UNENÄOD ALGUSTÄHE JÄRGI

A B E G H I J K L M N O P R S T U V Õ Ä Ö Ü

Parimad ja halvimad asendid magamiseks

Jaga
Mõnel päeval ärkad puhanuna ja energiliselt, kuid vahel tuleb ette päevi, mil igalt poolt justkui valutaks ja sul on tunne, nagu sa poleks üldse maganud.
Need erinevused võivad olla tingitud magamisasendist.
Kuigi magamise ajal on keeruline kontrollida, millises asendis sa parajasti oled, saab end ööks õigesti häälestada, kui jääd vähemalt magama heas asendis.
Halvad magamisasendid võivad mõjuda negatiivselt tervisele ja une kvaliteedile, kirjutab Lifehack.
Järgnevalt on välja toodud viis kõige enam levinud magamisasendit, mille Colorados tegutsev kiropraktik dr Aaron Casselman reastas alates parimast kuni halvimani.
1. Selili
Paljude spetsialistide hinnangul on kõige parem magada selili.
Selili magamine ei mõju ühelegi kehaosale kurnavalt ning on eriti hea magamisasend neile, kes kogevad päeva jooksul palju liigesevalu.
Üldiselt ei maga inimesed pulksirgetena, ka selili magades on kõige levinum jalgu veidike põlvest kõverdada.
See asend on hea neile, kes kannatavad mõnikord seljavalu käes.


2. Selili, käed külgedel
See magamisasend leevendab pingeid selgroos ja kaelas (kui sa just patjadega üle ei pinguta).
Selili magades peaks veenduma, et peal oleks tugi, samas ei tohiks tugi olla liiga madal ega kõrge. Liiga kõrge peaalune tekitab valu kaelas.
Selle asendi miinuseks on see, et inimesed kipuvad selili magades norskama.
Samuti ei soovitata seda neile, kel on diagnoositud uneapnoe.
Iluune austajad peaksid aga magama just selili.
Selili magades ei puutu nägu padjaga kokku, tänu millele ei kandu nahale padjal olev mustus ja bakterid (mis võivad muidu tekitada vistrikke).
Selili magades väheneb ka kortsude tekkimise tõenäosus.

3. Selili, käed õlgadest kõrgemal
See asend mõjub kehale samamoodi kui eelmises punktis mainitud asend.
Ka «meritähe» asendis magades võib esineda norskamist ja kui käed on pikemat aega kõrgemale tõstetud, võib hommikul esineda õlavalu.
Selles asendis magades võib esineda probleeme selja- ja õlavaluga.

4. Kerra tõmbunult
Paljud inimesed eelistavad magada külili, aga selle asemel, et põlvi veidike kõverdada, toovad nad põlved peaaegu rindkereni.
Taoline looteasend võib esialgu tunduda mugavana, kuid ajapikku tekib kaelavalu ja ka hingata on selles asendis raskem.
Samuti võib see asend mõjuda kurnavalt seljale ning hommikul võib selg valutada.

5. Kõhuli
Seda asendit peetakse vaieldamatult kõige halvemaks magamisasendiks.
Kõhuli magamine kurnab kaela ja hommikul võib esineda kohutavat valu.
Kõhuli magades on ka hingamine raskendatud, sest suu ja nina on mõlemad padjaga osaliselt kaetud.

Öövahetuste kurb tagajärg

Jaga
Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringu järgi on öösel töötajatel vähem energiat ning neid ohustab kaalutõus enam kui päevase töögraafikuga töötajaid.

Colorado ülikooli teadlased uurisid 14 tervet täiskasvanut, kes veetsid kuus päeva ülikooli haigla uurimiskeskuses, kirjutab Fox News.

Esimesel kahel päeval nad olid päeval üleval ja magasid öösel.
Pärast seda kohanesid nad taas oma tavapärase rutiini ehk tööga öövahetustes.
Katsealused magasid iga päev kaheksa tundi ning sõid kogu uuringu vältel iga öö sama palju nagu muidu.

Uurijad avastasid, et öövahetuste ajal kulutasid osalejad vähem energiat kui päevasel ajal töötades.

«Kui inimesed töötavad öistes vahetustes, väheneb ka nende energiakulu ning kui inimesed oma harjumuspäraseid toidukogusid ei vähenda, tõstab see öösiti töötajate kaalu,» selgitas uuringu autor ja CU-Boulder's Sleep and Chronobiology Laboratory juhataja Kenneth Wright.

Wrighti püstitas hüpoteesi, et energiakulu vähenemine on seotud inimese tegevuse ja tema tsirkadiaanse rütmiga.
Lihtsamalt öeldes on inimesed harjunud olema üleval siis, kui õues on valge ning pimedal ajal magama.

«Vahetustega töö läheb vastuollu meie bioloogiliste rütmidega,» ütles Wrightm.
«Vahetustega töö puhul tuleb teha ööst päev ja päevast öö ning see on raske, sest valgus mõjutab inimest palju.
Inimene võib nihutada ärkamist ja magamaminekut paari tunni võrra, kuid vabadel päevadel läheb unerütm tagasi paika.
Vahetustega töötajate rütm aga ei muutu.

Teadlaste sõnul oli neile kõige üllatavam tulemus see, et uuringus osalejad põletasid päeval magades rohkem kaloreid kui öösel.
Wright ütles, et see võib tulla öö ja päeva segiminekust, näiteks kui vahetustega töötaja magab enne uut vahetust lõunauinakut.
Tema sõnul vajab keha sel juhul rohkem energiat ning keha hakkab rasvu põletama.

Vaatamata sellele nn rasvapõletuse fenomenile ütlesid uurijad, et öösel töötajate energiakulu kolme päeva jooksul oli madalam kui päevase töö puhul.

Wrighti sõnul tuleb seda teemat veel uurida.
Praeguste tulemuste põhjal saab anda soovitusi öövahetustes töötajate tervise parandamiseks.
«Võime öelda, et tervislik toitumine on öösel töötajatele sama oluline kui trennitegemine,» lisas ta.

Allikas:

Une ajal tuntud lõhnad mõjutavad käitumist

Jaga
Isegi kui teadvus õhtul magama minnes tundideks kaob, ei tähenda see, et aju töötamast lakkab ja väliskeskkonnast täielikult eraldatakse.
Värske töö näitab, et võime une ajal uusi seoseid luua võiks viia teraapiateni, mis aitaksid inimesi võõrutada erinevatest sõltuvuskäitumistest, näiteks vähendada suitsetavate sigarettide arvu.

Iisraelis asuva Weizmanni instituudi teadlased tegid veidi enam kui nädala vältel katseid 66 suitsetamisest loobuda üritava vabatahtlikuga.
Neist osade haistmismeelt virgutati kala ja roiskuvate munade haisuga paari sekundi vältel ärkveloleku ajal, teiste nina pidi seda haistma aga pärast katsealuste uinumist.
Enne ebameeldivat lõhna anti osadele lisaks nuusutada suitsulõhna, mis lõi kahe aistungi vahel seose.

Noam Sobeli töörühm leidis, et katsealused, kelle puhul üritati suitsulõhna mädamunadega seostada magamise ajal, suitsetasid järgneva nädala vältel kolmandiku võrra vähem.
Suitsetajate puhul, kellel vastavaid seoseid luua ei üritatud, midagi taolist ei märgatud.
Töörühm märgib, et lõhnateraapiat võiks kasutada ühe viisina, kuidas sõltuvusest vabaneda, kuna aju haistmiskeskused on tihedalt seotud dopamiini tootvate neuronivõrgustikega.
Lisaks ei ole lõhnad erinevalt helidest tavaliselt piisavalt tugevad, et inimesi unest äratada.

Töörühm nendib samas, et tegu on alles esimese sammuga.
Uurimuse ülesandeks polnud panna inimesi suitsetamisest loobuma, vaid pigem uurida, kas une ajal aju mõjutamisega on võimalik muuta inimeste käitumist nende ärkveloleku ajal.

Allikas:
http://teadus.err.ee/v/tervis/cf00e9e8-5aba-4677-9b27-46b38168069b

Saadetised unenäokontorist

Jaga
Kõik inimesed näevad und ja osa meist mäletab unenäo seiku ka hommikul.
Sageli ärkame üles segaduses ja tabame end mõttelt, kas uni üritab meile midagi teada anda.
Kas uni on alateadvuse väljund või pelgalt sündmuste järelkaja?

“Unenäod saadetakse nähtavasti kuskilt suurest unenäokontorist ja minul on neile tõsiseid pretensioone, sest nad on mulle korduvalt läkitanud teiste inimeste unenägusid,” räägib doktor Viktor Vassiljev.
Ta on seitse-kaheksa korda näinud unes oma lapsepõlvekodu.

“Kõik on nii tuttav ja armas, detailid on nii omased, eriti see trepi käsipuu... ja siis korraga taipan, et see ei ole üldse minu lapsepõlvekodu, vaid hoopis kellegi teise oma.
Et mind on pandud hoopis ühte võõrasse unenäkku.
Siis saan süümekad, et nüüd on keegi teine oma unenäost ilma, ja ärkan selle peale.”

Kuigi teadus on viimase kümne aasta jooksul lausa jooksusamme teinud, saab unenägude üle ikka ja jälle vaielda.
Teooriaid on mitmeid.

Peidetud sümbolid

Kõige populaarsem teooria kuulub Sigmund Freudile.
Tema psühhoanalüüsi järgi on unes esindatud meie alateadvuslikud ihad ja motiivid.
Tsiviliseeritud ühiskonnas oleme alla surunud oma agressiivsuse ja seksuaalsed instinktid, mis vajavad väljundit ja leiavad seetõttu tee meieni unes.
Niisiis pole unenägudes midagi juhuslikku, vaid sümboolsel kujul esitatud loomalikult toored emotsioonid.

Freudi jaoks on igal unenäol avalik väljund ning ka varjatud tähendus, mis peaks sümbolite õigesti mõistmise korral unenäo tagamaad paljastama.
Selle teooria populaarsuse taga on eelkõige see, et inimestel on põnev uurida igasuguseid unenäoraamatuid, mis annavad seletusi unes nähtud sümbolitele.
Paraku pole unenägude seletajad arvestanud inimeste erinevustega.
Olles üles kasvanud eri väärtushinnangute, kombestiku, usundite ja juhtumiste keskel, võivad inimesed erinevalt tõlgendada absoluutselt kõiki elu aspekte.

Uneuurija Marlit Veldi arvab, et aeg, mil unenägudel oli sümbolistlik tähendus, on möödas. Meditsiinilises mõttes on Freudi unenägude sümbolistlikul käsitlusel ajalooline väärtus, kuid nüüdisaegne arusaam, et une eri perioodidel on neurofüsioloogiline alus, ei olnud Freudi ajal veel tekkinud.

Loomingulisus

Psühholoogid J. Allan Hobson ja Robert W. McCarley, activation-synthesise teooria loojad, väidavad, et REM-faasi (sügava une järel) ajal aktiveeruvad teatud aju osad, mis tegelevad ka motoorsete liigutustega ning panevad tööle meie emotsioonid ja mälestused.
Kuna aju arvab meie keha töötavat, üritab ta neid signaale tõlgendada ning me näeme unenägusid. See teooria vastandub Freudi omale, sest käsitleb unes nähtut kui suvalisi pilte.

Siiski ütleb Hobson, et kindlasti pole unes nähtu täiesti tähenduseta.
Ta arvab, et oleme kõige loovamad just unes, sest kaootilised ja spontaansed mõtted ja elemendid jõuavad meieni eri kombinatsioonidena.

Luuletaja Ivar Sild räägib, et tema jaoks on väga tähenduslik unenägu sellest, kuidas ta käib veel Luua metsakoolis.
“Just on lõppenud kehalise tund, tunnen end väga halvasti.
Keegi torkab mulle ribidesse ja küsib, et mis sa õige arvad endast, möku.

Tunnen seepeale, et hakkan minestama, ja vastan õndsa häälega: “Mina, tead, olen luuletaja.”
Ärgates arvasin, et ju siis on luuletamine tõesti kõige tähtsam asi, mida teha tahan, kui ma sellest nõnda unes räägin.”

Metsakooli ja kekatunni kohta meenub Ivaril teinegi unenägu.
Ilmsi eelnes sellele õpetaja nõudmine, et Ivar jookseks tundidest viilimise tasategemiseks kuus kilomeetrit.

“Olin väga imestunud, kui õpetaja tuli mitu nädalat hiljem küsima, miks ma pole jooksma tulnud. Olin unes näinud, et juba jooksin seda kuut kilomeetrit, ja nii realistlikult, et arvasin ka ilmsi, et see asi ongi tehtud.”

Ajaloost on juhtumeid, et uni annab inspiratsiooni.
Näiteks Paul McCartney kirjutas ühe populaarseima biitlite laulu “Yesterday” unes kuuldud meloodia järgi.
Samuti olevat Mary Shelley näinud magades õudustäratavaid stseene ja selle põhjal “Frankensteini” kirjutanud.

Iseasi on aga see, kas oskame neid kreatiivsusehetki reaalsuses ka kasutada.
Meloodia võib unes jõuda inimeseni, kellel pole mingit muusikalist annet ning kes ei oska sellega midagi peale hakata.

Info talletamine või mõtete puhastus?

Christopher Evans seletab oma raamatus “Öö maastikud”, et REM-une faasis on aju välja lülitatud nagu arvuti ning blokeerib kõik välised signaalid.
Sel ajal skaneeritakse hoopis kõik emotsioonid, mida me päeva jooksul tundnud oleme, ning tehakse vajalikud muudatused.
See protsess on vajalik, et aidata talletatud infol jõuda lühiajalisest mälust pika-ajalisse.
Nende protsesside ajal võib aju lühiajaliselt taas “üles ärgata” ning me näeme pilte ja nägemusi, mis Evansi järgi ongi uni.

Evansi seisukohale vastandub Francis Cricki ja Graeme Mitchisoni teooria, mille kohaselt on uni vajalik, et aju puhastuks päeva jooksul saadud ebaolulisest infost.
See teooria tundub loogiline, sest meile on iseloomulik oma unenäod päeva jooksul ära unustada, seetõttu kästaksegi need üles kirjutada, kui selleks huvi on.
Samuti tunneme end pärast magamist tavaliselt värskelt ja oleme valmis tegema paremini läbimõeldud otsuseid, sest aju on rohkem kontsentreeritud ja vaba üleliigsest infost.
Hommik on õhtust targem põhjusega!

Peale kirjeldatute on teooriaid veelgi, ent need on leidnud vähem järgijaid.
Näiteks et uni täidab psühhoteraapia rolli, kus erinevad mõtted ja emotsioonid lastakse valla turvalises keskkonnas.

Prohvetlus

Teadlaste teooriatele vastandub unenägude tõlgendamine prohvetlikust vaatenurgast, mis ei ole vähem populaarne.
Ajast aega on inimesed hoidnud arusaama, et unenäod suudavad tulevikku ennustada.
Piiblist on leida mitmeid prohvetlikke lugusid ja väidetavalt nägid nii Jeanne D’Arc kui ka Abraham Lincoln oma surma ette.

Elektronmuusika artist Mauno Meesit esinejanimega Sinine on lapsest saati aeg-ajalt unes näinud, et oskab lennata.
“Hõljun nagu ujudes madalal maa kohal.
See on alati hea tunne ja paneb unes mõtlema, et vaadake, mina oskan, proovige ka järele!
See tundub alati nii reaalne, et ka ärgates ma peaaegu usun, et suudangi seda teha, kui vaid soovin.”

Veelgi põnevam on tema jaoks aga see, et ta ise teise inimese unenäos tegelane oli.

“Minu abikaasa nägi kuu aega enne meie tutvumist unes, et läksin tema juurde ja palusin ta naiseks. Kuulsin sellest alles siis, kui see juba päriselt toimunud oli.
Sellised asjad panevad aru saama, et unenäod võivad teinekord olla ka midagi rohkemat kui vaid aju genereeritud värvilised seiklused.”

Skeptikud väidavad, et unenägude prohvetlikkusel pole alust.
Igaüks võib näha unenägusid ja hiljem midagi sarnast kogeda.
Arvatakse, et kui keegi usub oma unenäo täideminekut, hakkabki ta niimoodi käituma, ning teadlased on tõestanud, et selline usk on ülimalt võimas stiimul.

Teine argument on, et kui mäletame nädala jooksul vähemalt viit unenägu ja kui üks neist tõeks saab, unustame kõik teised, “mõttetud” unenäod ning keskendume sellele ühele, arvates, et nägime sündmusi ette.

Lisaks on unenäod enamasti sürreaalsed, mistõttu neid saab väänata, et nad reaalsusega ühtiksid. Kahe lapse ema Katrin nägi kord unes, kuidas sõiduauto asteroidile otsa sõitis. Paar päeva hiljem sõitis auto nende aeda sisse. Seos kahe loo vahel ei ole suur, aga võib tunduda ennustuse täideminekuna.

Uneuurija Marlit Veldi jaoks seostuvad ebameeldiva unenäoga hoopis uneaegsed hingamishäired (unelämbus), uneaegsed südamerütmihäired, refluks-haigusega kaasnev söögitoru happekontsentratsiooni suurenemine ja kõrge palavik.
Une periood, millega seostatakse unenäonägemist, on inimesele väga oluline, ütleb uneuurija.

Enamasti me selles uneperioodis ei ärka ja sel juhul ei kummita ka painavad unenäod.

Ka ravimid võivad mõjutada inimese und.
Narkootikumide tarvitamine ja nendest võõrutamine põhjustab ekstreemseid unenägusid. Pärismaalaste unemustris on leitud teatud erinevusi võrreldes tsiviliseeritud ühiskonna inimestega ning seda seostatakse uinumise ja magamamineku eelsete tseremoniaalsete rituaalidega.

Kui unenägude tõlgendamine sümbolite abil on sinu jaoks lõbus ajaviide, ei sünni sellest mingit kahju.
See võib aidata sul paremini mõista oma tundeid, mõtteid ja väärtushinnanguid.
Kui unenäod tunduvad prohvetlikud, on nende uskumine normaalsuse piires aktsepteeritav.

Kui sa aga oma unenägusid enamasti ei mäleta, ei tasu selle üle kurvastada.
Kuna siiani pole veel leitud teooriat, mis seletaks une kõiki aspekte, vajab see valdkond veel palju uurimist.
Seni aga võib kõikides teooriates tõde leida ning lõppude lõpuks võid uskuda just seda teooriat, mis sulle meelepärane!

Allikas:
http://www.ohtuleht.ee/603492/saadetised-unenaokontorist

Ei saa korralikult magada? Toidud, mis sind öösiti unetuna üleval hoiavad

Jaga
Vahid lakke ja loed lambaid?
Tulid internetiavarustesse otsima, et mida sellises olukorras ette võtta?
Oled õiges kohas.
Siin on loetelu viiest toiduainest, mis sul magama jääda ei lase.

Kofeiin

Sa tead seda väga hästi, et kofeiin sind hommikuti kenasti üles äratab.
Pea aga meeles, et seda leidub ka paljudes erinevates teedes.
Kui sa oled kofeiini vastu tundlik, siis joo parem õhtuti näiteks mahla või vett.

Alkohol

Vein võib küll kõlada mõnusa lõõgastusena pärast pikka tööpäeva, kuid uuringud on näidanud, et pigem paneb alkohol sind öösiti mitu korda üles ärkama.
Klaasike ei tee halba, kuid üle pingutada ei maksa.

Vedelikud

Vesi on küll kasulik, kuid kui sa seda liiga palju tarbid, siis ilmselt ärkad sa keset ööd ka päris mitu korda üles ja vead end tualetti.
Ja see võib ajapikku üsna tüütuks muutuda.
Lisaks sellele segab see ka su und.

Käärinud või hapendatud toidud

Aminohapped, mis sellistes toitudes leiduvad, stimuleerivad su aju ja võivad sind ka seetõttu öösel päris mitu tundi üleval hoida.
Näiteks kuuluvad siia alla kõikvõimalikud hallitusjuustud, suitsutatud kala ja vinnutatud liha.
Mõtle läbi, milliseid snäkke sa enne uinumist eelistad.

Tomatipõhised tooted

Kõik, mis sisaldab palju happeid, võib sulle ebamugavustunnet tekitada.
Sellised toidud on näiteks rohke tomatipastaga või need, mis vürtsikusest suu lausa õhkama panevad. Väldi selliste asjade söömist vähemalt paar tundi enne magama jäämist.

Allikas:
http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/ei-saa-korralikult-magada-toidud-mis-sind-oositi-unetuna-uleval-hoiavad.d?id=70148713

Magamise ergonoomika

Jaga
Uni on efektiivse taastumise kõige tähtsam osa ja magades veedame ca kolmandiku oma elust. 
Seega on oluline kasutada magamiseks õigeid asendeid. 
Üldjoontes on magamisasendeid kolm: Kõhuli, külili ja selili.
Selleks, et meie selg ja kael saaksid öösel võimalikult hästi puhata, tuleb neile leida magades võimalikult neutraalne asend. 
Magades õiges asendis, saavad lülidevahelised diskid ühtlaselt täituda. 
Diskide täitumine on ka põhjus, miks me hommikuti oleme 1-2 cm pikemad. 
Hommikune jäikus ja seljavalu võivad olla esimesed märgid halvast kehaasendist magamisel.
KÕHULI MAGAMINE
Kõhuli magamine võib lülisambale küllaltki koormav olla. Kõhuli magades on meie pea tavaliselt täielikult ühele poole ära keeratud ja kõhnematel ning normaalses kehakaalus inimestel vajub alaselg läbi:
kõhulivale
Selle vältimiseks on soovitatav kasutada ühte patja alakõhu all. Kaelaga aga pole midagi teha. Kaelaprobleemidega inimestel tuleks kõhuli magamist pigem vältida.
kõhuliõige
KÜLILI MAGAMINE
Külili magades on meie närvisüsteem kõige puhatumas asendis – sarnases painutus-asendis on ka lapsed oma ema kõhus. Külili magamine sobib hästi stressis inimestele.
Valides külili magamiseks patja, peab arvestama oma õlgade laiusega. Padja kõrgus võiks olla selline, et kael jääb keha suhtes ühele sirgjoonele (märka, kuidas neutraalse asendi leidmiseks läheb mul vaja kahte patja!):
küliliõige
Ergonoomilised padjad aitavad seejuures toetada ka kaela. Kellel ergonoomilist patja ei ole, saab selle lihtsate vahenditega ise teha. Selleks keera käterätik rulli ja aseta see ühte padja äärde, padjapüüri sisse:
DSC00754
Kui padi on aga vale kõrgusega õlgade suhtes, pole ka ergonoomilisest padjast kasu, sest kael on ikkagi väga halvas asendis:
külilivalerkülilimadalkülilikõrge
Selleks, et alaselg oleks neutraalses asendis, on mõistlik kasutada ühte patja põlvede vahel:
külilis
Kui patja põlvede vahel ei ole, võib alaselja ja vaagnaosa pöördesse vajuda, ebaühtlustades alaseljale langevat koormust.
külilivaleks
Külili magamine on kõige populaarsem viis magamiseks!
SELILI MAGAMINE
Õigesti selili magades saab meie keha kõige efektiivsemini puhata, sest voodiga on kõige suurem kontakt. Selili magamine sobib hästi sportlikku eluviisiga inimestele.
Selili magamiseks tuleks kasutada patju põlvede all. Nii on alaselg kõige neutraalsemas asendis.
selilis
Pea alla patja selili magades tegelikult vaja ei olegi. Padi võib olla hästi madal, kuid kaela toetuseks piisab ka tavaliselt rulli keeratud käterätikust kaela all.
selilihea
Kõrged padjad selili magamiseks ei sobi. Kui su rüht on halb siis ilma padjata selili magamine võib tunduda esialgu ebamugav. Samas on see ebamugavus vajalik, et kaela asend paraneks!
selilivale
VOODIST TÕUSMINE
Pärast ööd tuleks enne tõusmist korralikult ringutada-venitada. Piisab ühest venitusest, kus samaaegselt enda pikemaks ajamisega pingutatakse kogu keha lihaseid. Niimoodi surutakse veri lihastest uuesti käima, et keha liikumiseks ette valmistada. Ilma ringutamata voodist tõustes on suurem oht end vigastada.
Voodist kiiruga enda üles väänamine on alaseljale küllaltki ohtlik: (Kümme punkti mulle näitlemisoskuse eest!)
tõusvale
Ohutuks tõusmiseks liigu ennem voodi serva poole (1) ja keera end  külili (2). Seejärel tõuse käte jõuga istuma, langetades jalad samaaegselt üle voodiserva (3). Märksa ohutum ja lihtsam, eriti siis kui sul juba seljavalu piinab.
tõusoige
UNE KVANTITEET vs KVALITEET
Magamise aja määrab suuresti ära vanus. Erinevas vanuses vajame erineval hulgal und.
Vastsündinud (0-12 kuud) peaksid saama magada 12-18 tundi.
Eelkooliealised lapsed (1-5 aastat) peaksid saama magada 11-13 tundi
Koolieas lapsed ca 10-11 tundi
Teismelised ca 8,5 – 9,5 tundi
Täiskasvanud ca 7-9 tundi
Kui sa oled eelmisest päevast väsinud, vajad kindlasti mõnevõrra rohkem und, et nii füüsiliselt kui ka vaimselt taastuda.
Kvaliteetse une jaoks on järgmised soovitused:
-mine võimalusel alati samal ajal magama ja tõuse samuti samal ajal.
-maga vaikses ja pimedas ruumis. Magamiseks peaks olema täiesti eraldi tuba. Ära vaata magamistoas telekat ega arvutit. Need tegevused jäägu elutuppa.
-õhuta tuba enne magamaminekut või käi värskes õhus kõndimas.
uneaja täis saamiseks sobib ka lõunauinaku tegemine. See võib olla isegi kasulikum kui üks kord ööpäevas magamine.

Allikas:

Krooniline väsimus teismeliste seas kahekordistus

Jaga
Nutiajastu ja energiajoogid põhjustavad koolilaste seas kroonilist väsimust ja unehäireid, selgus hiljuti avaldatud uuringust.

Soome teismeliste seas tehtud küsitlustest selgus, et selline trend on tõusnud just viimase kümne aasta jooksul, kirjutab YLE.
Igapäevase väsimuse üle kurdavad umbes 20 protsenti põhikooli tüdrukutest ja 10 protsenti poistest.

Eelnevad uuringud on viidanud sellele, et paljud tänapäevased elustiili muutused on mõjutanud noorte uneharjumusi.
Sinna hulka kuuluvad nii öine nutitelefoni, arvuti ja tahvelarvuti kasutamine kui ka näiteks videomängude mängimine.

«Nende seadmete kasutamistihedus on ilmselt jõudnud oma haripunkti, sest et praktiliselt igal koolilapsel [Soomes] on nutitelefon.
Probleemid, mida need põhjustavad sealjuures küll enam ei kasva, kuid nende kasutamine näib käivat käsikäes unehäiretega,» selgitab uuringu teinud Soome Tervise ja Heaolu Instituudi (THL) uurija Erkki Kronholm.

Depressioon ja diabeedirisk

Alkohol ja aina populaarsust koguv energiajookide tarbimine on samuti osa probleemist

«Õnneks on alkoholi tarbimine noorte seas kahanenud, kuid energiajookidel on halb mõju tervisele ja selle pärast peaksime olema rohkem mures.
Nende mõju lastele tuleks põhjalikult uurida,» ütles Erkki Kronholm

Magamine on seotud kõigi peamiste organismi funktsioonidega nagu seedimine, ajutegevus ning tujude ja käitumise reguleerimine.

«Kui magamine on liiga vähene või häiritud, võivad probleemid tekkida paljudes talitlustes.
Noorte seas võivad uneprobleemid suurendada ülekaalulisust ja diabeeti haigestumise riske ning hiljem ka südame- ja veresoonkonna haigusi.
Psühholoogilistest probleemidest tõstab unepuudus depressiooniriski,» lisab Kronholm.

Uni on oluline ka õppimise, mälu ja teiste aju funktsioonide toimimise jaoks.
Viimane THLi uuring näitab, et kümnenda klassi õpilastel, kes kannatavad kroonilise väsimuse sündroomi all, on õpiedukus madalam kui nende eakaaslastel, kes saavad ööpäevas piisavalt und.

Allikas:

Segane unegraafik põhjustab tõsist stressi

Jaga
Uue uuringu kohaselt võib magamaminek pärast teatud kellaaega või ka ärkamine enne koitu mõjuda meie organismile vägagi stressitekitavalt – seejuures sõltumata ka sellest, kas sa magad täis oma vajalikud unetunnid.
Me kõik teame kuldset kaheksa tunni reeglit.
Samas on teada seegi, et inimesed on erinevad ja unevajadus võib varieeruda.
Mõnele inimesele piisab tõepoolest ka vähesemast, mõni vajab aga kindlalt rohkem kui kaheksa tundi ööund.
Ent kuna mõnele meeldib jälle õhtuti kauem üleval olla ja mõnele hommikuti vara ärgata, on arvatud, et kõige olulisem on vaid endale vajalikud tunnid täis magada, kirjutab Shape.com.

Ent ühe hiljutise Prantsusmaal tehtud uuringu kohaselt langevad kognitiivsed võimed pärast kümmet aastat öövahetustes töötamist (ja seega ka nii-öelda valel ajal magamist) nii palju, nagu inimene oleks 6,5 aasta jagu vanem.
Samuti näitas uuring, et vaid 50 päeva mis tahes ebaregulaarset unerütmi ehk magamaminekut pärast südaööd või ärkamist enne kella viit hommikul tähendab märkimisväärset kahju vaimsele tervisele ja kognitiivsete võimete langust samal määral nagu 4,3-aastase vananemise toimel.
See on halb uudis nii «ööloomadele» kui ka hommikuinimestele.

«Hiline magamaminek ja varane ärkamine on kehale kohutavalt stressitekitav,» ütles Martha Jeffersoni unemeditsiini keskuse meditsiinidirektor Chris Winter.
Stress tähendab aga tema sõnul kortisooli tootmist ja koos sellega ka teatud ajustruktuuride potentsiaalset atroofiat.
Lisaks võib stress soodustada kaalutõusu, diabeeti ja kõrgvererõhutõbe, mis omakorda mõjutavad kognitiivseid võimeid.

«Mida hiljem me lähme magama – arvestades, et peame üles tõusma kindlal ajal – , seda suuremat stressi see tekitab organismile kehva või ebapiisava une tõttu, millel võib pikema aja jooksul olla väga tõsine mõju tervisele.
Kui oled öö läbi üleval korra aastas, pole sellest lugu.
Kui teed seda tihti, on see väga halb uudis.»

Mida siis teha, kui sul ei ole võimalik alati õigel ajal magama minna ja korralikult välja magada?
Siin on Winteri soovitused:

1. Maga korralikult välja nii pea kui võimalik.
Enamik vahetustega töötajaid magab teistega võrreldes nädalas pidevalt viis kuni seitse tundi vähem, mis lausa karjub terviseprobleemide järele.

2. Püüa hilised õhtud või varased hommikud grupeerida.
Kui pead nädala jooksul mitmel õhtul kauemaks tööle jääma või mitmel hommikul ülivara ärkama, on parem, kui magad nii-öelda valel ajal mitu ööd järjest ja naased siis normaalse unerütmi juurde, selmet muuta oma unerütmi iga päev edasi-tagasi ja tekitada sellega organismile lisastressi.

3. Hoolitse enda eest.
Isegi, kui sul on ajavaheväsimus või oled lihtsalt ülikurnatud, toitu tervislikult ja tee trenni.
Puu- ja köögiviljade söömine ning vähemalt õhtune jalutuskäik annavad alati kokkuvõttes palju parema enesetunde, kui väsinuna rämpstoiduga diivanile vedelema viskumine.


Allikas:

Hea une terviseks!

Jaga
Unetervise all mõeldakse harjumusi ja tegevusi, mis tagavad piisava kestusega rahuliku öise une, pärast mida on inimene päevasel ajal ärkvel ning ei kurda liigset päevast väsimust. 
Kõrva-nina-kurguarst ja unearst Heisl Vaher selgitab, kuidas hinnata enda uneharjumusi?

Unes veedame väga suure osa ööpäevast.
Mida väiksem on laps, seda kauem ta magab.
Normaalne ja tervislik uni on hea tervise ja päevase aktiivsuse aluseks.
Tervislikku und soodustavad tegevused ja harjumused takistavad unehäirete tekkimist.
Juba tekkinud unehäire puhul võib kuluda rohkesti aega, et häirest vabaneda, muuta unega seotud harjumusi ning tunda uute harjumuste positiivset toimet. 
Kuidas hinnata enda uneharjumusi?
·         Kui uinumiseks kulub liiga palju aega või ärkate öö jooksul korduvalt, tuleb esmalt panna paika kindel magamamineku ja ärkamise kellaaeg ning sellest vähemalt ühe nädala jooksul kinni pidada.
Keskmiselt vajab täiskasvanu 7–8 tundi und ööpäevas.
·         Kõige sagedamini häirivad und ümbritseva keskkonna helid, nagu näiteks tilkuv veekraan või magamistuppa lubatud koduloomad.
Vaikne monotoonne taustaheli võib aga hoopis aidata uinuda.
Keskkond mõjutab und sageli rohkem kui arvatakse: tähelepanu tuleb pöörata mürale, ruumi temperatuurile, valgusele, voodimadratsile, kaasmagajatele. 
Müra. 
Helid sagedusega 40–70 detsibelli ei lase uinuda.
Seega võib tilkuv veekraan või naabrite juurest kostuv muusika une rikkuda.
On leitud, et tavapärase taustaheli puudumine võib samuti unele mõjuda.
Uuringud näitavad, et pikaajalistele linnaelanikele mõjub aknast kostuv linnakära hoopis rahustavalt. Selleks, et helidega toime tulla, soovitatakse ärritava lärmi puhul kasutada kõrvatroppe või maskeerida müra kas õhukonditsioneeri, ventilaatori või raadio vaikse ühtlase suminaga.
Reisile minnes soovitatakse hotellide “haudvaikuse” vastu kaasa pakkida tuttav tiksuva kõlaga kell.
Ruumi õhutemperatuur. 
Ruumiõhk temperatuuriga vähem kui 12 ja rohkem kui 24 kraadi häirib und, kuid ideaalse ruumitemperatuuri osas ei ole ka teadlased kokkuleppele jõudnud.
Tundlikkus õhutemperatuurile ja -niiskusele on individuaalselt väga erinev ning oleneb ka voodi- ja magamisriietest.
Üldiselt ollakse arvamusel, et kergelt jahe ruum soodustab uinumist ja magamist.
Külmakartlik kaasmagaja võib kanda rohkem rõivaid.
Ollakse arvamusel, et kuumas magamine tekitab rohkem ärkamisi ning ei soodusta sügavat und.
Valgus. 
Ööpäevast une-ärkvelolekurütmi reguleerib suures osas valgus ja pimedus.
Ere loomulik valgus on üks kõige võimsamaid bioloogilise kella seadistajaid.
Bioloogiline kell paneb paika, millal tunneme end unisena ning millal tegutseme kõige aktiivsemalt. Päevasel ajal aitab ere valgus püsida ärkvel, kuid õhtul enne magamaminekut võib osutuda ka hilisemat und häirivaks.
Kui ei ole võimalust viibida piisavalt naturaalse valguse käes, tuleks kodust või töökeskkonna valgustust võimendada.
Magama minnes on aga hämar ruum heaks uinutajaks, mõjudes läbi silma võrkkesta ajus olevatele spetsiaalsetele rakkudele, mis toodavad uinumiseks vajalikku hormooni melatoniini ning reguleerivad kehatemperatuuri.
Kui ärkamise aeg on varajasem kui tavapäraselt harjutud, võib viibida õhtul kauem ereda valguse käes – magamaminekuaeg nihkub küll veidi hilisemaks, kuid hommikuti võib see aidata kauem magada.
Öösiti tualetti kasutades peaks samuti eredat valgust vältima.
Madrats. 
Magamiskoha pind on oluline und mõjutav faktor.
Vana madrats, mis selga ega õlgu ei toeta, häirib und ja põhjustab liigesevalusid.
Ka ei tohiks voodi olla liiga väike, vaid peab võimaldama piisavat liigutamist.
Enne voodi ja madratsi ostmist on mõttekas poes madratsil veidi pikutada ning endale sobiv leida. Ostjad, kes kulutavad 15 minutit kauem madratsi valimisel, on rohkem rahul oma valikuga.
Patjade ja tekkide valikul peab ka arvestama allergia ning astmaga ning nende esinemisel otsustama hüpoallergiliste toodete kasuks. 
Muud probleemid
Kaasmagajate unehäired võivad ka teiste und häirida.
Kõige sagedamini häirib kaasmagaja und norskamine ning rahutute jalgade sündroom.
Uuringute järgi norskab 67% voodipartneritest, ligi kolmandik elanikkonnast väidab, et nende uni on häiritud voodikaaslase tõttu, ning 38% sõnul esineb neil partneri unehäire tõttu suhteprobleeme. Esmalt tuleks und häirivast probleemist kaaslasega kõnelda ning soovitada arsti konsultatsiooni. Norskava partneri puhul on kõrvatropid vaid ajutine lahendus, kuna norskamise taga võib olla ohtlik haigus, näiteks uneapnoe.
Üheks väga sageli und häirivaks teguriks on teleri ja arvuti kasutamine magamistoas.
Tavaliselt vaadatakse telerit ühe tunni jooksul enne magamajäämist.
Lisaks haarava ja emotsionaalse sisuga infole mõjutab teleri ja arvuti helendav ekraan otseselt unekvaliteeti.
Magama peaks jääma hämaras või pimedas ruumis.
Ebaloomulikust valgusest tingitud stimulatsioon võib mõnede uuringute andmetel soodustada ka depressiooni arengut.
Valguse käes viibimine on hea viis ise enda sisemist kella positiivses suunas mõjutada.
Unehäiretele ja -tervisele tähelepanu pööramine parandab oluliselt elukvaliteeti.
Mõistlik on unehäirete ennetamine, kuna krooniliste uneprobleemide ravi võib osutuda keerukaks ja aeganõudvaks.

Allikas:
https://www.kliinik.ee/uudised/aid-33889/hea-une-terviseks- 

Kuidas on unenägu reaalsuse tõde?

Jaga
Reaalsus on topeltliikumine:
1) edasiliikumine, muutumine, uuenemine
2) tagasiliikumine, vana kordumine, „uuesti“
(1) on absoluutne,(2) suhteline
Toome näite: kui ma vaatan arvutiekraani, langetan pilgu klaviatuurile ja vaatan siis uuesti ekraani, näen ma sedasama ekraani mida ennegi. 
Siin toimubki topeltliikumine: ühelt poolt pidev edasiliikumine (1), kus on kolm täiesti erinevat liiget: ekraan1, klaviatuur, ekraan2; ja teiselt poolt tagasiliikumine (2), kus on kaks liiget: ekraan (kaks korda) ja klaviatuur.
Tegelikult toimub muidugi ainult üks liikumine, edasiliikumine, mis on nõnda piiratud või ohjeldatud, et näib tagasiliikumisena. 
Sõna „edasiliikumine“ on pleonasm, liiane sõnaühend, sest absoluutselt, enesekohaselt võetuna liikumine ongi edasi-liikumine. 
Liikumine liigub, aina edasi ja edasi. 
Seda on väljendanud Herakleitos, öeldes, et ühte jõkke kaks korda astuda ei saa. 
See tähendab, et tegelikult, absoluutselt võttes ei saa ühte ja samasse jõkke kaks korda astuda, küll aga saab kaks korda astuda näiliselt, suhteliselt samasse jõkke.
Tavaline inimlik reaalsus on näilisuse, suhtelisuse maailm, kus puhas edasiliikumine on piiratud ja rakendatud tagasiliikumise teenistusse. 
See on samasuste ja sarnasuste maailm. 
Siin liigutakse edasi vaid selleks, et liikuda tagasi - muutused küll toimuvad, aga neid ohjeldatakse ja kontrollitakse nii palju kui võimalik, kuna lähtutakse ja hoitakse kinni samasustest. 
Samana-püsimine domineerib muutumise üle, valitseb seda, suutmata seda ometi kunagi täielikult allutada (kuna on suhteline ja seega illusoorne).
Unenäos aga võtab ohjad enda kätte (edasi)liikumine, muutumine, ja avab nõnda ka ärkvelolu loomust. 
Kui ma näiteks unenäos sisenen majja, ei pea ma majast väljumiseks tagasi välja tulema - ei, ma võin sisse astuda ühte majja ja väljuda juba teisest. 
Veelgi enam, ma võin sisse astuma hakata ühte ja sisse jõuda hoopis teise majja, või hoopis hoovi või preeriasse vkm. 
Igaüks teab oma või teiste unenägudest olukordi, kus „siis oli ta äkki hoopis keegi teine.“ 
See on olukord, kus ma keeran kivi tagurpidi ja see on teiselt poolt konn, keeran konna tagurpidi ja ta on kass. 
Tagasi pöörduda, emme-issi juurde joosta ei saa - äärmiselt tervistav olukord. 
Saab ainult muutumisega, suure Muuga kaasa minna, teda tähelpanelikult jälgida, temaga üheks - hahaa, temaga ühes Muuks! - saada.
Aga kas ei tähenda vaid edasi-liikumine seda, et meil samasusi polegi - kui me ei saa millegi juurde pidama jääda, kas pole me siis sisuliselt teadvusetud? 
Kui meie kogemus on iga kord täiesti uus, siis võrdub see ju sellega, et meil pole mingit kogemust, et meid, kellel see kogemus oleks, kes kogemust koguks, alles hoiaks ja sünteesiks, polegi? 
Kas see mitte ei tähenda, et meil poleks siis mälu?
Seda see kindlasti ei tähenda. 
Jah, inertsest, ökonomiseerivast ja piskuga leppivast ilmsi-reaalsusest on püütud välja murda ka näiteks narkootilisi aineid kasutades, mis tõepoolest viivad puhta meelelisuseni, puhta tajuni, kus kogu mälu, kogu asjade „mis“ on kadunud, aga see on täiesti tehislik olukord. 
Unenägudes on meil ometi teadvus alles, see on vaid teistsugune. 
Kui reaalsuses valitseb samana-püsimine muutumise, samasus erinevuse üle, siis unenäos on vastupidi - muutumine valitseb samasuste üle
Kass on ikka kass, aga samal ajal on ta konn! 
„Siis äkki oli kass konn“. 
Millal siis? 
Selles konks ongi, et unes ei saa ma kunagi, mitte ühelgi hetkel olla kindel, et kass on just kass ja ainult kass (truth, the whole truth and nothing but the truth...), et kass on ka teiselt poolt kass (...so help me God). 
Mõne jaoks on see väga traagiline, mõne jaoks aga mitte! 
Näiteks kunstnikud on inimesed, kes pole kassides ses mõttes kunagi kindlad olnud.
Mis on kunst
Võtame näiteks muusika. 
Kui tavaliselt kuulduna on helid märgilised, viidates millelegi muule kui endale - näiteks rongi (sic!) mürin rongile, teatav vidin linnule, meie suust kostvad artikuleeritud helid mingitele tähendustele jne, siis muusikas on helid intransitiivsed, võib ka öelda, et eneseleviitavad, kui tahame siin mingit viitamist näha. 
Igatahes nad on meiega teistsuguses suhtes kui eelkirjeldet helid (usume, et siin pole vaja asuda arutama selle üle, et ka muusika võib olla lärm ja lärm muusika...). 
Tahame väita, et muusika loomuseks on puhas (edasi)liikumine, st edasiliikumine ei ole enam „tagasi“ poolt ohjatud, vaid, vastupidi, rakendab „tagasi“ oma teenistusse!
Kas siis puhtas (edasi)liikumises on oma „tagasi“? 
Jah, nii nagu tagasiliikumises on oma „edasi“. 
Nimelt unustab tagasiliikumine liikumise endaomase loomuse just seekaudu, et ta ei pöördu tagasi liikumise enda juurde, vaid kiirustab edasi, ta kiirustab uuesti samasuste juurde, uute samasuste juurde!
Tagasiliikumine peatab, fikseerib muutumist, aga ta ei peata oma peatamist! 
Kui meelt valitseb tagasiliikumine, siis on ta poolik, rahutu, hajevil, pidevalt ära libisev, ettepoole kukkuv, tasakaalust väljas, endast väljas, ärritunud või siis tuim jne. 
Selline meel ennekõike peatab, ja ta teeb seda üha uuesti - siit näeme, et konservatiivsus ja uudistejanu, uudis-himu pole omavahel sugugi vastuolus - seadusetäht ja ajaleht kuuluvad kokku, sest seaduse seisvuse-illusioon vajab püsimiseks ajalehe illusoorset liikumist.
Seal, kus tagasiliikumine liigub edasi, liigub edasiliikumine tagasi. 
Edasiliikumise puhas aktiivsus ilmnebki kui teatav passiivsus - see on peatamise peatamine. 
Selle asemel, et liikuda edasi järgnevale tähendusele, mis siiski kunagi kohale ei jõua, mis jääb alati poolikuks, selle asemel, et pidevalt ettepoole kukkudes näo ette riputatud banaani järele krahmata, seda kunagi kätte saamata, liigub edasiliikumine tagasi - ta peatub ja kuulab, vaatab tähelepanelikult, täielikult
Ta kuulatab kuuldavat ennast, vaatab nähtavat ennast. 
Ja siis avastab ta tegeliku liikumise! 
Näiteks foto või pikk seisev kaader filmis võib reaalsuse liikumise peatada nõnda, et ta avab ühe sellise liikumise, mis (paljudele) ilma selle peatamiseta avaneda ei saanud, ta võib katkestada tagasiliikumise tuima edasiliikumise, ja selles peatamise peatamises avada puhta liikumise sügavuse ja rikkuse. 
Kunst toimibki nõnda.
Väidame nüüd paradoksaalselt, et puhas (edasi)liikumine on ka puhas tagasiliikumine! 
Kui ma tõstan pilgu tagasi samale ekraanile, siis toimub see ometi ainult suhteliselt - samane ja sarnane korduvad vaid suhteliselt, absoluutselt kordub ainult muutumine, erinevus. 
Seepärast teab ja mäletab kunst ja mõtlus üllataval kombel hoopis rohkem kui tagasi liikuv argiteadvus, veelgi enam, oma suurimas võimsuses kogeb kunst(nik) kõike, tal on kogu mälu.
Nüüd võimegi edasi- ja tagasiliikumise asemel rääkida suhtelisest ja absoluutsest liikumisest:
1)suhteline tagasiliikumine (peatamine) ja suhteline edasiliikumine (uuesti peatamine)
2)absoluutne tagasiliikumine (peatamise peatamine) ja absoluutne edasiliikumine (uuenemine)

Need kaks on täiesti ebasümmeetrilised, sest üks on suhteline, illusoorne, teine aga absoluutne, tõeline. 
Kui me eespool ütlesime, et muusika on intransitiivne, vastandudes tavareaalsuse helide transitiivsusele, siis nii see päriselt pole, sest muusika on mõlemat - näiteks viiulimuusikat kuulates kuuleme me nii puhtaid helisid (intransitiivsus) kui viiulit (transitiivsus), ja viiuli kuulmine ei häiri helide kuulamist. 
Muusika ja mittemuusika on täiesti ebasümmeetrilised, sest muusika on ka mittemuusika.
Siin jõuame sümptomi või erandi mõisteni - nimelt võib kujutada olukorda, kus muusik enam muusikat ei tee, kuna ta kuuleb kõiki helisid muusikana. 
Muusika kitsas mõttes oli teatav erand, mis võimaldas tal jõuda muusikani laias mõttes - see oli sümptom meele teatavast haigusest, meele lõhestatusest, mis ühtesid helisid pidas muusikaks ja teisi mitte. 
Sellest haigusest võidakse põgeneda muusikast loobumise teel, aga põgenemise asemel tuleb see läbi põdeda, tuleb oma haigus omaks võtta, saada oma haiguseks, ja jõuda niiviisi teisele poole algset, väikest tervist - Nietzsche Suure Terviseni. 
Sama lugu on filosoofiaga - muidugi on haige vastandada filosoofe ja teisi inimesi, aga sellest haigusest ei pääse filosoofia mahasalgamisega, vaid ainult nõnda, et minnakse filosoofias lõpuni ja nähakse filosoofe kõigis - kõigist saavad mu õpetajad! 
Pühak on see, kes näeb kõikjal ainult püha.
Humorist on see, kellele kõik, absoluutselt kõik toob naeratuse suule.
Aga kusagilt peab alustama, maailmas peavad olema need erandid, need sümptomid. 
Platon ütleb väga õigesti, et alguses armastatakse ühte, siis üha rohkemaid ja lõpuks Hüve ideed, st kõike, mis on, kogu olevat. 
Liikumise, muutumise endani jõudmiseks ei pea olema kunstnik, usklik, filosoof kitsas mõttes, piisab, kui sul on keegi, keda armastada, ja ta on su võti Armastuse endani jõudmiseks. 
Siis saad kunstnikuks, pühakuks, filosoofiks laias ja sügavas mõttes niikuinii - ja ainult see ongi tähtis.
Ka unenäod on sellised erandid, sümptomid.
Õppida unenägemise kunsti!

Allikas:

Täiskuu mõjud: kas tõesti võivad kaduda uni ja isu?

Jaga
Reede esimesest tunnist, täpsemini siis alates kella 00.23, elame kuni laupäevani täiskuu mõju all.
Et Kuu on Sõnnis, on teistest tähemärkidest enam väge täis Sõnnid ja nende vastasmärk Skorpion.
Astroloog Edda Pauksoni sõnul on just täiskuu mõjud ühed tugevamad, mis inimestes seletamatut ärevust tekitavad, une viivad ja isu võtavad.

Edda Pauksonile on neljapäeva lõunaks helistanud juba kaks murelikku lapsevanemat – siiani nii tubli ja tragi teismeline ei kuula korraga enam sõna, läks omavoliliselt eile sõbra juurde, mobiili vajutab kinni.
Astroloog ütleb, et kuna Kuu on Sõnnis, siis peale Sõnnide ja Skorpionite võivad neil kolmel päeval meeletusi teha ka Lõvid ja Veevalajad.

"Nende nelja tähemärgi esindajaid tabab neil päevil erakordne impulsiivsus, lapsevanemad peaksid end oma võsukeste tegemistega rohkem kursis hoidma."

Kuu mõjutab isegi skeptikuid
"Täiskuu mõjutab tervelt 2/3 osa inimestest, kaasa arvatud skeptikuid, kelle arvates on see kõik üks suur jama: tõmmake aga paksud kardinad akende ette ja magage rahus!
Aga see ei aita, kardinad ei tõkesta Kuud, tema mõju avaldub ikkagi," räägib astroloog Edda Paukson.

Taevalaotuses uitav kuldne kuuratas on seekord tavalisest kuraasikam, sest Kuu on Sõnnis. Astroloogi sõnul olenebki täiskuu mõju suuresti sellest, mis märgis on Kuu: "Sõnn on väga tugev märk ja see võib täiskuu mõju võimendada – võimalikud unehäired, kuritegevuse oht suureneb oluliselt.
Politsei ja meedikud, olge valvel!"

Täiskuu ajal suureneb astroloogi kinnitusel igasuguste õnnetuste, aga ka kuritegude hulk.

"Ettevaatlik tuleks olla terariistade ja kodumasinatega.
Eriti aga autorooli istudes – nendel päevadel on loomad teel!
Suur oht on minna riidu töökaaslaste ja ülemusega."
Paukson hoiatab, et ka väikesest süütust sõnavahetusest võib kodus puhkeda kodusõda.

"Täiskuu mõjutab absoluutselt kõiki, nii mehi kui ka naisi.
Ainult et naised on tundlikumad, mehed ei näita välja."

Astroloogi sõnul on seda tõestanud nii uuringud kui ka paljude isiklik kogemus.
Peaaegu kõigil on kas kolleegide hulgas või tutvusringkonnas mõni selline persoon, kelle käitumisest või alkolembusest lähenevast täiskuu-faasist aimdust saab.
Paukson nimetab veel ühte ohtu: ka narkomaanid aktiveeruvad siis, kui taevas on täiskuu.
"Muuseas, ka rahustite ja unerohu tarvitajad, aga samuti südamehaiged.
Täiskuu päevadel tuleb ravimeid võttes jälgida, et millegagi mitte liialdada."

Mitte ainult inimeste käitumist ei mõjuta täiskuu, ka loomad on sellest häiritud.
"Koduloomad võivad olla üliaktiivsed, isegi oma perenaise vastu käppa ja kihva kasutada," hoiatab astroloog.

Kuna Kuu on Sõnnis, tuleks neil päevil just suurte loomadega kohtudes distantsi hoida – vasikatki ei maksaks musutada ega sõbranna taksi nunnutada.

Kuu armastab rääkimist

Kuuketas tõmbab ligi nagu magnet, tekitab paljudes rahutust ega lase öösel magada.
Siiski leiab Edda Paukson ka head:

"Täiskuul sündinud lapsukesed on elujõulised ja hea tervisega.
Sama kehtib ka loomade puhul."
Samuti on palju neid inimesi, kes just täiskuu ajal on justkui omas elemendis – nad jõuavad uskumatult palju, on erksad ja heatujulised.

Neile, kelles täiskuu rahutust tekitab, soovitab astroloog Kuud vaadata ja temaga rahulikult rääkida. "See rahustab, sest Kuu armastab rääkimist!"

Kui aga kõigest hoolimata pulbitseb teis seletamatu vägi, rahustagu teid teadmine, et pühapäeva hommikuks on seekordne täiskuu mõju vaibunud.
On tulnud aeg haavu lakkuda, kallimaga ära leppida ning jätkata oma harjumuspärast elu.

Mida on täiskuus head?

Täiskuu aeg on endasse süvenemise aeg.
Hea aeg selleks, et oma mõtete kallal enam töötada ja lahendusi otsida.
Teiste inimeste antud nõuanded kuluvad praegu marjaks ära leida, sest aitavad kergema vaevaga takistustele lahendusi otsida.

Täiskuu ergutab emotsioone.
Kui täiskuu toob kaasa pettumusi või tagasilööke, siis järgmise kuu loomise ajal tuleks alustada uuesti otsast peale, kasutades seejuures teisi meetodeid.

Mille poolest erineb täiskuu supertäiskuust?

Kuu ei tiirle ümber Maa mitte ümmargusel, vaid elliptilisel orbiidil, mis tähendab, et ta on meile vahepeal natuke lähemal ja vahepeal natuke kaugemal.

11. juunil oli täiskuu Maast kõigest 356 896 kilomeetri kaugusel, paistes nii lähedalt hiigelsuurena. Mida kujutab endast supertäiskuu, selle kohta andis toona Õhtulehele intervjuu Mart Noorma, Tartu observatooriumi vanemteadur,
Tartu ülikooli dotsent ning kosmose- ja militaartehnoloogia töörühma juht.

Maa käib ümber Päikese samasugusel elliptilisel orbiidil ja nii on lõunapoolkeral suvi soojem kui põhjapoolkeral.

Noorma sõnul on Kuu ellipsikujulise orbiidi lähim punkt Maale 48 000 kilomeetrit lähemal kui kaugeim.

Kuna heledus sõltub kauguse ruudust, siis Maale kõige lähemal olev niigi suuremana paistev Kuu on veel üle 20 protsendi heledam kui kaugeimas asendis olev Kuu.

Tõestatud: täiskuu häirib magamist!

Šveitsis tehtud uuringu järele paistab Kuu hullutaval mõjul olevat teaduslik alus.
Uuringus osales 33 vabatahtlikku, keda jälgiti unelaboris kahel ööl, kusjuures nad polnud teadlikud Kuu seisust ega näinud ka Kuud ennast.

Kui oli täiskuu, magasid osalejad öö jooksul keskmiselt 20 minutit vähem.
Ka uinumine võttis keskmiselt 5 minutit rohkem aega kui kuuloomise ajal.
Selgelt oli näha, et osalejate melatoniinitase oli täiskuu ajal madalam.

Baseli ülikooli teadlaste rühm usub aga, et kuu mõjutab inimest valgusest hoolimata.
Uurimisaluste sügava unega seotud ajutalitlus vähenes täiskuu ajal ligi kolmandiku võrra.

Uuringus osalejad kinnitasid, et tundsid end vähem puhanuna.
Teadlaste hinnangul võivad mõned inimesed olla ka täiskuu mõju suhtes eriliselt tundlikud.

Allikas:
http://www.ohtuleht.ee/602867/taiskuu-mojud-kas-toesti-voivad-kaduda-uni-ja-isu

Kaheksa soovitust hea une tagamiseks

Jaga
Kõige olulisem unetervisealane nõuanne puudutab regulaarsust: hea une aluseks on ühtlane ärkveloleku ja une rütm kogu nädala jooksul.
Kõrva-nina-kurguarst ja unearst Heisl Vaher jagab kliinik.ee’s soovitusi, mida tuleks veel meeles pidada.
Une puhul on oluline mõõdukus, magamiseks tuleb kulutada piisav aeg: mitte liialt kaua ning mitte liialt vähe.
Meeles tuleb pidada individuaalseid erinevusi, näiteks liigse päevase väsimuse korral jälgida esmalt, kas magate vähemalt kaheksa tundi öö jooksul.
Samas on küllalt inimesi, kes vajavad väljapuhkamiseks märksa vähem kui kaheksatunnist ööund.

Lisaks küllaldasele uneajale tuleks meeles pidada järgmiseid hea une nõuandeid:

1. Kui öise unega on probleeme, vältige päevaseid uinakuid, kuna need võivad öist unerütmi häirida.

2. Vältige stimuleerivate ainete, nagu kofeiini, nikotiini ja alkoholi tarbimist liialt lähedal uneajale. Alkoholi tuntakse küll kui lõõgastajat, mis võib aidata uinuda, kuid samas toob alkoholi lagundamine organismis kaasa rahutu une.

3. Treening võib soodustada head unerütmi, kuid tugev treening tuleks läbi viia hommikupoolikul või ennelõunal.
Lõdvestavad joogaharjutused on aga enne uinumist soovitatavad.

4. Tugev toidukord enne magamaminekut võib und häirida.
Ka võivad unehäireid kaasa tuua muutused dieedis.

5. Oluline on viibida piisavalt päevavalguses, kuna loomulik valgus reguleerib une-ärkvelolekurütmi.

6. Pange paika magamaminekule eelnevad rituaalid.
Mõned tunnid enne magamaminekut tuleks vältida tuliseid arutelusid.
Ka töömõtted ja -plaanid võivad magamajäämist häirida.

7. Voodi on magamise jaoks.
Telerivaatamine, raadiokuulamine ning lugemine toimugu väljaspool voodit.

8. Muutke oma magamistuba lõdvestavaks ja õdusaks ruumiks.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/2977885/kaheksa-soovitust-hea-une-tagamiseks

Unenäod muistses Hiinas

Jaga
Vanas-Hiinas võeti unenägusid ning nende tõlgendamist tõsiselt.
Shangi dünastia ajal (umbes 1600-1046 eKr) töötasid õukonnas isegi spetsiaalsed ametnikud, kelle hooleks oli öelda keiserliku pere liikmetele ja ülejäänud aristokraatidele, mida nende unenäod tähendasid.

Abiks oli neile raamat nimega „Hertsog Zhou unenäo seletamise kogumik“.
Raamat on põhimõtteliselt pikk nimekiri erinevatest esemetest ja tegevustest ning sellest, mida need teatud unenäos tähendada võivad.

Unenäod traditsioonilise Hiina meditsiini kohaselt

Traditsioonilise Hiina meditsiini (THM) piibel „Huangdi sisemine kaanon“ ütleb, et inimene on kombinatsioon taevalikust ja maisest qist.
Esimene on meeltele tabamatu ja teine materiaalne.

Kui inimene on ärkvel, siis on kontroll tema materiaalse poole käes.
Kui ta magab, siis võtab võimust mittemateriaalne pool.
Päevasel ajal vaatab meie vaim läbi silmade maailmas toimuvat.

Öösel, kui füüsiline keha on magama jäänud, taandub vaim maksa.
See on organ, mis on THMi kohaselt koos ilmadega vaimu koduks.
Läbi maksa tajubki vaim unenägudemaailma.

Unenäod ja Tao

Ühes neljandast sajandist pärit taoistlikus tekstis jaotatakse unenäod vastavalt meiega päeva ajal juhtuvale kuueks tüübiks.
Tavaline unenägu on loomulik, neutraalne ja ei tekita meis mingit emotsiooni.

Luupainajad ja õudusunenäod on põhimõtteliselt sama asi ning neid sünnitab paanika.
Lisaks on olemas ka igatsust täis unenäod, mida põhjustab millelegi peale liiga palju mõtlemine. Õnnelikud unenäod on põhjustatud aga meie südames pesitsevast rõõmust.

Unenägudel on taoistlikus mõtteviisis mängida võtmeroll.
Kuulus taoistlik filosoof Zhuangzi (369-286 eKr) jutustas loo sellest, kuidas ta ärkas unenäost, milles ta oli liblikas.
Seejärel küsis ta endalt, kas nüüd näeb liblikas unes, et ta on Zhuangzi.

Selle mõistulooga tahtis filosoof öelda, et millelgi pole vahet, kui sul õnnestub subjektiivsuse lõksust põgeneda.
Piirangutest lahti saades võime saada üheks tõe ehk Taoga ning nautida lõpmatuses peituvat vabadust.

Taoistlikus õpetuses on kõige kõrgemaks vaimseks tasemeks see, kus viibides ei nähta unenägusid. Selle saavutamiseks peab kõrvale heitma kõik ilmaliku elu argimured.
Taoistid usuvad, et sel tasemel ei piira ei keha ega mõistus meie tõelist olemust.

Allikas:

Viis märki sellest, et sul võivad olla unehäired

Jaga
Ajutisi unehäireid esineb enamikul inimestest.
Kuid kui sind vaevab pidev unepuudus, peaksid ehk pöörama tähelepanu sellele, mis takistab sul korralikult välja magamast.
Health.com toob välja viis märki sellest, et sind võivad vaevata unehäired.

Sa ärkad väsinuna

Probleem: sa magad kaheksa tundi järjest, ent ärgates oled ikka väsinud ja jõuetu.

Normaalse unetsükli jooksul  vaheldub sügav uni pinnapealsemaga ning kokkuvõttes peaksid tundma end väljapuhanu ja värskena.
Kui oled pärast kaheksatunnist ööund ikka unine ja väsinud,  takistab miski ilmselt su kehal sügavasse unne laskumast.

Sa norskad

Probleem: sinu partner on öelnud, et sa norskad

Norskamine võib olla ka ohutu, kuid see võib samas anda märku uneapnoest – ohtlikust seisundist, mille puhul on hingamine une aja takistatud.

Sa jääd päeval tukkuma

Probleem: sa jääd päevasel ajal autoroolis või lugemise ajal tukkuma

Unetu öö järel väsinud olla on täiesti normaalne, kuid kui jääd töölaua taga või roolis olles sageli tukkuma, peaksid tõsiselt mõtlema, ega sind ei vaeva krooniline unepuudus või unehäired.

Sul on raskusi uinumisega

Probleem: vähemalt kuu aega on sul olnud raskusi magamajäämisega

Vahel ei tule uni ajutistel põhjustel.
Kuid sageli ei otsi kroonilise unetuse ajal kannatavad inimesed abi, sest nad arvavad ekslikult, et nii peabki olema või siis et probleem möödub iseenesest.
Ent kui probleem muutub tõesti krooniliseks, mis tähendab, et aju harjub ära mitte magama siis, kui peaks, võib normaalse unerütmi taastamiseks vaja minna ravimeid või teraapiat.

Uni ise pole su ainus mure

Probleem: sul on teisi kroonilisi tervisehädasid või koged veidraid sümptomeid, mis hoiavad sind öösel üleval.

Depressioon, krooniline valu ja muud tervisemured võivad olla põhjuseks, miks sa ei saa rahulikult magada.
Mõned spetsiifilised seisundid, nagu näiteks rahutute jalgade sündroom, võivad aga just öösiti kõige hullemal moel avalduda.
Kui sinu und segab midagi sellist, peaksid kindlasti pöörduma arsti poole.

Allikas:

Kuidas paremaid unenägusid näha?

Jaga
Kas oled kunagi mõelnud, kuidas oleks võimalik oma unenägusid mõjutada?
Kas hea ööuni tähendab seda, et ka unenäod on head?
Yahoo! Shine tõi välja kuus nõuannet, mida tasuks järgida, kui soovid paremaid unenägusid näha.
Sea sisse kindel magamamineku rutiin
Soovitatav on kujundada välja kindel rutiin enne voodisse minekut.
Pane näiteks oma lemmikküünlad põlema, mõnule kuumas vannis ja keskendu unenägudele, mida sa öö jooksul nägema hakkad.
Kahtle reaalsuses
Unenägude mõjutamisest kirjutatud raamatus on pisikesed illustratsioonid kompassidest.
Iga kord, kui satud ühele sellisele joonisele, peaksid mõtlema, kas sa näed parajasti und, kuigi sa loed tegelikult raamatut.
Kas pole imelik?
On küll.
Teoorias peaks olema nii, et kui sa ärkveloleku ajal eneselt pidevalt küsid, kas sa oled üleval või magad, siis aja jooksul õpib su alateadvus sama küsimust esitama ka magamise ajal.
Selleks, et seda regulaarselt teha, võiksid eneselt küsida, kas sa näed parajasti und, iga kord, kui paned lambi põlema, kuuled koera haukumas või avad ukse.
Ära kasuta mõistust mõjutavaid aineid
Ole valmis oma pahedest loobuma.
Alkohol, tubakas ja kofeiin võivad REM-und häirida ja segada seeläbi ka unenägusid.
Kirjuta unenäod üles
Unenägusid pole võimalik kontrollida, kui sa neid hommikul ei mäleta.
Esimese asjana kirjuta hommikul üles, mida sa unes nägid.
Unenägude maailm on väga veider paik ja neid lugusid on tore meenutada, kui oled juba ärkvel.
Ka aasta hiljem unenäo kirjeldust lugedes on võimalik, et sul tuleb sama unenägu silme ette.
Sul peaks olema eesmärk
Mõned inimesed usuvad, et unenägusid on võimalik tõepoolest mõjutada.
Täpselt nii, nagu soovitatakse reaalsuse kahtluse alla seada, tuleks pidevalt endale korrutada, mida sa unes näha tahaksid.
Esimese asjana tulevad inimestel tavaliselt pähe lendamine ja seksimine, kuid tegemist on ju unenägudega, seega võib tunduvalt julgemalt unistada.
Kas sa tahaksid kohtuda mõne iidoliga, kes on juba surnud?
Tahaksid reisida?
Pea meeles, et sind piirab vaid su oma fantaasia.
Pea meeles, et see võtab aega
Ja kannatust.
Esimese nädala jooksul ei pruugi midagi juhtuda, kuid sa võid märgata, et unenäod on sul paremini meeles.
Samuti võib paraneda su une kvaliteet.
See, kas sa usud sellesse, et inimene saab oma unenägusid mõjutada, on sinu enda teha.
Aga kui mõni lihtne harjutus tagab parema ööune, tänu millele oled värskem ja sul on rohkem energiat, miks siis mitte proovida?

Allikas:
http://www.naine24.ee/2616972/kuidas-paremaid-unenagusid-naha

Tänapäeva sotsiaalelu lühendab uneaega

Jaga
Soomes tehtud uuring näitas, et tänapäeva inimeste ööuni on paar tundi lühem kui 150 aastat tagasi elanud inimestel.
Uuringu teinud teadlase Timo Partoneni arvates on selle põhjuseks pikad tööpäevad, sotsiaalelu ning aktiivne vaba aja veetmine, kirjutab YLE.

Teadlase sõnul peaks inimesed magamisele rohkem tähelepanu pöörama, sest see mõjutab tervist.

Täiskasvanud peaksid magama 8 – 9 tundi, lapsed aga kuni 12 tundi.

«Tööpäevad võivad olla väga pikad ning vabal ajal püütakse uneaja arvelt tegeleda väga erinevate asjadega.
See on hea, et tööpingeid saab meeldivate asjadega maandada, kuid kui uneaeg jääb liiga lühikeseks, hakkab see oma lõivu võtma,» teatas asjatundja.

Ta lisas, et inimesed soovivad osaleda aktiivselt sotsiaalelus.

«Sageli on tegemist sotsiaalse survega ja inimesed ei soovi niiöelda midagi maha magada.
See aga võib kahandada uneaega miinimumini.
Lisaks võidakse õhtusel ajal tegeleda asjadega, mis takistavad magama jäämist.
Selleks võib olla tugev treening, mis teeb erksaks.
Organismil kulub aega enne kui maha rahuneb,» selgitas Partonen.

Teadlane soovitab hoida sotsiaalelu ja uneaeg tasakaalus, sest see aitab tervisehäireid ennetada.

Vähene magamine mõjutab kogu organismi ning sageli püüavad magamata olnud uneaega vabal ajal täis magada.

«On täheldatud, et vabad päevad võidakse mõnikord sõna otseses mõttes maha magada, samas argipäeviti magatakse minimaalselt. Mitte kõik ei suuda aga puudu jäänud und nädalalõppudel täis magada ja jääb ikkagi unevõlg,» lausus asjatundja.

Partoneni sõnul peaks iga inimene seadma oma tervise esikohale ning selle tõttu jälgima ka uneaja pikkust.

«Magamine on vajalik väljapuhkamiseks ja värske olemiseks, et päevatoimetustega toime tulla. Ööune pikkus ja kvaliteet muutuvad vastavalt vanusele. Enamikule täiskavanutele on 6 – 9 tundi piisav. Magamisaja pikkus sõltub siiski iga inimese organismi vajadustest,» nentis teadlane.

Ta jätkas, et lapsed vajavad rohkem und kui täiskasvanud, kuid on ka neid lapsi, kes saavad keskmisest vähema magamisajaga hakkama.

«Seitsemeaastased peaksid magama 10,5 tundi, kuid selles vanuses võib uneaeg kõikuda 9,5 – 12 tunni vahel. 13-aastane teismeline vajab aga keskmiselt üheksa tundi und.
Kõikumine võib jääda 7,5 – 10,5 tunni vahele,» teatas Partonen.

 Väidetavalt vajavad vanemaealised vähem und, kuid Partonen ei nõustu selle seisukohaga.

«Täiskasvanutel magamisaja harjumused eriti ei muutu.
Kui jäädakse pensionile, siis saab ka päevasel ajal magada.
Selle tõttu arvatakse, et eakad vajavad vähem und.
Tegelikult saavad nad oma tavapärase uneaja kätte, kuid jaotavad seda päeva peale,» selgitas asjatundja.

Timo Partoneni arvates on kasvavate laste jaoks piisav magamine väga tähtis.

«Kui lapsed ja noored kahandavad oma uneaega, siis võivad sellega kaasenda suured probleemid. Eriti puudutab see lapsi, kes on niinimetatud öökullid.
Sageli on need lapsed öisel ajal üleval ning päevasel ajal on neil koolis raskusi, kuna on unised.
Neil tekib kergemini depressioon ja nende õppeedukus võib langeda,» nentis uneekspert.

Partoneni arvates mõjutab noorte une kvaliteeti isegi see, kui minnakse tavapärasest näiteks viis minutit varem magama.

Asjatundja sõnul peaksid kõik enne voodisse minekut ja voodis olles end lõõgastama.
Sundmõtted ja päeval juhtunu ketramine tuleks lõpetada.

«Üks tund enne magama minemist tuleks end maha rahustada.
See tagab hea une.
Kui aga öisel ajal millegi tõttu ärgatakse,  ei pruugita enam magama jääda.
Kui ei und ei tule ka 15 minuti pärast, siis tasuks korraks üles tõusta ning ringi kõndida.
Tavaliselt jäädakse siis uuesti uniseks.
Jõuga magama sundimine ei anna soovitud tulemust,» lausus ekspert.

Allikas:
http://elu24.postimees.ee/2970125/tanapaeva-sotsiaalelu-luhendab-uneaega

Kas eraldi voodites magamine muudab suhte paremaks?

Jaga
Eraldi voodites magamine tundub olevat miski, mida praktiseerivad vanapaarid või siis need armunud, kes on tülli läinud ega taha koos magada.
Aga eraldi magamine on tegelikult tavalisem kui võiks arvata.
2013. aastal Kanadas tehtud uuring näitas, et 30-40 protsenti paaridest eelistavad magada eraldi voodites.
Samuti on erinevad uuringud tõestanud, et 14 protsenti paarisuhetes olevatest inimestest ei maga öösel partneriga samas voodis, kirjutab Youbeauty.com.

See võib jätta mulje, et need suhted on purunemas, kuid tegelikult toimub sootuks vastupidine.
Paljud inimesed kannatavad unepuuduse käes, olgu põhjuseks tööstress või lapsed, kuid selleks, et normaalselt töötada ja tegutseda, on vaja korralikult magada.
Üks asi, mis võib takistada meil öösel hästi magamast, on see, kui jagame kellegagi voodit.

Kanada uuringu autor Colleen Carney nõustus.
«Inimesed võivad väita, et nad magavad ühes voodis olles paremini, aga kui me analüüsisime inimeste ajutegevust, nägime, et aju ei saanud piisavalt puhata, sest kellegi liikumine või hääled ajasid inimesi pidevalt üles,» selgitas ta.

Unepuuduses kannatavad inimesed on aga halvemas tujus ja nendega pole kuigi meeldiv suhelda. 2013. aasta Berkeley ülikooli uuring tõestas, et kui paarisuhtes olevad inimesed ei saa piisavalt magada, esineb suhtes rohkem tõsiseid vaidlusi.
Teadlased täheldasid, et unepuuduse tõttu oli inimestel raskem konflikte vältida.

Pole siis mingi ime, et osad paarid eelistavad magada eraldi voodites.
Kui inimestelt küsiti, miks nad magavad eraldi, ütles peaaegu 46 protsenti vastanutest, et partneri norskamise tõttu.
Veel toodi välja haigused ja erinevad uneajad.
Mõned partnerid tahavad magada eraldi voodites selleks, et nad ise ei häiriks kallimat.
Tulemuseks on see, et mõlemad saavad paremini magada ja on tänu sellele paremas tujus.

Carney ütles, et armusuhted võivad muutuda tunduvalt rahulduspakkuvamaks ja paremaks, kui partnerid magavad eraldi.
«Mõni suhe võib olla liikumas lahutuse suunas, aga siis soetavad partnerid eraldi voodid ja märkavad, et see mõjub nende suhtele hästi.»

Ent eraldi voodites magades tuleks mõnikord siiski partneri teki alla pugeda.
Ekspertide hinnangul pole eraldi voodites magamise juures midagi negatiivset, peaasi on see, et te pühendaksite aeg-ajalt teineteisele aega ja teie suhtest ei kaoks intiimsus.

Allikas:

Bioloog: kellakeeramine on rumalus!

Jaga
Bioloog Urmas Tartes peab kellakeeramist lõbusaks katsetuseks seaduste abil loodusseadusi muuta.
«Suhtun sellesse negatiivselt, see on täielik rumalus!» ütles ta Öökulli akadeemia loodusõhtul biorütmidest kõneledes.

«Minu jaoks tähendab kellakeeramine nädalast töövõime olulist langust ja seda nii kevadel kui sügisel,» lisas Tartes, kelle sõnul on kevadine kellakeeramine veel kõikse hullem.

Nii nagu paljud inimeste füsioloogiat tundvad eksperdid, leiab ka Tartes, et kaks korda aastas kellakeeramine tekitab asjatut stressi nii inimestele kui loomadele.

«Olen rääkinud suurlauda omanikega, kelle loomadele see väga ei mõju, sest ega seal loomi iga päev sama minuti pealt lüpsta, kuid kui kuulata väikelauda pidajaid, siis nemad ütlevad, et lehm vaatab suurte silmadega otsa - veel on vara, mis sa siia tuled!»

Organismi bioloogiline kell käib samas rütmis oma elukoha valguse ja pimeduse vaheldumisega ning probleeme tekitab juba tunniajane ajanihe.
Organismi siserütmide ja väliste tegurite pealesurutud faasinihe põhjustab loidust päeval ja unetust öösel.

Uuringutega on kindlaks tehtud, et 90 protsenti elanikkonnast on kella keeramise suhtes tundlikud. Kellakeeramise vastu aktiivselt sõna võtnud füsioloog Selma Teesalu on pidanud alati rumaluseks inimesi kaks korda aastas pealesurutud viisil ajast aega loksutada.
Eriti mõjutavat see lapsi, kes muutuvad jonnakateks ja kellel ei tule und.

Eestis ei ole pärast Euroopa Liiduga liitumist kellakeeramisest loobumine enam teemaks olnud. Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Sel pühapäeval, 26. oktoobril kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi.
Suveaeg algab taas märtsikuu viimasel pühapäeval kell 3 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra edasi.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/2966245/bioloog-kellakeeramine-on-rumalus

Mis mõjutab unenägude sisu: kuus üllatavat vastust

Jaga
Küsimus, kuidas sünnivad unenäod, pakub huvi vist peaaegu kõigile ja teadlased pole selles osas mingiks erandiks.
Siinkohal esitame loendi mõnedest teguritest, mille mõjusid ajus toimuvale pärast õhtul silmade sulgemist on teaduslikult uuritud.

Kõhulimagamine tekitab erootilisi unenägusid
Kõhuliasendis magajatel esineb erootilise sisuga unenägusid oluliselt sagedamini kui neil, kes eelistavad muid suikumispoose.
Ühe uurimuse kohaselt tekivad neil, kes magavad, kõht allapoole, öösiti raskused hingamisega, mille tulemuseks ongi pööraselt seksuaalsed uned.

Tihtipeale hõlmavad sellised unenäod erutavaid hirmunägemusi; kinnisidumine või luku taha panemine on sage motiiv.
Veel üks märkimisväärne seik on, et enamik inimesi, kes on taoliseid unenägusid kogenud, on ka möönnud mõne kuulsa avaliku elu tegelase osalemist neis.

"Jagatud" õudusunenäod annavad mõista, et geneetika mõjutab luupainajate esinemissagedust
Ühemunakaksikutel on tihtilugu sarnased huvid ja harjumused, kuid teadlased on avastanud, et nende kogemuste geneetiline aluspõhi on tegelikult veel märksa tugevam kui ette kujutame — nimelt võivad identsed kaksikud kogeda hirmu-unenägusid peaaegu võrdse sagedusega.
Ligi 2700 ühemunakaksikut ja 4200 mitteidentset kaksikut hõlmanud mastaapse uurimuse raames leidsid teadlased, et ühemunakaksikutel on teistega võrreldes kaks korda suurem tõenäosus näha sagedasi luupainajaid.


Maa magnetväli kutsub esile kummalisi unenägusid
Võimalik, et Maa magnetväljal on inimeste unenägudele oluline mõju.
Psühholoog Darren Lipnicki kirjutas oma unenägude sisu rohkem kui kaheksa aasta vältel üles ja jõudis järeldusele, et geomagnetvälja aktiivsuse kahanemine tõi kaasa imelikumad unenäod, samas kui geomagnetvälja kõrge aktiivsus seondus normaalsemate ja loogilisemate unenägudega.
Lipnicki tulemused on rangelt anekdootlikud (tegu oli korduvkatsetega kinnitamata juhtumikirjelduse, mitte tõsiseltvõetava teadusuurimusega), kuid need on tekitanud teadlastes huvi kontrollitud katsete korraldamise vastu.

Mustvalge teler teeb unenäodki mustvalgeks
Mõne jaoks võib värvusteta maailma ettekujutaminegi keeruline olla, kuid tegelikult näeb osa inimesi mustvalgeid unenägusid.
Dundee ülikooli psühholoogiatudengi Eva Murzyni uurimus 2008. aastast näitas, et see, millist televiisorit inimene lapsena vaatas, mõjutab suurel määral seda, kas ta näeb värvilisi või mustvalgeid unenägusid.
Murzyn avastas, et 55-aastastest ja vanematest küsitletuist esines värvuseta unenägusid viiendikul, mis viis uurija mõttele, et inimesed, kes lapsepõlves kolmandast kümnenda eluaastani vaatasid mustvalget televisiooni või mustvalgeid kinofilme, näevad suurema tõenäosusega kogu elu unenäopilte hallskaalas.
Teised uurimused on näidanud, et alates 1960. aastatest — s.t, alates värvitelerite laiemast kasutuselevõtust — näeb 83 protsenti rahvastikust värvilist und.
Selle fakti valguses võib oletada, et meedial on meie alateadvusele sama tugev mõju kui elulistel sündmustel.

Eri juustud mõjutavad unenägusid erinevalt
See võib kõlada üsna uskumatult, kuid vähemalt üks uurimus on jõudnud järeldusele, et eri tüüpi juustud võivad mõjutada unenägude sisu.
Kõik juustud sisaldavad aminohapet trüptofaani, mis aitab unetsüklit normaliseerida ja stressitaset alandada.
2005. aastal viis Ühendkuningriigi juustutootjate ühendus British Cheese Board läbi uurimuse, millest nähtus, et need, kes sõid Cheddari juustu, nägid unes sagedamini tuntud inimesi.
Sinihallitusjuustude nagu Blue Stilton sööjate unenägude sisu oli sagedamini pentsik.
Cheshire’ juustu söömine oli korrelatsioonis kvaliteetseima ööunega, aga ka unenägude mittemäletamisega.
Inimesed, kes sõid punast Lancashire' juustu, nägid sageli hõllanduslikke unenägusid lähisugulastest ja lapsepõlvest ning sinise Lancashire' juustu sööjad peamiselt tööülesannetega seonduvaid unenägusid.

Helid ja lõhnad tungivad unenägudesse
Inimese ajul on kalduvus uneajal kuuldud helisid omamoodi tõlgendada ja neid unenägudesse lõimida.
See tähendab, et mõnikord kuuleme unes reaalseid helisid, mis hõlmatakse unenäo-stsenaariumisse moel, mis alateadvuse jaoks tundub loogiline.
Näiteks, kui kõrvaltoas harjutab pereliige kitarrimängu, võite unes näha, et viibite kontserdil.
Üks uurimus näitas, et muusikat kuulnud inimeste unenäod erinesid oluliselt selliste inimeste unenägudest, kes magamise ajal muusikat ei kuulnud.
Muusika saatel magajad kinnitasid, et kuulsid ka unenägudes muusikat.
Isegi lõhnad mõjutavad meie unenägusid.
Sarnaselt helidega tõlgendab aju ka lõhnasignaale ja kasutab neid ära unenägudes.
Näiteks roosilõhnaga kaasnevad meeldivad unenäod, mädamunahais aga kutsub esile kummalisi unenägusid.


Allikas:
http://forte.delfi.ee/news/maa/mis-mojutab-unenagude-sisu-kuus-ullatavat-vastust.d?id=67662963

Alla seitsme tunni ööund viib pöördumatute tagajärgedeni

Jaga
Uni on tervise jaoks sama oluline kui toitumine ja treening ning ebapiisav uni võib viia diabeedi, rasvumise ja südameprobleemideni.
Nüüd lisasid teadlased sellele nimekirjale veel ühe hoiatuse: unepuudus kahjustab aju, põhjustades tähelepanuhäireid, mälukaotust ja ka Alzheimeri tõbe.

Ajakiri Prevention toob välja, mis juhtub, kui sa ei maga piisavalt.

Inimestel, kellel on pidevalt raskusi magamajäämise ja magamisega (ühe uuringu järgi jookseb piir 6,8 tunni juurest), esineb ajumahu vähenemist piirkondades, mis on olulised mälu ja probleemide lahendamise seisukohast.

«Me oleme alati eeldanud, et kui nädalavahetusel välja magada, siis on kõik korras, kuid see ei pruugi nii olla,» ütles Sigrid Veasey Pennsylvania ülikoolist.
Ta tegi katseid hiirtega ja kui neil ei lastud magada kolm päeva järjest, kaotasid nad 25 kuni 30 protsenti keskendunud tähelepanu jaoks vajalikest neuronitest ehk närvirakkudest, samas kui ülejäänud närvirakud samuti kahjustusid.
Kõige hullem on see, et hävinenud närvirakud enam ei taastunud.

Nii on selge, et une ajal toimub midagi väga olulist, kuid mida täpselt magamine meie ajuga korda saadab, on jäänud siiani mõistatuseks.
Seetõttu kütab Rochesteri ülikooli meditsiinikeskuse teadlaste uus teooria teiste teadlaste seas kirgi. Nimelt avastasid nad magavate hiirte ajusid uurides teatud aju puhastava süsteemi, mis uhub minema n-ö neuraalse prahi.
See praht sisaldab beetaamüloide ja teisi valke, mille kuhjumist on seostatud Alzheimeri tõvega.

Ühes teises uuringus said noored terved inimesed ühe nädala jooksul magada maksimaalselt seitse tundi ja neil täheldati ajutalitluse nõrgenemist, mis püsis ka pärast korralikku väljamagamist kolmel järjestikusel ööl.
Kuid veel hirmutavam on see, et kui pidevalt liiga vähe magada, võib hakata tunduma, nagu oleksid normaalselt välja puhanud.
Kui vaatlusalused said viiel päeval järjest magada vaid neli tundi öö jooksul, olid nad pärast esimest ööd väga väsinud, kuid hiljem ei muutunud nad enam uniseks.
Nii et krooniline unepuudus võib segada selle negatiivse mõju tajumist.

Lisaks näitas üks 15 000 inimest hõlmanud uuring, et kui mitu aastat järjest magatakse keskmiselt alla 5 tunni päevas, halveneb mälu aju kaheaastase vananemisega võrreldaval määral.

Allikas:

Loe, mis võib juhtuda, kui sa ei maga piisavalt!

Jaga
Unepuudus ei väljendu ainult välimuses, vaid põhjustab ka mitmeid tervise- ja muid hädasid.

Kui üldiselt soovitatakse öö jooksul magada 7-9 tundi, siis järjest rohkem on neid inimesi, kes magavad soovitud normist kõvasti vähem, kirjutab Bussiness Insider.

Vähene magamatus toob aga kaasa mitmesuguseid probleeme:

1. Kergesti ärrituvus

2. Peavalu

3. Suutmatus uut informatsiooni omandada/õppida

4. Kaalutõus

5. Halb silmanägemine

6. Südamehaigused

7. Reaktsioonikiiruse aeglustumine

8. Immuunsüsteemi nõrgenemine/vastuvõtlikus viirustele

9. Liigne julgus teha majanduslikult riskantseid otsuseid

10. Pidev pissihäda

11. Tähelepanu hajumine

12. Kõnehäire

13. Autoõnnetused

14. Seedeprobleemid

15. Vähenenud seksiisu

16. Diabeet

17. Lohakus

18. Suurenenud risk nakatuda vähki

19. Mäluprobleemid

20. Depressioon

21. Geneetilised häired

22. Lühenenud eluiga

Allikas:
http://www.naisele.ee/600428/loe-mis-voib-juhtuda-kui-sa-ei-maga-piisavalt

Mis näoga tegelikult juhtub, kui jääd meigiga magama?

Jaga
Iga naine on vähemalt korra elus läinud magama nii, et meik on jäänud maha võtmata.
Olgu põhjuseks pikk tööpäev või alkoholiga liialdamine, mõnikord juhtub ikka nii, et ärkad hommikul sassis meigiga.

Kui see juhtub mõnikord harva, siis ei tee see ju halba?
Vale.
Tuleb välja, et ka ajutine laiskus võib karmilt kätte maksta, sest ka harva meigiga magama minek võib näonahka oluliselt kahjustada, kirjutab Daily Makeover.

«Mida kauem sa meigiga magad, seda suurem on kahju nahale,» ütles dermatoloog Jeannette Graf. «Nahk, nagu ülejäänud kehagi, toimib ööpäevases rütmis.
Öösel on naha kõige olulisem funktsioon enda uuendamine.
Meik aga takistab seda protsessi ja kahjustab nahka.»

Aga millised ilutooted on nahale kõige kahjulikumad?
Dr Graf tõi mõned näited.

Meigialuskreem.
Meigialuskreem võib nahale liiga teha, kuid see sõltub suuresti sellest, kuidas sa seda kasutad.
«Kui meigialuskreem on terve päeva näos olnud, muutub see väga kahjulikuks, sest kõik saasteained püsivad näonahal,» sõnas dr Graf.

Jumestuskreem.
Jumestuskreem on väga paks ja katab peaaegu kogu nägu.
Suured meigitükid lagunevad päeva jooksul näonahal, samuti puutub nahk kokku erinevate bakterite, saasteainete ja tolmuga.
Kõik need faktorid häirivad naha öist uuenemisprotsessi.
Tulemuseks on see, et nahas hakkab kollageen lagunema ja tekivad kortsud.
Samuti ummistab jumestuskreem poore ja ummistunud poorid tekitavad vistrikke.

Huulepulk.
Dr Graf ütles, et huulepulgaga magamine muudab huuled kuivaks ja katkiseks.
Õhtul tasuks huulepulk huultelt hoolikalt eemaldada ja selle asemel kanda huultele tervendavat huulepalsamit.

Ripsmetušš.
«Ripsmetuši tükikesed ummistavad karvanääpse ja ärritavad neid.
Taoline ärritus muudab silmalaud punetavaks ja valulikuks ning mida kauem sa ripsmetušši ripsmetel hoiad, seda hullemaks see ärritus muutub,» selgitas Graf.
Ripsmetušiga magamine muudab ripsmeid ka õrnemaks ja need võivad kergemini katki minna.

Dr Graf soovitas hoida meigieemaldussalvrätte voodi kõrval.
See on hea viis, kuidas endale õhtul meelde tuletada, et enne uinumist tuleks meik maha võtta.
Kui sa oled võimeline õhtul hambaid pesema ja omale hommikuks äratuse panema, siis suudad sa ka meigi eemaldada.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/2955269/mis-naoga-tegelikult-juhtub-kui-jaad-meigiga-magama


Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...