UNENÄGUDE SELETAJA

UNENÄGUDE SELETAJA

Magame kolmandiku oma elust, kuidas seda võimalikult meeldivalt teha?

UNENÄOD ALGUSTÄHE JÄRGI

A B E G H I J K L M N O P R S T U V Õ Ä Ö Ü

Teaduslikult tõestatud põhjused, miks naised võiksid alasti magada

Jaga
Leidub neid, kes eelistavad magamiseks ajaks oma keha katta öösärgi või pidžaamaga, ent on ka selliseid inimesi, kes magavad täiesti alasti.
Tegelikult tasuks alasti magamist proovida, kuna see mõjub nahale ja kehale hästi.
Elite Daily tõi välja viis teaduslikult tõestatud põhjust, miks võiksid just naised magada alasti.

•Unekvaliteet on parem

Ameerika unemeditsiini akadeemia on kindlaks teinud, et sügava une ajal kehatemperatuur langeb. Pidžaama või öösärk võib seda loomulikku temperatuurilangust häirida ja selle tulemusel saab häiritud ka unetsükkel.
Kui su keha ei suuda une ajal maha jahtuda, siis tõenäoliselt ei maga sa kuigi hästi.

•Intiimpiirkond saab hingata

Ekspertide hinnangul mõjub alasti magamine hästi ka naiste intiimpiirkonnale.
Kuna tupes olevat «kliimat» võib võrrelda vihmametsaga, võivad seal hakata vohama seenhaigused ja bakterid.
Magades ilma aluspesuta ja pidžaamata saab tupp hingata ning püsib kuiva ja tervena.

•See tekitab seksikama tunde

Alasti magamine on väga seksikas.
Kallimaga koos alasti magades on ääretult mõnus hommikul ärgates veidike linade vahel mürada. Ainuüksi alasti ärkamine tekitab seksika tunde.
Pealegi näitab alasti magamine, et sa oled enesekindel ja julge.
Ja miski ei tee naist ilusamaks kui enesekindlus.

•Vööümbermõõt võib kahaneda

Uuringud on näidanud, et alasti magades võib väheneda vööümbermõõt ja kolesterooli tase.
Kuna keha jahtub öösel maha, suureneb kasvuhormoonide tootmine ja väheneb kortisooli tase – see soodustab tervisliku unemustri kujunemist.
Ideaalne ööuni koosneb kahest tsüklist: esimese tsükli ajal harjub keha madalama kortisooli tasemega ja teise tsükli ajal üritab keha seda taset tõsta ning valmistada sind ette järgnevaks päevaks.
Kui miski häirib su und, toodab keha tavapärasest rohkem kortisooli ja see võib mõjutada söögiisu päeva ajal.

•Sa ei pea end hommikul pesema

Üks ebameeldivamaid asju on hommikune dušš, mis äratab keha järsult üles.
Aga kui sa magad alasti, ei pea sa hommikul pesema minema, kuna keha on öösel suutnud hoida end jahedana ning sa pole liigselt higistanud.
Sellest tulenevalt võivad ka su juuksed hommikul ilusamad olla, kuna peanahk pole kuumuse tõttu üleliigset rasu tootnud.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/3110411/teaduslikult-toestatud-pohjused-miks-naised-voiksid-alasti-magada

Seitse nippi, kuidas pärast öist ärkamist kiiresti taas unne suikuda

Jaga
Kas sul on ka nii, et ärkad vahel keset ööd üles ega jää kuidagi uuesti magama?
Siin on seitse nippi, kuidas vähem kui kümne minutiga taas unenägudemaale sõuda.

1. Ära süüta rohkem tulesid kui hädapärast vaja

Kui sul on tarvis tualetti minna, ära süüta kõiki tulesid, mis tee peale jäävad.
Valgus annab su kehale signaali, et on aeg ärgata ja tegutsema hakata.

2. Loe raamatut, et silmi väsitada

Hoia öökapil mõnda igavat raamatut, mis sind tõesti ainult väsitab.
Pooleliolev põnev krimka peida õhtul enne magamaminekut teiste raamatute taha ära.


3. Mõtle ise, ära guugelda

Elektroonilised seadmed hoia heaga endast kaugel, need ainult ergutavad sind.
Kujunda endale mõni mõtteharjutus — näiteks mõtle samm sammu haaval läbi mingi asja valmistamise protsess või loetle näiteks mõttes linnu, kus oled elu jooksul reisimas käinud.

4. Lama selili

Või kui sulle see üldse ei sobi, siis külili või kõhuli — nii nagu mugavam on.
Peaasi, et sa pidevalt asendit ei muudaks, see äratab keha üles.

5. Ära söö

Sa võid arvata, et üks korralik võileib paneb su tagasi magama, aga see ei ole tõsi.
Öösel söömine võib halvasti mõjuda lausa pikemas plaanis: sa ei söö öösel enam sellepärast, et uuesti magama jääda, vaid sa ärkad üles sellepärast, et su keha nõuab oma harjumuspärast öist snäkki.


6. Lõdvesta teadlikult oma keha

Alusta varbaotstest ja liigu tasapisi ülespoole.
Hinga rahulikult ja “tööta” niimoodi kogu oma keha läbi — kui sa muidugi enne juba magama ei jää, kui lõpule jõuad.

7. Ära maga “tagantjärele”

See, et sa öösel vähe magasid, ei tähenda, et järgmisel päeval tuleb lõunauinak teha.
Muidu võib juhtuda, et satud oma öise unetuse ja päevaste uinakutega tsüklisse.

Allikas:

Levinud unenäod ja nende tähendused

Jaga
Kas oled kunagi ehmatusega üles ärganud, kuna oled unes näinud hiiglaslikke ämblikke?
Või oled näinud unes seda, et suudad lennata?
Iga inimene on omapäraseid ja vahel ka veidraid unenägusid näinud ning mõelnud, mida üks või teine unenägu võiks tähendada.
YourTango pani kirja enam levinud unenägude tähendused.
1. Nägid unes, et petsid oma partnerit või tema pettis sind
Tähendus: ära muretse, see unenägu ei viita sellele, et partner on sind päriselus petnud.
Miski on teie suhtes muutunud «viiendaks rattaks», selleks võib olla töö, lapsed, hobi või midagi muud.
2. Nägid unes, et jäid pimedaks
Tähendus: kas oled üritanud mõnda probleemi oma elu vältida?
Võib-olla oleks aeg silmad avada ja muredele vastu astuda.
3. Nägid unes, et olid klassiruumis
Tähendus: klassiruumis olemine võib viidata sellele, et sul oleks paras aeg saada üks korralik õppetund mõne probleemi või mure osas.
Kui näed uned, et hilined koolitundi, võib see tähendada, et kardad olulisest võimalusest ilma jääda.
4. Nägid unes, et olid arsti juures
Tähendus: mitte kellelegi ei meeldi arsti juures käia, ei unes ega ilmsi.
Aga sellel unenäol võib olla oluline tähendus.
Võib-olla viitab see sellele, et sul oleks aeg end vaimselt või füüsiliselt veidike parandada.
5. Nägid unes, et lendasid
Tähendus: paljud inimesed on seda unes näinud, aga mida see tähendab?
Lendamisel on positiivne tähendus: see näitab, et oled oma kaaslastest kõrgemale tõusnud.
Võib-olla said hiljuti ametikõrgendust või oled tõeliselt imelises armusuhtes - sellised asjad võivad tekitada tunde, et lendad.
6. Nägid unes tõeliselt suurt ämblikku
Tähendus: ka ämblike unes nägemine on üsna tavaline ja võib sageli ootamatult üles äratada. Ämblikud koovad valede «võrku» ja see võib tähendada, et keegi pole sinuga päris aus olnud.
7. Nägid unes, et olid rase
Tähendus: ära kiirusta apteeki rasedustesti järgi! Raseduse unes nägemine võib tähendada, et sa «sünnitad» oma ellu midagi uut ja huvitavat - midagi, mis vajab palju armastust, tähelepanu ja pühendumist.
8. Nägid unes, et olid avalikus kohas alasti
Tähendus: teiste ees alastiolek tähendab, et sa pole millekski valmis - olgu selleks oluline ettekanne, keeruline ülesanne või töövestlus.
Võta seda unenägu kui vihjet, et peaksid end kokku võtma ja ette valmistama.
9. Nägid unes, et üritasid kedagi tappa
Tähendus: ära muretse, see unenägu ei tähenda, et sul oleks alateadlikult sünged mõtted.
See unenägu tähendab seda, et sa pead oma elus mingi mürgise asja lõpetama.
10. Nägid unes, et abiellusid
Tähendus: abielu sümboliseerib kõige kõrgemat liitu.
Pulmade unes nägemine võib tähendada, et sa pead oma elus olulise sammu astuma pühendumise suunas - kuigi see ei pruugi tähendada, et sa pühendud teisele inimesele.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/3101005/levinud-unenaod-ja-nende-tahendused

Kuulsate inimeste uneharjumused

Jaga
Ehkki alati on rõhutatud, et hea tervise ja edukuse aluseks on regulaarne ja kvaliteetne, soovitatavalt kaheksatunnine uni, ei ole sugugi mitte kõik maailma kuulsused magamiseks kuigi palju aega pühendanud.
Serbia päritolu, Ameerikas töötanud leiutaja ning elektri- ja mehaanikainsener Nikola Tesla pühendas ööpäevas puhkamisele viis tundi, mille jooksul magas aga vaid kaks tundi, kirjutab sciencealert.com.
Raamatu «Prodigal Genius: The Life of Nikola Tesla» autor John J. O'Neil on öelnud, et Tesla magamisharjumused olid väga kehvad ja seda juba poisikesest peale.
Täiskasvanueas läks olukord üsna tõsiseks.
Ülikoolist võeti ühendust tema isaga ning hoiatati, et noormehe töö- ja magamisharjumused tapavad ta.
Hiljem sai temast hasartmängusõltlane, ta kukkus koolist välja ja kannatas närvivapustuse all.
Ameerika leiutaja, teadlane ja ärimees Thomas Edison ning Itaalia maalikunstnik Leonardo da Vinci elasid mõlemad Juppuni (inglise keeles polyphasic sleep) unedistsipliini järgi, mille puhul magatakse 20-30-minutiliste juppidena. Kokku magatakse kõigest kuni viis tundi ööpäevas.
Suurbritannia poliitik Winston Churchill
Churchill magas ööpäevas kokku seitse tundi (kella kolmest öösel kella kaheksani hommikul ning õhtupoolikul kell 16.30-18.30).
Uinakud olid tema jaoks väga olulised.
Ta uskus, et need on tema edu aluseks.
Serbia päritolu leiutaja Nikola Tesla
Tesla magas ööpäevas kokku vaid kaks tundi (südaööst kella kaheni öösel). 25-aastaselt kannatas ta vähese magamise tõttu närvivapustuse all.
Ameerika leiutaja Thomas Edison
Edison pidas magamist ajaraiskamiseks ning püüdis seda teha nii vähe kui võimalik.
Ööpäevas magas ta kolm tundi, kokku kuus pooletunnist uinakut.
Itaalia maalikunstnik Leonardo da Vinci
Leonardo da Vinci magas ööpäevas kokku vaid kaks tundi.
Kuulus maalikunstnik järgis Juppuni unedistsipliini veelgi ekstreemsemalt kui Edison, tehes 20-minutilisi uinakuid iga nelja tunni tagant.
Austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozart
Kuulus helilooja magas ööpäevas kokku viis tundi.
Ta töötas kella üheni öösel, magas viis tundi ja jätkas kella kuuest hommikul tööd.
Suurbritannia ettevõtja Richard Branson
Branson ei maga ööpäevas rohkem kui kuus tundi.
Ta ärkab igal hommikul kell 5.45, teeb trenni ja veedab aega oma perega.
Austria psühhiaater Sigmund Freud
Freud magas ööpäevas kuus tundi (kella ühest öösel kuni seitsmeni hommikul).
Ta tarvitas ka kokaiini ning suitsetas ohtralt.
Tema elustiil päädis vähi tekkega.
Vähi väljalõikamiseks tehti kokku 33 operatsiooni.
USA president Barack Obama
President Obama magab ööpäevas kokku kuus tundi (kella ühest öösel kuni seitsmeni hommikul). President ei maga pikalt, kuid ta peab unetunde väga oluliseks.
Valge Maja töötajad peavad pidevalt kaaluma, millised kriisid on piisavalt olulised, et president varem üles ajada.
Prantsuse filosoof Voltaire (kodanikunimi François-Marie Arouet)
Voltaire magas ööpäevas kokku vaid neli tundi (südaööst kella neljani hommikul).
Voltaire oli (nii nagu ka prantsuse kirjanik Balzac) väga suur kohvijooja.
Ameerika ärimees Donald Trump
Tuntud ärimees ja miljardär magab ööpäevas kokku vaid kolm tundi.
Ta ei mõista, kuidas saab keegi konkureerida kellegagi, kes temast vähem magab.
Suurbritannia poliitik, kunagine peaminister Margaret Thatcher
Thatcher magas ööpäevas neli tundi (kella ühest öösel kuni viieni hommikul).
Ameerika poliitik, teadlane ja leiutaja Benjamin Franklin
Franklin magas ööpäevas kokku kuus tundi (kella kümnest õhtul kella neljani hommikul).
Ta toetas igati vara ärkamist.
Temalt pärineb ka kuulus ütlemine, et vara magama minek ja vara ärkamine teeb mehe terveks, rikkaks ja targaks.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/3100585/kuulsate-inimeste-uneharjumused

UNENÄGUDE SELETAJA

Jaga

Õudusunenäod võivad olla Parkinsoni tõve esimeseks märgiks

Tegevused, mis mõjutavad une kvaliteeti

Jaga
Inimese une kvaliteeti võivad langetada paljud harjumuseks saanud õhtused tegevused.
Öise une kvaliteet mõjutab tugevalt järgmist päeva.
Paljud aga ei tea, kuidas magamiseelne käitumine võib muuta nende und, kirjutab Huffington Post.
Õhtune tee-ja kohvijoomine
Kofeiin püsib inimese kehas rohkem kui kuus tundi.
Seega juues tassi kohvi või ka teatud sorti teed kell 16, on kell 22 meie kehas endiselt kofeiini.
Liiga soe magamistuba
Keha temperatuur magades langeb.
REM une faasis, mis tekib umbes poolteist tundi pärast uinumist, langeb ja tõuseb kehatemperatuur pidevalt.
Kuna see faas võib sarnaneda ka ärkvelolekule, siis on suur võimalus, et liiga soe ruum äratab inimese üles.
Seega on kasulik enne magamaminekut tube õhutada ja vaadata üle toas olev temperatuur.
Alkoholi joomine
Kuigi alkoholi joomine teeb inimese uimaseks, ei tähenda see, et alkohol mõjub hästi ka unele.
Pärast esimest sügavama une faasi muutub inimene alkoholi tõttu hoopis rahutumaks ning võib tihti üles ärgata.
Palju kunstvalgust
Elektripirni leiutamine on kahtlemata üks tähtsamaid leide meie ajaloos, kuid siiski mõjutab see endiselt inimeste und.
Keha ei ole harjunud sellega, et pärast päikese loojumist on ümbruskonnas veel valgust, mille tulemusel väheneb melatoniini tootmine enne magamajäämist.
Melatoniin on hormoon, mis reguleerib inimeste bioloogilist ööpäevarütmi.
Seega soovitatakse õhtul kasutada pigem hämaramat valgust, ruloosid või magamiseks mõeldud silmaklappe.
Päevane uinak
Kuigi päevane uinak, eriti nädalavahetustel, on väga soovitatav, siis ei tohiks see kesta rohkem kui 20 kuni 90 minutit.
Öine telefoni vaatamine
Telefoni valguse tõttu väheneb taaskord meie ajus melatoniini tootmine.
Lisaks sellele võivad liiga vara meie kehasse vabaneda dopamiin ja kortisool – hormoonid mis äratavad hommikuti meie keha.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/3098461/tegevused-mis-mojutavad-une-kvaliteeti

Kuus moodust, kuidas riskid liiga kaua magades oma tervisega

Jaga
Paljud inimesed näevad vaeva sellega, et hädavajalik unevajaduski ära katta, mistõttu räägitakse palju unepuuduse ohtudest tervisele.
Samal ajal ei tohiks mööda vaadata faktist, et ka pidevalt liiga kaua magamine ei mõju tervisele enam hästi.
Inimeste täpne unevajadus on väga individuaalne, kuid enamik täiskasvanutest vajab öösel umbes 7-9 tundi und, et tunda end hästi ja olla päeva ajal tegus, kirjutab Huffington post.
Kui magad öösiti regulaarselt rohkem kui üheksa tundi, võib see olla märk varjatud tervisehädast, kuid see võib ka omakorda kergitada mitmeid terviseriske.
Liiga kaua magamine võib tõsta depressiooniriski. 
2014. aastal leiti täiskasvanud kaksikuid uurides, et pikemalt magades tõuseb inimese depressioonisümptomite esilekerkimise risk.
Neil, kelle ööuni jäi 7-9 tunni sisse, oli depressioonisümptomite päritavus 27 protsenti, kuid neil, kes magasid 9 tundi või rohkem, oli depressioonisümptomite päritavus 49 protsenti.
See võib kahjustada aju. 
2012. aastal avaldati kuus aastat kestnud uuringu tulemused, mis näitasid, et ajufunktsioon kehvenes neil eakatel naistel, kes magasid kas liiga palju või liiga vähe.
Selle aja jooksul vananes nende naiste aju nii palju kiiremini, mis on võrreldav kahe aasta jagu vananemisega.
Selle võttu võib olla raskem rasestuda. 
2013. aastal analüüsisid Korea teadlased uneharjumusi 650 naisel, kes läbisid kehavälise viljastamise. Leiti, et kõige paremini jäid rasedaks need naised, kes magasid öösel 7-8 tundi ja kõige raskemini rasestusid need, kes magasid öösel 9-11 tundi.
Siiski tuleb tõdeda, et see leid ei ole väga kindel tõestus, et liigmagamine rasestust takistaks, sest nagu uuringu juht doktor Evan Rosenbluth toona selgitas, on viljatusega seotud väga palju erinevaid tegureid, mida on raske kontrollida.
Liiga kaua magamine võib suurendada diabeediriski. 
Kanadas tehtud väikese uuringuga leiti, et inimestel, kes magasid öösel rohkem kui 8 tundi, oli järgneva kuueaastase perioodi jooksul kaks korda suurem risk glükoositaluvuse häireks või haigestumiseks teise tüübi diabeeti kui neil, kes magasid 7-8 tundi.
Seda isegi kontrollitud kehamassiindeksi puhul.
See võib põhjustada kaalutõusu.
Samad uurijad jälgisid ka kohalike elanike kehakaalu kuueaastase perioodi jooksul ning leidsid lisaks, et kõige rohkem võtsid kaalus juurde need, kes magasid kas liiga vähe või liiga palju.
Uuringu jooksul võtsid 25 protsenti suurema tõenäosusega viis kilo juurde need, kes magasid öösel 9-10 tundi.
Kusjuures seda isegi siis, kui nad jälgisid oma toitumist ja olid füüsiliselt aktiivsed.
Liigne uni võib kahjustada südant. 
2012. aastal tutvustati Ameerika Kardioloogiakolledži kohtumisel uuringut, millega tõestati, et igaöise 8-9-tunnise unega kaasneb suurenenud südamehaiguste risk.
Teadlased analüüsisid üle 3000 patsiendi andmeid ja leidsid, et pikalt magajatel on ka kaks korda suurem risk haigestuda angiini ja 1,1 korda suurem risk haigestuda südame isheemiatõppe.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/3094981/kuus-moodust-kuidas-riskid-liiga-kaua-magades-oma-tervisega

Mida näitab magamisasend iseloomu kohta?

Jaga
Austraalia psühholoogid on sidunud teatud magamisasendid inimeste iseloomujoontega.

Spetsialistide sõnul avaldub inimene uneajal alateadlikul tasandil, vahendas geniusbeauty.com Psichet.

Eelnevalt tunti vaid nelja põhilist asendit:

•looteasend (harjumus külili lamades kägarasse tõmmata) väljendab turvalisuse vajadust;
•väljasirutatud asend (lebades kõhuli, samas käed ülespoole sirutatud ja jalad sirgelt), mille üldjuhul valivad kuulekad, täpsed ja keskendunud inimesed;
•kuninglik asend (selili, käed kukla taga) väljendab suurt enesekindlust;
•poolik looteasend (lamamine külili, veidi painutatud jalgadega), mis tavaliselt valitakse tundliku ja tasakaaluka loomusega inimeste poolt.
Nüüdseks on psühholoogid loendit täiendanud:

•meistriasend (kõhulilamang, tasapisi voodi keskele nihkudes, patja kõhu alla tõmmates) viitab vastutustundlikule ja idealistlikule isikule, heale armukesele ja tugevale professionaalile, kes järjekindlalt karjääriredelil ülespoole pürgib;
•tuge otsiva asendi (kerasse tõmmanud nagu kass) valib enamasti ebakindel inimene, kes vajab jõulist partnerit, kaitsjat - selline on hea mees, kuid halb isa, pole karjerist;
•tasakaalukas asend (lamades külili, käed ümber padja või partneri) näitab mõistlikku ja tasast isikut, kes teab täpselt, mida elult tahab - hea pereinimene, õrn armastaja ja hea juht tööl;
•«universumi keskpunkti» asend (külililamang, partnerile võimalikult lähedal ja näod vastamisi) viitab armutule isikule, kes hindab aga kodu mugavusi ja abikaasat - pole armukade, petab kergesti, isekas armatseja, kuid mitte karjerist;
•kompromissitu asend (lamab selili ja risti üle voodi) – tavaliselt ühele partnerile pühendunud, suurepärane pereinimene, kuid diktaatorlik ja kompromissitu, tööga püüab seda tüüpi isik enamasti peamiselt majanduslikku heaolu tagada.

Allikas:
http://naine.postimees.ee/?id=359928

5 asja, mida sa saad öösel teha, et kaalu alandada!

Jaga
Mitte üksi päevased tegevused ei alanda kaalu, vaid ka need, mida sa teed öösel või siis vahetult enne voodisse minekut.

Kevad on tulekul ning ilmselt soovivad paljud talvega kogunenud kilodest lahti saada.
Et kaalukaotust kiirendada, tuleks lisaks päevastele harjumustele, muuta ka oma öiseid harjumusi, kirjutab Women's Health Magazine.

Näiteks kiirendavad kaalukaotust:

1. Õine trenn.
Kui teed vahetult enne magama minekut trenni, siis magad paremini ning see omakorda mõjub hästi meie figuurile.

2. Kui pakid õhtul oma järgmise päeva lõunasöögi kaasa.
Nii võid kindel olla, et valid midagi tervislikku.
Söögikohtades pakutavad lõunad on tihti väga kaloririkkad.

3. Õhtune vee joomine.
Vett võiks juua tund enne magama minekut.

4. Pime tuba.
Väidetavalt põletab inimene pimedas toas magades oluliselt rohkem kaloreid kui valges toas.

5. Kui keerad enne voodisse suundumist kütet madalamaks.
Külmas toas magades kaotab inmene rohkem kaloreid kui soojas.

Allikas:
http://www.naisele.ee/659996/5-asja-mida-sa-saad-oosel-teha-et-kaalu-alandada

6 põhjust, miks alasti magada

Jaga

Alasti magamine pole mitte ainult tapvalt seksikas, vaid ka kasulik. Siin on 6 põhjust, miks pidžaama kappi jätta.

Sinu “kallike” saab õhku
Raamatu “The Sex Drive Solution for Women” autor Jennifer Landa ütleb, et alasti magamine on su vagiinale kasulik. Miks?
Sest liiga soe keskkond võib põhjustada bakterite vohamist.
Hea viis selle ennetamiskes on tuulutamine.

Sa magad paremini
Jahedam keskkond on unele parem, ütleb doktor Lisa Shives.
“Sinu kehatemperatuur langeb magades, mis on loomulik.
Paks pidžaama ja tekk võivad seda protsessi segada.”
Alasti magamine aitab su kehal hoida õiget temperatuuri.

Sa näed kuumem välja
Raamatu “The Hormone Diet” autor Natasha Turner ütleb, et liiga soe keskkond segab melatoniini ning vananemisvastaste hormoonide tootmist.
“Kehatemperatuuri langedes saavad kasvuhormoonid oma maagiat teha, hoides su naha ja juuste tervist.”

See vähendab stressi
Alasti magamine aitab sul nautida rahulikumat und, mis tähendab, et stressihormooni tase langeb ning sinu energia- ning näljatase on balansis.

Sa tunned end enesekindlamana
“Jaheda õhu ja linade tunnetamine iga keharakuga võib olla väga seksikas.
Seksikus omakorda suurendab enesekindlust,” märgib Landa.

Sa naudid paremat seksi
Landa ütleb, et alasti magamine on suhtele hea, kuna sinu ja tema naha omavaheline keemia suurendab heaolutunnet.
“Alasti magamine suurendab seksimise tõenäosust ning seksikad suhted on õnnelikud suhted,” ütleb ta. “Tunned end rohkem lõõgastununa ning oled seksiks altim ehk suurendad orgasmi tõenäosust.”
Win-win olukord, või mis?

Allikas:
http://www.cosmopolitan.ee/2013/01/6-pohjust-miks-alasti-magada/

Unenäod on võti teie hinge

Jaga

Sümbolite, arhetüüpide ja metafooride poolest rikkad unenäod on väärtuslik hinge ravimise instrument ning kui neid regulaarselt interpreteerida ning mõista, siis suudavad need näidata meile teed kõrgemasse teadvusse, tervendada meie suhteid ning täita senisest paremini meie elueesmärki. Unenäod on mõjuvõimas instrument, mis aitab meil lahendada igapäevased probleeme, kuna nad annavad meile ideid ja lahendusi ning võimaldavad neist arusaamist.

Unenäod võivad olla meie eluteel väga kasulikud, kuna need hõlmavad meie elu füüsilisi, emotsionaalseid ja vaimseid aspekte. Nende ulatus ja sügavus on mõõtmatud.

On oluline pidada meeles, et iga unenägu, kuitahes rumal või tähtsusetu see ka ei tundu, on tulvil informatsiooni. Unenäod on ootel, kuni te olete valmis neist õppust võtma. Unenägude eesmärk on teid aidata, mitte hirmutada. Nende kaudu väljendab end teie alateadvus, et teid armastava käega suunata.

Õppige mõistma oma unenägude keelt

Unenäod on väga personaalsed. Mingi sümboli tähendus ühe inimese jaoks võib olla hoopis erinev teise jaoks. Näiteks, naisel on koer, keda ta siiralt armastab. Kui koer ilmub talle unenägudes, siis ta teab, et ta tahab öelda naisele midagi, millel on seos tema haavatava, süütu ja lapseliku küljega.

Samas võib koer tähendada teie jaoks midagi sootuks erinevat. Kui te eelistate koertele kasse või teil on olnud koertega negatiivseid kokkupuuteid, tekitab unenäos esinev koer teis ilmselt ebamugava tunde või põhjustab koguni hirmu. Palju oleneb sellest, mida te mingi konkreetse sümboliga seostate. Seega tuleks olla ettevaatlik unenägude seletamise raamatute kasutamisel, et oma unenägusid mõista.

Unenägude kasutamine oma hinge mõistmiseks on protsess. Selleks et kasutada unenägusid kui isiklikku psühhoterapeuti (ja miks ka mitte, kuna see hoiab kõvasti raha kokku), peate olema valmis olema kannatlik ja õppima neid tundma otsekui armastatud last või lemmiklooma. Unenägude analüüs on naiselik tegevus, mis eeldab aega ja valmisolekut süüvida sügavale oma hinge. Raamatus “Season of Changes, Ways of Response” on kirjutatud: “Kõige parem raamat uurimiseks on teie enda oma, mille teie hing on kirjutanud aega ja ruumi – teie unenägudesse”

Kaks olulist küsimust, mida unenägudega töötamise ajal silmas tuleks pidada, on:

1. Millega ma praegu tegelen või mis mind mõjutab, et mu unenäod püüavad mulle midagi näidata? (Unenägudel on kalduvus peegeldada teie elu ja selle hetkeseisu. Seega on nende mõistmise võtmeks eelnenud päeva mõtted ja tunded.)

2. Mida ma pean oma unenägudest teadma, et ma saaksin astuda järgmise sammu isikliku ja hingelise kasvu teel? (Unenäod aitavad teid igal elualal, kaasa arvatud seal, kuhu te olete püstitanud kaitsebarjäärid ja mida te näha ei taha. Sellised asjad on sõltuvus, enesehävituslik käitumine, lahendamata suhted ja lapsepõlve probleemid, mitterahuldav karjäär jne.)

Sandra Thompson nimetas oma raamatus “Cloud Nine” järgmisi kõige levinumaid unenäoteemastid:
1. Eksami tegemine
2. Lennukist, rongist või muust liiklusvahendist maha jäämine
3. Seksuaalsed kogemused
4. Tagaajamine (keegi või miski ajab teid taga)
5. Raha leidmine
6. Kukkumine
7. Lendamine
8. Avalikus kohas alasti olemine
9. Välja kukkuvad hambad/katkised hambad
10. Unenäo tegelaskujud muutuvad millekski muuks

Unenägude meenutamine
Paljud inimesed on huvitatud oma unenägude mõistmisest ja kasutamisest, aga ei suuda neid meenutada. Valmisolek on unenäo meenutamise võti. Mõnikord on meil kiusatus arvata, et me ei näinudki und, ometi näeb igaüks meist igal öösel keskmiselt neli-viis unenägu (olenevalt sellest, mida me enne uinumist seedisime, kuna alkohol, ravimid ja tugev kõhutäis takistavad unenägusid). Mõned sammud, mis te unenägude kui tööriistade kasutamiseks astuda võite, on alljärgnevad:

A. Seadke endale veel enne uinumist eesmärgiks unenägu mäletada.

B. Hoidke voodi kõrval märkmikku (või diktofoni).

C. Paluge oma sisemiselt kõrgemalt minalt abi unenägude mäletamiseks ja nende kasutamiseks.

D. Lubage mistahes asjadel, mis teil käsil on, või vastustel, mida te otsite, tungida magamise ajal oma teadvusse. Moodustage küsimus ja esitage seda uinudes ikka ja jälle. Kui te otsite lahendust probleemile, piirduge lihtsa küsimusega, kusjuures üks küsimus korraga annab parima tulemuse. Eeldage, et ööuni annab teile vastuse.

E. Keskenduge vahetult pärast ärkamist mistahes unenägudele, mis te öösel nägite, ja/või kõige viimasele unenäole. Ärge laske oma meeltel eelseisva päeva sündmustele hälbida! See pärsib teie võimet unenägusid meenutada.

F. Salvestage oma unenäod nii kiiresti, kui võimalik, kasvõi keset ööd. Vältige eredat valgust ja tugevaid helisid. Salvestage iga unenäo detail. Sageli saavad just need mõttekimbud ülejäänud unenäo meenutamise katalüsaatoriks.

G. Keskenduge unenäo salvestamisel sümbolitele ja tunnetele.

H. Meenutage järjekindlalt oma unenägusid ja õppige “unenägude keelt” tundma mitme kuu vältel. Seda tehes on unenägusid kergem meenutada ja mõista.

Unenägude mõistmine
A. Keskenduge kõigepealt tunnetele, seejärel sümbolitele.

B. Ärge selekteerige unenägusid – kõik unenäod on tähtsad ning neil on teile palju öelda. Nende eesmärk ei ole mitte teid hirmutada, vaid nad suunavad armastusega teie alateadvust õppima teid arendama ja haavu parandama.

C. Unenäod esinevad mudelite ja teemadena. Katsuge unenäo talletamisel leida selle teema.

D. Pange tähele unenägude tegelaskujusid, küsides eneselt, millist teie iseloomu aspekti üks või teine tegelaskuju esindab. Pidage meeles, et enamus inimesi teie unenägudes on teie iseloomu erinevad küljed.

E. Unenäod surnud inimestest tähendavad, et: 1) nad püüavad läbi une teiega ühendust võtta, 2) nad esindavad seda külge teis, mis on “surnud”, 3) nad esindavad midagi teie minevikust (kui nad olid veel elus), mis vajab heastamist.

F. Korduvate sümbolite ja teemadega unenäod on väga TÄHTSAD! Pöörake erilist tähelepanu oma tunnetele korduvate unenäoteemade ja sümbolite ajal.

G. Unenäod esinevad öö jooksul järjekorras ning “ehitavad” end üksteise peale. Milline oli unenägude järjekord?

H. Esimese unenäo esimene stseen paneb sageli paika kogu unenäo tegevustiku. Milline see stseen oli? Kes selles oli? Kus teie olite? Mida te tegite?

I. Unenäo viimane stseen näitab, kuhu ja kuidas unenäo energia pöördub ja mis suunas asjad liiguvad. Mis juhtub viimases stseenis ja mis tunne teil on?

J. Otsige unenäosümbolitest otseseid tähendusi. Pöörake erilist tähelepanu oma füüsilise keha käitumisele unenäo ajal, kuna see võib teid haiguse eest hoiatada. Autod kujutavad tavaliselt meie kehasid.

K. Pidage meeles, et unenägude funktsioon on teid aidata, mitte hirmutada. Mistahes pinnale kerkiv hirm võib olla selline, millega te ärkveloleku ajal silmitsi olla ei söanda. Luupainajad tekivad siis, kui me keeldume vaatamast näkku oma hirmudele või lahendamata probleemidele.

L. Unenäod räägivad teile TÕDE mingi konkreetse olukorra kohta teie elus, isegi kui te olete endale kaitsemüüri ümber ehitanud. Kui teie teadlik ja alateadlik mina on konfliktis, jääb alateadlik mina alati peale.

Just aususe poolest on unenäod võimsad ning neil on tervendav võime. Nad on hindamatu kanal oma hingega ühenduse võtmiseks. Unenägude abil oleme võimelised looma sügavad sidemed oma tõelise mina ja teistega.
Ilusaid unenägusid!

Allikas:
http://naistekas.delfi.ee/horoskoop/horoskoop/article.php?id=2459586

Mida tähendavad unenäod?

Jaga

Unenäod on kui tee mingisse kummalisse maailma, kus toimuv tundub sageli tõesem kui elu ise.
Mõnikord on hea kergendusega ärgata, teades, et see kõik oli vaid uni, teinekord tahaks aga, et see unenägu iial ei lõppeks.
Küllap oled tihti mõelnud ka selle üle, kas nähtul mingi mõte, hoiatus või ettekuulutus sees võis olla.
Loe, millist tähendust omistatakse kaheksale tüüpilisele unenäole, mida meist vaat et igaüks näinud on.

1. unenägu

Sind aetakse taga, kuid sa ei suuda paigast liikuda

2. unenägu
Istud tualetis kõigi silme all või kõnnid alasti inimeste keskel

3. unenägu

Näed unes oma kadunud ema või mõnda teist surnud inimest

4. unenägu

Näed unes armuseiklust või romantilist kohtamist ning ärkad erutatult

5. unenägu

Näed unes õnnetut armastust ja ärkad omaenda nutu peale

6. unenägu

Saad töö juures ülemuselt peapesu
7. unenägu

Kolid tagasi kohta, kus oled varem elanud — näiteks lapsepõlvekoju

8. unenägu

Sinu laps saab õnnetuse läbi surma

Allikas:
http://naistekas.delfi.ee/horoskoop/salateadus/mida-tahendavad-unenaod.d?id=17952316

Unenägude seletajad

Jaga
Missuguseid unenägusid ja millisel määral tasub pidada tähendusrikkaiks, millistest otsida hoiatust või õpetavat iva, mida meile alateadvuse kaudu tahetakse edastada?
Sajandi algul Euroopas väga levinud meediumi, miss Hasse unenägudeseletaja väidab, et kõige tähtsamad on unenäod, mida nähakse ööl vastu laupäeva.
Ei maksa aga erilist tähendust otsida igale unenäole, mida nähakse — oluline info on varjul ainult nendes, mis korduvad, ja mitte kaks, vaid koguni kolm korda.

Unenäod lähevad täide lähema üheksa kuu jooksul, kusjuures maksimaalselt pikalt tuleb oodata nende unede täideminekut, mis on nähtud õhtul kella kaheksast südaööni.
Sealt edasi kuni kella kolmeni öösel nähtud unenäod täituvad lähema kolme kuu jooksul, vastu hommikut nähtud aga lähemate päevade jooksul.

Unenägude täidemineku tõenäosuse üldse määrab aga see, missugusel Kuu-kuu päeval (NB! Päev algab teatavasti kell 0.00 öösel) on unenägu nähtud.
Kuu-kuu aga algab Kuu loomise päevast, noorkuupäevast.
Vastavalt Kuu-kuu kalendrile on unenägude tähendus ja täideminekulootus järgmine:

1. Mistahes hea tähendusega unenäod, ja lähevad täpselt täide.
2. Tühjad unenäod, mis midagi ei tähenda.
3. Olmelise lähendusega, lähevad kiiresti täide.
4. Unenäod, mis lähevad täide nii pika aja pärast, et võid nad juba unustanud olla.

Kui nad on väga eriskummalise ja keeruka sisuga, siis kirjuta üles!
5. Väga head unenäod.

Kui nad ka täide ei lähe, tähendavad igal juhul head enesetunnet.
6. Kindlasti täituvad, aga alles mõne kuu pärast.
7. Unenäod, mis tähendavad õnne, aga ainult siis, kui sa neid kellelegi ümber ei jutusta.
8. Unenäod, mis viitavad sellele, et mõni su konkreetsetest soovidest täitub juba kõige lähemal ajal.
9. Unenäod, mis tõotavad ametialast edu või kasulike äritehingute sõlmimist.

Otsi neist vihjet, kuidas käituda inimestega, kellest midagi niisugust võiks sõltuda.
10. Lähevad kiiresti täide, aga tõotavad ebameeldivusi.
11. See unenägu läheb täide tänasest lugedes 11 päeva pärast ja tähendab igal juhul midagi rõõmustavat.
12. Tähendavad head ja lähevad varsti täide.
13. Halb unenägu tähendab tüli, rahakaotust vms.
14. See unenägu võib täide minna juba täna õhtul ja toob midagi head.
15. Sama, mis eelmine.
16. Nendel unenägudel pole mingit tähtsust.
17. Saad täiesti ootamatult suure rahasumma juba järgmise 20 päeva jooksul.
18. Viide sellele, et lähema poole aasta jooksul võid vahetada töö- või elukohta, asjad lähevad paremuse poole.
19. Oota perekonnatüli.
20. Unenägu tähendab mingit meeldivat kohtumist lähiajal, läheb kindlasti täide.
21. Kirjuta üles — see unenägu läheb täide kõige kaugemas tulevikus, aga tähendab lausa rikkakssaamist.
22. Hoiatus — tuleb ebameeldivusi, kui oled oma kohustuste suhtes liiga ükskõikne ja lähedaste vastu üleolev.
23. Tähtsusetud unenäod, millest ei maksa tähendamissõna otsida.
24. Varsti saab sulle osaks mingi suur rõõm.
25. Unenäod, mis tähendavad valetamist ja reetmist.
26. Sulle ennustatakse naudinguid juba lähiajal.
27. Mõttetud ja tühjad unenäod — neile ei maksa tähendust otsida.
28. On oodata mingeid raskusi lähema 30 päeva jooksul.
29. Unusta ära — need on tähtsusetud unenäod!
30. See unenägu läheb täide pika aja pärast ja tõotab midagi erakordset.
31. Kahe nädala pärast suur võit armuasjades.

NB! Soovitatavalt kõige paremate tulemuste saavutamiseks on vaja ise oma unenäod üles kirjutada ja jälgida vastavalt kuufaasile, kui kiiresti unenägu täitub ja kas üldse täitub (sest tegu võib olla ka lihtsalt informatiivse või argiunega) ning vastavalt sellele koostada oma isiklik unenägude täitumise tabel.

Allikas:
http://sites.google.com/site/tarkaja/kuidas-unenod-tide-lhevad

Millest räägivad sinu seksiunenäod?

Jaga
Kui mõned seksikad unenäod võivad olla tõeliselt meelierutavad (a’la sina ja Channing Tatum Kariibi merel seilamas), siis teised tekitavad suuri süümekaid (kallima petmine, kaitsevahenditeta seks).

Kummaline tõsiasi on, et seksiunenägudel pole tavaliselt seksiga mingit pistmist: need on sümbolid, mis sinu aju alateadlikult välja valib.
Nii et ära neid nö sõna-sõnalt võta.
“Seksiunenäod toovad päevavalgele sinu sisemised kartused ja hirmud,“ ütleb Gillian Holloway, raamatu “The Complete Dream Book“ autor.
“Need keskenduvad teemadele, millega sa päevasel ajal silmitsi ei seisa, ent mis siiski vajaks lahendust.
Seega need imbuvad välja sinu unenägudes.“
Vaata, mida need levinud erootilised unenäod tähendada võivad.

Seks eksiga

Kui näed unes endist silmarõõmu, võib see tõstatada küsimuse, kas sul on tema suhtes endiselt tundeid, aga arvatavasti on asi milleski muus.
“Sinu eks võib tegelikult tähistada sinu praegust partnerit,“ ütleb Holloway.
“Alateadvusel on komme asendada praegune armastus varasemaga.“
Kõik on super, kuni unenägu on nunnu ja romantiline.
Kui aga unes ilmneb halbu käitumismustreid, võib see olla signaal, et su praegusel kutil on mõni sinu eksi negatiivsetest iseloomujoontest.
“Sinu psüühika võib märgata midagi, millest sa ise veel teadlik pole,“ sõnab Holloway.
“Suhtu sellesse kui äratuskõnesse.“

Seks teise tüdrukuga

Kui sa oled hetero ja näed unes seksi teise tüdrukuga, ei tähenda see, et peaksid oma seksuaalses orientatsioonis kahtlema.
Pigem on see märk sõprusest.
Emotsionaalne lähedus võib end unes esitada füüsilisel viisil.
“Paljud seksiunenäod on seotud lähedusega,“ selgitab Holloway.


“Kui oled mõne hea sõbrannaga pidanud maha intiimse vestluse, võib juhtuda, et näed teda varsti ka unes.“

Petmine

Ärevus ja häbi, mida tunned unenäos, võivad peegeldada ka päriselus tuntavat süütunnet.
Võib-olla sa valetasid oma kallimale või ületasid hea käitumise piiri (flirtisid häbitult võõra kutiga). Kui olukord on aga selline, et mees petab unenäos sind, võid tunda end teie suhte osas ebakindlalt. “Kui olete värskes suhtes, võid kahelda, kas ta ikka on sinule pühendunud,“ märgib Holloway. 

“Kui aga olete pikalt koos olnud, võib põhjuseks olla midagi uut tema elus, mis tõmbab mehe tähelepanu sinult eemale, näiteks uus nõudlik töökoht.“

Seks ootamatu partneriga

Donald Trump. Su kummaline boss.
Koduperemees naaberkorterist.
Ehk unenägu, mille peaosas on mees, kellest sa ei ole ealeski mõelnud kui kuumast kutist.
“Sa ei pruugi neid kutte ihaldada, aga neis on midagi, mis sulle siiski meeldib,“ ütleb Holloway.
Ehk ihkad sa ametikõrgendust või hoopis rahulikku elu toreda kutiga?
Seksikas unenägu sellisest inimesest näitab, et soovid osa saada sarnasest saavutusest või millestki, mis tema elus olemas on.
Hea uudis on see, et selline unenägu ilmutab end tavaliselt siis, kui oled eesmärgini jõudmisele lähedal.

Allikas:
http://www.cosmopolitan.ee/2012/11/millest-raagivad-sinu-seksiunenaod/

Nägid jälle eksist und? Mida see tähendab?

Jaga
Endisest partnerist une nägemine ei ole alati halb, kuigi kiputakse uskuma, et need viitavad sellele, justkui poleks temast jätkuvalt üle saadud.

Psühholoog ja paariterapeut Keijo Markova sõnul töötleb aju une ajal tähtsat informatsiooni, mida võib jämedalt jagada heaks ja halvaks.
Kui nähakse endist partnerit unes positiivses valguses, tähendab see peamiselt, et tal on olnud sinu elus hea roll.

"Need positiivsed unenäod viitavad tavaliselt, et sul võib ka tulevikus nii hästi minna," ütleb Markova Ilta-Sanomatele, lisades, et taolised unenäod toovad õnne.

Negatiivse alatooniga unenägusid nähakse tavaliselt lühikese perioodi järel pärast lahkuminekut.
Neis üritab aju töödelda põhjuseid ja leida lahendusi.

Lahkumineku järel on elu loogiliselt võttes muutunud, mis tähendab, et ka aju töötleb veel kaua toimunut, isegi unes.
Lahkuminek jätab ajju tühimiku, mis vajab täitmist, sõnab Markova.

"Kui partner kaob, kaovad silmapiirilt ka kõik meeltes maalitud pildid.
Mõtted on puntras ja tühjusetunne valdab meeli," selgitab terapeut, kinnitades, et endisest partnerist une nägemine ei ole midagi ebatavalist.

Une nägemine kõneleb sellest, et turvaline keskkond annab piisavalt võimalusi töödelda kõike une ajal.
Juhul kui taolised unenäod puuduks, võiks tavaelus nende probleemidega kokku puutumine muutuda veelgi kurnavamaks.

Allikas:

Unenägude salapärased rajad

Jaga
Unenäod on meile antud selleks, et neid kuulda võtaksime.
Õppinud oma unenägusid seletama, võib avaneda reaalne võimalus oma saatust juhtida.
Sellega saab hakkama igaüks.
Kõrget kvalifikatsiooni vajab vaid teiste unenägude lahtimõtestamine.

Oma isiklike unenägudega on aga hulga lihtsam, huvitavam ja kasulikum toime tulla, sest need on valminud iseenese mõtete ja soovide põhjal ning adresseeritud ainuüksi nende nägijale.

Niisiis — 11 võtit sinu unenägude tarvis.

Miks peaks oma unenägusid mõistma?

Unenäod hoiatavad, seletavad, need hoolitsevad tervise eest, toovad valguse kätte meie kõige salajasemad soovid ning sosistavad meile lahendusi, kuidas neid teoks teha, samuti osutavad need probleemidele, milledest oleme kangekaelselt kõrvale hiilinud.

Oletame, et ühel hommikul ärkasid masenduses ning üleni pisarais, sest otsisid unes pimedasse metsa eksinud last.
Unes nähtud laps on tavaliselt unenäonägija ise, kes vajab hoolitsust; see on õrn osake tema hingest või vaevalt sündinud idee.
Kui laps oleks esindanud ideed, poleks uni nii emotsionaalne olnud.
Kui tundsid vapustust ning nutsid, tähendab otsisid osakest iseenesest — abitut kui laps, eksinud ohtusid täis (tume mets) maailma.
Pimedus — see on ähvardus, nukrus, väljapääsmatus.
Analüüsinud oma und, jääd mõtlema sellele, mis sind antud hetkel kõige enam häirib.
Tuleb välja, et ametikõrgenduse lootuses töötad liiga palju, keerutad üles intriige ning ei suuda selle kõigega mitte midagi saavutada.

Une läkitus — on aeg lõpetada kasutu rahmeldamine, kuna sa aga iseennast ei leidnud ning seejuures nutsid, siis vajad emotsionaalset tuge ning soojust väljastpoolt (sest nutsid), kellegi nõuannet (metsast tuleb ju ikkagi välja saada!) ning korralikku puhkust (pärast ärkamist tundsid väsimust).
Õrnuse ja kaastunde otsinguil toetud oma kallile emale, intriigidest räägid armsamale, võtad palgata puhkuse ning sõidad Pariisi.
Sinu tagasitulekuks on kired töö juures vaibunud, sinu intriigid, tänu sõbra nõuannetele, unustatud, ning ka suhted kallimaga on tänu usalduslikele vestlustele tugevnenud.

Need, kes ei tunnista unenägude tähendust, unustavad need kohe ärgates ning teatavad siiralt, et nad ei näe mitte midagi unes, ning muudavad samuti oma elu — upuvad konfliktidesse, rikuvad oma tervist ning suhteid lähedastega.

Unenägude keel

Tavaliselt on unenäo mõte otsene ja aus.
Nägid grupiseksi — tähendab, tahaksid seda.
Nutad unes — tuju on kurb.
Kuid ilmselge mõtte taga on peaaegu alati peidus teine, salajane, mis väljendub sümboolses keeles. Sümbol on universaalne ja arusaadav ilma sõnadeta.
Tuli tähendab hingevalu ning samas ka puhastumist ning vabanemist.
Vesi — see on seks, sünd, emadus, sest last ümbritseb emaüsas lootevesi.
Rääkimine kellegagi allpoolseisvaga (aknast) tähendab tunda põlgust.
Tõusta mäkke — näha vaeva edule viival teel.

Vahel on sümbolid keerulised ning neid on raske mõista, enamik on aga niivõrd arusaadavad, et vaid meie kangekaelne soov mitte märgata ilmselget ei lase meil unenägu seletada.

Keda uskuda?

Unenäod on alati mitmeplaanilised ning peale peamise tähenduse, omavad veel mõningaid teisejärgulisi.
Nägid unes, et täissuitsetatud ballisaalis tantsisid musta riietunult valssi oma isaga.
Üks seletaja hoiatab kopsuhaiguste eest.
Teine soovitab juba täiskasvanuks hakata ning endale eraldi elamine muretseda.
Kolmas annab nõu järeleandlikum olla — sellise iseloomuga ei leia peigmeest…
Neljas soovitab viivitamatult oma nukrameelset elu muuta ning ähvardab kiirete ja möödapääsmatute kaotustega.

Kes neist siis valetab?
Mitte keegi!
Sigaretilõhn viitab hingamisraskustele või unes mahasurutud köhale, isa partnerina valssi keerutamas näitab liigset kiindumust temasse, mis segab enda elu seadmast.
Musta värvi riietus sümboliseerib nonkonformismi ning kangekaelsust, hämarus ning monotoonne keerlemine koos rõõmutu tubakasuitsuga ei sisenda kuidagi optimismi ning loob täieliku ummikusse jooksmise tunde.
Vali ükskõik, milline seletus või kuulata korraga kõiki.

Inimesele on omane unustada täielikult see seletus, mis teda antud ajahetkel ei rahulda, sest see on niivõrd täpne ja õige, et põhjustab lausa valu ning meeleheidet.
Kuid šifreerinud lahti põhilised tähendused, jääb sulle su uni meelde, sa pöördud selle poole mõtteis ikka ja jälle tagasi ning enam ei valutagi nii väga, sest samm-sammu haaval hakkad selle tuumani jõudma.

Miks unenäod korduvad?

Mitmel põhjusel.
Esiteks ei saa sa võibolla kuidagi aru, mida sulle sinu alateadvus või hing räägivad.
Nii tulebki kõike mitu korda meelde tuletada.
Teiseks ennustab sinu isiklik hoiatus-uni regulaarselt mingite ohtude eest, rõõmus ja meeldiv korduvuni aga kiidab edukalt lahendatud ülesande eest.
Kolmandaks laseb hea ja meeldiv uni sind puhata sinu personaalses eedeni aias ning ammutada sealt energiat ning positiivseid emotsioone.

Võti sinu unenägude juurde

Ära hommikul kohe äratuskella peale üles karga, vaid jutusta endale, olles veel ärkveloleku ning une piiril, kogu nähtud unenägu.
Veel parem — kirjuta see märkmikusse.
Ning pööra tähelepanu järgmistele detailidele.

Peategelased.
Kes nad on ning kellega sarnanevad?
Nemad kannavad eneses sinu unenäo põhiideed.
Põhifiguuriks, sümboliseerimaks sinu või võõrast saatust võib olla ka ese, samuti lind, loom ning isegi number, mille tähenduse saad teada numeroloogia teatmikust.

Kõrvaltegelased
Nemad annavad meile huvitavat lisainformatsiooni.
Näed unes, et lendad taevasse, sinuga koos tõusevad kõrgustesse veel kaks varju.
Peategelane oled sina, väsinud argiaskeldustest ning valmis ära lendama, kuna aga sulle järgnevad need varjud, tahad ilmselt kaasa võtta veel kellegi.
Võibolla mehe, võibolla koera…

Süžee
Sisaldab endas unenäo peamist sõnumit.
Sul õnnestub põgeneda — tähendab tuled edukalt toime rohkete raskustega.
Sind saadakse kätte — ei tule toime.
Jääd rongist maha — kaotad hiilgavad võimalused.
Esined laval — igatsed olla tähtis isik.
Vestled eaka sugulasega, eriti — kõrges vanuses surnuga, saad targemaks mitte päevade vaid tundidega ning oled teel õige lahenduse juurde.

Kes ja millest rääkis?
Sõnadel on unenägudes alati sümboolne tähendus.
Kui keegi teatab:”Päike tõuseb!”, tähendab tekib teatav lootus, situatsioon selgub, saabub õnn. Öeldakse: “Tahan koju!” — ilmselt tegeled momendil vale asjaga või tunned, et oled vales kohas. Või elad koos võõra inimesega.

Kus toimus tegevus?
Igasugune ehitis, mis on sobiv elamiseks — maja, loss, hotellituba või korter — tähendab sinu perekonda ning sinu sisemaailma.
Näed unes vaksalit — pead end momendil üksikuks ning oled valmis muutusteks.
Näed vanglat — midagi piirab su vabadust.
Looduspildid — mäed, lagendikud ja mets — on sinu ettekujutus ümbritsevast maailmast.
Suvine maastik — oled täis energiat.
Talvine — sinu emotsioonid tukuvad, sa vajad puhkust.
Varakevad — sa pole võimeline iseseisvalt olukorda enda kasuks pöörama.
Sügisvärvid — sul on piisavalt jõudu tõe teadasaamiseks ning tegutsemiseks.

Ilma seletatakse otseselt.
Kui olid päeval nukker ja mures, öösel aga paistis sinu unenäos päikene, tähendab — sinu tuju paraneb varsti. Äikesepilved — oht, tuul — mure.
Torm — suurte ebameeldivuste ning muutuste ootus.
Vihm — soov armastada ja hoolitseda.
Langev lumi väljendab sinu igatsust rahu saavutada.

Milliseid tundeid tundsid unenäos
Need aitavad selgitada unenäo mõtet.
Vahel on see otsekui autasu.
Kui inimene on üksik ning pole kedagi teda kiitmas, siis võib unenägu talle kompenseerida positiivsete tunnete defitsiiti.
Võib olla ka muudatuste ettekuulutaja: sul on hulgaliselt ebameeldivusi, oled päeval tige, öösel aga lõkerdad naerda millegi üle — varsti probleemid lahenevad.

Domineerivad värvid
Must-valge uni räägib emotsionaalsest kurnatusest, täielikust jõuetusest.
Tumedad, lillad toonid — ebameeldivast, surutud seisundist, mis vajab asjaolude muutust.
Punased ja oranžid vere ja tule värvid on tüüpilised närvivapustuse piiril oleva inimese unenägudes. Valged, õrnroosad, jääsinised toonid soovitavad tungivalt puhata ja jõudu koguda.

Milline oli ärgates sinu meeleolu?
Hommikune meeleolu on juhis suhtumiseks oma unenäosse.
Hea ja rõõmus, mis sunnib sind ikka ja jälle nähtut meenutama — püüa reaalsuses saavutada see, mis sind rõõmustas, see on võimalik.

Tunned hirmu, pinget, muret — leia oma unenäos kõige hirmutavam ning mõtle selle üle korralikult järele.
Veel parem — eralda uni enesest ning räägi sellest kellelegi oma lähedastest.
Ära mingil juhul püüa seda unustada, muidu võib uni korduda.

Kahjutunne käib alati sinu enese kohta, isegi kui näed unes lähedast surnud inimest: sul on kahju iseendast ning nutad sellepärast, et sul jääb puudu tema armastusest.
Sa ärkad ning pole kohe võimeline tõelisust unest eraldama — unesnähtu on sinu jaoks äärmiselt tähtis.

Millised seosed kerkisid sinu ette vahetult pärast ärkamist?
See on üks kindlamaid viise unenäo seletamiseks.
Oletagem, et terve öö ründasid sind lagedal väljal metsikud vöödilised kassid, niipea kui avasid silmad — kerkisid otsemaid sinu ette kolleegid…

Kui tihti sa seda und näed?
Mida sagedamini, seda tähtsam on läkitus ning seda kindlamalt võib selle lahtiseletamine sinu saatust muuta.

Millised sündmused toimusid sel perioodil sinu elus?
Need on peamised võtmed unenäo seletamiseks.
Noor ema näeb unes, et talle tuldi noaga kallale.
Eelmisel õhtul suges ta aga päris korralikult poega, kes külaliste nähes hüppas laualt põrandale ning häbistas teda.
Õhtul tundis ema kahetsust, kuid lapse ees ei vabandanud — uhkus ei lubanud.
Ning unes karistas ta end ise oma teo eest.

Mõtle oma unenäole õhtul üksinduses ja rahus kakskümmend minutit.
Pane mängima muusika, mis sellega võiks sobida, vali meeleolule vastav eeterlik õli või lõhnaõli — nimelt lõhnad avavad ning värskendavad meie mäluaidad.
Pöördu periooditi vanade unenägude juurde tagasi — jälgi, milline neist on täitunud, millised sümbolid korduvad kõige sagedamini ning mida need sinu jaoks tähendavad.

Ära kasuta vanu üheksateistkümnenda või eelmise sajandi alguse unenäoseletajaid — sümbolid nagu ka kõne peavad vastama sellele ajale, kus sa elad.

Allikas:
http://naistekas.delfi.ee/suhted/suhted/article.php?id=7567591

Unenägude varjatud sõnumi jõud

Jaga
Unenägude varjatud sõnumi jõud

Maret Bergström, psühhoterapeut

Kas uni on tähenduseta pildike või kannab see sügavamat sõnumit?
Kas unenägu on meie looming või on see meist sõltumatu?

Unenägude ülesanne on läbi töötada

Me kõik näeme und, kuigi me seda alati ei mäleta. Unenäod on süntees/ühendus väga paljust meie elus toimuvast, hõlmab nii teadlikku kui alateadlikku. Unes töötab inimorganism kui tervik läbi kõik temaga toimuva – tunded, mõtted, kehaga kogetu. Unenäod võivad olla kajastused möödunud päeva sündmustest, edasiarendused nendest, tulevaste sündmuste etteaimamine, kartus.
Uned võivad kuuluda ulme, seikluse või õuduse valdkonda ja olla üldse mitte seotud inimese eluga. Vahel võime hakata nägema und sellest, mida me magades meeltega tajume – mida kuuleme, tunneme, haistame.

Unedes on väga palju kasulikku materjali ja informatsiooni, aga need sõnumid on tihti hämarad ja lähevad kaotsi.
Unenäod on märk sellest, et inimorganism püüdleb terviklikkuse poole, nauditava poole, selle poole, mis tal puudu on ja mida me oma teadliku minaga tihti tõkestame.
Unenäod on märk sellest, et inimorganism on tundlik ja talletab kõik.

Kui me õpime unenägusid mäletama ja läbi töötama, siis õpime tundma omaenese peidetud tahke ja avastame tohutu rikka maailma, kust leiame vastused oma elu olulistele küsimustele.

Unenäod kui projektsioonid

Gestaltteraapia käsitleb unenägusid kui projektsioone.
Projektsioon tähendab, kui mingit iseenda tunnet, omadust ei tajuta enda omana, vaid arvatakse see kuuluvat kellelegi teisele, keskkonnale.

Projitseerime unedesse oma allasurutud või mitte omistatud osasid, mida me ei aktsepteeri.
Kui me aga tunnistame endale ka neid allasurutud tahkusid ja võtame nad omaks, siis vabaneb tohutu hulk energiat.

Üks inimene nägi järgmist und: ta on Liivalaia tänaval ja kõnnib hobuse ree kõrval.
Regi sõidab ise nähtamatu jõuga edasi.
Ree peal on suur pruun elus karu selili.
Karu ei ole vihane.
Inimene peab karu ree peal hoidma, sest see kipub kogu aeg maha vajuma. Inimese kõrval kõnnib ja hoiab samuti karu kinni tema mees.
Nii liigub karavan edasi.

Kui inimene antud unenäoga töötas, pidi ta kehastuma kordamööda karuks, reeks, meheks ja iseendaks ja andma neile sõnad.
Selgus, et kõik need tegelased tundsid ennast aheldatuna, mõttetult, ebamugavalt, vihaselt.
Nad süüdistasid üksteist, et teevad vales kohas vale asja, mitte seda, milleks nad on loodud.
Karu igatses metsa vabalt elama, regi hobuse taha lapsi sõidutama.
Nad ei teadnud, kuhu ja miks nad liiguvad ja kes nad siia on pannud.
See töö unenäoga pani inimese mõtlema, kas ja kuidas ta oma teadlikus igapäevaelus teeb „vale asja“, tööd, kus ta ei saa oma andeid kasutada ja kuidas ta oma suhtes ennast kuritarvitab.

Gestaltterapeut on teejuht unenägudest aru saamisel, aga tõlgenduse neile annab inimene ise.

Unenägu näitab varjatud pingeid või allasurutud vajadusi

Kui mõni element unedes kordub, siis arvatavasti annab see märku mingist rahuldamata vajadusest.

Ka päeva ajal „kogutud“, läbi töötamata ja vabaks laskmata pinged ja hirmud töödeldakse läbi öösel.

Näiteks näeb inimene unes pidevalt põgenemist või varjumist kuhugi.
Nii võib avaldada ennast tema ohutunne – et ta tunneb ennast sisemiselt kaitsetuna.
Kuidas on see tema eluga seotud, seda teab ta ise.

Kellestki une nägemine võib näidata, et selle inimesega on midagi lõpetamata - mõni tunne avaldamata.
Sõnastamata tunne tiirleb alateadvuses ja inimorganism kui tervik üritab sellest vabaneda omamoodi.

Tihtipeale oleme kaotanud oma mõningad iseloomujooned seetõttu, et meis on hirm neis sisalduva jõu ees.
Unes õuduse ja vägivalla nägemine võib olla märk sellest, et surutakse alla oma viha.
Kui me taipame, et me saame oma jõudu ära kasutada ka positiivsel moel, siis kaob ka hirm selle jõu väärkasutamise ees.
Kui me avastame, et saame oma viha energiat edukalt rakendada enda teenistusse – ütelda „ei“ asjadele, mida ei soovi, panna paika piire, näidata üles initsiatiivi – siis võivad kaduda ka vastavad unenäod.

Õudusunenägude nägemine väga heal eluperioodil võib olla signaal allasurutud hirmust hea kaotada.

Unes armastusstseenide või armsamate nägemine võib viidata sellele, et hoitakse tagasi oma kirge ja sensuaalsust.

Unenägude sõnumi teadvustamine

Gestaltteraapia tegeleb inimese teadlikkusala laiendamisega.
Hirm, pinged ja allasurutud vajadused ei kao, kui need alateadvusesse tagasi suruda.
Vabaneda saab neid kõigepealt teadvustades – lubades neist endal aru saada.

Mida rohkem te enda kohta teate, seda rohkem olete iseenda peremees.
Seda rohkem on teil valikuvõimalusi, te vastutate enda eest ja suudate ennast ning oma elu juhtida.

Unenägu on looming, millele me ei saa vastu panna.
Ta on võimas vahend teel teadlikkuse juurde, eneseteadvustamise poole.
Unenäod ei sisalda mitte ainult meie mina projitseeritud tahke, vaid nad esindavad ka viise, kuidas me oleme iseendaga rahu- või sõjajalal. (Starak, Oldham, Key, Risk olla elus, Huma, 1998)

Inimene võib näha oma elu väga raskel perioodil oma elu ilusaima unenäo.
Tihti on võimsaimad kogemused lendamised unes.
Unenäo sümbolirikas sõnum on meie organismi tarkus ja toetus, millega me ütleme iseendale – minus on kõik olemas, usun endasse, mul on tiivad.

Puhuti sisaldavad meie unenäod sääraseis tähtsaid asjaolusid, mille nägemiseni me ei küüni. Säärases olukorras pole meil midagi paremat teha, kui oodata aega, mil vastus viimaks meieni jõuab.
Mitte midagi sellest, millel on püsiv tähendus psüühikale, ei lähe iialgi kaotsi.
Tähtsad teemad korduvad alati.
Isegi siis, kui me oleme oma unenägusid juba mitu korda vääriti mõistnud, tulevad tähtsad sõnumid meie juurde tagasi, kuni me viimaks iseennast kuuleme. (Starak, Oldham, Key, Risk olla elus, Huma, 1998)

Allikas:
http://www.voog.ee/?p=57

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...
Unehäired

Unehäirete klassifikatsioonid:

•unehäirete klassifikatsioon RHK-10-s
•unehäirete klassifikatsioon DSM-IV-s

Olulisemad sündroomid ja häired
•insomnia
•hüpersomnia
•une-ärkveloleku rütmihäired
◦hilinendud une sündroom
◦varajase une sündroom
◦ebaregulaarne une-ärkveloleku tsükkel
•parasomniad (uneskäimine, unepaanika, uneärevus)
•uneapnoe sündroom
•narkolepsia ja katapleksia
•öine müokloonus
•muud häired

Unehäirete klassifikatsioon RHK-10-s

IV ptk. Närvisüsteemi haigused (G)

Unehäired (G47) [orgaanilised unehäired)
Orgaaniline insomnia (G47.1).
Orgaaniline hüpersomnia (G47.1).
Orgaaniline une-ärkveloleku tsükli häire (G47.2):
- hilinenud une sündroom, varajase une sündroom, ebaregulaarne une-ärkveloleku tsükkel
Uneapnoe (G47.3):tsentraalne, obstruktiivne.
Narkolepsia ja katalepsia (G47.4).
Muud unehäired:Kleine'i-Levini sündroom.

V ptk. Psüühika- ja käitumishäired (F)

Mitteorgaanilised unehäired (F51) (mitteorgaaniline = psühhogeenne)

Düssomniad:
- mitteorgaaniline insomnia (F51.0)
- mitteorgaaniline hüpersomnia (F51.1)
- mitteorgaaniline une-ärkveloleku rütmi häire (F51.2)
Parasomniad:
- somnambulism (F51.3)
- unepaanika e. pavor nocturnus (F51.4)
- uneärevus (F51.5)
Muud täpsustatud mitteorgaanilised unehäired (F51.8)

Unehäirete klassifikatsioon DSM-IV-s

Primaarsed unehäired

Düssomniad

•Primaarne insomnia
•Primaarne hüpersomnia
•Narkolepsia
•Hingamisega seotud unehäired
•Tsirkaadse rütmiga seotud unehäired
•Teisiti täpsustamata unehäired

Parasomniad

•Uneärevus (nightmare disorder)
•Unepaanika (sleep terror disorder)
•Uneskäimine (somnambulism) (sleepwalking disorder)
•Teisti täpsustamata unehäired

Muude psüühikahäiretega seotud unehäired

•Muude psüühikahäiretega seotud insomnia
•Muude psüühikahäiretega seotud hüpersomnia

Muud unehäired

Kehaliste haigustega seotud unehäired

•insomnia
•hüpersomnia
•parasomnia
•segatüüpi

Insomnia

Insomnia on sündroom, millele on iseloomulik ebarahuldava kvantiteedi ja/või kvaliteediga uni märkimisväärse perioodi vältel.

Insomnia korral on peamisteks kaebusteks:
1) uinumisraskused;
2) katkendlik uni (une säilitamisraskused);
3) liigvarajane ärkamine hommikul.

Insomnia diagnoosimisel ei saa alati lähtuda une tegeliku kõrvalekalde astmest, kuna esinevad olulised individuaalsed erinevused unevajaduses.

Insomnia levik

Erinevatel põhjustel tekkivat insomniat võib lugeda üheks kõige sagedasemaks inimesel esinevaks tervisehäireks. Sageli või pidevalt uinuteid kasutavaid isikuid on 3-8%; uinutite kasutamise prevalents tõuseb vanusega ning on kõrgeim vanemaealistel naistel (Partinen,1883). Populatsiooni uuringutes on insomnia prevalents enamasti üle 15%.
Prevalents on suurem arstiabi esmatasandi patsientide hulgas ning teatud haigusi põdevate patsientide hulgas (nt. obstruktiivsed kopsuhaigused - prevalents üle 30-40%).

Insomnia ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, vanemaealistel, psühholoogiliselt nõrgestatud isikutel ja sotsiaal-majanduslikult ebasoodsates tingimustes elavatel isikutel.

Insomnia on sagedane sümptom depressioonide korral: depressiivsetel on insomniat 2 korda sagedamini kui mittedepressiivsetel.

Insomnia sagedasemad põhjused

•Somaatilised
◦infektsioossed haigused
◦kasvajad
◦vaskulaarsed haigused
◦südamehaigused
◦endokriinsüsteemi haigused
◦kõik valusid põhjustavad haigused
◦kehatemperatuuri tõusu põhjustavad haigused
◦muud düskomforditunnet põhjustavad haigused
◦sage urineerimine (diureetikumid, muud põhjused)
◦kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused
◦muud hüpoksia põhjused
•Füsioloogilised
◦jet lag (siirdumine teise ajavööndisse) (sekundaarne insomnia)
◦muutuva ajagraafikuga tööiseloom (sekundaarne insomnia)
•Psühholoogilised (primaarne insomnia)
◦stress
◦raske (tähendusega) haigus
◦olulise tähendusega muutused inimese elus
•Psühhiaatrilised
◦alkoholi kuritarvitamine, alkoholsõltuvus
◦ärevusega kulgevad häired
◦generaliseerunud ärevushäire
◦paanikahäire
◦kohanemishäire
◦depressioon
•Ravimid, ained
◦alkohol
◦nikotiin
◦kofeiin
◦KNS pidurdavad ained
◦KNS stimuleerivad ained
◦MAO inhibiitorid
◦vähivastased preparaadid
◦vererõhku alandavad ravimid
◦steroidid
◦teofülliin
◦türeoid-preparaadid

Mitteorgaanilise insomnia diagnostilised juhised (RHK-10)


(a) kaebused unehäirete üle, mis väljenduvad kas uinumisraskustes, katkendlikus unes või une halvas kvaliteedis;

(b) unehäired ilmnevad vähemalt kolm korda nädalas vähemalt 1 kuu jooksul;

(c) isik on unepuudusest häiritud ning ülemääraselt mures unetuse päevaste ja öiste tagajärgede pärast;

(d) une ebarahuldav kvantiteet ja/või kvaliteet kas põhjustab märgatava distressi või häirib isiku sotsiaalset ja professionaalset tegevust.

Tavaliselt esitavad patsiendid rohkem kui ühe nendest kaebustest.

Mitteorgaaniline insomnia on selles osas lähedane kohanemishäirele, kuid siin on esikohal ja juhtivateks kaebusteks unepuudus ja sellega liituvad probleemid.

Kui insomniat kogetakse korduvalt, võib see põhjustada hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Moodustub suletud ring, mis võib läbi põimuda patsiendi muude probleemidega.
Uneaja saabumisel tunnevad insomniaga isikud pinget ja ärevust, on mures või masendunud, peas pöörlevad mitmesugused häirivad mõtted. Sageli halva unega seotud häirivatest mõtetest, isiklikest probleemidest, oma tervisest ja vahel isegi surmakartusest. Hommikul tunnevad nad end nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt väsinuna ja päevasele ajale on iseloomulik alanenud meeleolu, üleliigne muretsemine, pingetunne, ärrituvus ülemäärane tegelemine oma probleemidega.

Ülemäärase ärevuse leevendamiseks hakatakse kasutama ravimeid või alkoholi.

DSM-IV-s on mitteorgaanilise insomnia vasteks primaarne insomnia.

REM-une korduv katkemine on harva esinev primaarne insomnia, mille tekkepõhjused ei ole täpselt teada. See häire seostub ebameeldivate unenägudega ning tingitud vältimisreaktsiooni tekkega, mille tulemusena KNS reageerib uneperioodi (REM-une) algusele ärkamisega.
Ebameeldivad unenäod võivad olla tingitud psühholoogilistest probleemidest.

Atüüpiline polüsomnograafiline leid on seisund, mille korral uni on sagedaste lühiajaliste katkestustega, unestruktuur märkimisväärsete kõrvalekalletega ning ei taga piisavat taastumist. Enamasti kirjeldavad patsiendid und kui pindmist ja halba ning esineb väljamagamatuse tunne. Une üldine kestus muutusteta, ei ole kaebusi uinumisraskuste, öiste ülesärkamiste ja liigvarajase ärkamise üle ei ole.

Diferentsiaaldiagnoos:

Mitteorgaanilise insomnia diagnoosi välistavaks on unehäire seotus orgaanilise närvisüsteemi kahjustuse, psühhoaktiivsete ainete kasutamise või psüühikahäirega. Lisaks psühhoaktiivstele ainetele võib insomnia ilmneda ka mitmete ravimite kasutamisel.
•ajukahjustused (orgaanilised psüühikahäired)
•ebameeldivad vaevused kehaliste haiguste korral (nt. õhupuudus, stenokardia, valud, düskomfort) võivad olla ka primaarset insomniat vallandavateks teguriteks)
•psühhoaktiivsed ained
◦intoksikatsioon (stimulaatorid, alkohol)
◦võõrutusseisund (rahustid, uinutid, alkohol, ...)
•ravimid
•psühhootilised häired
•meeleoluhäired
◦mania
◦depressioon
•ärevushäired
kõigi psüühikahäirete korral, kus olulisel kohal on ärevuse sümptomid, kaasub insomnia.
◦paanikahäire
◦generaliseerunud ärevushäire
◦segatüüpi ärevushäired
◦äge stressreaktsioon
◦posttraumaatiline stresshäire
Selle häire spetsiifiliseks fenomeniks on varem läbielatud stressoorse sündmuse pidev kordumine hirmutavate unenägudena koos ärkamisega.
◦kohanemishäired
•somatoformsed häired
◦somatisatsioonihäire
◦püsiv somatoformne valu
•isiksushäired
•muud unehäired korral sekundaarse insomniaga
◦une-ärkveloleku tsükli häired
◦hilinenud une sündroom (juhul, kui ollakse sunnitud püsivalt ärkama teistele inimestele tavalisel ajal, tekib oluline unedefitsiit)
◦uneärevus
◦somnambulism, pavor nocturnus
◦uneapnoesündroom
◦rahutute jalgade sündroom

Insomnia võib olla väga erinevate faktorite koostoime tulemus, mida tuleb arvestada selle häire diagnoosimisel ja ravi käigus.

Primaarse (mitteorgaanilise) insomnia ravi

Esmane on unehügieeni reeglite järgimine: ebasoodsate harjumuste korrigeerimine.

Psühhoteraapia: emotsionaalsete probleemide lahendamine, ülemäärase stressi leevendamine.
•kognitiivne teraapia: ülemäärase stressi aluseks olevate ebaõigete hoiakute korrigeerimine
•käitumisteraapia: relaksatsiooni tehnikate õpetamine.

Uinutite lühiajaline kasutamine.
•barbituraadid: vältida barbituraatide kasutamist kuna sõltuvuse tekkeoht oluliselt suurem kui bensodiasepiinidel;
•bensodiasepiinid:
◦mida väiksem annus ja lühem kasutusperiood, seda kasulikum;
◦pikaajalisel kasutamisel bensodiasepiinid vähendavad sügavat und (3-4. unestaadium);
◦pikaajalisel kasutamisel võimalik võõrutusseisundi teke.
•sedatiivse toimega antidepressandid väikestes annustes, eriti kroonilise insomnia korral (amitriptüliin, mianseriin, maprotiliin, doksepiin)

Mida insomnia all kannatavad inimesed peaksid teadma

•Unetus on normaalne reaktsioon elumuutustele.
•Kroonilist unehäiret võib sageli käsitleda kui halbade harjumuste tagajärge, millest on sama raske vabaneda kui muudestki ebasoovitavatest harjumustest.
•Unetus ei ole märk inimese nõrkusest või sellest, et ta oleks teistest halvem. Sagedamini peegeldab see inimese tundelisust ja edasipürgivust.
•Keegi ei suuda olla iga päev kõige paremas vormis.
Ka ebapiisava une järgselt püsib inimese üldine tegutsemisvõime, ehkki mitte tipptasemel.
•Aeg, mis kulub unetul ööl, on inimese enda aeg. Seda ei peaks kasutama selleks, et muretseda tööasjade pärast. Seda võib kasutada selleks, et mõelda oma asjade üle (või lugemine, muusika kuulamine), milleks päeval puudub võimalus. Võib tegelda kõigega, mis rahuldust pakub. Keegi ei saa esitada inimesele nõudmisi tema ööaja suhtes. Enesetunne päeval on seda parem, mida meeldivamalt on õnnestunud kasutada öist ärkveloleku aega. Mida meeldivamalt õnnestub seda aega kasutada, seda kergemini uinutakse.

Unehügieen

1) Mine voodisse, kui oled unine.
2) Tõuse voodist igal hommikul ühel ja samal ajal, samuti nädalalõppudel. Kui soovid ärgata hiljem, siis ära maga kauem kui 1 tund.
3) Väldi magamist päeval.
Nende 3 tingimuse täitmine teeb unerütmi regulaarseks ning te muutute uniseks teatud kindlal ajal.
4) Väldi alkoholi kasutamist 2 tundi enne magama minekut.
5) Väldi kohvi joomist peale kella nelja või 6 tundi enne magama minekut. Tee endale selgeks millised ravimid, toidud ja joogid sisaldavad kofeiini või muid stimuleeriva toimega aineid.
6) Väldi suitsetamist mõned tunnid enne magamist.
7) Liigu regulaarselt õhtul, kuid väldi ülemäärast füüsilist pingutust.
8) Tee magamistuba võimalikult soodsaks uinumiseks ja une säilimiseks (vaikus, temperatuur, valgustus).
9) Tegele millegi rahustavaga enne magama minemist, lõõgastu.
10) Väldi ülemäärast söömist ja joomist enne magama heitmist. Ära söö ärgates öösel (see võib muutuda harjumuseks).

Üldised juhised kiiremaks uinumiseks

1) Järgi unehügieeni reegleid.
2) Ära kasuta magamistuba ja voodit muuks tegevuseks kui magamine. Ära vaata televiisorit, ära loe, tülitse ega ka söö voodis. ...
3) Arenda välja teatud kindel rutiin enne voodisse minekut ja une saabumist (nt. õhtu-uudised, kerge söömine, pesemine vms.).
4) Pea sellest kinni samas järjestuses.
5) Võta meelepärane magamajäämise asend, kasuta lemmikpatja, -tekki jne.
6) Kui oled voodis, siis eesmärgiks on jääda magama 10 minuti vältel. Tõuse voodist, kui pole uinunud selle aja vältel ning mine teise tuppa. Tegele millegi rahustavaga ning kui tunned, et oled jäänud uniseks mine uuesti voodisse.
7) Kui ikka veel ei uinu, siis korda eelnevat nii mitu korda kui vajalik. Toimi samal viisil, kui ärkad öösel ning ei suuda uinuda 10 min vältel.

Hüpersomnia

Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral).

Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja kohanemishäire (ülemäärase stressi tõttu suureneb kompensatoorselt unevajadus).

Kui seisund ei vasta ühegi muu psüühikahäire kriteeriumile (kuigi üksikud sümptomid/tunnused on sageli olemas), siis on diagnoosiks mitteorgaaniline hüpersomnia (F51.1).

Mitteorgaanilise hüpersomnia diagnostilised juhised

Kindlaks diagnoosiks on vajalikud järgmised tingimused:

(a) patsiendil on ülemäärane päevane unisus või unehood, mis ei ole tingitud ebapiisavast öisest unest, või tunduvalt pikenenud virgumisperiood;

(b) unehäire esineb iga päev vähemalt 1 kuu või lühema
kestusega perioodidena ja põhjustab kas märgatavat distressi või sotsiaalse või professionaalse tegevuse häireid;

(c) narkolepsia (katapleksia, uneparalüüs, hüpnagoogsed hallutsinatsioonid) või uneapnoe (öised hingamispeetused, tüüpiline intermiteeruv norskamine) sümptomite puudumine;

(d) igasuguse muu neuroloogilise või haigusliku seisundi puudumine, mille sümptomiks somnolentsus võiks olla.

Kui hüpersomnia on mõne psüühikahäire (nt depressioon) ainsaks sümptomiks, tuleb diagnoosida põhihäiret.

Kui seisund ei vasta mõne muu psüühikahäire kriteeriumidele, jääb hüpersomnia ainsaks diagnoosiks.

Mitteorgaanilise hüpersomnia diferentsiaaldiagnoos

Oluline on hüpersomnia eristamine järgnevatest seisunditest:

Narkolepsia (G47.4).
Hüpersomnia korral on vastupidi päevaseid unehooge vähem,
need on pikema kestusega ja patsient suudab neid tavaliselt vältida;
öine uni on tavaliselt pikenenud ning ärkamisel on täielikult virgeks
saamisega suuri raskusi. REM-latents ei ole lühenenud.

Uneapnoe. Enamusel uneapnoe-haigetest ülemäärane päevane unisus
on seotud rahutu ja katkendliku unega (seega tegelikult sekundaarne insomnia)
ning peale selle võib enamasti esineda:

•öiseid hingamispeetusi,
•tüüpiline intermiteeruv norskamine,
•ülekaalulisus,
•hüpertoonia,
•impotents,
•kognitiivne kahjustus,
•rahutu magamine,
•ülemäärane motoorne aktiivsus ja profuusne higistamine,
•hommikused peavalud ja koordinatsioonihäired.
•uneapnoe võib viia isiksuse muutustele, võimalik on dementsus ja tõsised somaatilised komplikatsioonid.

Kui on tõsine uneapnoe kahtlus, tuleks uurida und laboratoorsetes
tingimustes (polüsomnograafia).

Muud orgaanilised hüpersomniad

Mitteorgaanilist hüpersomniat on võimalik eristada kindlate orgaaniliste faktorite põhjustatud hüpersomniast vastava põhjuse identifitseerimisega kliiniliste avalduste ja sobivate laboratoorsete uuringute abil:

•entsefaliit,
•meningiit,
•ajutrauma
•muu neuroloogiline haigus,
•ainevahetushäired,
•toksilised seisundid,
•endokriinsüsteemi häired,
•kiiritusjärgne sündroom

Une-ärkveloleku rütmihäired

Definitsioon: une-ärkveloleku rütmihäiret defineeritakse kui sünkroonsuse puudumist individuaalse une-ärkvelolekutsükli ja keskkonnatingimustest sõltuvalt soovitud une-ärkvelolekutsükli vahel, mille tagajärjeks on hüpersomnia või insomnia.

Etioloogia

Une-ärkveloleku rütmihäire võib olla 1) psühhogeenne, 2) orgaaniline (konstitutsionaalne eripära); 3) mõlema faktori koostoime

Desorganiseeritud unega ja muutliku une- ning ärkamisajaga isikutel võib sageli täheldada muid psüühikahäireid, nagu isiksushäired ja meeleoluhäired.

Faasinihke põhjuseks soovitud une-ärkvelolekurütmis võib olla:

1) bioloogilise kella sisemine väärtalitlus: hilinenud une sündroom, varajase une sündroom ja ebaregulaarne une-ärkveloleku tsükkel.

2) bioloogilist kella juhtivate ajasignaalide ebanormaalne töötlemine (viimane võib tegelikult olla seoses emotsionaalse ja/või kognitiivse häirega).

Igal üksikjuhul sõltub see kliinilisest otsusest, kas pidada primaarseks psühhogeenset või orgaanilist faktorit ning vastavalt sellele diagnoosida:

•mitteorgaanilist uneärkveloleku rütmihäiret (F51.2)

· orgaanilist uneärkveloleku rütmihäiret (G47.2)

Mitteorgaaniline une-ärkveloleku rütmihäire (F51.2)

Une-ärkveloleku rütmi häire, kus psühholoogilistel teguritel on põhiline osa.

Diagnostilised juhised

(a) individuaalne une-ärkvelolekurütm pole antud ühiskonna jaoks normaalse ning tavalise rütmiga sünkroonne;

(b) seetõttu kannatab isik öösel unepuuduse ja päeval hüpersomnia all ja seda peaaegu iga päev vähemalt üks kuu või korduvalt lühemate perioodide vältel;

(c) ebarahuldava kvaliteediga, kvantiteediga ja ajaliselt ebasobiv uni põhjustab märgatavat distressi või sotsiaalse või professionaalse tegevuse häireid.

- puuduvad muud määratavad psühhiaatrilised või somaatilised põhjused, tuleks kasutada ainult seda diagnoosi.

- kui see häire domineerib kliinilises pildis, siis ei välista diagnoosi ka sellised sümptomid nagu ärevus, depressioon, hüpomania vms.

Kui muud psühhiaatrilised sümptomid on piisavalt väljendunud ja püsivad, tuleb spetsiifilist psüühikahäiret diagnoosida eraldi.

Orgaanilised une-ärkveloleku rütmihäired (G47.2)

Häire aluseks on muutused või individuaalsed eripärad une-ärkveloleku rütmi bioloogilistes regulatsiooni mehhanismides.
•"jet lag" sündroom
Isikutel, kes reisivad sageli ühest ajavööndist teise või on sageli öövahetuses tööl, on ööpäevarütmi düsregulatsioon bioloogilist laadi, kuigi mõju võib avaldada ka tugev emotsionaalne komponent, kuna enamusel juhtudest on need isikud distressis.
•muutuva ajagraafikuga töö
•hilinendud une sündroom
•varajase une sündroom
•ebaregulaarne une-ärkveloleku rütm
◦pidevalt muutuva öise une saabumisega (näiteks iga päeva järel ühe tunni võrra hiljem)
◦täielikult desorganiseeritud une-ärkveloleku rütm

"Jet lag" sündroom (JLS)

JLS on seotud siirdumisega ühest ajavööndist teise, mille tulemuseks on vastuolu väljakujunenud bioloogilise ööpäevarütmi ja uue väliselt peale surutud rütmi vahel.
- kohanemine uue rütmiga võib võtta aega 1-2 nädalat sõltuvalt individuaalsest kohanemisvõimest.

Inimese ööpäevane kell, mille toimimine sõltub valguse ja pimeda perioodi vaheldumisest ning ka harjumustest, tingib teatud piirangud aja suhtes, millal inimene loomulikult muutub uniseks ning suudab raskusteta uinuda. Nii päevase aktiivsuse periood, kui ka une sisemine struktuur on sõltuvuses perioodilistest muutustest organismis.

Minek ühest ajavööndist teise toob paratamatult kaasa probleeme magamajäämisel ning normaalse aktiivsuse taseme saavutamisel päeval. Tulemuseks on uinumisprobleemid ning märkimisväärne päevane unisus ja väsimus.

Kohanemist uue ajavööndiga võib kiirendada melatoniini või tema analoogide kasutamine.

Muutuva ajagraafikuga töö

Muutuva ajagraafikuga töö, mis hõlmab ka uneaega, võib olulisel määral kahjustada füsioloogilisi protsesse, mis osalevad une-ärkveloleku tsükli regulatsioonis. Tulemuseks võivad olla insomnia tüüpi unehäired.

Inimeste kohanemisvõime muutuva graafikuga tööreziimiga võib olla väga erinev.

Une-ärkveloleku tsükli häirete tekkel võib kasu olla valgusteraapiast ning melatoniini või tema analoogide kasutamisest.

Hilinenud une sündroom (HUS)

Tegemist on ilmselt inimese kaasasündinud konstitutsionaalse eripäraga.

Kui enamus inimestest uinub õhtul kella kümne ja kaheteistkümne vahel, siis antud sündroomi korral saabub uni 2-4 tundi tavalisest hiljem.

Tüüpilistel juhtudel uinuvad inimesed öösel kella 3-4 ajal. Une kestus ja struktuur ei ole muutunud, kui on võimalik magada hommikul kauem selliselt, et une kestus oleks puhkuseks piisav (7-8 tundi).

Kas hilinenud une sündroom on haiguslik seisund? Kindlasti mitte. See on inimese eripära, nii nagu muud füsioloogilised omadused. Kõige loomulikum on, kui inimene saab oma elu korraldada vastavuses temale omase une-ärkveloleku tsükliga.

Probleemid HUS korral ilmnevad siis, kui ollakse sunnitud ärkama hommikul teistele inimestele tavalisel ajal. Kui loomulik uni saabub HUS korral kell 4 ajal öösel ja ollakse püsivalt sunnitud tööle (õppima) minema hommikul kella kaheksaks, siis kujuneb välja püsiv unedefitsiit ja üldine kurnatus, mis võib soodustada nii psüühika- kui kehaliste haiguste teket.

Tõeline hilinenud une sündroom on seotud geneetiliste teguritega, kuid ööpäevase bioloogilise kella muutused võivad osadel juhtudel olla seotud psühhogeensete teguritega. Viimasel juhul ei ole sündroom nii püsiva iseloomuga ning ilmneb inimesele keerulistel eluperioodidel.

Prevalents: 0,1 - 0,4%;
2 - 5% kõigist valdavalt uinumisraskusi kaebavatest patsientidest, iseloomulikum meestele, ilmneb tavaliselt puberteedieas.

Hilinenud une sündroomile on iseloomulik:
•püsiv une tavalisest hilisem saabumine (2-4 tundi)
•melatoniini taseme tõusu hilinemine õhtul (melatoniini tase on kõige kõrgem une ajal)
•hiline ärkamine, kui see on võimalik
◦tüüpiliselt magatakse nädala lõppudel hommikul kauem
◦puhkuse ajal minnakse hiljem magama ning ärgatakse ka hiljem
•võimalikud on väsimus-kurnatus, kui tuleb liiga vara tõusta;
kaebused võivad olla väga sarnased insomniale

Juhul, kui pole võimalik säilitada organismile sobivat rütmi, tuleks kindlalt hoiduda uinutite kasutamisest. Selline tegevus on ebaefektiivne ja tervisele kahjulik.

Rohkem kasu on valgusteraapiast, kuid selle efekt ei ole püsiv.

Perspektiivseks peetakse melatoniini ja selle analoogide kasutamist, kuigi praegusel ajal ei ole veel täpselt selge melatoniini pikaajalise kasutamise efekt. Melatoniini kasutamine ei anna püsivat efekti, pärast kasutamise lõpetamist HUS taastub.

Varajase une sündroom (VUS)

Uni saabub tavalisest mõne tunni võrra varem.
VUS reeglina ei peaks põhjustama olulisi probleeme töö ja puhkuse reguleerimisel.

Ebaregulaarne une-ärkveloleku rütm

· Pidevalt muutuva öise une saabumisega. Uni saabub iga päeva pärast näiteks 1 tund hiljem. Kui teatud päeval uinutakse kell 23.00 õhtul, siis 1 nädala pärast 7 tundi hiljem e. kell 6.00 hommikul ja 2 nädala pärast 14 tundi hiljem e. 13.00 päeval.

· Täielikult desorganiseeritud une-ärkveloleku rütm. Ööpävane tsükkel on spontaanselt varieeruva pikkusega.

Ebaregulaarne unerütm võib põhjustada väga olulise distressi ja nõutuse nii inimesel enesel kui teistel, kellega ta kokku puutub perekondlike või tööalaste suhete tõttu. Võib nõustuda arvamusega, et sellise une-ärkveloleku rütmiga inimestel võib esineda ka muid psüühilist stabiilsust mõjustavaid tegureid (nt. impulsiivsus).

Parasomniad

Somnambulism (F51.3) e. uneskäimine

Somnambulism e. uneskäimine on muutunud teadvusseisund, kus une ja ärkveloleku fenomenid on segunenud.

Uneskäimisepisoodis ilmneb tavaliselt une esimeses kolmandikus ja seostatakse ärkamisega une kolmanda/neljanda faasist. Kuna virgumine ei ole täielik on teadvus on sügavalt hägunenud, reaktiivsus välis ärritajatele puudub ja motoorsed oskused madalad. Enamasti tõustakse voodist ning võidakse ringi kõndida. Siiski uneskäijad võivad lahkuda magamistoast ja vahel isegi väljuda kodust. Seetõttu on märkimisväärne risk saada selle episoodi ajal mõni raske vigastus. Sagedamini pöörduvad nad iseseisvalt või kellegi abiga vaikselt tagasi voodisse.
Ärkamisel ei mäletata tavaliselt midagi ei vahetult pärast episoodi ega ka järgmisel hommikul.

Uneskäimine ja unepaanika (F51.4) on väga lähedalt seotud seisundid.
- mõlemaid peetakse ärkamisehäireteks, mis ilmnevad une kõige sügavamates staadiumides (3. ja 4. unestaadium e. deltauni);
- mõlemat häiret võib leida patsiendi sugulastel;
- mõlemad häired võivad esineda samal isikul;
- on iseloomulikud lapseeale;
- mõlema häire tekkes ja kulus osalevad geneetilised, arengu-, orgaanilised ja psühholoogilised faktorid.

Diagnostilised juhised
Kindlaks diagnoosiks on vajalikud järgmised tingimused:

(a) peamiseks sümptomiks on üks või rohkem voodist tõusmist öö jooksul ja ringikõndimine, tavaliselt une esimese kolmandiku jooksul;

(b) episoodi ajal on isiku nägu ilmetu, ta ei reageeri teiste püüdlustele sündmuste käiku mõjutada või temaga suhelda ning on väga raskesti äratatav;

(c) ärkamisel (kas vahetult pärast episoodi või hommikul) on isikul episoodi suhtes amneesia;

(d) pärast ärkamist ei ilmne juba mõne minuti pärast psüühika- või käitumishäireid, kuigi lühiajaliselt võib esineda segasus ja desorienteeritus;

(e) orgaanilise psüühikahäire, nagu dementsus, kehaline haigus või epilepsia, tunnuste puudumine.

Diferentsiaaldiagnoos.
Epileptilistest krampidest.
Psühhomotoorne epilepsia avaldub väga harva öösel. Epileptilise hoo ajal ei reageeri patsient üldse välistele stiimulitele ning tavaliselt esinevad stereotüüpsed liigutused, nagu neelatamine ja käte hõõrumine. Diagnoosi kinnitavad epilepsiale iseloomulikud EEG muutused. Epilepsia diagnoos ei välista siiski somnambulismi kaasuva häirena.

- dissotsiatiivne fuuga (F44.1) kestab episood tunduvalt kauem, isik on tunduvalt enam ärkvel ja on võimeline sooritama keerukamaid ning sihipärasemaid tegevusi; on lastel haruldased ja esinevad tüüpiliselt ärkvelolekus.

Unepaanika e. pavor nocturnus (F51.4)

Unepaanika korral on iseloomulikeks tunnusteks intensiivsed paanilised hirmuhood koos tugeva häälitsemise, rahutuse ja vegetatiivse reaktsiooniga.

- esineb tavaliselt une esimese kolmandiku ajal;

- kaasub tugev hirm, võidakse "põgeneda";

- teiste püüdlused mõjustada seda paanikaepisoodi võivad viia veelgi tugevama hirmu tekkele ja desorienteerituse süvenemisele.

- ärkamisel ei mäletata episoodi kohta tavaliselt midagi;

- suur enesevigastuse risk.

Diagnostilised juhised

Kindlaks diagnoosiks on vajalikud järgnevad tingimused:

(a) üks või mitu episoodi öö jooksul, kus inimene "ärkab" unest paanilise karjumise, rahutuse ja vegetatiivse aktivatsiooniga (tahhükardia, kiire hingamine, laienenud pupillid, higistamine);

(b) nende ootamatute ärkamiste ajal, mis kestavad 1-10 minutit ja esinevad tavaliselt une esimeses kolmandikus, puudub adekvaatne kontakt keskkonnaga;

(c) isik ei reageeri teiste püüdlustele mõjutada seda hoogu ning peaaegu alati viivad need desorientatsiooni ja perseveratiivsete liigutuste tekkimisele, mis kestavad mõne minuti;

(d) kui episoodist üldse midagi mäletatakse, siis väga piiratult ja fragmentaarselt:

(e) kehaliste häirete, nagu tuumor või epilepsia, puudumine.

Diferentsiaaldiagnoos: uneärevus, PTSH

Uneärevus (F51.5)

Uneärevuse korral esinevad ärevust ja hirmu põhjustavad unenäod, mida hiljem väga detailselt mäletatakse.

- unenäod on väga elavad ja sisaldavad tavaliselt ohtu isiku elule, julgeolekule või eneseväärikusele.
- sageli kordub üks ja sama või sarnase hirmutava sisuga teema;
- tüüpilised on ärevuse vegetatiivsed nähud;
- ei esine häälitsemist ja ülemäärast motoorset aktiivsust (vs unepaanika);
- ärkamisel virgub isik kiiresti ja on orienteeritud, on suuteline täiel määral suhtlema teistega ning on tavaliselt võimeline detailselt kirjeldama kogetut nii vahetult kui ka hommikul ärgate

Diagnostilised juhised

Kindlaks diagnoosiks on vajalikud järgmised tingimused:

(a) unest ärkamine intensiivsete hirmutavate unenägude tõttu, ärkamisel mäletatakse unenägusid täpselt ning need on tavaliselt seotud ohuga isiku elule, julgeolekule või eneseväärikusele; isik võib ärgata suvalisel ajal öö jooksul, kuigi tüüpilisem on une teine pool;

(b) hirmutavast unest ärkamisel virgub isik kiiresti ning on täielikult orienteeritud ja ärkvel;

(c) hirmutavad unenäod ja ülesärkamistest tulenev une häirumine põhjustavad märgatava distressi.




UNENÄGUDE SELETAJA
UNENÄGUDE SELETAJAT
UNENÄGUDE SELETAJASSE
UNENÄGUDE SELETAJAS
UNENÄGUDE SELETAJAST
UNENÄGUDE SELETAJALE
UNENÄGUDE SELETAJAL
UNENÄGUDE SELETAJALT
UNENÄGUDE SELETAJAKS
UNENÄGUDE SELETAJANI
UNENÄGUDE SELETAJANA
UNENÄGUDE SELETAJATA
UNENÄGUDE SELETAJAGA

UNENÄO SELETAJA
UNENÄGU SELETAJAT
UNENÄOSSE SELETAJASSE
UNENÄOS SELETAJAS
UNENÄOST SELETAJAST
UNENÄOLE SELETAJALE
UNENÄOL SELETAJAL
UNENÄOLT SELETAJALT
UNENÄOKS SELETAJAKS
UNENÄONI SELETAJANI
UNENÄONA SELETAJANA
UNENÄOTA SELETAJATA
UNENÄOGA SELETAJAGA