UNENÄOD ALGUSTÄHE JÄRGI

A B E G H I J K L M N O P R S T U V Õ Ä Ö Ü

Kristina Traks: laps ja kaisuka-sõltuvus

Jaga
Ühel õhtupoolikul oli meil kodus hirmus paanikaosakond – mu tütar oli oma kalli kaisuka, kes temaga igal pool kaasas käib, kuskile unustanud.
Pisarad voolasid jõena ning ahastus oli maailmasuurune.
Õnneks lõppes lugu õnnelikult – Maxima poodi unustatud kaisukas jõudis pärast poeriiulil ööbimist taas koju oma perenaise juurde.

See lugu pani mind mõtlema kaisuloomade teemale üldisemalt.
Seda enam, et oma lapsepõlvest nagu ei mäleta sellist kiindumust, kuid minu lapsed on kogu oma 5-aastase elu jooksul leidnud hingepidet just kaisukatest.
Kaisukate-teemat on lastepsühholoogid päris palju uurinud ning laiemalt on see temaatika seotud turvalisusega – pehme mänguasi, tekike või mõni muu armas ese loob turvatunnet ärevates ja keerulistes olukordades; näiteks lohutab kui põlv sai haiget või aitab leevendada igatsust ema järele pika lasteaiapäeva lõpul.

Uuringud on näidanud, et umbes 70 protsenti lastest kiindub mõnesse esemesse.
On tähele pandud, et see fenomen on rohkem levinud läänemaailmas, kus lapsed varakult vanematest eraldi magama paigutatakse.

Kiindumus võib olla täielik – koguni selline, et laps ei lahku esemest kunagi, kannab seda kõikjal kaasa ning ei luba seda isegi pesta.
Ka minu üks tütar kannab oma kaisukat kaasas igal pool – lasteaias, reisidel, autos, huviringis.
Loomulikult on see alati tema kaaslane magades.
Olen lapselt küsinud, et kas ta kooli võtaks ka oma sõbra kaasa ja vastus on, et «jah, peidan ta koolikotti ja võtan kaasa».
Vaikselt ma muidugi loodan, et ehk see kiindumus (või koguni sõltuvus) koolimineku ajaks siiski veidi väheneb...

Enamasti kiinduvad lapsed mingisse esemesse (tekk, mõni pehme mänguasi) esimesel eluaastal ning eriti suur on nende kiindumus teisel eluaastal.
Psühholoogid seletavad seda nii, et maailma avastav väikelaps vajab turvaobjekti, mille abil end rahustada ning hirmudest üle olla. 2-5-aastaselt kasvavad nad aga enamasti sellest kiindumusest välja.
Isegi kui seda ei juhtu, siis enamasti pole lapsega veel midagi katki.
Vanematel tasuks lihtsalt märgata seda, kui laps enam millegi muuga ei mängigi kui vaid oma kaisukaga või eelistab teda suhtlemisel eakaaslastega.
Sellisel juhul võiks mõelda, kas on kodus või lasteaias midagi stressitekitavat, mis on lapse enesekindlust nii kõigutanud, et ta väga oma kaisuka küljes ripub.

Kuid mida siis teha, kui säärane armas, kuid ka natuke veider kiindumus tundub juba kõikehaarav olevat? Lapsevanemad ütlevad, et jõuga last kallist esemest võõrutama hakata kindlasti ei tasuks, samuti ei tohiks last kaisuka teemal narrida.
«See on tal nähtamatu sõbra nähtav variant.
Ju saab kõik oma maailma mured kaisukale ära kurta ja kui suuremaks saab, laseb laps ise temast lahti,» ütleb üks mu hea sõbranna.

Siin aga on veel mõned ideed, kuidas nö kaisuka-sõltuvuses last aidata ja toetada:
•Kui vähegi võimalik, sea piirid kaisuka kasutamisele.
Et kaisukas on koguaeg voodis ja et teda ei võeta õue.
Meie peres näiteks pärast poe-juhtumit kaisukas kindlasti enam poodi kaasa ei tule.
•Lase lapsel võimalusel ise otsustada, kus on kõige mõistlikum kaisukat hoida.
•Lepi lapsega kokku, kuidas toimub kaisuka puhastamine.
Las ta peseb ise oma kaisukat või määrake, millal on kaisuka pesupäev.
Siis jäävad ära vaidlused selle üle, kas ese ikka on juba piisavalt määrdunud, et teda pesta või kõlbab ta veel kasutada.
•Muretse kaisukale dublant juhuks, kui originaal kaob, läheb katki või parasjagu pesus on.
Samas võib juhtuda, et kaisuka koopia ei ole sugugi võrdväärne originaaliga.
Näiteks meil just nii on ja koopia läheb käiku vaid hädapärastel juhtudel näiteks kui originaal parasjagu pesumasinas keerleb või nööril ripub.
•Vaata, et lapsel oleks palju tegemist.
Siis jääb tal vähem aega kaisukaga tegelemiseks.
•Lapse ümbrus peaks olema rahulik ja turvaline.
Kallistage palju ja anna talle sellega teada, et kaisukas ei ole siin maailmas sugugi tema ainuke lohutaja.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/2886403/kristina-traks-laps-ja-kaisuka-soltuvus


6 nippi, et saada hakkama öise tänavamüraga

Jaga
Mida teha, kui elad linnas suurema tee ääres või mõnel tiheda liikumisega tänaval?
Müra ei lase magada?
Apartmenttherapy.com annab selleks puhuks nõu.
Kasuta "lisaseinu".
Variandiks on nihutada raamaturiiul või riidekapp sel moel, et see oleks voodi ja akna vahel.
Paksud kardinad.
Mida paksemad on kardinad, seda rohkem nad "imavad" müra.
Olemas on ka spetsiaalsed kardinad, mis tõkestavad müra keskmisest rohkem.
Ventilaator.
Suvisel ajal kulub ventilaator mitmel põhjusel ära – tuba on jahedam ja tänavalt tulevat müra kuuleb vähem.
Vaata aknad üle.
Kas kusagil on mingid praod või avad, millest võib tulla lärmi?
Kõrvatropid.
Magada kõrvatroppidega on üsna mugav.
Need ei kaota küll lärmi täielikult, kuid summutavad seda päris korralikult.
Harjumine.
Ilmselt ajaga harjud sa üha enam tänavalt tuleva müraga ning ei pane seda enam nii palju tähele.

Allikas:
http://www.ohtuleht.ee/591514/6-nippi-et-saada-hakkama-oise-tanavamuraga

Öised iluvead, mida tasuks vältida

Jaga
Naised teavad, kui lihtne on õhtul oma ilurutiini rikkuda, sest ühel hetkel tuleb lihtsalt uni peale ja tahaks end teki alla peita.
Ent kui jätad õhtul mõned asjad tegemata (või teed neid valesti), siis võib sind hommikul oodata ebameeldiv üllatus.

Vaata, millised on suurimad öised iluvead, mida paljud naised teevad ja ürita neid edaspidi vältida, soovitab Allwomenstalk.
1. «Unustad» näo pesemata.
Meigiga magamine on üks suurimaid vigu.
Kui sul jääb meik ööseks peale, siis see ummistab poore ning tulemuseks on inetu ja ebameeldiv akne.
Meigi eemaldamine ei võta üldse kaua aega, ürita igal õhtul enne magamist oma nägu ikka puhtaks teha.
Pea meeles, et pärast meigieemaldussalvrättidega näo puhastamist tasuks oma nägu ka veega loputada.
2. Seod juuksed liiga tugevalt kinni.
Kui sulle meeldib magada juuksed kinni või teed magamise ajaks soengu, et hommikul oleks juuksed kenasti lokkis, siis vaata, et soeng poleks liiga tugevalt tehtud.
Kui juuksed on ööseks liiga kõvasti kinni pandud, siis see võib juukseid kahjustada.
Pigem tee lõdvem pats, et sul oleks mugav magada ja juuksed ei saaks kahjustatud.
3. Magad kõhuli.
Tõeliselt raske on kogu öö täpselt samas asendis magada.
Paljud inimesed ärkavad lausa üles selleks, et asendit vahetada.
Kuid ühte poosi tasuks magades vältida, nimelt kõhuli magamist.
Ekspertide sõnul võib kõhuli magamine välimusele väga negatiivselt mõjuda.
Kõhuli magamine võib põhjustada kortse ja paistes silmi.
Kõige parem oleks magada selili.
4. Sa pole ammu padjapüüri vahetanud.
Voodilinu tuleks vähemalt korra nädalas vahetada.
Kui voodilinad on pikka aega pesemata, siis kogunevad padjapüüridesse bakterid ja pisikud, samuti on need tolmulestade meelispaigad.
Kõik see võib põhjustada punetavat ja sügelevat nahka.
Pese regulaarselt oma voodilinu ja padjapüüre.
5. Sa ei kasuta hambaharja ega hambaniiti.
Hambad peavad su elu lõpuni vastu pidama, seega miks sa ei taha nende eest korralikult hoolt kanda? Kui sul mõnel õhtul läheb meelest hambaid puhastada, siis see pole veel maailma lõpp, aga kui see juhtub regulaarselt, siis võivad tekkida hambaaugud ja muud suuhügieeni mõjutavad probleemid.
6. Sa ei kasuta niisutavat kreemi.
Niisutav kreem aitab magamise ajal naga niiskustaset normis hoida.
Kui kannad õhtul näole niisutavat kreemi, siis hommikul on su näonahk särav ja kaunis.
7. Räägid õhtul hilja telefoniga.
Kui oled oma näo ära puhastanud, siis tasuks vältida telefoniga rääkimist, sest telefoni pinnal võivad olla meigijäänused ja bakterid, mis ronivad su nahale ja tekitavad vistrikke.
Kui pead õhtul veel mõne kõne tegema, puhasta oma telefon eelnevalt ära.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/2894195/oised-iluvead-mida-tasuks-valtida

Paljud vahetustega töötajad kasutavad uinumiseks ravimeid

Jaga
Paljud vahetustega töötavad inimesed kasutavad erinevaid ravimeid, selleks et uinuda või erinevatel aegadel ärkvel püsida.
Selline teadmine tõstatab küsimused nende rohtude tegelike mõjude ja riskide kohta.

Uuringus analüüsiti 15 kliinilise katsetuse andmeid, hõlmates ühtekokku 718 inimest.
Üheksas töös leiti, et käsimüügis olev hormoon melatoniin aitas vahetustega töötajatel magada öösel või päeval 24 minutit kauem, samas ei toonud see ravim abi kiiremaks uinumiseks.
Üks töö käsitles hüpnootilist ravimit nimega tsopikloon ja leidis, et see ei olnud päevaseks uinumiseks kuidagi tõhusam kui platseebo.
Ülejäänud viis tööd hindasid kofeiini ning ravimite nimega modafiniil ja armodafiniil mõjusid. Kofeiin aitas öistes vahetustes töötavatel inimestel unisust vähendada.
Modafiniil ja armodafiniil hoidsid inimesi erksamatena, alandades unisust, kuid põhjustades ka peavalusid, iiveldamist ja tõstes vererõhku.
Sellised tulemused ilmusid ajakirjas Cochrane Reviews.
Paljudes arenenud riikides töötab vähemalt 10 protsenti inimestest vahetustega.
Mitmed ravimid, mida vahetustega töötajad kasutavad, sobivad vaid ajutiseks kasutamiseks ning mõned neist võivad omada tõsiseid kõrvaltoimeid.
Soome teadlaste sõnul võib siin üles kerkida eetikaküsimus, sest töötajad ei peaks töö tegemiseks vajama mingeid ravimeid.

Allikas:
http://teadus.err.ee/v/yhiskond/eff4f498-f892-4040-961f-d3a922605da1

Tulevikus on unenägusid võimalik vaadata uuesti nagu videot?

Jaga
Soome teadlase Jyrki Kasvi arvates võime juba kümne aasta pärast vaadata öösel nähtud unenägudest salvestisi.
Kasvi sõnul on tehnika areng nii kiire, et praegused kümneaastased võivad 20. eluaastates kasutada sellist tehnikat, mida praegu võimatuks peetakse või ette kujutada ei osata, kirjutab YLE.
«Kümme aastat on üsna pikk aeg, kuid tehnika areneb väga kiiresti.
Kindel on see, et inimene kasutab aina enam tehnikat ning sõltub sellest,» teatas Kasvi.
Ta lisas, et kümne aasta pärast võidakse meedias ja valitsuses arutada, kas inimene võib ikka autot juhtida või peaks seda tema asemel tegema robot või arvutiprogramm.
Kasvi arvates on tulevikus ka palju meditsiinilisi abivahendeid, mis aitavad eakaid hooldada.
Need kontrollivad inimeste üldist tervislikku seisundit ning teatavad muutustest kohe lähedastele või hooldajatele.
Uus tehnika ei jäta mõjutamata ka meelelahutust ja sportimist.
«Kümne aastapärast on tänapäevased pulsikellad täiesti vananenud.
Siis on meil kas sõrmus või käevõru, mis kogu meie elutegevust jälgib ning sellest kas nutitelefonile või arvutisse teada annab,» lisas teadlane.
Soomlase arvates on kümne aasta pärast tehnika juba nii kaugele arenenud, et magamise ajal nähtavaid unenägusid saab salvestada nagu videot ning neid hiljem uuesti vaadata.
Kasvõi enda teadvuse ja alateadvuse analüüsimiseks.
«Võimalik, et siis saab trendiks öelda näiteks kolleegidele, et nägin öösel naljakat und ning kas nad tahavad sellest salvestist vaadata,» jätkas professor.
Kasvi arvates ei ole sellised ideed liiga utoopilised, kuna teadlased on viimasel ajal teinud üsna palju huvitavaid katseid.
«Üks huvitavamaid katseid oli, milles salvestati inimese poolt vaadatud video tema nägemiskeskuse kaudu.
Video kvaliteet ei olnud hea, kuid kümne aasta pärast võib olla üsna tõenäoline, et saab oma unenägusid sõpradele näidata,» arvas Kasvi.
Soomlase arvates mõjutab tulevikutehnika ka turismi.
«Üsna tõenäoliselt on tulevikus nii palju tehnikat ja tehnilisi võimalusi, et inimesed vajavad sellest aegajalt puhkust.
Tuleviku turismiäri võib keerelda selle ümber, kuidas inimestele pakkuda tehnikast vabasid puhkamisvõimalusi.
Olen veendunud, et see on tulevikuäri,» selgitas teadlane oma nägemust.
Täielik tehnikavaba elu ei pruugi tulevikus enam võimalik olla.
«Tehnikavabadus oleks nagu amputeeriksid endalt mõne jäseme.
Me oleme siis küborgid, masina ja inimese segu.
Tehnika on osa meist ja meie tehnikast.
Me ei ela siis enam kommunikatsiooniühiskonnas, vaid teadusühiskonnas,» leiab Kasvi.
Tulevikus võivad olla ka niiöelda isesõitvad autod.
Siis mõeldakse õudusega tagasi ajale, kui inimesed ise autosid juhtisid ning liiklusõnnetusi tekitasid.
«On täiesti võimalik, et niiöelda kunstaju juhib inimese asemel autot.
Kümne aasta pärast ei kujutata enam ette, et inimene iseseisvalt autot juhiks.
Olen veendunud, et siis arutatakse, kas nii ebakindel olend nagu inimene ikka võib kiirteel ise autot juhtida,» muigas Kasvi.

Allikas:
http://elu24.postimees.ee/2873757/tulevikus-on-unenagusid-voimalik-vaadata-uuesti-nagu-videot 

Nõuanded, kuidas teha parimat päevast uinakut

Jaga
Kõigest kümne minutiline päevane uinak võib mõjuda väga kosutavalt nii kehale kui ka vaimule ja hoida sind päeva lõpuni värskena. The Huffington Post annab nõu, kuidas teha võimalikult head päevast uinakut.
1) Arvesta oma unegraafikuga
Parim päevase uinaku aeg sõltub sellest, millal sa hommikuti ärkad. Kui sa tõused varakult, näiteks kell viis hommikul, siis tasub uinak teha kell üks päeval; kui sa ärkad kell üheksa hommikul, siis ei tohiks enne kolme päeval pikali minna.
2) Eelista pärastlõunaid
Alles 80ndatel hakati väärtustama päevaseid uinakuid. Avastati, et päeval  peale lõunasööki lühikese aja magamine mõjub värskendavalt ja aitab õhtu lõpuni võimalikult produktiivne olla.
3) Mõtle ette
Hilja magamaminemine või terve öö ülevalolemine mõjub sinu tervisele halvasti. Kui sa oled aga sunnitud seda tegema, siis on päevane uinak hea mõte. Uuringud on näidanud, et vähemalt kahe tunnine uinak võib hoida sind erksana kuni 24 tundi. Ennetav uinak on parem kui peale unetut ööd päeval magamine.
4) Ohutus eelkõige
Uuringu järgi on inimesel, kes magab öösel 6-7 tundi, kaks korda suurem tõenäosus rooli taga magama jääda kui nendel, kes magavad kaheksa tundi. Kuid 30-minutiline uinak enne sõitu toimib nagu kohvi ning hoiab sind ärkvel.
5) Planeeri  uinaku aega
Uuringud on näidanud, et parim päevane uinak kestab 10-20 minutit. Pikemad uinakud võivad põhjustada häireid unegraafikus.
6) Pane äratuskell
Liiga pikkade uinakute vältimiseks tasub panna äratuskell, mis õigal ajal sind uuesti ülesse äratab.
7) Leia uinakuks parim koht
Kõige parema päevase uinaku nimel otsi pime ja rahulik koht, kuhu saad pikali heita. Vajadusel kasuta silmaklappe või kõrvatroppe.
8) Joo enne uinakut kohvi
Vahetult enne uinakut kohvi joomine võib mõjuda väga kosutavalt, sest kofeiin hakkab kuskil 20 minutit pärast pärast kohvi joomist mõjuma. Seega  kui ärkad lühikesest uinakust üles, tunned end eriti värskena.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/2885187/nouanded-kuidas-teha-parimat-paevast-uinakut

Vähene uni võib tekitada mäluhäireid

Jaga
Psühholoogide sõnul näitavad paljud tõendid, et alla kaheksa tunni magavatel inimestel on suurem tõenäosus mäletada asju, mida pole tegelikult juhtunud.

«Hiljutised uuringud näitavad, et vähem kui kaheksa tundi maganud või kroonilise unevõla käes vaevlevaid inimesi tuleb üha juurde,» rääkis psühholoogias pädev teadlane Steven Frenda California ülikoolist portaalile WebMB.
«Aastate jooksul olen ise ka märganud, et iga kord kui ma ei saanud korralikult magada, muutus mu mälu halvemaks ja jäi selliseks, kuni olin saanud puudu jäänud tunnid täis magada,» tõdes ta.
Frenda ja kolleegid avastasid, et vähe maganud inimesed lugesid kuritööst tehtud fotodelt sagedamini välja valeinformatsiooni kui piisavalt maganud inimesed.
Näiteks väitsid vähe maganud inimesed, et varas pani näpatud rahakoti oma püksitaskusse, kuigi tegelikult pani pikanäpumees selle hoopis jakitaskusse.  
Eksperimendis osales rohkem kui sada õpilast ning lapsed jagati gruppidesse.
Kahele vabatahtlike grupile näidati fotoseeriat kohe kui nad laboratooriumisse jõudsid.
Ühel grupil lubati magada, samas ajal kui teisel grupil tuli püsida üleval kogu öö.
Ülejäänud grupid tegid sama, aga vastupidises järjekorras.
Nad kas magasid või olid üleval kogu öö ja vaatasid fotosid alles hommikul.
Uurijad avastasid, et need õpilased, kes olid magamata, ajasid fotodel olnud detaile sagedamini segamine kui need, kes said magada.
Frenda sõnul on uuring küll usaldusväärne, kuid sarnaseid eksperimente tuleks korraldada rohkem, et teha põhjapanevamaid järeldusi.

Allikas:
http://tarbija24.postimees.ee/2885251/vahene-uni-voib-tekitada-maluhaireid

Kõik, mida sa PEAD teadma unest!

Jaga
Uni on sama vajalik kui söömine.
See taastab organismi töövõime ja laeb meid energiaga.
Kui seda aga pole piisavalt...
Magamine
on loomulik seisund, mis võtab ligi kolmandiku ööpäevast.
Sel ajal aju ja keha puhkavad, täites samal ajal elutähtsaid funktsioone, nagu hingamine ja südametöö.
Öine puhkus taastab lihaste, siseorganite, meeleelundite ja kesknärvisüsteemi töövõime ja laeb energiaga.
Uni pole lihtsalt ärkvelolekust erinev seisund, vaid keha dünaamilise ja aktiivse tegutsemise aeg, mil toimuvad keerukalt reguleeritud füsioloogilised protsessid.
Hea, kvaliteetne uni on vajalik kõigile, eriti aga kasvueas noortele.

Une viis staadiumi
Esimene – kerge uni, kuni kaks minutit.
Keha lõdvestub, lihastoonus alaneb.
Selles staadiumis võib kohata ootamatuid lihasetõmblusi (näed näiteks  kukkumist ja võpatad end üles).
Teine – uinumine, umbes 20 minutit.
Lihastoonus on mõõdukalt alanenud, südametöö ja hingamine aeglustuvad.
Kolmas – algab sügav uni, mis hõlmab uneajast 3–8%.
Neljas – sügav ehk deltauni.
Lihastoonus on madal, silmad ei liigu.
Magajat on raske äratada.
Selles staadiumis esineb inimestel uneskäimist või -rääkimist.
Viies – REM-une faas, kiire, ehk paradoksaalne uni.
Sel ajal näeb inimene unenägusid.
Tekib umbes 70–90 minutit pärast uinumist.

Unevajadus vanuseti

0–2 kuud 12–18 tundi ööpäevas
3–11 kuud 14–15 tundi
1–3 aastat 12–14 tundi
3–5 aastat 11–13 tundi
5–10 aastat 10–11 tundi
10–17 aastat  8,5–9,5 tundi
Täiskasvanud ja eakad inimesed 7–9 tundi

Vananedes uneaeg lüheneb, muutub pindmisemaks ning väheneb sügava ja REM-une aeg, sagenevad öised ärkamised, uni muutub katkendlikumaks.
Vanusega langeb organismis melotoniinitase ja arvatakse, et eakate uneprobleemid võivad olla sellega seotud.
Melatoniin on käbikehas sünteesitav unehormoon.
See reguleerib organismi bioloogilist kella, kutsudes esile une.
Melatoniin on ka tugev antioksüdant, mis aitab organismil välja puhata, tugevdab immuunsust ning aitab säilitada organismi nooruslikkuse.
Teatud unehäirete ravis ja ajavahega harjumiseks pikkadel reisidel kasutatakse melatoniinipreparaate. Käsimüügist saab seda paljudes maailma riikides, kuid Euroopa Liidus on see retseptiravim.

Unetuse rekord

Inimese rekordiline ärkvelolekuaeg on registreeritud 18 päeva 21 tundi ja 40 minutit.
Kuigi terve inimene on katsetingimustes suuteline ärkvel püsima 8–10 ööpäeva, on meil vajadus magada igal ööl siiski vähemalt 7,5–8 tundi.

Norskamine ja uneapnoe

Isa või vanaema norskas kõrvaltoas nagu vana traktor?
Norskamine kipub geenidega edasi päranduma ja võib kaasa tuua unehäireid.
Kui peale norskamise hakkavad painama öised hingamispausid, on tegemist unelämbustõve ehk uneapnoega.
Sel juhul lõtvuvad ja vajuvad ülemised hingamisteed kokku kas osaliselt või täielikult.
Uneapnoe ajal langeb veres hapnikutase, suureneb süsihappegaasi sisaldus ning see kutsub esile aju hingamiskeskuse erutuse ja stressihormoonide paiskumise vereringesse.
Nähtamatu vaenlasega võitlemiseks hapniku nimel aitavad hormoonid ajul virguda, kiireneb südametöö ja tõuseb vererõhk.
Et tuua organismi lisahapnikku, peab keha öö jooksul kulutama lisaenergiat ja öise möllu tõttu ärkab inimene hommikul väsinult.

Uneapnoe sümptomid:

norskamine,
rahutu uni,
hingamisseiskused ja katkendlik hingamine,
öine higistamine ja tihe urineerimine,
mälu ja keskendumisvõime halvenemine,
kõrvetised,
kaalutõus,
pidev väsimus ja päevane unisus.

Pikaaegse unevaeguse korral

nõrgeneb keskendumisvõime ja mälu,
halveneb meeleolu,
häirub seksuaalfunktsioon,
suureneb rasvumisrisk,
võivad välja areneda ainevahetus- ja südame-veresoonkonnahäired.

Millal otsida abi?

Sul on raske magama jääda, ärkad öösiti tihti üles ja hommikuti liiga vara;
oled ärgates endiselt väsinud ja see tunne saadab sind terve päeva;
sul on raske autoroolis ärkvel püsida; sul on probleeme kõrge vererõhuga, mis ei allu ravile.

Paranda oma und!

* Püsi normkaalus ja ole päeval füüsiliselt aktiivne!
* Ära tarvita une parandamiseks alkoholi ega rahusteid!
* Vii sisse igapäevane unerutiin: uinu ja ärka kindlal kellaajal, tee rahulikke tegevusi hämaras tund enne uinumist, järgi sama režiimi ka nädalavahetustel.
* Hoia magamistoa temperatuur madalam kui teistes tubades.
* Ära tee rasket treeningut kaks-kolm tundi enne uneaega.
* Ära lülita öösel ärgates valgusteid sisse, sest tugev valgus stimuleerib organismi tootma hormoone, mida on vaja ärkamiseks.

Allikas:
http://annestiil.ee/tervis/kasulik/19E19/#Kõik, mida sa PEAD teadma unest!

Pidev hommikune sissemagamine teeb paksuks

Jaga
Vähene aktiivsus, istuv tööviis ja hiliste õhtutundideni teleka vaatamine põhjustavad hommikusi sissemagamisi ning viivad lõppastmes ülekaalulisuseni.

Olenemata sellest, kas magad end välja möödunud õhtu väljaskäigust tekkinud pohmellist või on muutunud igahommikune ülemäära kaua tukkumine rituaaliks, on tekk otsustavalt enda pealt lükata sageli väga raske, vahendab ajakiri Men’s Health.

Chicago ülikooli uuringu kohaselt on sissemagamisel hävitav mõju trenni- ja aktiivse elu rutiinile.

Soovituslik on, et täiskasvanu teeks ühe nädala jooksul 150 minutit mõõduka intensiivsusega harjutusi, et säilitada tervislik elurütm.

Uuringu järgi on need inimesed, kes ärkavad üles hiljem ja on rohkem istuva tööviisiga, hädas püsivas treeningrutiinis olemisega.

Kui vastupandamatu mõte see ka poleks vaadata hilisõhtul veel üks episood oma lemmiksarja, küsi endalt enne «Play» nupule vajutamist, kas pidevalt uinakuteks aja võtmine ja oma homse treeningu maha magamine on ikka hea idee.

Allikas:

Astronaute ohustab vähene magamine

Jaga
USA kosmoseagentuuri NASA uuring näitas, et astronaute ohustab vähene magamine.
Teadlased kogusid magamisandmeid 64 astronaudi kohta, kes olid osalenud 26 USA komosesüstikulennus ning 21 astronaudi kohta, kes olid 13 missioonil Rahvusvahelises Kosmosejaamas (ISS), edastab Yahoo News.
Astronaudid kandsid uuringus randmel seadet, mis salvestas nende ärkveloleku ja magamise tsükleid.
Samuti pidasid astronaudid päevikut oma ergas olemise ja unisuse kohta.
Kokku uuriti  rohkem kui 4000 magamist Maal ning 4200 magamist kosmilistes tingimustes.
Tegemist on seni suurima astronautide magamisuuringuga.
Uuring tõi välja, et astronaudid kannatavad magamatuse alla, mis algab juba kolm kuud enne lendu.
Keskmiselt magasid astronaudid ööpäevas alla kuue tunni.
See käis nii süstikulendudes osalenud kui ka ISSi missioonidel osalenud astronautide kohta.
NASA reeglites on ette nähtud, et astronaut peab magama vähemalt 8,5 tundi.
Vaid 12 protsenti magamistest süstikumissioonidel ning 24 protsenti ISSil kestsid kauem kui seitse tundi.
Kui astronaudid saabusid tagasi Maale, siis  nad magasid seitse tundi või rohkem.
Protsendid olid siis 42 ja 50.
«Magamatus on kosmosemissioonidel osalejate seas üsna levinud.
Astronaudid vajavad pikemat uneaega nii treeningperioodil kui ka missioonil olles.
Magamatus toob kaasa töövõime halvenemise ning see võib  astronautide elu ohtu seada,» laususid uurijad.
Uuring paljastas, et kolm neljandikku astronautidest kasutab missioonil magamiseks unerohutablette.
Süstikumissioonidel kasutati rohkem kui pooltel juhtudel mitmekordset unerohukogust, et kasvõi natuke aega magada saada.
13 süstikumissioonist neljas võtsid meeskonnaliikmed unerohtu samaaegselt.
Unerohu selline rutiinne kasutamine teeb asjatundjatele muret, sest tekkida võivad kõrvalnähud, mis mõjutavad vaimset kohalolekut ja koordinatsiooni.
Orbitaalset kosmoselendu, kus Päike tõuseb ja loojub iga 90 minuti tagant, peetakse astronautide tervisele ja magamisrütmile kõige ebasobivamaks.
Astronautide sõnul on valgus ja valjud helid need, mis neid eelkõige  magada ei lase.
Astronautide magamisraskused ei kao isegi siis kui nad on vaiksetes ja pimedates «magamiskambrites».
Asjatundjate sõnul peitub astronautide magamatuse probleemi põhjus gravitatsiooni puudumises.
Juba mõnda aega on päevakorral Marsi missioonid ning ka Punasele planeedile lendavaid astronaute ohustavad unehäired.
Muutused elu- ja töörütmis ning õigel ajal saadud valguskogus võivad aidata vähendada magamatust ja sellest tingitud väsimust.

Allikas:
http://elu24.postimees.ee/2881865/astronaute-ohustab-vahene-magamine
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...