem ravi on.
Kõige tõhusam on lühikese lainepikkusega sinine valgus,» lausus Skene.
Hormoon melatoniin üldiselt lühendab uinumiseks kuluvat aega.
Ärkamisaega saab reguleerida nii varasemaks kui ka hilisemaks – selle tegevuse võtmesõna on ravi õige ajastus.
Skene on oma teadustöödes määratlenud väga täpselt, kuidas peab patsienti ravima, et ta soovitud kellaaegadel uinuks ja tõuseks.
Sealjuures on väga oluline, mis kellaajal patsient ravi saab, et bioloogiline ööpäevarütm muutuks. Näiteks muudab hommikune valgusravi ärkamisaega varasemaks, õhtune valgusravi hilisemaks jne.
Seega, sõltuvalt sellest, millisel ajal ööpäevas patsiendile kas melatoniini tablette või valgusravi antakse, ärkab ta hiljem või varem.
Samad ravimid võivad anda täiesti vastakaid tulemusi.
«Ajastus on otsustava tähtsusega,» tõdes Skene.
Ravi oleneb ka patsiendi individuaalsest bioloogilisest ööpäevarütmist.
Skene selgitas, et tohtrid peavad inimese ööpäevarütmi jälgimisel ja reguleerimisel arvestama väga erinevate asjaoludega, sh aastaajaga, inimese koduse ja töise keskkonnaga – igal juhul on oluline määratleda, kui palju valgust patsient saab.
Näiteks põhjamaalaste puhul on mureks pidev pimedus, mille tõttu melatoniini taseme regulatsioon organismis häirub.
16.-20. septembril toimub Euroopa Uneuurijate Seltsi ja Eesti Unemeditsiini Seltsi ühine rahvusvaheline kongress Tallinnas Nordea kontserdimajas.
Toimuv rahvusvaheline kongress on suurim meditsiinialane teadusüritus Eestis.
Kongressile on oodata üle 1500 delegaadi üle maailma enam kui 60 riigist.
Kongressil käsitletakse erinevaid teemasid autojuhtide unisusest narkolepsiani, laste järjest hilisemast ärkamisajast rahutute jalgade sündroomini.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/2922373/uneuurija-selgitas-kuidas-nihutada-arkamisaega-varasemaks

Alasti magamine teeb saledaks

Jaga
On avastatud, et paljalt magamine on väga kasulik nii inimese füüsilisele kui ka vaimsele tervisele.

Paljalt magava inimese uni on parem, sest nii pole kehal liiga palav ja ta säilitab enda loomulikku temperatuuri.
Kuid lisaks võib paljalt magamine aidata ka kaalu langetada, kirjutab portaal Genius Beauty.
Kaalu langus on põhjustatud sellest, et tänu rahulikumale unele väheneb kehas stressihormooni kortisooli tase.
Kortisool kontrollib näljatunnet ja säilitab energiat.
Rahutu uni aga vastupidi tõstab kortisooli taset ja tõustes tunneb inimene end näljasena ning sööb päeva jooksul rohkem.
Lisaks on paljalt magamine ka teistel põhjustel väga kasulik.
Riided võivad öösel põhjustada keha ülekuumenemist, mis mõjutab vananemisvastases protsessis tähtsate kasvuhormooni ja melatoniini teket.
Kui keha temperatuur püsib loomulikuna, taastub nahk paremini ja keha toodab rohkem kasvuhormooni.
Üllatavalt on paljalt magamisel veel üks väga positiivne mõju: kui mõlemad partnerid magavad paljana ja nende kehad öösel üksteise vastu puutuvad, hakkab toimuma oksütotsiini tootmine, mis muudab seksuaalelu intensiivsemaks ja kirglikumaks!

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/1252702/alasti-magamine-teeb-saledaks

6 põhjust, miks alasti magada

Jaga

Alasti magamine pole mitte ainult tapvalt seksikas, vaid ka kasulik. Siin on 6 põhjust, miks pidžaama kappi jätta.

Sinu “kallike” saab õhku
Raamatu “The Sex Drive Solution for Women” autor Jennifer Landa ütleb, et alasti magamine on su vagiinale kasulik. Miks?
Sest liiga soe keskkond võib põhjustada bakterite vohamist.
Hea viis selle ennetamiskes on tuulutamine.

Sa magad paremini
Jahedam keskkond on unele parem, ütleb doktor Lisa Shives.
“Sinu kehatemperatuur langeb magades, mis on loomulik.
Paks pidžaama ja tekk võivad seda protsessi segada.”
Alasti magamine aitab su kehal hoida õiget temperatuuri.

Sa näed kuumem välja
Raamatu “The Hormone Diet” autor Natasha Turner ütleb, et liiga soe keskkond segab melatoniini ning vananemisvastaste hormoonide tootmist.
“Kehatemperatuuri langedes saavad kasvuhormoonid oma maagiat teha, hoides su naha ja juuste tervist.”

See vähendab stressi
Alasti magamine aitab sul nautida rahulikumat und, mis tähendab, et stressihormooni tase langeb ning sinu energia- ning näljatase on balansis.

Sa tunned end enesekindlamana
“Jaheda õhu ja linade tunnetamine iga keharakuga võib olla väga seksikas.
Seksikus omakorda suurendab enesekindlust,” märgib Landa.

Sa naudid paremat seksi
Landa ütleb, et alasti magamine on suhtele hea, kuna sinu ja tema naha omavaheline keemia suurendab heaolutunnet.
“Alasti magamine suurendab seksimise tõenäosust ning seksikad suhted on õnnelikud suhted,” ütleb ta. “Tunned end rohkem lõõgastununa ning oled seksiks altim ehk suurendad orgasmi tõenäosust.”
Win-win olukord, või mis?

Allikas:
http://www.cosmopolitan.ee/2013/01/6-pohjust-miks-alasti-magada/

Aju liigitab sõnu ka magades

Jaga
Kui uni poleks elus püsimiseks hädavajalik, võiks seda pidada maha visatud ajaks.
Kaheksaks tunniks enda ülejäänud maailmast eemaldamine ei tundu eriti mõistlik.
Värske töö näitab aga, et aju ei eraldata magama heites keskkonnast sugugi mitte täielikult ja see jätkab isegi kuuldavate sõnade eelnevalt määratletud kategooriatesse jagamist.
Kuigi näiliselt võib tunduda, et kosutava une ajal lukustatakse inimeste tajud, nagu kuulmine ja haistmine, läbitungimatusse kappi, on viimastel aastatel leitud üha rohkem tõestust, et see ei pea tegelikult paika.
Magavad inimesed suudavad hakata seostama näiteks kindlaid lõhnu kindlate helidega.
Samuti näib õppimise ajal ninasõõrmetesse tunginud lõhna une ajal toimuva õpitu kinnistamise ajal hoomamine õpitulemusi parandavat.
Tegu ei ole siiski une ajal õppimisega, nagu seda igapäevases kõnes mõista võiks.
See ei tähenda aga, et aju midagi enamat teha ei suudaks.
Varem muu hulgas imikute teadvuse uurimisega pealkirjadesse sattunud Sid Koudier Prantsusmaal asuvast kognitiivsete teaduste psühholingvistika laboratooriumist leiab ajakirjas Current Biology ilmunud uuringus, et organ suudab une ajal kuuldavaid sõnu nende tähenduse põhjal elututeks ja elusateks liigitada.
Hüpoteesi kontrollimiseks pani ta katsealustele pähe EEG-mütsikese ning palus neil vajutada vasaku ja parema käe all olevat nupukest, mis liigitasid sõna elutuks objektiks või elusaks loomaks.
EEG-müts võimaldas seejuures aju elektrilist aktiivsust jälgida.
Kuna parema ja vasaku käe liigutamisega kaasnev aktiivsus oli kergelt erinev, sai kategoriseerimisest ka pelgalt elektroentsefalograafi abil aimu saada.
Kui ülesanne oli muutunud katsealuste jaoks juba automaatseks, viis Koudier koos kaaslastega nad pimedasse voodiga tuppa, kus vabatahtlikud uinuda said.
Eelnenud liigitamisega paluti neil jätkata seni, kuni nad paratamatult une hõlma triivisid.
EEG lindistused näitasid, et motoorne ajukoor jätkas sõnade kuulmisel aktiviseerumist ka siis, kui katsealused juba sügavamalt magasid.
Loomulikult ei kaasnenud sellega käte reaalset liikumist, ent sellele vaatamata sai aktiveerumismustritest välja lugeda, et katsealused kategoriseerisid sõnu valdavalt õigesti ka magades.
Koundier spekuleerib kolleegidega, et nähtu on võimalik, kuna tegevuse automaatseks muutudes ei pea see enam haarama abstraktse mõtlemisega seostatavat prefrontaalset ajukoort, mille aktiivsust une ajal oluliselt pärsitakse. (Viimase tõttu võivad ka unenäod äärmiselt sürreaalsed olla).
Järgmise sammuna plaanib Koudieri töörühm uurida, kas leitud mehhanismi kaudu saab une ajal ka uut teavet omastada, eeldusel, et õpiprotsess piisavalt automatiseeritud on.
Lähitulevikus realistlikuma eesmärgina loodavad nad aga välja selgitada, kui keerukat lingvistilist informatsiooni aju une ajal töötleda suudab.

Allikas:
http://teadus.err.ee/v/psyyhika/185ab6ef-c5fb-4a2e-a20a-ca1d4dc5c5ef

Valges magamine võib tekitada depressiooni

Jaga
Pidev kunstlik valgus öisel ajal võib suurendada depressiooni ja suitsiidi riski.
Värskes uuringus leiti, et mida pikemalt ja intensiivsem öine kunstlik valgus on, seda suurem on võimalus depressiooni sümptomite tekkeks, vahendab Huffington Post.
Jaapani Nara ülikooli uneteadlase Kenji Obayashi sõnul näitab uuring, et valges magamine on seotud depressiooni sümptomite, unekvaliteedi, ainevahetushäirete ja vererõhuga.
«Terviseprobleemide, nagu depression ja unetus, korral võivad tekkida suitsidaalsed mõtted,» selgitas Obayashi, kes on ühtlasi uuringu kaasautor.
Uuring avaldati ajakirjas Journal of Affective Disorders.
Obayashi sõnul võib öine valgus mõjutada loomulikku ööpäevast rütmi, mis on seotud une-ärkveloleku tsüklitega.
Kuidas ohtu vähendada
Lülita ekraanid välja.
Lülita välja televiisorid, sülearvutid, telefonid, arvutid ja tahvelarvutid vähemalt tund aega enne magamaminekut.
Kui oled harjunud mõnda neist enne uinumist kasutama, proovi kuulata raadiot või audioraamatut.
Vähenda valgust.
Proovi õhtuti laelampide asemel kasutada laualampe.
Magamistuba pimedaks.
Kasuta pimendavaid kardinaid, mis takistavad tänavavalgustuse tuppa paistmist.
Ära unusta enne uinumist välja lülitada televiisorit.
Kasuta magamismaski.
Kui sul pole võimalik kogu valgustust magamistoas välja lülitada, kasuta silmi katvat maski.
Punakas valgus.
Sinakas valgus segab und kõige enam, seega võiksid kasutada madala intensiivsusega punase valgusega valgustit või punaseid kaitseprille, kui pead öösel ringi liikuma.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/2905239/valges-magamine-voib-tekitada-depressiooni

Kuus moodust, kuidas magamine muudab elu paremaks

Jaga
Me üritame pidevalt leida mingit maagilist ravimit, kõige lihtsamat viisi, kuidas olla ilusad ja terved. Loeme pidevalt, et uued dieedid ja regulaarne treening tagavad hea välimuse, tugeva tervise ja pika eluea.
Mõnes mõttes vastab see tõele, aga sageli unustatakse mainida kõige olulisemat asja, mis juhib meie meeleolu, emotsioone ja mõjutab välimust ning tervist: magamine.

Õige toitumine ja treening moodustavad vaid 2/3 sellest, mida me hea tervise ning välimuse jaoks vajame.
Puuduva osa moodustab magamine.
Kui saad piisavalt magada, siis sellest on su välimusele ja tervisele rohkem kasu, kui oskad arvata, kirjutab YouBeauty.
Siin on kuus moodust, kuidas magamine muudab meie elu paremaks.
1. Tänu magamisele ei langeta me halbu otsuseid
Unepuudus mõjutab seda aju osa, mis vastutab otsuste langetamise eest.
Kui oleme saanud vähe magada, teeme toidu osas halbu valikuid ja otsustame treeningu asemel hoopis puhata.
Uurimused on näidanud, et unepuudus suurendab täiskasvanute puhul ka näiteks riskantsetesse olukordadesse sattumist, alkoholi ja uimastite kuritarvitamist ning ilma kaitsevahendita vahekorras olemist.
2. Magamine aitab ennetada rämpstoiduga liialdamist ja kaalutõusu
Unepuudus muudab kaalulangetamise ja tervisliku kehakaalu hoidmise raskemaks.
Unepuuduse tõttu suureneb ghreliini osakaal organismis (hormoon, mis teavitab meid näljatundest) ja väheneb leptiini osakaal (hormoon, mis annab märku täiskõhutundest).
Seega sööme väsinuna rohkem suhkrut, rasva ja süsivesikuid sisaldavaid toite, mis annavad meile kiirelt energiat, kuid energiasööstule järgneb kiire langus. 7-8 tundi ööund aitab seda ennetada.
3. Magamine muudab välimuse nooruslikumaks
Pole kahtlustki, et magamine muudab välimuse värskemaks.
Uurimused on näidanud, et unepuuduses inimestel on rohkem terviseprobleeme, halvem välimus ja nad on üldiselt rohkem väsinud kui need, kes magavad rohkem.
Korralik ööuni suurendab inimese kasvuhormooni, mida keha toodab une sügavamate tsüklite ajal. Vähese une ajal ei tooda keha piisavalt kasvuhormooni ja seda seostatakse vähenenud lihasmassi, aeglasema ainevahetuse, suurema kõhurasva ja lotendava naha tekkega.
4. Magamine aitab võidelda külmetushaigustega
Kui sa vaevled pikemat aega unepuuduse käes, siis on su organism haiguste suhtes vastuvõtlikum. Külmetushaigusteperioodil tuleks oma käsi hoolikalt pesta, kuid sama oluline on ka magamine, sest just uni on parim viis haigustega võitlemiseks.
5. Magamine aitab keskenduda olulistele asjadele
Magamine on tähelepanu, keskendumise ja koordinatsiooni jaoks väga tähtis.
Vähe maganud töötaja töötulemused pole kuigi head ja ka koolis on raskem hakkama saada, kui unetunde on väheks jäänud.
Unepuudused täiskasvanutel ja noorukitel on raskusi õppimise ja uue informatsiooni omandamisega. Unepuudus hajutab tähelepanuvõimet, raskendab ülesannete täitmist ja keskendumist.
Vähe maganud inimene on ka liikluses ohtlik.
6. Magamine parandab meeleolu
Puhanud inimene ei ärritu niivõrd kergesti ega ole depressiivne või ärevuses.
Koos parema unega muutub ka elukvaliteet paremaks.
Me tahame tegeleda asjadega, mida me naudime ja me oleme üleüldiselt suutelised asjadest rohkem rõõmu tundma.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/2919923/kuus-moodust-kuidas-magamine-muudab-elu-paremaks

Mandlilõikus uneapnoe raviks võib vallandada lastel kaalutõusu

Jaga
Uneapnoe leevenduseks tehakse lastele sageli tonsillektoomiat ehk mandlite eemaldust, samas kinnitab hiljutine uuring, et selline ravi võib soodustada laste kaalutõusu ning seda eriti juhul, kui lapsed on juba niigi ülekaalulised.

Laste rasvumine on mitmete terviseprobleemide riskiteguriks, süvendades omakorda uneapnoe tõsidust.
Töö autorite sõnul peaksid arstid ja lapsevanemad olema teadlikud, et lõikuse läbi teinud lastel on tervislik toitumine ja korrapärane füüsiline tegevus väga olulisel kohal.
Uneapnoe ravi eeldab seega kompleksset käsitlust, milles on oluline osa ka elustiiliteguritel.
Obstruktiivne uneapnoe tekib hingamisteede ahenemise poolt põhjustatud korduvate hingamispauside esinemisel öö jooksul.
Lastel on sellise seisundi kõige tavalisemaks põhjuseks mandlite ja adenoidide suurenemine. Seepärast soovitatakse sageli selliste kudede eemaldamist.
Kirurgilise sekkumise järgselt võivad lapsed aga kaalus kiiremini juurde võtta ning seda kinnitavad ka ajakirjas Pediatrics esitatud andmed.
Uuringus jälgiti 204 5-9 aasta vanust last, keda raviti kirurgiliselt, ning 192 last, kelle puhul rakendati jälgimisstrateegiat.
Seitsme kuu jooksul võtsid operatsiooni läbi teinud lapsed kaalus rohkem juurde kui kontrollrühma kaaslased; seda eriti need lapsed, kes olid niigi ülekaalulised.
Sellise ilmingu seletuseks on mitu võimalust.
Ühelt poolt võib langeda kalorite põletamine, sest operatsiooni järgselt muutuvad lapsed sageli vähem aktiivseks.
Samuti on teada, et uneapnoega kaasnev kehv uni võib muuta lapsi hüperaktiivseks.
Ka võib uneapnoe ise põhjustada mõningaid ainevahetuslikke muutusi, sekkudes kasvuhormooni vabanemisse.
Seega peaksid vanemad olema mandlilõikuse järgselt eriti hoolsad laste tervislike eluviiside kujundamises.

Allikas:
http://teadus.err.ee/v/tervis/03256091-acbe-4636-beec-12f1088954f5

Õhtuti tasuks vältida nutitelefoni kasutamist

Jaga
Väga paljud inimesed langevad nutitelefonide lõksu – ka õhtul hilja juba voodis olles saadetakse e-kirju või kontrollitakse Facebooki uudisvoogu.
Kuigi see tundub olevat kahjutu, võib regulaarne nutitelefoni (või tahvel- või sülearvuti vms elektroonilise vidina) kasutamine enne uneaega tervisele halvasti mõjuda.
Hiljuti avaldatud raport toob hästi välja, kuidas mõjub meie unetsüklile ja tervisele nutitelefoni või teiste elektrooniliste vidinate ekraanidelt kumav sinine kunstlik valgus, kirjutab Business Insider.
Eelnevalt oli teada, et sinine valgus mõjutab seda, kuidas keha toodab melatoniini, kemikaali, mis muudab meid uniseks.
Paar kuud tagasi avaldas Ameerika keemiaühendus video, kus oli näha, et sinine valgus annab kehale märku, et käes on hommik ning seetõttu on meil raskem uinuda.
Kuid melatoniin teeb palju enamat, kui aitab vaid uinuda – see vähendab ka vähktõve ja teiste haiguste arengut.
Värskes raportis on välja toodud palju põhjuseid, miks ei tohiks enne uneaega kasutada elektroonilisi vidinaid.
Toome siinkohal välja kolm kõige olulisemat põhjust:
1. See kahjustab silmi.
Silmaarstide sõnul on noortel inimestel üha rohkem probleeme liigselt kurnatud silmadega. Tõsisematel juhtudel võib see põhjustada lausa pimedust.
2. Melatoniinipuudus võib muuta sind haavatavamaks haiguste suhtes.
Uuringud on näidanud, et melatoniinipuudus võib suurendada rinna-, munasarja- ja eesnäärmevähi riski.
3. See võib muuta tujukaks.
Sinise valgusega kokkupuutumine võib inimesi tujukamaks muuta.
Hiirte puhul on täheldatud, et melatoniinipuudus võib põhjustada depressiooni.
Melatoniin mõjutab ööpäevast rütmi, sest see aitab meil uinuda ja muutused selles rütmis mõjutavad oluliselt kogu keha.
Ööpäevane rütm on kui sisemine bioloogiline kell, mis reguleerib seda, millal sa muutud uniseks ja millal oled ärkvel.
2012. aastal viidi Harvardi meditsiinikoolis läbi uurimus, mille käigus pandi osalejad öösiti töötama ja see muutis nende ööpäevast rütmi.
Selle aja jooksul tõusis nende inimeste veresuhkru tase ja langes leptiini tase.
Leptiin on kemikaal, mis tekitab pärast söömist täiskõhutunde.
Seega oma tervise nimel tasuks elektroonilisi vidinaid vähemalt paar tundi enne uneaega vältida, et miski ei mõjuks kehale stimuleerivalt ja et keha toodaks normaalselt melatoniini.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/2913183/ohtuti-tasuks-valtida-nutitelefoni-kasutamist

Rain Kooli: Eestis algavad liiga vara nii kooli- kui ka tööpäevad

Jaga

Juba tuhandeid aastaid tagasi, naturaalmajanduse kõrvale tunginud kaubanduse koidikul, võtsid inimesed kasutusele esimesed maksevahendid.
Olgu siis oravanahad või hõbedatükid, dollarid, eurod või jüään, rahast on pärast seda saanud üks laiemalt levinud kokkuleppelistest süsteemidest inimeste argipäevas.
Alla jääb see levikult vahest ainult keelele, mis on oma olemuselt samuti kokkuleppeline märgisüsteem.
Täna algab Eestis kool.
Kümned tuhanded lapsed seavad oma sammud paika, kus õpitakse tundma veel hulka kokkuleppelisi märgisüsteeme.
Paika, mida päris pikka aega on valitseva pedagoogilise käsituse kohaselt peetud varasemate põlvkondade kogutud ja sõelutud teadmiste edasiandmiskohaks.
Tänapäeval on aga järjest enam levimas käsitus, et kool ei peaks lihtsalt teadmisi tuimalt edasi andma, vaid – ja võib-olla isegi eelkõige – valmistama meie lapsed ette neid teadmisi parimal ja igaühe isiklike võimetega sobivaimalt haakuval moel rakendama, laiendama ja ühendama.
Selleks aga peaksid koolides olema heas vaimses vormis, vastuvõtlikud lapsed ja noored.
Täna nad seda on, võib-olla ka paari järgmise nädala jooksul... aga mida lühemaks jäävad päevad, mida enam valdab Eestit sügisene ja talvine pimedus, seda zombimateks muutuvad ka meie koolilapsed.
Miks?
Laste ja noorte und on maailmas uuritud juba nii palju, et on aeg selgelt välja öelda üks meie praeguse haridussüsteemi ebatõhususe oluline element – Eesti koolipäevad algavad liiga vara.
Üldtunnustatud ülikoolide uurimustööd, lastearstid, neuroloogid, kasvatusteadlased ja õpetajate kogemused kinnitavad üht: lapsed, eriti teismelised, sisenevad kell 8, isegi kell 8.30 algavatesse koolipäevadesse suurelt jaolt üsna õppimisvõimetult – ning mitte arvutimängude või muidu meelelahutuslikult üleval passitud hilisõhtute tõttu, vaid lihtsalt sellepärast, et koolide algamisaeg kohe kuidagi ei haaku nende täiesti loomuliku unerütmiga.
Jah, loomulikult on erandeid, keda uni tabab nagu haamriga juba enne ”Aktuaalse kaamera” lõppemist ning kellele enne kukke ja koitu ärkamine pole kunagi erilist raskust valmistanud.
Ma ise olen lapsest peale kuulunud pigem nende erandite hulka.
Aga see ei sega mul teadvustamast ja tunnistamast, et enamuse laste jaoks ei ole kell seitse hommikul ärkamine normaalne, mõistlik ega tervislik.
Ma olen kuulnud kõiki neid argumente, mida sellise jutu peale kuhjaga oma positsiooni kaitseks need, kes soovivad olla jätkuvalt veendunud, et koolipäevade hilisem algamine ei ole lihtsalt võimalik.
Alates sellest, et mis algab hiljem, see lõpeb hiljem ning et kuidas siis laste huviringide ja trennidega saab – ja lõpetades sellega, et kui laste koolipäev algab näiteks kell kümme, siis on nende hommikune kava vanemate omaga võrreldes senisest veel rohkem nihkes.
Viimase kohta võib muidugi öelda ka, et kuhugi pole iseenesest kirja pandud, et koolipäev peab tingimata algama nii, et vanemad teel tööle ka oma järelkasvu sisepõlemismootorite möirates kooliukse ette poetavad.
Aga vaadelgem probleemi pisut laiemalt, tulles tagasi käesoleva mõtiskluse alguse juurde.
Kui kõrvale jätta lehmade hommikune lüpsmine, on tänapäeva maailmas on väga vähe selliseid väljakujunenud protseduure, mis lähtuks tegelikust vääramatust vajadusest ega poleks inimtekkeline kokkuleppeline süsteem.
Iga kokkuleppelise süsteemi veetlevaim omadus on aga see, et need on vajaduse korral teistmoodi kokku lepitavad.
Kui koolipäeva alguse nihutamine kella kümneks nihestaks liiga palju perede omavahelist aega, siis miks me ei võiks halastada mitte ainult koolilastele, vaid kõigile nende laiuskraadide elanikele.
Kui me oleme kord juba ühiskonnana otsustanud vedada Harju keskmise argipäeva alguse kella kaheksale hommikul, ei takista miski meil seda sama ühiskondlikult paar tundi hilisemaks sikutamast.

Ehk oleks aeg hakata oma lähedasi kiitma lause "Oi kui tubli, sa ärkasid juba kell seitse!" asemel lausega "Oi kui tubli, sa magasid täna suisa üheksani!"?

Allikas:
http://uudised.err.ee/v/arvamus/f4fcf9b2-bdec-470e-98b1-07bfde806db2

Kummaline nipp, mis aitab kiiremini uinuda ja paremini magada

Jaga
Kurb küll, et suvi läbi saab, aga jahedamal ilmal on omad hüved.
Näiteks toob see kosutust neile, eks sumedatel suveöödel vaevlevad unepuuduse käes ja nüüd saavad paremini magada.
Yahoo Shine kirjutab harjumusest hoida magades jalg tekiääre alt väljas.
Uneteadlane Natalie Dautovitch kinnitab, et see lihtne nipp aitab nii paremini uinuda kui magada.
Uni on temperatuuriga tihedalt seotud.
Vahetult enne uinumist kehatemperatuur alaneb, kusjuures kõige sügavamas unefaasis on keha kõige jahedam.
Mõned teadlased on koguni väitnud, et jahe ilm võib põhjustada unisust, ja kuigi une-eelne kehatemperatuuri langus juhtub iseeneslikult, saab sellele kaasa aidata. 
Näiteks võib enne magamaminekut minna sooja vanni.
Kui veest välja tulla, jahtub keha kiiresti ja teeb uniseks.
Samuti võib mõjuda sooja joogi joomine.
Paljudele meeldibki jalga teki alt väljas hoida ja nad ei tee seda teadlikult.
Dautovitch usub, et see ongi keha loomulik reaktsioon, kui uinumiseks on liiga palav.
Aga miks just jalg?
Teaduri selgitusel on jalalaba karvadeta ja sellise ehitusega, et selle kaudu oleks hea kehasoojust hajutada.
Nii ongi jalga teki alt välja lükates lihtne end kiiresti maha jahutada, et edasi magada.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/2892757/kummaline-nipp-mis-aitab-kiiremini-uinuda-ja-paremini-magada
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...