UNENÄOD ALGUSTÄHE JÄRGI

A B E G H I J K L M N O P R S T U V Õ Ä Ö Ü

Kuidas paremaid unenägusid näha?

Jaga
Kas oled kunagi mõelnud, kuidas oleks võimalik oma unenägusid mõjutada?
Kas hea ööuni tähendab seda, et ka unenäod on head?
Yahoo! Shine tõi välja kuus nõuannet, mida tasuks järgida, kui soovid paremaid unenägusid näha.
Sea sisse kindel magamamineku rutiin
Soovitatav on kujundada välja kindel rutiin enne voodisse minekut.
Pane näiteks oma lemmikküünlad põlema, mõnule kuumas vannis ja keskendu unenägudele, mida sa öö jooksul nägema hakkad.
Kahtle reaalsuses
Unenägude mõjutamisest kirjutatud raamatus on pisikesed illustratsioonid kompassidest.
Iga kord, kui satud ühele sellisele joonisele, peaksid mõtlema, kas sa näed parajasti und, kuigi sa loed tegelikult raamatut.
Kas pole imelik?
On küll.
Teoorias peaks olema nii, et kui sa ärkveloleku ajal eneselt pidevalt küsid, kas sa oled üleval või magad, siis aja jooksul õpib su alateadvus sama küsimust esitama ka magamise ajal.
Selleks, et seda regulaarselt teha, võiksid eneselt küsida, kas sa näed parajasti und, iga kord, kui paned lambi põlema, kuuled koera haukumas või avad ukse.
Ära kasuta mõistust mõjutavaid aineid
Ole valmis oma pahedest loobuma.
Alkohol, tubakas ja kofeiin võivad REM-und häirida ja segada seeläbi ka unenägusid.
Kirjuta unenäod üles
Unenägusid pole võimalik kontrollida, kui sa neid hommikul ei mäleta.
Esimese asjana kirjuta hommikul üles, mida sa unes nägid.
Unenägude maailm on väga veider paik ja neid lugusid on tore meenutada, kui oled juba ärkvel.
Ka aasta hiljem unenäo kirjeldust lugedes on võimalik, et sul tuleb sama unenägu silme ette.
Sul peaks olema eesmärk
Mõned inimesed usuvad, et unenägusid on võimalik tõepoolest mõjutada.
Täpselt nii, nagu soovitatakse reaalsuse kahtluse alla seada, tuleks pidevalt endale korrutada, mida sa unes näha tahaksid.
Esimese asjana tulevad inimestel tavaliselt pähe lendamine ja seksimine, kuid tegemist on ju unenägudega, seega võib tunduvalt julgemalt unistada.
Kas sa tahaksid kohtuda mõne iidoliga, kes on juba surnud?
Tahaksid reisida?
Pea meeles, et sind piirab vaid su oma fantaasia.
Pea meeles, et see võtab aega
Ja kannatust.
Esimese nädala jooksul ei pruugi midagi juhtuda, kuid sa võid märgata, et unenäod on sul paremini meeles.
Samuti võib paraneda su une kvaliteet.
See, kas sa usud sellesse, et inimene saab oma unenägusid mõjutada, on sinu enda teha.
Aga kui mõni lihtne harjutus tagab parema ööune, tänu millele oled värskem ja sul on rohkem energiat, miks siis mitte proovida?

Allikas:
http://www.naine24.ee/2616972/kuidas-paremaid-unenagusid-naha

Tänapäeva sotsiaalelu lühendab uneaega

Jaga
Soomes tehtud uuring näitas, et tänapäeva inimeste ööuni on paar tundi lühem kui 150 aastat tagasi elanud inimestel.
Uuringu teinud teadlase Timo Partoneni arvates on selle põhjuseks pikad tööpäevad, sotsiaalelu ning aktiivne vaba aja veetmine, kirjutab YLE.

Teadlase sõnul peaks inimesed magamisele rohkem tähelepanu pöörama, sest see mõjutab tervist.

Täiskasvanud peaksid magama 8 – 9 tundi, lapsed aga kuni 12 tundi.

«Tööpäevad võivad olla väga pikad ning vabal ajal püütakse uneaja arvelt tegeleda väga erinevate asjadega.
See on hea, et tööpingeid saab meeldivate asjadega maandada, kuid kui uneaeg jääb liiga lühikeseks, hakkab see oma lõivu võtma,» teatas asjatundja.

Ta lisas, et inimesed soovivad osaleda aktiivselt sotsiaalelus.

«Sageli on tegemist sotsiaalse survega ja inimesed ei soovi niiöelda midagi maha magada.
See aga võib kahandada uneaega miinimumini.
Lisaks võidakse õhtusel ajal tegeleda asjadega, mis takistavad magama jäämist.
Selleks võib olla tugev treening, mis teeb erksaks.
Organismil kulub aega enne kui maha rahuneb,» selgitas Partonen.

Teadlane soovitab hoida sotsiaalelu ja uneaeg tasakaalus, sest see aitab tervisehäireid ennetada.

Vähene magamine mõjutab kogu organismi ning sageli püüavad magamata olnud uneaega vabal ajal täis magada.

«On täheldatud, et vabad päevad võidakse mõnikord sõna otseses mõttes maha magada, samas argipäeviti magatakse minimaalselt. Mitte kõik ei suuda aga puudu jäänud und nädalalõppudel täis magada ja jääb ikkagi unevõlg,» lausus asjatundja.

Partoneni sõnul peaks iga inimene seadma oma tervise esikohale ning selle tõttu jälgima ka uneaja pikkust.

«Magamine on vajalik väljapuhkamiseks ja värske olemiseks, et päevatoimetustega toime tulla. Ööune pikkus ja kvaliteet muutuvad vastavalt vanusele. Enamikule täiskavanutele on 6 – 9 tundi piisav. Magamisaja pikkus sõltub siiski iga inimese organismi vajadustest,» nentis teadlane.

Ta jätkas, et lapsed vajavad rohkem und kui täiskasvanud, kuid on ka neid lapsi, kes saavad keskmisest vähema magamisajaga hakkama.

«Seitsemeaastased peaksid magama 10,5 tundi, kuid selles vanuses võib uneaeg kõikuda 9,5 – 12 tunni vahel. 13-aastane teismeline vajab aga keskmiselt üheksa tundi und.
Kõikumine võib jääda 7,5 – 10,5 tunni vahele,» teatas Partonen.

 Väidetavalt vajavad vanemaealised vähem und, kuid Partonen ei nõustu selle seisukohaga.

«Täiskasvanutel magamisaja harjumused eriti ei muutu.
Kui jäädakse pensionile, siis saab ka päevasel ajal magada.
Selle tõttu arvatakse, et eakad vajavad vähem und.
Tegelikult saavad nad oma tavapärase uneaja kätte, kuid jaotavad seda päeva peale,» selgitas asjatundja.

Timo Partoneni arvates on kasvavate laste jaoks piisav magamine väga tähtis.

«Kui lapsed ja noored kahandavad oma uneaega, siis võivad sellega kaasenda suured probleemid. Eriti puudutab see lapsi, kes on niinimetatud öökullid.
Sageli on need lapsed öisel ajal üleval ning päevasel ajal on neil koolis raskusi, kuna on unised.
Neil tekib kergemini depressioon ja nende õppeedukus võib langeda,» nentis uneekspert.

Partoneni arvates mõjutab noorte une kvaliteeti isegi see, kui minnakse tavapärasest näiteks viis minutit varem magama.

Asjatundja sõnul peaksid kõik enne voodisse minekut ja voodis olles end lõõgastama.
Sundmõtted ja päeval juhtunu ketramine tuleks lõpetada.

«Üks tund enne magama minemist tuleks end maha rahustada.
See tagab hea une.
Kui aga öisel ajal millegi tõttu ärgatakse,  ei pruugita enam magama jääda.
Kui ei und ei tule ka 15 minuti pärast, siis tasuks korraks üles tõusta ning ringi kõndida.
Tavaliselt jäädakse siis uuesti uniseks.
Jõuga magama sundimine ei anna soovitud tulemust,» lausus ekspert.

Allikas:
http://elu24.postimees.ee/2970125/tanapaeva-sotsiaalelu-luhendab-uneaega

Kas eraldi voodites magamine muudab suhte paremaks?

Jaga
Eraldi voodites magamine tundub olevat miski, mida praktiseerivad vanapaarid või siis need armunud, kes on tülli läinud ega taha koos magada.
Aga eraldi magamine on tegelikult tavalisem kui võiks arvata.
2013. aastal Kanadas tehtud uuring näitas, et 30-40 protsenti paaridest eelistavad magada eraldi voodites.
Samuti on erinevad uuringud tõestanud, et 14 protsenti paarisuhetes olevatest inimestest ei maga öösel partneriga samas voodis, kirjutab Youbeauty.com.

See võib jätta mulje, et need suhted on purunemas, kuid tegelikult toimub sootuks vastupidine.
Paljud inimesed kannatavad unepuuduse käes, olgu põhjuseks tööstress või lapsed, kuid selleks, et normaalselt töötada ja tegutseda, on vaja korralikult magada.
Üks asi, mis võib takistada meil öösel hästi magamast, on see, kui jagame kellegagi voodit.

Kanada uuringu autor Colleen Carney nõustus.
«Inimesed võivad väita, et nad magavad ühes voodis olles paremini, aga kui me analüüsisime inimeste ajutegevust, nägime, et aju ei saanud piisavalt puhata, sest kellegi liikumine või hääled ajasid inimesi pidevalt üles,» selgitas ta.

Unepuuduses kannatavad inimesed on aga halvemas tujus ja nendega pole kuigi meeldiv suhelda. 2013. aasta Berkeley ülikooli uuring tõestas, et kui paarisuhtes olevad inimesed ei saa piisavalt magada, esineb suhtes rohkem tõsiseid vaidlusi.
Teadlased täheldasid, et unepuuduse tõttu oli inimestel raskem konflikte vältida.

Pole siis mingi ime, et osad paarid eelistavad magada eraldi voodites.
Kui inimestelt küsiti, miks nad magavad eraldi, ütles peaaegu 46 protsenti vastanutest, et partneri norskamise tõttu.
Veel toodi välja haigused ja erinevad uneajad.
Mõned partnerid tahavad magada eraldi voodites selleks, et nad ise ei häiriks kallimat.
Tulemuseks on see, et mõlemad saavad paremini magada ja on tänu sellele paremas tujus.

Carney ütles, et armusuhted võivad muutuda tunduvalt rahulduspakkuvamaks ja paremaks, kui partnerid magavad eraldi.
«Mõni suhe võib olla liikumas lahutuse suunas, aga siis soetavad partnerid eraldi voodid ja märkavad, et see mõjub nende suhtele hästi.»

Ent eraldi voodites magades tuleks mõnikord siiski partneri teki alla pugeda.
Ekspertide hinnangul pole eraldi voodites magamise juures midagi negatiivset, peaasi on see, et te pühendaksite aeg-ajalt teineteisele aega ja teie suhtest ei kaoks intiimsus.

Allikas:

Bioloog: kellakeeramine on rumalus!

Jaga
Bioloog Urmas Tartes peab kellakeeramist lõbusaks katsetuseks seaduste abil loodusseadusi muuta.
«Suhtun sellesse negatiivselt, see on täielik rumalus!» ütles ta Öökulli akadeemia loodusõhtul biorütmidest kõneledes.

«Minu jaoks tähendab kellakeeramine nädalast töövõime olulist langust ja seda nii kevadel kui sügisel,» lisas Tartes, kelle sõnul on kevadine kellakeeramine veel kõikse hullem.

Nii nagu paljud inimeste füsioloogiat tundvad eksperdid, leiab ka Tartes, et kaks korda aastas kellakeeramine tekitab asjatut stressi nii inimestele kui loomadele.

«Olen rääkinud suurlauda omanikega, kelle loomadele see väga ei mõju, sest ega seal loomi iga päev sama minuti pealt lüpsta, kuid kui kuulata väikelauda pidajaid, siis nemad ütlevad, et lehm vaatab suurte silmadega otsa - veel on vara, mis sa siia tuled!»

Organismi bioloogiline kell käib samas rütmis oma elukoha valguse ja pimeduse vaheldumisega ning probleeme tekitab juba tunniajane ajanihe.
Organismi siserütmide ja väliste tegurite pealesurutud faasinihe põhjustab loidust päeval ja unetust öösel.

Uuringutega on kindlaks tehtud, et 90 protsenti elanikkonnast on kella keeramise suhtes tundlikud. Kellakeeramise vastu aktiivselt sõna võtnud füsioloog Selma Teesalu on pidanud alati rumaluseks inimesi kaks korda aastas pealesurutud viisil ajast aega loksutada.
Eriti mõjutavat see lapsi, kes muutuvad jonnakateks ja kellel ei tule und.

Eestis ei ole pärast Euroopa Liiduga liitumist kellakeeramisest loobumine enam teemaks olnud. Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Sel pühapäeval, 26. oktoobril kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi.
Suveaeg algab taas märtsikuu viimasel pühapäeval kell 3 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra edasi.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/2966245/bioloog-kellakeeramine-on-rumalus

Mis mõjutab unenägude sisu: kuus üllatavat vastust

Jaga
Küsimus, kuidas sünnivad unenäod, pakub huvi vist peaaegu kõigile ja teadlased pole selles osas mingiks erandiks.
Siinkohal esitame loendi mõnedest teguritest, mille mõjusid ajus toimuvale pärast õhtul silmade sulgemist on teaduslikult uuritud.

Kõhulimagamine tekitab erootilisi unenägusid
Kõhuliasendis magajatel esineb erootilise sisuga unenägusid oluliselt sagedamini kui neil, kes eelistavad muid suikumispoose.
Ühe uurimuse kohaselt tekivad neil, kes magavad, kõht allapoole, öösiti raskused hingamisega, mille tulemuseks ongi pööraselt seksuaalsed uned.

Tihtipeale hõlmavad sellised unenäod erutavaid hirmunägemusi; kinnisidumine või luku taha panemine on sage motiiv.
Veel üks märkimisväärne seik on, et enamik inimesi, kes on taoliseid unenägusid kogenud, on ka möönnud mõne kuulsa avaliku elu tegelase osalemist neis.

"Jagatud" õudusunenäod annavad mõista, et geneetika mõjutab luupainajate esinemissagedust
Ühemunakaksikutel on tihtilugu sarnased huvid ja harjumused, kuid teadlased on avastanud, et nende kogemuste geneetiline aluspõhi on tegelikult veel märksa tugevam kui ette kujutame — nimelt võivad identsed kaksikud kogeda hirmu-unenägusid peaaegu võrdse sagedusega.
Ligi 2700 ühemunakaksikut ja 4200 mitteidentset kaksikut hõlmanud mastaapse uurimuse raames leidsid teadlased, et ühemunakaksikutel on teistega võrreldes kaks korda suurem tõenäosus näha sagedasi luupainajaid.


Maa magnetväli kutsub esile kummalisi unenägusid
Võimalik, et Maa magnetväljal on inimeste unenägudele oluline mõju.
Psühholoog Darren Lipnicki kirjutas oma unenägude sisu rohkem kui kaheksa aasta vältel üles ja jõudis järeldusele, et geomagnetvälja aktiivsuse kahanemine tõi kaasa imelikumad unenäod, samas kui geomagnetvälja kõrge aktiivsus seondus normaalsemate ja loogilisemate unenägudega.
Lipnicki tulemused on rangelt anekdootlikud (tegu oli korduvkatsetega kinnitamata juhtumikirjelduse, mitte tõsiseltvõetava teadusuurimusega), kuid need on tekitanud teadlastes huvi kontrollitud katsete korraldamise vastu.

Mustvalge teler teeb unenäodki mustvalgeks
Mõne jaoks võib värvusteta maailma ettekujutaminegi keeruline olla, kuid tegelikult näeb osa inimesi mustvalgeid unenägusid.
Dundee ülikooli psühholoogiatudengi Eva Murzyni uurimus 2008. aastast näitas, et see, millist televiisorit inimene lapsena vaatas, mõjutab suurel määral seda, kas ta näeb värvilisi või mustvalgeid unenägusid.
Murzyn avastas, et 55-aastastest ja vanematest küsitletuist esines värvuseta unenägusid viiendikul, mis viis uurija mõttele, et inimesed, kes lapsepõlves kolmandast kümnenda eluaastani vaatasid mustvalget televisiooni või mustvalgeid kinofilme, näevad suurema tõenäosusega kogu elu unenäopilte hallskaalas.
Teised uurimused on näidanud, et alates 1960. aastatest — s.t, alates värvitelerite laiemast kasutuselevõtust — näeb 83 protsenti rahvastikust värvilist und.
Selle fakti valguses võib oletada, et meedial on meie alateadvusele sama tugev mõju kui elulistel sündmustel.

Eri juustud mõjutavad unenägusid erinevalt
See võib kõlada üsna uskumatult, kuid vähemalt üks uurimus on jõudnud järeldusele, et eri tüüpi juustud võivad mõjutada unenägude sisu.
Kõik juustud sisaldavad aminohapet trüptofaani, mis aitab unetsüklit normaliseerida ja stressitaset alandada.
2005. aastal viis Ühendkuningriigi juustutootjate ühendus British Cheese Board läbi uurimuse, millest nähtus, et need, kes sõid Cheddari juustu, nägid unes sagedamini tuntud inimesi.
Sinihallitusjuustude nagu Blue Stilton sööjate unenägude sisu oli sagedamini pentsik.
Cheshire’ juustu söömine oli korrelatsioonis kvaliteetseima ööunega, aga ka unenägude mittemäletamisega.
Inimesed, kes sõid punast Lancashire' juustu, nägid sageli hõllanduslikke unenägusid lähisugulastest ja lapsepõlvest ning sinise Lancashire' juustu sööjad peamiselt tööülesannetega seonduvaid unenägusid.

Helid ja lõhnad tungivad unenägudesse
Inimese ajul on kalduvus uneajal kuuldud helisid omamoodi tõlgendada ja neid unenägudesse lõimida.
See tähendab, et mõnikord kuuleme unes reaalseid helisid, mis hõlmatakse unenäo-stsenaariumisse moel, mis alateadvuse jaoks tundub loogiline.
Näiteks, kui kõrvaltoas harjutab pereliige kitarrimängu, võite unes näha, et viibite kontserdil.
Üks uurimus näitas, et muusikat kuulnud inimeste unenäod erinesid oluliselt selliste inimeste unenägudest, kes magamise ajal muusikat ei kuulnud.
Muusika saatel magajad kinnitasid, et kuulsid ka unenägudes muusikat.
Isegi lõhnad mõjutavad meie unenägusid.
Sarnaselt helidega tõlgendab aju ka lõhnasignaale ja kasutab neid ära unenägudes.
Näiteks roosilõhnaga kaasnevad meeldivad unenäod, mädamunahais aga kutsub esile kummalisi unenägusid.


Allikas:
http://forte.delfi.ee/news/maa/mis-mojutab-unenagude-sisu-kuus-ullatavat-vastust.d?id=67662963

Alla seitsme tunni ööund viib pöördumatute tagajärgedeni

Jaga
Uni on tervise jaoks sama oluline kui toitumine ja treening ning ebapiisav uni võib viia diabeedi, rasvumise ja südameprobleemideni.
Nüüd lisasid teadlased sellele nimekirjale veel ühe hoiatuse: unepuudus kahjustab aju, põhjustades tähelepanuhäireid, mälukaotust ja ka Alzheimeri tõbe.

Ajakiri Prevention toob välja, mis juhtub, kui sa ei maga piisavalt.

Inimestel, kellel on pidevalt raskusi magamajäämise ja magamisega (ühe uuringu järgi jookseb piir 6,8 tunni juurest), esineb ajumahu vähenemist piirkondades, mis on olulised mälu ja probleemide lahendamise seisukohast.

«Me oleme alati eeldanud, et kui nädalavahetusel välja magada, siis on kõik korras, kuid see ei pruugi nii olla,» ütles Sigrid Veasey Pennsylvania ülikoolist.
Ta tegi katseid hiirtega ja kui neil ei lastud magada kolm päeva järjest, kaotasid nad 25 kuni 30 protsenti keskendunud tähelepanu jaoks vajalikest neuronitest ehk närvirakkudest, samas kui ülejäänud närvirakud samuti kahjustusid.
Kõige hullem on see, et hävinenud närvirakud enam ei taastunud.

Nii on selge, et une ajal toimub midagi väga olulist, kuid mida täpselt magamine meie ajuga korda saadab, on jäänud siiani mõistatuseks.
Seetõttu kütab Rochesteri ülikooli meditsiinikeskuse teadlaste uus teooria teiste teadlaste seas kirgi. Nimelt avastasid nad magavate hiirte ajusid uurides teatud aju puhastava süsteemi, mis uhub minema n-ö neuraalse prahi.
See praht sisaldab beetaamüloide ja teisi valke, mille kuhjumist on seostatud Alzheimeri tõvega.

Ühes teises uuringus said noored terved inimesed ühe nädala jooksul magada maksimaalselt seitse tundi ja neil täheldati ajutalitluse nõrgenemist, mis püsis ka pärast korralikku väljamagamist kolmel järjestikusel ööl.
Kuid veel hirmutavam on see, et kui pidevalt liiga vähe magada, võib hakata tunduma, nagu oleksid normaalselt välja puhanud.
Kui vaatlusalused said viiel päeval järjest magada vaid neli tundi öö jooksul, olid nad pärast esimest ööd väga väsinud, kuid hiljem ei muutunud nad enam uniseks.
Nii et krooniline unepuudus võib segada selle negatiivse mõju tajumist.

Lisaks näitas üks 15 000 inimest hõlmanud uuring, et kui mitu aastat järjest magatakse keskmiselt alla 5 tunni päevas, halveneb mälu aju kaheaastase vananemisega võrreldaval määral.

Allikas:

Loe, mis võib juhtuda, kui sa ei maga piisavalt!

Jaga
Unepuudus ei väljendu ainult välimuses, vaid põhjustab ka mitmeid tervise- ja muid hädasid.

Kui üldiselt soovitatakse öö jooksul magada 7-9 tundi, siis järjest rohkem on neid inimesi, kes magavad soovitud normist kõvasti vähem, kirjutab Bussiness Insider.

Vähene magamatus toob aga kaasa mitmesuguseid probleeme:

1. Kergesti ärrituvus

2. Peavalu

3. Suutmatus uut informatsiooni omandada/õppida

4. Kaalutõus

5. Halb silmanägemine

6. Südamehaigused

7. Reaktsioonikiiruse aeglustumine

8. Immuunsüsteemi nõrgenemine/vastuvõtlikus viirustele

9. Liigne julgus teha majanduslikult riskantseid otsuseid

10. Pidev pissihäda

11. Tähelepanu hajumine

12. Kõnehäire

13. Autoõnnetused

14. Seedeprobleemid

15. Vähenenud seksiisu

16. Diabeet

17. Lohakus

18. Suurenenud risk nakatuda vähki

19. Mäluprobleemid

20. Depressioon

21. Geneetilised häired

22. Lühenenud eluiga

Allikas:
http://www.naisele.ee/600428/loe-mis-voib-juhtuda-kui-sa-ei-maga-piisavalt

Mis näoga tegelikult juhtub, kui jääd meigiga magama?

Jaga
Iga naine on vähemalt korra elus läinud magama nii, et meik on jäänud maha võtmata.
Olgu põhjuseks pikk tööpäev või alkoholiga liialdamine, mõnikord juhtub ikka nii, et ärkad hommikul sassis meigiga.

Kui see juhtub mõnikord harva, siis ei tee see ju halba?
Vale.
Tuleb välja, et ka ajutine laiskus võib karmilt kätte maksta, sest ka harva meigiga magama minek võib näonahka oluliselt kahjustada, kirjutab Daily Makeover.

«Mida kauem sa meigiga magad, seda suurem on kahju nahale,» ütles dermatoloog Jeannette Graf. «Nahk, nagu ülejäänud kehagi, toimib ööpäevases rütmis.
Öösel on naha kõige olulisem funktsioon enda uuendamine.
Meik aga takistab seda protsessi ja kahjustab nahka.»

Aga millised ilutooted on nahale kõige kahjulikumad?
Dr Graf tõi mõned näited.

Meigialuskreem.
Meigialuskreem võib nahale liiga teha, kuid see sõltub suuresti sellest, kuidas sa seda kasutad.
«Kui meigialuskreem on terve päeva näos olnud, muutub see väga kahjulikuks, sest kõik saasteained püsivad näonahal,» sõnas dr Graf.

Jumestuskreem.
Jumestuskreem on väga paks ja katab peaaegu kogu nägu.
Suured meigitükid lagunevad päeva jooksul näonahal, samuti puutub nahk kokku erinevate bakterite, saasteainete ja tolmuga.
Kõik need faktorid häirivad naha öist uuenemisprotsessi.
Tulemuseks on see, et nahas hakkab kollageen lagunema ja tekivad kortsud.
Samuti ummistab jumestuskreem poore ja ummistunud poorid tekitavad vistrikke.

Huulepulk.
Dr Graf ütles, et huulepulgaga magamine muudab huuled kuivaks ja katkiseks.
Õhtul tasuks huulepulk huultelt hoolikalt eemaldada ja selle asemel kanda huultele tervendavat huulepalsamit.

Ripsmetušš.
«Ripsmetuši tükikesed ummistavad karvanääpse ja ärritavad neid.
Taoline ärritus muudab silmalaud punetavaks ja valulikuks ning mida kauem sa ripsmetušši ripsmetel hoiad, seda hullemaks see ärritus muutub,» selgitas Graf.
Ripsmetušiga magamine muudab ripsmeid ka õrnemaks ja need võivad kergemini katki minna.

Dr Graf soovitas hoida meigieemaldussalvrätte voodi kõrval.
See on hea viis, kuidas endale õhtul meelde tuletada, et enne uinumist tuleks meik maha võtta.
Kui sa oled võimeline õhtul hambaid pesema ja omale hommikuks äratuse panema, siis suudad sa ka meigi eemaldada.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/2955269/mis-naoga-tegelikult-juhtub-kui-jaad-meigiga-magama


Unearst: uneskõndimisega kaasnev vägivald on levinud

Jaga
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku unehäirete keskuse psühhiaater ja unearst Tuuliki Hion rääkis Postimehele, et somnambulism ja füüsilised vigastused võivad tõepoolest käsikäes käia.

«Somnambulismi näol on tegemist une ja ärkveloleku vahelise seisundiga.
Teisisõnu uneskõndimine kuulub unehäirete ärkveletuleku häirete klassi kõrvuti unepaanika ja segasusega ärkamistega.
Kõik kolm on unehäired, mis on seotud sügava une staadiumiga,» selgitas Hion.

Seotus sügava unega tähendab seda, et kui just selles unestaadiumis hakkab inimene füüsiliselt tegutsema, ei suuda ta seda enesele teadvustada ega ärkamisjärgselt mäletada.

«Väga iseloomulik on see, et somnambulismi põdev inimene on võimeline uneskõndimise hetkel keerukateks tegevusteks.
Kõige lihtsam saab alguse voodis lamades pea tõstmisest ja ringivaatamisest, edasi juba millegi järele käe ulatamise kuni voodist väljumise või voodisse tagasitulemise ja uksest väljumisega.
Inimesed võivad selles unestaadiumis viia läbi erinevaid igapäevaseid tegevusi,» kirjeldas Hion.

Selliste uneskõndimiste või uneskäitumiste ühisjooneks on see, et kõik toimub sügavas unes ning hommikul ärgates ei mäleta haige sellest midagi.
«Kuna tegu on sügava unega, on inimest selle käitumise ajal ka raske äratada.
Inimene ärkab sealt väga vaevaliselt,» märkis Hion.

Uneuurijad ei soovita uneskõndijat häirida või teda puutuda.
«Sügavas unes ei pruugi inimene aru saada ja võib hakata vastu kasutades füüsilist jõudu,» räägib Hion.

Ka on juhuseid, kus inimesed võivad hiljem ärganuna kirjeldada mingit fantastilist või igapäevast lugu, mida nad pidid parasjagu tegema.
«Uneskõndimise narratiivi mäletamine ei ole reeglipärane ja on pigem harv,» nentis Hion, et tüüpiline somnambulismi-haige ei mäleta oma tegusid.

Lisaks somnambulismile on ka teisi unes käitumisega seotud häireid, millest üks on REM-une käitumishäire.
«See on seotud unenägude nägemise unega – uneosaga, millest tüüpiliselt mäletatakse unenägusid. See on häire, mille puhul inimene asub füüsiliselt käituma unenäo nägemise ajal.
Reageeritakse unes nähtu peale kuidagi füüsiliselt,» selgitab Hion.

Mõlema unehäire kohta on Hioni sõnul teada, et nii inimene ise, kes haigust põeb, kui temaga koos elavad inimesed on puutunud kokku füüsiliste vigastustega.

«Inimese silmad on avatud ja tõenäoliselt uneskõndija tajub ruumi, kuid ei arvesta takistustega. Võimalik on enese või või teiste vigastamine liikumisel.
Tegemist on haigusega, mis häirib elukvaliteeti ja põhjustab tõsiseid probleeme perekondlikesse suhetesse,» rääkis arst.

Uneskõndimisel on Hioni sõnul tüüpiline kulg, mis hakkab pihta lapseeas.
«Samasugused somnambulismile omased käitumuslikud ilmingud peaksid olema toimunud ka lapseeas.
See haigus võib mingi aeg olla vahepeal ära kadunud ning siis täiskasvanueas uuesti ilmuda. Uneskõndimine on äärmiselt laialt levinud nähtus – lapseea levimus on 2-14 protsenti ning täiskasvanute puhul 2,5 protsenti.
Seega on paljusid haigusi, mis jäävad oma levimuselt sellele alla.
Haruldaseks uneskõndimist nimetada pigem ei saa,» märkis Hion.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/2962421/unearst-uneskondimisega-kaasnev-vagivald-on-levinud

Kreatiin aitab magamata peaga selgelt mõelda

Jaga
Uue uuringu järgi teeb kreatiin ajuga umbes sama, mis ta teeb lihastega – kui treeningu puhul võimaldab see lisand teha mõne korduse võrra rohkem, aitab ta väsinud ajul selgemalt mõelda.

Psühholoogid mõõdavad inimeste võimet teostada keerulisi vaimseid protsesse RMG testiga (random movement generation test), mis tähendab, et osalejad pannakse kaheksa nupuga tahvli ette ning nad peavad neid nuppe suvalises järjekorras vajutama.
Tundub lihtne, kuid see pole nii.
Mida väsinum on inimene, seda kergemini hakkab ta kordama kindlat mustrit ja vajutama ühtesid ja samu nuppe, kirjutab ergo-log.com.

Briti teadlased hoidsid oma katsealuseid kõigepealt 24 tundi järjest ärkvel ning siis lasid neil teha RMG testi.
Enne eksperimendi algust pidi pool katsealustest võtma nädala jooksul 5 grammi kreatiini päevas. Ülejäänud pool katsealustest sai samal ajal platseebot.
Eksperimendi ajal said katsealused teha trenni ja süüa.

Kreatiin on orgaaniline hape, mille abil varustatakse keharakke, põhiliselt lihaseid adenosiintrifosfaadiga (ATP), millest omakorda toodetakse energiat.
Inimorganism toodab kreatiini aminohapetest põhiliselt neerudes ja maksas.

Testid näitasid, et mida väsinumad katsealused olid, seda sagedamini vajutasid nad nuppe kindlat mustrit järgides.
Kuid kreatiini- ja platseebogrupi vahel oli märgatav erinevus, mis näitas, et kreatiin aitab vähendada väsimust.
Uuring näitas, et kreatiini võtnud katsealused olid energilisemad kui platseebogrupi katsealused.

Teadlased järeldasid, et kui inimene on magamata, kuid peab olema võimeline selgelt mõtlema, võib kreatiinist palju abi olla.

Allikas:
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...