UNENÄOD ALGUSTÄHE JÄRGI

A B E G H I J K L M N O P R S T U V Õ Ä Ö Ü

Mis näoga tegelikult juhtub, kui jääd meigiga magama?

Jaga
Iga naine on vähemalt korra elus läinud magama nii, et meik on jäänud maha võtmata.
Olgu põhjuseks pikk tööpäev või alkoholiga liialdamine, mõnikord juhtub ikka nii, et ärkad hommikul sassis meigiga.

Kui see juhtub mõnikord harva, siis ei tee see ju halba?
Vale.
Tuleb välja, et ka ajutine laiskus võib karmilt kätte maksta, sest ka harva meigiga magama minek võib näonahka oluliselt kahjustada, kirjutab Daily Makeover.

«Mida kauem sa meigiga magad, seda suurem on kahju nahale,» ütles dermatoloog Jeannette Graf. «Nahk, nagu ülejäänud kehagi, toimib ööpäevases rütmis.
Öösel on naha kõige olulisem funktsioon enda uuendamine.
Meik aga takistab seda protsessi ja kahjustab nahka.»

Aga millised ilutooted on nahale kõige kahjulikumad?
Dr Graf tõi mõned näited.

Meigialuskreem.
Meigialuskreem võib nahale liiga teha, kuid see sõltub suuresti sellest, kuidas sa seda kasutad.
«Kui meigialuskreem on terve päeva näos olnud, muutub see väga kahjulikuks, sest kõik saasteained püsivad näonahal,» sõnas dr Graf.

Jumestuskreem.
Jumestuskreem on väga paks ja katab peaaegu kogu nägu.
Suured meigitükid lagunevad päeva jooksul näonahal, samuti puutub nahk kokku erinevate bakterite, saasteainete ja tolmuga.
Kõik need faktorid häirivad naha öist uuenemisprotsessi.
Tulemuseks on see, et nahas hakkab kollageen lagunema ja tekivad kortsud.
Samuti ummistab jumestuskreem poore ja ummistunud poorid tekitavad vistrikke.

Huulepulk.
Dr Graf ütles, et huulepulgaga magamine muudab huuled kuivaks ja katkiseks.
Õhtul tasuks huulepulk huultelt hoolikalt eemaldada ja selle asemel kanda huultele tervendavat huulepalsamit.

Ripsmetušš.
«Ripsmetuši tükikesed ummistavad karvanääpse ja ärritavad neid.
Taoline ärritus muudab silmalaud punetavaks ja valulikuks ning mida kauem sa ripsmetušši ripsmetel hoiad, seda hullemaks see ärritus muutub,» selgitas Graf.
Ripsmetušiga magamine muudab ripsmeid ka õrnemaks ja need võivad kergemini katki minna.

Dr Graf soovitas hoida meigieemaldussalvrätte voodi kõrval.
See on hea viis, kuidas endale õhtul meelde tuletada, et enne uinumist tuleks meik maha võtta.
Kui sa oled võimeline õhtul hambaid pesema ja omale hommikuks äratuse panema, siis suudad sa ka meigi eemaldada.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/2955269/mis-naoga-tegelikult-juhtub-kui-jaad-meigiga-magama


Unearst: uneskõndimisega kaasnev vägivald on levinud

Jaga
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku unehäirete keskuse psühhiaater ja unearst Tuuliki Hion rääkis Postimehele, et somnambulism ja füüsilised vigastused võivad tõepoolest käsikäes käia.

«Somnambulismi näol on tegemist une ja ärkveloleku vahelise seisundiga.
Teisisõnu uneskõndimine kuulub unehäirete ärkveletuleku häirete klassi kõrvuti unepaanika ja segasusega ärkamistega.
Kõik kolm on unehäired, mis on seotud sügava une staadiumiga,» selgitas Hion.

Seotus sügava unega tähendab seda, et kui just selles unestaadiumis hakkab inimene füüsiliselt tegutsema, ei suuda ta seda enesele teadvustada ega ärkamisjärgselt mäletada.

«Väga iseloomulik on see, et somnambulismi põdev inimene on võimeline uneskõndimise hetkel keerukateks tegevusteks.
Kõige lihtsam saab alguse voodis lamades pea tõstmisest ja ringivaatamisest, edasi juba millegi järele käe ulatamise kuni voodist väljumise või voodisse tagasitulemise ja uksest väljumisega.
Inimesed võivad selles unestaadiumis viia läbi erinevaid igapäevaseid tegevusi,» kirjeldas Hion.

Selliste uneskõndimiste või uneskäitumiste ühisjooneks on see, et kõik toimub sügavas unes ning hommikul ärgates ei mäleta haige sellest midagi.
«Kuna tegu on sügava unega, on inimest selle käitumise ajal ka raske äratada.
Inimene ärkab sealt väga vaevaliselt,» märkis Hion.

Uneuurijad ei soovita uneskõndijat häirida või teda puutuda.
«Sügavas unes ei pruugi inimene aru saada ja võib hakata vastu kasutades füüsilist jõudu,» räägib Hion.

Ka on juhuseid, kus inimesed võivad hiljem ärganuna kirjeldada mingit fantastilist või igapäevast lugu, mida nad pidid parasjagu tegema.
«Uneskõndimise narratiivi mäletamine ei ole reeglipärane ja on pigem harv,» nentis Hion, et tüüpiline somnambulismi-haige ei mäleta oma tegusid.

Lisaks somnambulismile on ka teisi unes käitumisega seotud häireid, millest üks on REM-une käitumishäire.
«See on seotud unenägude nägemise unega – uneosaga, millest tüüpiliselt mäletatakse unenägusid. See on häire, mille puhul inimene asub füüsiliselt käituma unenäo nägemise ajal.
Reageeritakse unes nähtu peale kuidagi füüsiliselt,» selgitab Hion.

Mõlema unehäire kohta on Hioni sõnul teada, et nii inimene ise, kes haigust põeb, kui temaga koos elavad inimesed on puutunud kokku füüsiliste vigastustega.

«Inimese silmad on avatud ja tõenäoliselt uneskõndija tajub ruumi, kuid ei arvesta takistustega. Võimalik on enese või või teiste vigastamine liikumisel.
Tegemist on haigusega, mis häirib elukvaliteeti ja põhjustab tõsiseid probleeme perekondlikesse suhetesse,» rääkis arst.

Uneskõndimisel on Hioni sõnul tüüpiline kulg, mis hakkab pihta lapseeas.
«Samasugused somnambulismile omased käitumuslikud ilmingud peaksid olema toimunud ka lapseeas.
See haigus võib mingi aeg olla vahepeal ära kadunud ning siis täiskasvanueas uuesti ilmuda. Uneskõndimine on äärmiselt laialt levinud nähtus – lapseea levimus on 2-14 protsenti ning täiskasvanute puhul 2,5 protsenti.
Seega on paljusid haigusi, mis jäävad oma levimuselt sellele alla.
Haruldaseks uneskõndimist nimetada pigem ei saa,» märkis Hion.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/2962421/unearst-uneskondimisega-kaasnev-vagivald-on-levinud

Kreatiin aitab magamata peaga selgelt mõelda

Jaga
Uue uuringu järgi teeb kreatiin ajuga umbes sama, mis ta teeb lihastega – kui treeningu puhul võimaldab see lisand teha mõne korduse võrra rohkem, aitab ta väsinud ajul selgemalt mõelda.

Psühholoogid mõõdavad inimeste võimet teostada keerulisi vaimseid protsesse RMG testiga (random movement generation test), mis tähendab, et osalejad pannakse kaheksa nupuga tahvli ette ning nad peavad neid nuppe suvalises järjekorras vajutama.
Tundub lihtne, kuid see pole nii.
Mida väsinum on inimene, seda kergemini hakkab ta kordama kindlat mustrit ja vajutama ühtesid ja samu nuppe, kirjutab ergo-log.com.

Briti teadlased hoidsid oma katsealuseid kõigepealt 24 tundi järjest ärkvel ning siis lasid neil teha RMG testi.
Enne eksperimendi algust pidi pool katsealustest võtma nädala jooksul 5 grammi kreatiini päevas. Ülejäänud pool katsealustest sai samal ajal platseebot.
Eksperimendi ajal said katsealused teha trenni ja süüa.

Kreatiin on orgaaniline hape, mille abil varustatakse keharakke, põhiliselt lihaseid adenosiintrifosfaadiga (ATP), millest omakorda toodetakse energiat.
Inimorganism toodab kreatiini aminohapetest põhiliselt neerudes ja maksas.

Testid näitasid, et mida väsinumad katsealused olid, seda sagedamini vajutasid nad nuppe kindlat mustrit järgides.
Kuid kreatiini- ja platseebogrupi vahel oli märgatav erinevus, mis näitas, et kreatiin aitab vähendada väsimust.
Uuring näitas, et kreatiini võtnud katsealused olid energilisemad kui platseebogrupi katsealused.

Teadlased järeldasid, et kui inimene on magamata, kuid peab olema võimeline selgelt mõtlema, võib kreatiinist palju abi olla.

Allikas:

Parima lõunauinaku saladus

Jaga
Uuringute järgi võivad uinakud mõjuda inimesele nii hästi kui ka halvasti, sõltudes magamiseks valitud ajast, uinaku kestusest ning inimese vanusest ja tervislikust seisundist.

«Uinakud mõjutavad ka ööune pikkust,» ütles meditsiinipofessor ning naiste uinakutest raamatu kirjutanud Joyce Walsleben ja lisas, et üldiselt on uinakud pigem kasulikud, sest «enamik inimesi ei saa piisavalt magada», vahendas Newsmax Health.

Teisisõnu, uinakud võivad aidata vähendada unepuudust, mis vaevab paljusid.
Lisaks aitab lühike päevane uni inimestel virguda ning jõudsamalt töötada.
«Uinakud võivad elvdada mõtlemist ning aidata kiiremini otsuseid vastu võtta ja muutustele reageerida,» rääkis Walsleben.

New Yorgi Stony Brook ülikooli reisdendid tukastasid oma lõunapausi ajal 20 minutit ning võrreldes uinumisest loobunud kolleegidega paranesid nende vaimsed võimed ning erksus.
Ka teised uuringud on näidanud, et uinaku järel oli inimestel lihtsam õppida, probleeme lahendada, mõelda ja meenutada varem õpitut.

Peale selle aitab tukastamine parandada tuju.
Saksamaal kahe aasta eest läbi viidud uuringust selgus, et depressiooni põdevad inimesed, kes lõuna ajal magasid, tundsid pärast uinakut, kuidas nende meeleolu paranes.

Aga tukastamisest on kasu vaid siis, kui magada kuni 30 minutit.
Kui magate kauem, jääte suureme tõenäosusega sügavamasse unne.
Stanfordi ülikooli meditsiinikeskuse psühhiaatri ja käitumispsühholoogi Clete
Kushida sõnul võivad üle pooletunnised uinakud põhjustada uimastust, mis võib tekkida, kui ärgata keset unetsüklit.
Üks tsükkel kestab 90 minutit.

Oluline on kontrollida uinakute pikkust ning panna äratuskell õigeks ajaks helisema.
Samuti on oluline plaanida, mis ajal päevast tukastada.

«Kui minna magama kell 11 õhtul ja tõusta kell 7, oleks kõige parem uinaku tegemise aeg kell kaks pärastlõunal,» rääkis Walsleben.
Tukastamise kellaaeg tuleks valida vastavalt oma magamineku ja tõusmise kellaajale, kuid kõige parem oleks tema sõnul teha lõunauinak ajavahemikus kella ühest pärastlõunal kuni neljani õhtupoolikul.

Kui tukastada pärast nelja, mõjutab uinak liialt loomulikku magamise ja ärkamise tsüklit ehk keha ööpäevast rütmi, muutes õhtul uinumise keerulisemaks.

Magamiskoha valik sõltub magajast, kuid võtmesõna on mugavus, sest muidu võib selg või kael kangeks jääda.

Peale selle ei tasuks päevas liiga palju uinakuid teha.
Kui tunnete, et tukastamise sagedus või uinakute pikkused hakkavad segama ööund, tasuks arstiga nõu pidada.
«Need tundemärgid võivad anda märku, et magamisest on saanud näiteks psüühikaga seotud probleem, mis mõjutab ka elukvaliteeti,» ütles Kushida ja lisas, et uinakud võivad täiendada ööund, kui mitte seda asendada.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/2954971/parima-lounauinaku-saladus

Kolm viisi trennijärgse unetuse ärahoidmiseks

Jaga
Kuigi üldiselt aitab trenni tegemine paremini magada, võib liiga hiline treening anda liigagi palju energiat, mis hoiab sind hoopis kaua ärkvel.

Üks uuring näitas koguni, et osalejad magasid tervelt 42 minuti võrra kauem, kui nad olid sel päeval olnud vähem aktiivsed, kirjutab Shape.

Kui see on ka sinu jaoks probleem, ent trenni varasemaks kellaajaks nihutamine ei tule töögraafiku tõttu kõne alla, aitavad kolm järgnevat nippi kiiremini magama jääda.

Vähenda intensiivsust

Jäta intensiivsemad, tõeliselt pulssitõstvad treeningud nendeks päevadeks, kui saad järgmisel hommikul veidi kauem magada või hoopiski  hommikul trenni teha.
Hilisõhtune trenn võiks olla rahulikum - selleks võiks olla näiteks aeglane jooks või jooga.
Samuti tasub õhtusi treeninguid lõpetada lõõgastavate joogapoosidega, mis aitavad keskenduda hingamisele ja magamaminekuks valmistuda.

Võta lõõgastav vann

Soe vann või ka dušš aitab sul enne uinumist paremini lõõgastuda.
Ka kehatemperatuuri langus pärast veeprotseduuride lõpetamist peaks tegema sind veidi unisemaks.

Proovi kesköist snäkki

Õhtuse treeningu järgne toitumine on tõeliselt keeruline ülesanne: kui sööd liiga palju, tekib sul suure tõenäosusega raskusi uinumisega; kui sööd vähe, hoiab tühi ja korisev kõht sind jällegi üleval.
Kõige kindlam on süüa kerge snäkk, mis sisaldab süsivesikuid ja valke, mida on vaja treeningust taastumiseks.
Hea valik oleks näiteks täisteraleib maapähklivõi või hummusega, klaas šokolaadipiima või madala rasvasusega juust ja kreekerid.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/2955793/kolm-viisi-trennijargse-unetuse-arahoidmiseks

10 parema une nippi

Jaga
Kui sul on probleeme magamajäämisega, siis tasub kõrva taha panna mitu tarvilikku nippi.
Oled stressis, pahur või väsinud?
Aga kas magada saad korralikult?

Kui mitte, siis tasub elustiilis teha mitmeid muudatusi, et aju saaks öisel ajal teguderohkeks päevaks välja puhata.

Teatud eluperioodil ei ole ka heade nippidega võimalik und esile võluda.
Lapse nutt, armumine, probleemid tööl jne. on vaid mõned olukorrad, mis und röövivad.

Kui kõik eeldused heaks uneks on täidetud, kuid sõba ei taha kuidagi silmale tulla, siis pane tähele järgmiseid nõuandeid.
1. Mine magama ja ärka iga päev samal kellaajal.
Päevaplaanist kinnipidamine sunnib keha rutiini, mis aitab õhtuti kergemini magama jääda.

2. Ära söö ja joo rohkesti enne uneaega.
Samas ei tohiks magama jääda ka väga tühja kõhuga.
Söö kergelt kaks tundi enne uinumist.
Kui sul tekivad kergesti kõrvetised, siis väldi rasvaseid ja vürtsikaid toite, mis tekitavad vaevuseid ega lase magada.
Liigne joomine paneb jälle öö jooksul mitmeid kordi vetsuust paugutama.

3. Õhtuti väldi nikotiini, kofeiini ja alkoholi.
Need stimulandid hoiavad sind pikalt ärkvel.
Rääkimata suitsust, millega magama jäämine on Eestiski õnnetult lõppevaid juhtumeid põhjustanud. Kofeiini väldi kaheksa tundi enne uinumist.
Keha küll ei hoiusta kofeiini, kuid selle stimuleeriva mõju elimneerimine võtab aega.
Kuigi alkoholi peetakse uinutavaks, siis tegelikult härib see und.

4. Treeni regulaarselt.
Regulaarne füüsiline aktiivsus, eriti aeroobne treening, võib aidata sul uinuda kiiremini ning sügavamalt.
Mõõdukas füüsiline töö värskes õhus on samuti väga hea.
Raiu puid, rohi peenraid, korista garaaži, niida muru, kühvelda lund - kõik sobib.
Väldi vere vemmeldama löömist vahetult enne uinumist.
Trenn võib teha vägagi ärksaks ning uinumisele vastupidise efekti anda.

5. Tee oma magamistuba jahedaks, pimedaks, vaikseks ja mugavaks.
Tee oma magamistoast uinumise paradiis.
Magamistuba peaks olema paar kraadi jahedam kui teised toad.
Kui tukastad päeval, siis ära tee seda voodis.
Ära söö voodis, ära vaata telekat voodis!
Magamistuba jäägu ainult uinumiseks või seksimiseks.
Magamistoas olgu valguskindlad kardinad, lisatekid, puhurid või radiaatorid, et luua tõeline uneparadiis.

6. Maga peamiselt öösel.
Lõunauinakud varastavad unetunde ööst.
Pool tundi tukastamist päevas on piisav, et olla taas värske ja puhanud.
Mitmetunnised uinakud lähevad juba öö arvelt.

7. Vali mugav madrats ja padi.
Korraliku voodi omadused sõltuvad selle kasutajatest.
Kellele sobib kõva, kellele pehme.
Kui sina ei suuda elukaaslase lemmikvoodil magada, siis vali ikkagi see, mis sulle sobib.
Korralik uni kaalub öise kaisutamise üles!
Vali hoolega teisi voodikaaslaseid - koer tuleb treenida väljaspool magamistuba magama ja ka lapsed peaksid leppima oma unekohaga.

8. Kujunda välja unerutiin.
Tee igal õhtul traditsioonilisi liigutusi enda magama sättimiseks.
Olgu selleks soe vann, raamatu lugemine või muusika kuulamine.
Lõõgastavad tegevused aitavad hajutada piiri ärkveloleku ja magamajäämise vahele.

9. Mine magama, kui oled väsinud ja kustuta tuled.
Kui sa ei uinu 15-20 minutiga, siis tõuse üles ja tee midagi.
Mine tagasi voodisse, kui oled väsinud.
Ära kannata ja imetle vaeveldes lage.
See tekitab omakorda suuremat stressi ja unetust.

10. Kasuta unerohtu vaid viimases hädaabis.
Enne, kui haarad käe tablettide järele, konsulteeri oma arstiga.
Võimalik, et su unetusel on hoopis palju sügavamad probleemid.
Tabletid kustutavad küll tagajärgi, aga mitte põhjuseid.
Põhjused tuleb avastada ning nendega tegeleda.

Allikas:
http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=30884

Kuidas muuta voodi tervislikumaks magamisasemeks

Jaga
Pika tööpäeva lõpus unistad sellest, et saaks juba voodisse pikali heita ja end mugavalt uneasendisse seada.
Enne, kui ronid teki alla peitu, mõtle sellele, kas su voodi on ikka turvaline ja tervislik magamisase või on see täis pisikuid, tolmulestasid ja mürkaineid.
Kui sa pole kindel, millises seisukorras on sinu mõnus sängike, loe järmist kolme punkti, mis aitavad kindlaks teha, kas su voodi on tervislik ja kuidas seda paremaks muuta, kirjutab healthmeup.com.

•Eelista mittetoksilisi materjale

Kui valid madratsit ja patju, eelista looduslikke materjale ja väldi neid, mis on lõhnatud või antimikroobsed, sest need sisaldavad tavaliselt mürkaineid.
Samuti tasuks vältida vaht- või puuvillamaterjale, mida on töödeldud leegiaeglustiga.
Leegiaeglusti on kemikaal, mis kinnitub tolmuosakeste külge ja sisse hingates jõuavad need meie organismi.
Selle asemel, et aja jooksul ära kaduda, lagunevad need osadeks, mis muutuvad üha mürgisemaks.

•Vali linad, mis hingavad

Väldi linasid, padjapüüre ja tekikotte ostes sünteetilisi materjale ja eelista looduslikke (puuvill, vill või siid).
Looduslikud kiud hingavad ja need on palju tervislikumad kui sünteetilised materjalid.
Voodipesu tuleks pesta vähemalt korra nädalas, sest higi ja surnud naharakud kogunevad magamise ajal voodipesude sisse.

•Ära tee hommikul voodit ära

Jah, sa lugesid õigesti.
Uurimused on näidanud, et voodis võib olla miljoneid tolmulesti, mis toituvad inimese surnud naharakkudest ja toodavad allergeene, mida me magamise ajal sisse hingame.
Need tolmulestad elavad kenasti niiskuse käes, seega kui teed igal hommikul voodi ära, jääb linade vahele kena kogus niiskust, milles tolmulestad saavad elutseda.
Kui jätad voodi segamini, või paned linad päevaks tuulduma, kaob niiskus ja voodis on vähem tolmulestasid.

Allikas:

Miks ei tohiks voodis süüa?

Jaga
Kui oled üks neist, kellele meeldib end külmade ilmade tulekul teki sisse keerata, voodist telekat vaadata ja toitugi voodisse kaasa võtta, tasuks meeles pidada, et linade vahele pudisevad purud meelitavad sinna nii baktereid kui ka putukaid.
New Yorgi puhastusfirma Wizard Of Homes omanik Kadi Dulude ütles Huffington Postile, et vähemalt pooled tema firma kliendid söövad voodis.
Seda on ta tähele pannud kortereid ja maju koristades.
«Paljud teavad, et mustad nõud tuleks viia kraanikaussi, aga nii mõnigi kord juhtub, et süüakse hoopis voodis ja kui voodit toidujäätmetest korralikult puhtaks ei tehta, võib leiduda sealt nii baktereid kui ka putukaid,» rääkis Dulude.
Aga mis siis ikkagi saab, kui unustada voodist purud ja muud toidujäätmed koristamata?
Ka parasiitide tõrjuja ja ettevõtte PJB Best Management Consulting omanik Paul Bello sõnul on bakteritel sellistes tingimustes soodne paljuneda.
Lisaks tõi ta välja, et linade vahele jäetud purud võivad kutsuda voodisse ka palju suuremaid «lemmikuid», näiteks sipelgaid ja prussakaid.
«Eelkõige on see nende inimeste probleem, kes on lohakad ja ei korista enda järelt,» rääkis Bello. «Prussakad vajavad ellujäämiseks õige vähe toitu,» lisas ta.
Erinevad toidujäägid meelitavad erinevaid baktereid või putukaid.
Putukate uurija Lou Sorkini sõnul võivad puuviljamahlad, muffinid ja küpsisepuru meelitada sipelgaid ja erinevat liiki kärbseid.
Vedelema jäetud toit, näiteks hommikusöögihelveste söömisest kausi põhja jäänud piim, karpi unustatud pitsatükk või poolik hamburger pakuvad huvi aga hoopis sipelgatele, kärbestele ja prussakatele.
Kui muidu soovitab Dulude vahetada linu iga nädal, siis need, kes pidevalt voodis söövad, peaksid tema ideaali kohaselt vahetama linu iga kolme päeva tagant.
Samas ei soovita ta üldse voodis süüa.
«Ärge pange magamistuppa telerit ja jätke see vaid magamise, mitte söömise kohaks,» lisas ta.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/2952329/miks-ei-tohiks-voodis-suua

Kui palju peaks puhkama aastas, nädalas, päevas?

Jaga
Töö ja puhkuse tasakaalu üle arutlesime perearst Svea Rosenthaliga.
Vanad eestlased tõusid koos päikesega, nüüd käime kella järgi tööl ja oleme juba päeva alguses väsinud.
Mis avitaks?
Meie inimestel on tõesti väga suur unepuudus.
Arvestades Idamaade soovitusi päevarütmi osas, on väärtuslikem uneaeg kella 10st õhtul kella 2ni öösel, mil toimub kõige suurem energia kogumine.
Kui inimene sel ajal ei maga, jääb ta edaspidine uni pinnapealseks.
Kella 22 ja 2 vahel organismi aktiivsus mingis mõttes tõuseb ning peaks toimuma järelseedimine ja puhastumine.
Kui olla veel kell 22 ärkvel, tekib aga hoopiski söögiisu ja teeme esimese rännaku külmkapi juurde.
Tund-poolteist enne uinumist peaksime leidma rahulikku tegevust, lugema raamatut, mitte vaatama meelierutavaid filme ega rääkima peremuredest.
Depressiivsete mõtetega magama minnes on hommikul tunne, nagu poleks välja maganud.
Väljapuhkamine oleneb ka muudest teguritest.
Näiteks norskamise puhul ei puhka inimene välja, sest tal tekib
hapnikuvaegus.
Ehk on võimalik n-ö ette magada, kui tead, et üks ülevaloleku öö terendab ees?
Ette magada ei saa ning kahjuks tagantjärelegi eriti mitte.
Meedikud usuvad, et ühe magamata öö nädalas kompenseerib organism ära.
Aga mitte rohkem.
See oleneb ka inimtüübist. Idamaades arvatakse, et on kolme tüüpi inimesi: flamingo, tiiger ja elevant.
Elevandi tüüp, kes on rahulikuma loomuga, kannatab natuke rohkem välja - nii öötööd kui ka dieedipidamisi.
Flamingo tüüp on labiilsem ning temale pole öötöö, pikkadel reisidel käimine ja dieet soovitatavad.
Kas inimestel on ka erinev puhkusevajadus?
Jaapanlastel on puhkuse ehk töölt eemal oleku vajadus üldse vaid viis päeva aastas.
Nad teevad oma tööd entusiasmiga ja oskavad energiat niimoodi jaotada, et ei kurna ennast läbi.
Väga paljud meie inimesed töötavad aga liiga suure tempoga ja pahatihti planeerimatult - nagu kustutaks tulekahju.
See üliintensiivne töö tekitabki suurema puhkusevajaduse.
Põhjamaa inimestel on ka seepärast puhkusevajadus suurem, et valgust on vähem.
Kui suur siis meie aastane puhkusevajadus on?
Üha rohkem võetaks puhkust kahes jaos: suvel ja talvel.
Meie meedikud on seisukohal, et inimene peab aastas korra vähemalt kaks nädalat järjest puhkama. Sest alles kahe nädalaga tekib ümberkõlastumine.
Talvepuhkust on ka mõtet võtta nädal aega.
Milline on parim puhkus?
Väljapuhkamine on tegelikult paljuski mõtlemises kinni.
Hea oleks puhkuse ajal keskkonda vahetada, et tekiks võimalus oma argiprobleemid unustada.
Seepärast peaks olema puhkuseaeg sama hästi planeeritud nagu tööaegki.
Mida me jaapanlastelt õppima peaksime, et oskaksime õigesti nii töö- kui puhkuseaega planeerida?
Jaapanlased teevad tööd töö ajal ja nende õhtud on vabad.
Kusjuures tööd teevad nad etteplaneeritult.
Meie tegeleme tööl sageli mitme asjaga korraga.
Igaüks võib su juurde astuda ja midagi küsida ning sa pead jälle ümber lülituma.
Mulle meeldib jaapanlaste juures see, et kui inimene kas või mõtleb oma töölaua taga, jääb teine inimene talle lähenedes teatud kaugusel seisma.
Nii et kui see mõtleja on valmis ennast ümber lülitama, siis pöördub ta selle inimese poole, kes silmanähtavalt tahab temaga rääkida.
Aga kui jutulesoovijast välja ei tehta, läheb viimane lihtsalt ära.
See on teise inimese isikliku aja ja ruumi austamine, mis meie ühiskonnas praegu puudub.
Kella 10st 14ni on kõige tööviljakam aeg, sinna tasub ka tähtsamad tööd ja tegevused planeerida.
Kui töö kuhjub, kas siis on õigem teha argipäeviti pikki päevi või jaotada tööd ka puhkepäevadele?
Üsna kindel reegel on, et inimesel peab nädalas vähemalt üks päev vaba olema.
Paljud inimesed ei suuda ega taha ka puhkuse ajal oma tööd kellelegi delegeerida - kõigega kursis olemine tekitab neis turvatunde.
See on vale suhtumine.
Tegelikult ei ole väärikas ega teist inimest austav, kui inimest puhkuse ajal segatakse.
Meil see kultuur täiesti puudub.
Kas perearsti juurde tullakse murega, et ollakse lihtsalt üleväsinud?
Jah, läbipõlemist on palju.
See tuleneb valest päeva rütmist, liiga lühikesest ja valest uneajast, pinnapealsest unest.
Tagajärjeks on tervisehäired, ülekaal ja südame-veresoonkonna haigused.
Öeldakse, et võta iga päev natuke aega iseendale.
Inimesel peab olema min­gi aeg, mil ta mitte midagi ei tee ega süüdista end seepärast.
Muidugi ei tohiks logelemine päris elustiiliks muutuda.
Nõukogude ajal öeldi, et vaimne ja füüsiline töö peab tasakaalus olema.
Päris tasakaalus seda hoida on raske.
Kuid igaüks saab oma organismist lähtuvalt välja arvutada sobiva treeningkoormuse.
Trenni soovitaks teha pulsisagedusel 200 miinus vanus ca 20 minutit 2-3 korda nädalas.
See tagab parima edasimineku.
Võib teha ka joogaharjutusi, mis annavad piisava füüsilise treeningu.
Kui tehakse ületrenni, piitsutatakse keha üle ja sellel on sama tagajärg mis treenimatusel.
Kuid ei saa ka öelda, et mis ma trennis käin, tööl on küllalt liikumist.
See on stressliikumine, mis ei anna puhkust ega vajalikku treenitust.
Praeguses majandusolukorras tuleb ette ka sundpuhkust.
Kui inimene saab koondamisteate, laskub ta stressi.
Ja inimesele on väga raske öelda, et sõida selle koondamisrahaga puhkusele.
Aga tegelikult annab eemaldumine argikeskkonnast väga hea tulemuse.
Tekivad uued mõtted, inimene saab eneseusu tagasi.
Koondamist tuleks võtta õppetunnina ja vaadata enda sisse.
Ehk ongi koondamine tulnud sinu ellu aja maha võtmiseks, sest ülepingest tekivad haigused.


Allikas:
http://maaleht.delfi.ee/news/tarbija/tervis/kui-palju-peaks-puhkama-aastas-nadalas-paevas.d?id=23965311

6 põhjust, miks alasti magada

Jaga

Alasti magamine pole mitte ainult tapvalt seksikas, vaid ka kasulik. Siin on 6 põhjust, miks pidžaama kappi jätta.

Sinu “kallike” saab õhku
Raamatu “The Sex Drive Solution for Women” autor Jennifer Landa ütleb, et alasti magamine on su vagiinale kasulik. Miks?
Sest liiga soe keskkond võib põhjustada bakterite vohamist.
Hea viis selle ennetamiskes on tuulutamine.

Sa magad paremini
Jahedam keskkond on unele parem, ütleb doktor Lisa Shives.
“Sinu kehatemperatuur langeb magades, mis on loomulik.
Paks pidžaama ja tekk võivad seda protsessi segada.”
Alasti magamine aitab su kehal hoida õiget temperatuuri.

Sa näed kuumem välja
Raamatu “The Hormone Diet” autor Natasha Turner ütleb, et liiga soe keskkond segab melatoniini ning vananemisvastaste hormoonide tootmist.
“Kehatemperatuuri langedes saavad kasvuhormoonid oma maagiat teha, hoides su naha ja juuste tervist.”

See vähendab stressi
Alasti magamine aitab sul nautida rahulikumat und, mis tähendab, et stressihormooni tase langeb ning sinu energia- ning näljatase on balansis.

Sa tunned end enesekindlamana
“Jaheda õhu ja linade tunnetamine iga keharakuga võib olla väga seksikas.
Seksikus omakorda suurendab enesekindlust,” märgib Landa.

Sa naudid paremat seksi
Landa ütleb, et alasti magamine on suhtele hea, kuna sinu ja tema naha omavaheline keemia suurendab heaolutunnet.
“Alasti magamine suurendab seksimise tõenäosust ning seksikad suhted on õnnelikud suhted,” ütleb ta. “Tunned end rohkem lõõgastununa ning oled seksiks altim ehk suurendad orgasmi tõenäosust.”
Win-win olukord, või mis?

Allikas:
http://www.cosmopolitan.ee/2013/01/6-pohjust-miks-alasti-magada/

Alasti magamine teeb saledaks

Jaga
On avastatud, et paljalt magamine on väga kasulik nii inimese füüsilisele kui ka vaimsele tervisele.

Paljalt magava inimese uni on parem, sest nii pole kehal liiga palav ja ta säilitab enda loomulikku temperatuuri.
Kuid lisaks võib paljalt magamine aidata ka kaalu langetada, kirjutab portaal Genius Beauty.
Kaalu langus on põhjustatud sellest, et tänu rahulikumale unele väheneb kehas stressihormooni kortisooli tase.
Kortisool kontrollib näljatunnet ja säilitab energiat.
Rahutu uni aga vastupidi tõstab kortisooli taset ja tõustes tunneb inimene end näljasena ning sööb päeva jooksul rohkem.
Lisaks on paljalt magamine ka teistel põhjustel väga kasulik.
Riided võivad öösel põhjustada keha ülekuumenemist, mis mõjutab vananemisvastases protsessis tähtsate kasvuhormooni ja melatoniini teket.
Kui keha temperatuur püsib loomulikuna, taastub nahk paremini ja keha toodab rohkem kasvuhormooni.
Üllatavalt on paljalt magamisel veel üks väga positiivne mõju: kui mõlemad partnerid magavad paljana ja nende kehad öösel üksteise vastu puutuvad, hakkab toimuma oksütotsiini tootmine, mis muudab seksuaalelu intensiivsemaks ja kirglikumaks!

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/1252702/alasti-magamine-teeb-saledaks

Nagu tekk ja padi, nii ka uni

Jaga
Padi torgib ja tekk on umbne.
Kuidas leida sobivaid voodiriideid?
Tekki ja patja kiiruga osta ei maksa, sest hea valiku puhul tuleb arvestada paljusid pisiasju – inimese mõõte ja harjumusi, tervise eripära, kasutuskohta ja ka rahakoti paksust.
Sobiva peaks leidma siiski igaüks, sest valik on tõepoolest suur.

Polüestertäidisega tekk püsib hästi vormis ega tõmbu kunagi klimpi.
Sellise teki kasuks räägib ka odavus, kuid mis veelgi olulisem – hügieenilisus.
Tekki ja patja võib rahuliku südamega pesta ka pesumasinas õrnpesuprogrammiga, kui veetemperatuur ei ületa 40 kraadi.
Polüesterkiude on erinevaid: pallkiuga täidetud tekk säilitab vormi ka siis, kui veesoojus on kuni 60 kraadi.
Sel temperatuuril hävib ka tolmulest.
Tänu pestavusele soovitavad arstid allergikutele just polüestertäidisega tekke.
Ainus, millest tekki pestes tuleks hoiduda, on tsentrifuugimine.
Saadaval on mitmes laiuses tekke – 1.40 –2.40.

Peale tavaliste on ka tõmblukuga polüesterpatju – nii saab täidist vajadusel kas lisada või ära võtta. Neile, kes patja kohevamaks klopivad või peavad seda mitu korda sättima, soovitan osta kaelatoega padja – täidis hoiab hästi vormi ega jookse hommikuks ühte padjanurka.
Kes valib valge pealisriide, saab niigi soodsama teki kätte veelgi odavamalt.
Polüesterteki puudustena tuleb mainida, et selle kestvus on lühike – igapäevase pruukimise puhul kuni viis aastat.
Samuti ajab see mõne inimese higistama.

Lambatekk hingab

Lambavillatekkide suur eelis on hingavus.
Talvel ei ole see külm ega suvel palav.
Lambavill laseb kehal vabalt hingata ja juhib kehaniiskust eemale.
Lambavillatekke on kahte sorti: ühtede puhul on lambavill pandud 100% puuvillpealisriide sisse. Teine selts lambavillatekke on ilma pealisriideta.
Selliste puhul on lambavill pressitud kihiks ja õmmeldud karkassile.
Et tekk laseb õhku hästi läbi, on temperatuur selle all alati paras.
Kui tekk jätta tekikotita, on sel ka ravitoime: kondivalu all kannatajad võivad haigushoo ägenedes teki kotist välja võtta ja sellel end tervendada lasta.

Peale tekkide müüakse ka lambavillapatju.
Neid on nii lambavilla- kui ka polüestertäidisega.
On ka lambavillast madratsikatteid.
Need on kummiga kanditud ja mõeldud asendama lina.
Lambavillased voodikomplektid sobivad hästi just ahiküttega majja – soe küljealune on ka külmas ruumis alati kindlustatud.

Lambavillateki kergeks puhastamiseks sobib puhtasse vette kastetud lapp, samuti võib tekki kloppida ja harjata.

Paar korda aastas kuluks lambavillaseid vooditarbeid 30 kraadi juures siiski ka pesta – kas siis käsitsi või villaprogrammiga.
Kasutada tuleks villapesuvahendit.
Eestis tehtud tekkide vill on pärit Itaaliast.

Pehme nagu unenägu

Selline on kindlasti just suletekk.
Korralikud suletäidisega esemed on üsnagi kallid, odavam ost pole aga enamasti otstarbekas.
Nimelt võib suletekkides ja -patjades olla udusulgi vägagi erineval määral – kas 5%, 30% või 85%. Hinna-vahe põhjus on lausa kombatav ja selles võib igaüks poes käies veenduda.
Tooted on alati varustatud vastava sildiga.
Suleesemete puhul on olulised ka korralikud tepingud ja pealisriie, et suled läbi ei tuleks.

Müüakse ka eriliselt töödeldud allergiavabu suletekke – suled on sellise teki puhul töödeldud 120kraadises kuumuses, udusulgi on teki sees 85%, katteks on korralik tepitud puuvillane suleriie.

Suleasju kodusel teel puhastada on väga keeruline, need tuleks viia keemilisse puhastusse.

On neid, kes vatiteki raskust lausa vihkavad, aga ka neid, kes just uuema aja kerge teki all sõba silmale ei saa.

Vatitekid on endiselt saada-val – vana ja kulunud voodi-varustuse väljavahetamiseks pole mingit takistust.
Müügil on ka baikatekk.
See on kerge tekk, puhtast puuvillast, hästi pestav.
Nii laste kui ka täiskasvanute baikatekke toodetakse praegugi, kuid need on natuke kehvemaks läinud – nõukogudeaegsed ei ajanud toppe.

Rullpadi ja kaelapadi võivad tunduda harjumatud.

Üürikeseks uinakuks diivanil pole mingit mõtet suurt patja välja võtta.
Rull- ja kaelapadi hoiavad ka soengu heas korras.

Soovitan proovida ka tatrapatja.
Tatrakestadega täidetud peaalune hoiab hästi vormi, ei ole liiga pehme ega ka kõva.
Õhk liigub padja sees vabalt – see ei aja higistama.
Külmetushaigena võib padja pista radiaatorile või praeahju sooja (gaasiahi selleks loomulikult ei sobi).

Kuidas valida...

...õiget voodimadratsit?

Suure kehakaaluga inimene vajab kõvemat madratsit, kerge või keskmise kehakaaluga inimene võib valida pehmema.

Pikal inimesel peab olema kõvem ja jäigem voodi, et see toetaks keha maksimaalselt suurel pinnal.

Lühike ja ümar inimene vajab voodi keskosas jäigemat (tugevamat) vedrustust, et voodi annaks tuge just kõige kaalukamas osas.

Kui ühes voodis magavate mehe ja naise kehakaalu või pikkuse vahe on suur, on voodi ühele neist paratamatult ebamugav.
Samuti kulub madrats ebaühtlaselt.
Otstarbekam oleks valida eraldi põhimadratsid ja sellele panna ühine kattemadrats.

Magamise ajalgi tuleb hoida head rühti.
Kui inimesel on nõgus selg, peab kattemadrats olema pehmem.

Tehke nii:

varuge valimiseks aega – ei piisa sellest, kui vaid korraks madratsile istute;

võtke üleriided seljast ja jalanõud jalast;

proovige vähemalt kolme erisugust madratsit.
Lamage selili ja küljel ning kindlasti ka oma lemmikasendis.

Kui olete kõige mugavama madratsi välja valinud, otsige ka sobiv kattemadrats.
Viimase ülesanded lisaks toe pakkumisele on lihtsustada voodi ülestegemist ja parandada voodi õhuvahetust.

...mõnusat patja?

Padja valimisel tasub arvesse võtta õlgade laiust, padja elastsust ja lemmik-magamisasendit.
Padi peab kõigis asendites toetama kaela nii, et see oleks selgroost veidi eespool.
Tavaliselt vajab mees veidi suuremat ja kõrgemat patja kui naine, sest tal on laiemad õlad. Koolilapsele tasub osta täidetav padi, et see suudaks lapse kasvamisega sammu pidada.
Patja peaks ka 3–4 korda aastas vastavalt õpetusele pesema.
Padja kloppimine värskes õhus hoiab ära selle kokkuvajumise ja pikendab padja eluiga.

... sobivat tekki?

Tekk peab andma magajale sooja, kuid samas laskma auruda liigsel kehaniiskusel.
Oluline on arvestada isiklikku soojavajadust, toatemperatuuri ja kasutaja pikkust.
Tekki tuleks paar korda aastas valmistaja juhendi kohaselt pesta.
Teki kasutusiga on kuni viis aastat.

Allikas:
http://www.ohtuleht.ee/149254/nagu-tekk-ja-padi-nii-ka-uni

Marsile lendavad inimesed pandaks lennu ajal kapslisse sügavale unele

Jaga
NASA rahastatud teadustöö uurib uuenduslikku viisi Marsile suunduvate mehitatud ekspeditsioonide kulutuste märkimisväärseks kahandamiseks — selleks tuleb meeskond lihtsalt „talveunne“ jahutada.

Ülisügav uni, mida nimetatakse ka hibernatsiooniseisundiks (ingl torpor) aeglustaks astronautide ainevahetust juba käibel olevate meditsiiniliste protseduuride toel.
Loomulikes tingimustes tekib hibernatsiooniseisund iseenesest alajahtumisel, vahendab Space.com.

„Hibernatsiooniseisundi-põhise ravimise teooria on kõlapinda võitnud 1980. aastatest alates ning tõtt-öelda on seda juba alates 2003. aastast laialdaselt rakendatud kriitilises seisundis traumapatsientide haiglaravis,“ kõneles Atlantas tegutseva ettevõtte SpaceWorks Enterprises juures töötav kosmoselennundusinsener Mark Schaffer eelmisel nädalal Torontos toimunud rahvusvahelisel kosmoselennunduskongressil.

„Enamikus suurematest tervishoiukeskustest on olemas juhendid terapeutilise alajahtumise tekitamiseks patsientidel sisuliselt eesmärgiga hoida neid elus seni, kuni neile jõutakse osutada vajalikke raviteenuseid.“

Kombinatsioonis veenisisese toitmisega oleks võimalik kosmosealuse meeskond viia hibernatsiooniseisundisse Marsini lendamiseks kuluvaks ajaks, mis ka kõige optimistlikumate stsenaariumide kohaselt tähendab vähemalt 180 päeva.

Seni on patsientide hibernatsiooniseisundi vältus piirdunud maksimaalselt ühe nädalaga.
„Meil pole olnud vajadust kedagi rohkem kui seitse päeva hibernatsioonis hoida,“ märkis Schaffer. „Mehitatud Marsi-lennu puhul tuleks ülempiir nihutada 90 või isegi 180 päevani.“
Majanduslikus mõttes oleks protseduurist johtuv sääst muljetavaldav.
Meeskonnad võiksid elada väiksemates laevades, milles oleks vähem mugavusi nagu kambüüsid, treeninguvarustus ning, mõistagi, vesi, toit ja riided.

Üks võimalik tehniline lahendus hõlmab pöörlevat elamiskompleksi, mille nõrk tehisgravitatsioon aitaks ennetada astronautide luude ja lihaste kängumist.

Ettevõtte SpaceWorks läbi viidud ja NASA rahastatud uurimuse kohaselt võimaldaks hibernatsiooniseisundi rakendamine kahandada uinuva meeskonna vajadusteks õhuga täidetavat ruumi viis korda ning vajalikku kogumassi, s.h eluks vajalike kaupade nagu toidu ja vee kogust kolm korda.

Meeskonna suigutamine tehislikku talveunne võimaldaks Marsi-lennuks kõlbliku kosmoselaeva üldkaalu kahandada umbes 400 tonnilt umbes 220 tonnile. „Seda on rohkem kui ühe rasketranspordi-raketi jagu,“ osutas Schaffer.

Allikas:

Kümme lihtsat nippi, kuidas öösel paremini magada

Jaga
Paljudel inimestel erineb uneprobleeme ja kui sul on pikemat aega unepuudust, siis võib see põhjustada mitmeid tõsiseid tervisehädasid.
Mõned elustiilimuutused aitavad paremini magada ja kaotatud unetunde aegamisi tasa teha.
Kui kannatad unepuuduse käes, siis kõigepealt tuleks kindlaks teha, miks sa ei saa piisavalt magada.
Stressist ja teistest suurtest muutustest tingitud unepuudus on normaalne, kuid krooniline unepuudus võib olla märgiks, et sind vaevab mõni tõsisem tervisemure ja tasuks pöörduda arsti poole, kirjutab Healthmeup.com.

Kui magad ööpäevas vähem kui seitse tundi, tõstab keha kortisooli, veresuhkru ja insuliini taset. Seetõttu suureneb su söögiisu ja keha hakkab rasvu kinni hoidma.
Magamise ajal keha tervendab ennast ja kui me ei saa piisavalt magada, mõjutab see meie tujusid, otsustus- ja keskendumisvõimet.
Krooniline unepuudus põhjustab ülekaalulisust ja diabeeti.

Järgnevalt on välja toodud kümme lihtsat nippi, kuidas paremini magada.

1. Aroomiteraapia lavendliga.
Lavendlilõhn leevendab stressi ja ärevust ning aitab paremini uinuda.
Teadlased on kindlaks teinud, et lavendel aeglustab südametööd, aitab lihastel lõdvestuda ja kiirendab uinumist.

2. Magneesium.
Uurimused on tõestanud, et magneesiumi tarbimine aitab paremini magada.
Magneesiumit on näiteks kõrvitsas ja spinatis.
Vajadusel võib võtta ka magneesiumiga toidulisandeid.

3. Väldi äratuskella.
Kella tiksumine ja pidevalt aja jälgimine võib tekitada stressi ning muuta uinumise raskemaks.
Kui äratuskell on voodist kaugemal, siis on ka ärkamine lihtsam, sest pead kella kinni vajutamiseks voodist tõusma.

4. Kummelitee.
Kummelitee aitab uinuda, vähendab stressi ja ärevust, seega võiks seda juua enne magamist.

5. Toatemperatuur.
Magamistoa temperatuur peaks jääma vahemikku 20-23 kraadi, sest see on magamiseks kõige ideaalsem temperatuur.

6. Tee uinak.
Maga pärastlõunal 15-30 minutit, et puhata ja öösel paremini magada.
Ära ületa 30 minuti piiri, muidu võib olla raske õhtul uinuda.

7. Rahulik magamistuba.
Soeta mugav madrats, korralikud padjad ja voodipesu.
Kardinad peaksid olema piisavalt paksud, et tänavavalgustus sind ei häiriks.
Eelista magamise ajaks mugavaid ja pehmest materjalist rõivaid.

8. Käi duši all. Kuum dušš aitab kiiremini uinuda.
Muutused kehatemperatuuris mõjutavad seda, kui kiiresti suudab keha end magamiseks ette valmistuda.
Lõõgastu õhtul vannis ja lisa vanniveele paar tilka lavendliõli.

9. Väldi elektroonikat.
Lülita elektroonilised seadmed välja vähemalt pool tundi enne uneaega.
Kunstlik valgus, mis tuleb telerist, telefonist või sülearvutist, häirib meie unemustreid.

10. Rahustav muusika.
Kuula klassikalist või rahulikku muusikat, mis aitab lõõgastuda ja soodustab uinumist.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/2941657/kumme-lihtsat-nippi-kuidas-oosel-paremini-magada

Lihtne töö, mis tuleks igal hommikul enne kodust lahkumist ära teha

Jaga
Hommikuti voodist üles saamine on isegi raske.
Koristamine pole küll asi, mis unisena esimese asjana pähe torkaks.
Tegelikult tasub aga veidi pingutada ja ärgates voodi ära teha, sest sel väiksel tööl on palju kasulikke tagajärgi.
Aitab voodit puhtana hoida.
Voodi tegemine ei hoia küll tolmu täiesti eemal, kuid kui katad selle päevatekiga, pääseb linade vahele siiski vähem tolmu.
Eriti tuleks voodi katta neil, kel on koduloomi, toonitab goodhousekeeping.com.
2.Hea viis päeva alustamiseks.
Kas poleks tore kohe ärgates midagi kohustuste nimekirjast maha tõmmata?
Voodi korda tegemine tekitab tunde, et kõik on kontrolli all ja lisab tegutsemislusti.  
3.Aitab juurutada paremaid igapäevaharjumusi.
Voodi korda tegemine võib olla võtmeharjumuseks, mis doominoefektina aitab sul omaks võtta teisigi arukaid ja positiivseid harjumusi.
4.Voodipesu püsib paremas vormis. Cleaning Labi direktor Carolyn Forte sõnul tuleks iga päev voodi korda teha, sest see vähendab kortse kangas ja padjad püsivad kauem kohevad.
Kui hoiad oma linu ja sätid need iga päev sirgu, peavad need kauem vastu ja püsivad pikemalt puhtad.
5.Sa võid paremini magada.
Uneinstituudi uuringuga leiti, et need, kes teevad regulaarselt oma voodi korda, magavad enamasti hästi.
Ka NSF on leidnud, et magamistuba (sh toa puhtus) mõjutab une kvaliteeti.
6.Teeb hetkega toa korda.
Voodi korda silumine on väga lihtne nipp, kuidas koheselt toa välimust muuta.
Paned teki sirgu ja tuba ongi korras.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/2944525/lihtne-too-mis-tuleks-igal-hommikul-enne-kodust-lahkumist-ara-teha

Narkolepsia tõus tuli vaktsineerimisest

Jaga
Taani neuropsühholoog Paul Jennum nentis Tallinnas viibides, et harvaesinevaks peetud narkolepsiat diagnoositakse paraku aastatega aina rohkem, üheks tõusu põhjuseks arvatakse Põhjamaades olevat vaktsineerimine.
Narkolepsia on unehäire, mida iseloomustab kontrollimatu unevajadus ning lühiajalised ootamatuid uinumised.
Narkolepsia täpne tekkemehhanism on seni teadmata, kuid arvatakse, et haiguse vallandab geenide ja keskkonnafaktorite koosmõju.
Esinemissageduseks on seni peetud üks inimene 100 000 kohta.

Kopenhaageni ülikooli neuropsühholoogia professor Poul Jennum rääkis Tallinnas rahvusvahelisel uneuurijate kongressi olles, et esimene osa, millega narkolepsia puhul praegu teadlased aktiivselt tegelevad, on haiguse tekkepõhjuste väljaselgitamine.
«See on üks olulisematest küsimustest, kuna narkolepsiat esineb tegelikult aina rohkem.
Eriti palju näeme seda oma naabruses: Soomes, Rootsis,» rääkis Jennum.

Vähemalt üks osa narkolepsia sagenemise põhjustest peitub vaktsiinides.
«Me nägime narkolepsia esinemissageduse tõusu Põhjamaades vaktsineerimiskampaaniate tõttu, seda just pärast gripi- ja seagripivaktsiini kampaaniaid 2009. aastal,» rääkis Jennum ja lisas: «On väga kurb kõikide nende laste pärast, kes pidid haiguse tõttu kannatama.
See on väga oluline teema, mida peame teadvustama.»

Jennumi sõnul on äärmiselt tähtis, et ühiskond mõistaks narkolepsia olulisust, seda, et haigus ei olegi nii harvaesinev ning läheb patsientide jaoks maksma palju rohkem kui aastate eest arvati.

Tegelema peab ka narkolepsia ravi uurimisega. Jennum selgitas, et vaid mõni aasta tagasi töötati välja uus ravim, mis on väga efektiivne.
Seda siiski mitte kõigi haigete jaoks.
Suurele osale patsientidest antud ravim kõrvaltoimete tõttu ei sobi, mistõttu kasutatakse siiani paralleelselt ka veel vanu ravimeid ja parema ravi otsimine jätkub.

1. veebruaril 2011 avaldas Soome tervise ja heaolu instituut epidemioloogilised tulemused, mis näitasid, et narkolepsiat esines rohkem nende 4–19aastaste seas, kes olid saanud gripivaktsiini Pandemrix, võrreldes vaktsineerimata eakaaslastega.
Tänaseks on haigusjuhte peamiselt teada Soome, Rootsi ja Islandi kohta.
Haigusjuhte, mis langesid ajaliselt kokku vaktsiini manustamisega, on teadaolevalt 162.

Eestis pole narkolepsiajuhte vaktsineerimise tõttu täheldatud.
Siiski peatas terviseamet toonase sotsiaalministri otsusega samal aastal seagripivaktsiini Pandemrix kasutamise.

Lisaks narkolepsiale oli kongressil arutlusel üks väga levinud ja tuntud unehäire – uneapnoe. «Märkimisväärne osa uneapnoe haigeid ei ole oma diagnoosi tegelikult saanud,» lausus Jennum ja möönis, et uneapnoed ei avastata veel piisavalt palju.
Teadlaste ülesanne on leida lihtsamaid ja tõhusamaid meetodeid, kuidas uneapnoed diagnoosida.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/2924083/narkolepsia-tous-tuli-vaktsineerimisest

Uni kaotab aju keerukuse

Jaga
Uni tähendab õigupoolest seda, et loovutame oma teadvuse päevas mitmeks tunniks.
Miks see vajalik on ning mida see meile aju ja teadvuse olemuse kohta räägib, selgitab intervjuus Postimehele Itaalia aju-uurija Marcello Massimini.

Palun kirjeldage, mis juhtub meie ajus, kui uinume.
Kuidas erinevad ärkvelolek ja uni?
Parim teadvusealane teadus saab alguse meie endi kogemuste jälgimisest.
Enda kogemus on ainus, milles saame olla kindlad.
Mõelge, mida tunnete, kui uinute: see on järkjärguline protsess, ei ole nii, et kaotad ühtäkki teadvuse. Algusfaasis olete ümbritsevast eraldunud, nagu välja lülitunud, siis lähevad mõtted uitama ja siis jõuate selleni, et kaotate teadvuse täielikult.
Kuidas teame, et teadvus on kadunud?
Äkki arvame, et kadus, aga võib-olla lihtsalt unustame vahepealse?
Meie parima teadmise kohaselt on olemas aeg, enamasti öö esimeste tundide, une sügavaimate faaside jooksul, mil sind ei ole enam seal.
Kui äratan su sel ajal üles ja küsin, mis toimus, vastad sa: «Mitte midagi.» Justkui oleksid täisnarkoosis.
See ei ole nii enamiku uneajast, vaid piiratud aja jooksul.
Kuid see on oluline, sest on ilmselt ainus aeg terve inimese elus, mil teadvus on täielikult kadunud.
Une õppetundidest olulisim on see, et me ei saa võtta teadvust iseenesest mõistetavana, nagu me seda enamasti teeme: ma olen ju siin.
Aga seda on võimalik kaotada.
Kui mõtlema hakata, on ime see, et ärgates oleme taas seesama inimene.
Teine oluline õppetund on see, et teadvus ei sõltu lihtsalt ajuaktiivsuse tasemest.
Mitte ainult une, vaid ka teiste seisundite korral, kus kaotame teadvuse, on närvirakud samal ajal tegevuses, teinekord hüperaktiivselt.
Sügava une puhul on ajuosi, mis on väga aktiivsed, kuigi me ei ole teadvusel.
Unenägudest oleme õppinud, et võime olla teadvusel niimoodi, et tajutav tundub tõeliselt elav, haarav ja emotsionaalne, aga samal ajal oleme ümbritsevast täielikult välja lülitunud.
Seega suudab aju luua teadvuse, ilma et ajju sisse või sealt välja liiguks ükski elektriimpulss.
Kõik on meie kolba sees, loome seal terve universumi, mis võib eksisteerida ilma välise keskkonnata. Peame alati meeles pidama, et inimene võib olla maailmast täiesti välja lülitunud, ent samal ajal täie teadvuse juures.
Kui aju aktiivsus ei ole see, mis tekitab teadvust, kust see siis tuleb?
Olete esitlenud vaatenurka, et teadvuse tekkeks on vajalik aktiivne teabevahetus ajuosade vahel.
Valdav arusaam teadvuse olemusest, mille kasuks koguneb ka tõendeid, on see, et teadvus ei ole mitte aju aktiivsus iseenesest, vaid aju eri osade võime toimida tervikuna mittetriviaalsel moel.
Une ajal võib ajus olla laialt levinud aktiivsus, kuid see on väga lihtne.
Sama lihtne nagu kivi tiiki viskamisel tekkiv lainetus.
Üsna värske on arusaam, et magav aju kaotab keerukuse.
Selles mõttes, et temast saab kas väga modulaarne süsteem [kus aju osad ei tööta ühise võrgustikuna] või kui sundida seda tervikuna käituma, moodustab see väga lihtsa süsteemi.
Kuid vahepealset varianti ei ole.
Ärkvel olevat aju iseloomustab mitmekesisuse ja ühtsuse maagiline tasakaal.
Uinunud ja ärkvel oleva aju struktuur on sama, kuid muutused nende struktuuride käitumises on märgatavad.
Mida räägivad need tulemused selle kohta, kuidas aju töötab?
Kõik sekundi murdosad me kogemustest on väga erilised, selles mõttes, et need on informatsioonist tiined.
Samal hetkel, kui sa tajud meie vestlust, võiksid tunnetada palju muudki. Igal sekundi murdosal selekteerib aju välja ühe triljonitest võimalikest alternatiividest.
Samal ajal on kogemus jagamatu.
On tuntud eksperiment, kus saab samal pildil näha kas vaasi või kahte nägu, aga mitte mõlemat korraga.
Sest aju toimib tervikuna.
Fenomenoloogiliselt on see tasakaal ülimalt oluline ja moodustab objektiivse erinevuse aju vahel, kui vaadata seda teadvusel ja teadvuseta olekus.
Kas seda erinevust on võimalik kirjeldada ka juba sellele tasandil, et vaatame pilti kellegi ajust ja saame otsustada, kas inimene on teadvusel või mitte?
Oleme sellest üsna kaugel.
Küsimus on tingimustes, mis on ideaalis vajalikud teadvuse genereerimiseks ajus.
Ma ei usu, et kunagi need lõplikult tuvastame, kuid võime jõuda lähemale ja välistada tingimusi, mis ei ole vajalikud.
Liikumine selles suunas on aeglane.
Usun, et võime juba kõrvale heita seisukohad, et oluline on suur laenglemine või laialdane aktiivsus otsmiku- ja kiirusagarates.
Meil on tõendeid, et neid pole vaja, nagu pole tarvilik ka meelelunditest või perifeersest närvisüsteemist tulevate impulsside töötlemine, sest teadvus tekib ajus endas.
Üks teie tuntumaid töid on artikkel, kus uurite koomas ja vegetatiivses seisundis olevate inimeste ajusid, püüdes leida märke, kas nad on teadvusel või mitte.
On väidetud, et isegi kuni 40 protsendile vegetatiivses seisundis patsientidest võib nende teadvuse seisundi kohta olla pandud väärdiagnoos.
Kui tugineda diagnoosil ainult käitumisele ehk sellele, mis on näha, võib eksida ja teadvuse seisundit alahinnata. Patsient võib olla täielikult halvatud ehk võimetu midagi näitama või on tal ära lõigatud sisend: ta ei reageeri, sest teave ümbritsevast ei jõua temani. 40 protsenti on teaduskirjanduses ilmunud arv, see võib olla üle hinnatud, kuid ka 20–30 protsenti oleks suur hulk inimesi.
Seega peame tegema edusamme.
Teaduslik püüd mõista teadvuseks piisavaid ja vajalikke ajuprotsesse käib käsikäes heade markerite otsinguga teadvuse tuvastamiseks.
See on protsess, mis liigub edasi ja tagasi labori ja haigevoodi vahel.
Mida lähemale jõuame alusteaduses, seda paremad ja täpsemad oleme ka patsientide puhul.
Senimaani käib suur arutelu, miks on uni üldse vajalik.
Mida teie sellest arvate?
Jaa, see on veel üks müsteerium.
Teadvuse olemus on üks suur saladus ning une funktsioon teine.
Ma arvan, et une ülesande saladuse lahendamisele oleme lähemal kui teadvuse omale.
Une funktsiooni osas on kaks koolkonda.
Ühe arvates on uni tarvilik selleks, et tugevdada mälestusi.
Tõendeid selle kohta on palju: pärast uinakut on mälu ja meenutamisvõime paremad.
Pakutakse, et unes mängib aju päevased olukorrad veel korra läbi ja neuronid teevad asju uuesti, et õpitut kinnistada.
Teine koolkond arvab, et unes taastame midagi, mida ärkvel olles kaotame, või vabaneme millestki toksilisest, mis ärkvel olles kuhjub.
Ka selle toeks on tõendeid: mida kauem olla üleval, seda pikemat und vajame.
Kummalgi koolkonnal ei ole lõplikku tõendust oma versiooni kasuks.
Näiteks pole meil kindlaid tõendeid, et ajus toimub sündmuste uuesti läbimängimine, samuti pole me leidnud midagi, mis ajus ärkveloleku jooksul kuhjuks või kuluks.
Võib-olla on lahendus lähenemiste liitmine ja mõlemad osutuvad õigeks.
Olen kindel, et lähema kümne aastaga saame une eesmärgi kohta parema aimduse.
Teadvuse osas ma sellele ei panustaks.
Kuidas võiks une funktsiooni ühendteooria välja näha?
Ühe ühendava hüpoteesi järgi pole see, mis ajus koguneb, mitte toksilised ained, vaid sünapside tugevus.
Kui ärkvel olles õpime, tugevdame sünapse (närvirakkude vahelisi ühendusi – toim) ja ühel hetkel küllastume.
Olles kaua üleval, siis lihtsalt seeläbi, et suhestume keskkonnaga ja pidevalt õpime, tugevdame sünapse ja tekivad probleemid energia, aju mahutavuse ja muu sellisega.
Uni on selleks, et olukord normaliseerida ja viia süsteem jätkusuutlikusse seisundisse, valides ja hävitades nõrgad sünapsid ning hoides alles tugevad.
See puhastab aju, parandades sooritusvõimet ja kinnistades mälestused pigem sellise protsessiga, mitte olukordi uuesti läbi mängides.
Miks peame maksma hinda, et olla mitu tundi päevas sisuliselt mitteeksisteeriv?
Miks kulutame aega magamisele, sest selline kaitsetu olek on ju ka ohtlik?
Mõte aju puhastamisest tugineb alusmehhanismile, milles suured aeglased ajulained uhuvad läbi ajukoore, justnagu lained mererannal murendavad kindlust nii, et ainult kõrged tornid jäävad püsti.
Laineid on vaja aju puhastamiseks, kuid nende tekitamiseks peab süsteem olema bistabiilne, lülitudes kahe oleku, aktiivsuse ja vaikeperioodi vahel, vahepealse võimaluseta.
See tapab aju keerukuse ja sellega koos ka teadvuse.
Seega oleks teadvuse kaotus hind, mida maksame hädavajaliku puhastusprotsessi eest, mida vajame, et õppida ja kohaneda keskkonnaga.
Mõlemat (teadvust ja puhastumist – toim) korraga ei saa, kui sa just ei ole delfiin.
Nemad magavad üks ajupool korraga ja ma olen kindel, et neil on teadvus.
Aga kuna meil on teatud ülesanded kindlates ajupooltes, siis kui meie aju magaks delfiinidega sarnaselt üks ajupool korraga, ei saaks me näiteks ühe tunni rääkida ja teise joonistada.
Marcello Massimini käis Tallinnas seoses rahvusvahelise uneteadlaste konverentsiga.
Autor tänab Jaan Aru abi eest.

Allikas:
http://arvamus.postimees.ee/2942951/uni-kaotab-aju-keerukuse

Kas öösel rinnahoidjatega magamine on tervislik?

Jaga
Uskumuste kohaselt suurendab magamise ajaks rinnahoidjate selga jätmine riski haigestuda rinnavähki, ent see pole leidnud teaduslikku tõestust.
Jutud kahjulikkusest pärinevad 1995. aasta raamatust "Dressed to Kill", kus kirjutatakse, et rinnahoidjad häirivad vereringet ja takistavad mürkide väljutamist organismist.
Hilisemad uuringud on aga näidanud, et rinnavähki haigestumisel ei ole seost rinnahoidjate kandmisega.
Arstide sõnul jääb risk samaks hoolimata sellest, mitu tundi päevast naine rinnahoidjat kannab, on tegu toetava või sportrinnahoidja või muuga.
Millises vanuses rinnahoidjat kandma hakatakse, ei mängi samuti rolli, vahendab Huffington Post.
Seega − puudub teaduslik alus uskumusele, et magamise ajal ei tohiks rinnahoidjaid tervislikel põhjustel selga jätta.
Ühtlasi ei paku rinnahoidja magamise ajal ka lisatuge, kuna aeg, rasedus ja imetamine teevad niikuinii oma töö.
Suuremate rindadega naised, kellel on D-korv ja edasi, võivad soovi korral enda mugavuse tõttu öösel rinnahoidjat kanda, ent siis tasuks pigem valida sellised, milles end hästi tuntakse.

Allikas:
http://www.ohtuleht.ee/597189/kas-oosel-rinnahoidjatega-magamine-on-tervislik

Kohviuinak ergutab tõhusamalt kui kohv või uinak eraldi

Jaga
Ühendkuningriigi Loughborough' ülikooli uurijad demonstreerisid mitme uurimuse raames, et väsinud katsealused tegid pärast 15 minuti pikkust "kohviuinakut" autosõidusimulaatoris vähem vigu kui pärast ainult kohvi manustamist või ainult tukkumist (või pärast kofeiinivaba platseebo joomist).
Positiivne seos jäi kehtima ka siis, kui katsealustel oli uinumisega raskusi ja nad lebasid 15 minuti vältel lihtsalt poolunes pikali.

Lisaks näitas üks Jaapani teadlaste uurimus, et inimesed, kes tegid "kohviuinaku" enne hulga mäluülesannete lahendamist, said palju paremaid tulemusi võrreldes nii nendega, kes lihtsalt tukastasid, kui ka nendega, kes pärast uinakut nägu pesid või kellele näidati silmadesse eredat valgust.
Kohviuinaku teinud katsealused hindasid enda seisundit ka vähem uniseks.

Mõned tõendid annavad mõista, et kofeiini manustamise ja uinakute kombineerimine võib aidata mõnedel inimestel korralikult magamata vastu pidada suhteliselt pikki perioode.

Kohviuinakus pole midagi keerulist.
Esiteks tuleb juua kohvi.
Teoreetiliselt võiks kohvi asemel pruukida ka mõnd muud kofeiinisisaldusega jooki, ent nii tees kui ka kofeiiniga limonaadides on kofeiini enamasti märksa vähem kui kohvis.

Kohv tuleb ära juua kiiresti, et jõuaksite sel ajal, kuni jook seedeelundkonda läbib ja kofeiin vereringesse imendub, piisavalt kaua magada.
Tassitäit kuuma kohvi kiiresti ära juua pole lihtne, mistõttu sobiv alternatiiv võiks olla jääkohv või espresso.

Kohe pärast tassi tühjendamist heitke puhkama.
Ärge muretsege, kui und ei tule — abi on ka rahuliku poolune-faasi saavutamisest.

Viimaks tuleb endale seada äratus 20 minuti pärast — nii väldite une sügavamatesse staadiumitesse langemist ja ärkate just siis, kui kofeiin on hakanud aju mõjutama.

Allikas:
http://forte.delfi.ee/news/maa/kohviuinak-ergutab-tohusamalt-kui-kohv-voi-uinak-eraldi.d?id=69668643

Insuliin aitab kehakella reguleerida

Jaga
Pikemad lennureisid ja ajavöötme nihe lööb kehakella paigast.
Tekkiv ajavahestress muudab omakorda sadade geenide avaldumismustreid.
Jaapani teadlased leiavad nüüd, et kehakella on võimalik insuliini eritust ergutavate toiduainetega kiiremini öö ja päeva tsükliga taas sünkrooni viia.
Päike ja selle puudumine on loomade käitumist mõjutanud juba sadu miljoneid aastaid.
Nõnda järgib ka geenide avaldumine suuresti öö ja päeva vaheldumist, mõjutades näiteks tähelepanu ja unemustreid.
Kehakella kalibreeritakse nii otseselt kui kaudselt.
Kesksel kohal on ajus asuv tilluke ristimikuüleseks tuumaks (nucleus suprachiasmaticus) nimetatav piirkond, mis lähtub otseselt silmadesse jõudvast valgusest.
Samas on oma „kell“ ka mitmetel teistel ajust väljaspool kohatavatel kudedel, millest mõningaid võiks saada toiduga mõjutada.
Miho Sato koos kolleegidega Yamaguchi ülikoolist hakkas hüpoteesi kontrollimiseks katsealusteks olevaid hiiri söötma ainult öösel.
Pärast uue režiimiga harjumist manustas ta osadele närilistele valku, mis verest glükoosi eemaldava insuliini taset kunstlikult madalana hoidis ja hakkas hiiri taas päeval söötma.
Tavapäraselt muutuda saanud insuliini tasemega närilistel võttis uue rütmiga kohandumine maksas avalduva geeni alusel aega neli päeva.
Madala insuliini tasemega hiired polnud aga suutnud uue rütmiga selleks ajaks endiselt harjuda.
Sato töörühm spekuleerib, et juhul kui inimeste kehakell sarnaselt hiirte omale toimib, võiks see anda vihjeid, kuidas ajavahestressist kiiremini vabaneda.
Uuele ajavöötmele omastel söögiaegadel võiks süüa insuliini eritust ergutavaid toiduaineid, nagu mett ja leiba.

Allikas:
http://teadus.err.ee/v/tervis/11ee6e5e-2d57-42ce-aaa3-18cfb61babec

Kuidas vältida unevõlga?

Jaga
Kaotatud aega pole üldiselt võimalik tasa teha, kuid tuleb välja, et kaotatud unetundide kohta see ei kehti.
Unevõlg on miski, mida igaüks meist aeg-ajalt kogub.
Unevõla kohta kehtivad samad reeglid, mis iga teise võla kohta: mida suuremaks võlg kasvab, seda kallimat hinda pead selle eest lõpuks maksma.
Kui krediitkaardivõla saab lõpuks rahaliste vahenditega tasa teha, siis suur unevõlg võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme ja ka mälukaotust, kirjutab Daily Makeover.

Teadlased on kindlaks teinud, et tervise ja keha funktsioneerimise jaoks peaks täiskasvanu ööpäevas magama 7-9 tundi.
Kahjuks ei maga paljud naised nii palju, mis tähendab, et paljudel meist on oluline unevõlg ja me ise ei teagi seda.
Unevõla kõige silmapaistvamad sümptomid on ärrituvus ja väsimus ning neist on saanud kiire elutempo lahutamatud kaaslased.
Ometi peaks neisse sümptomitesse suhtuma tõsiselt.

Teadlased on katsete abil kindlaks teinud, et ka tunnike unevõlga võib tervisele negatiivselt mõjuda. Nimelt võib vähene uni tõsta vererõhku ja stressihormooni kortisooli taset.
Hea uudis on aga see, et unevõlga on võimalik magades tasa teha.

Dr Lawrence J. Epstein ütles, et inimesed ei tohiks magamisse suhtuda kui millessegi, mis on luksustegevus.
Magamine on iga inimese loomulik füüsiline vajadus.

Õnneks leiduvad mõned lihtsad nipid, kuidas unevõlga vältida või tagant järgi tasa teha.
Selle asemel, et mõelda «ma peaksin rohkem magama», soovitas Epstein lihtsalt rohkem magada.
Näiteks kui nädala jooksul jääb sul puudu umbes 10 unetunnist, maga nädalavahetusel 3-4 tundi rohkem ja mine järgmisel nädalal tunnike või paar varem magama.

Kui sul on juba pikaajaline unevõlg, ürita minna pikemale puhkusele ja ära võta selleks ajaks omale mingeid kohustusi (kui, siis minimaalselt).
Ürita vältida ka elektrooniliste vidinate kasutamist ja lihtsalt lõõgastu.

Ekspertide hinnangul ei tasuks aga üldse unevõlga koguda.
Kui sul on raskusi soovitusliku unenormi täitmisega, ürita nädalavahetusel või puhkuse ajal ärgata ilma äratuskellata, et aru saada, kui mitu tundi su organism und vajab.
Kuigi see võib kõlada igavalt, on kasu ka sellest, kui lähed igal õhtul samal ajal magama ja ärkad hommikuti samal ajal.

Allikas:

Kaelkirjakud magavad vaid kuni kaks tundi järjest

Jaga
Pikka aega arvati, et kaelkirjakud ei maga üldse.
Ent 1956. aastal lükkas Bernhard Grizmek selle vaatluslikult ümber.
Nii leidis ta, et täiskasvanud kaelkirjakud heidavad päevas tukastamiseks kuni kuueks minutiks pikali.
Põhjalikumalt uuriti kaelkirjakute magamisharjumusi alles 40 aastat hiljem Irene Tobleri ja Barbara Schwierini poolt. 
Seitset looma jälgiti 152 ööpäeva vältel – keskmiselt magasid nad korraga vaid 90 minutit, kuid mitte kunagi rohkem kui kaks tundi. 
Kokkuvõtlikult tukastasid kaelkirjakud keskmiselt ööpäevas 4,6 tundi, suurema osa ajast püstijalu seistes. 
Loomade loomaaias uurimise tõttu ei saa välistada, et nende kombed metsikus looduses veelgi heitlikumad on
Veidrate uneharjumuste taga on evolutsioon.
Pikemaks ajaks pikali heitnud kaelkirjakud kujutavad kiskjatele kerget saaki.

Allikas:
http://teadus.err.ee/v/päevafakt/f8874ea9-dff6-4c27-9dd2-c16b506b0832

Kuidas hommikul õigesti ärgata?

Jaga
Mõni inimene tõuseb voodist ja suudab kohe oma päevategemistega algust teha.
Teisel kulub ärkamisele aga kauem aega.
Paljud inimesed on hommikuti pahurad ja väsinud ning lükkavad muudkui äratust edasi, sest nad ei taha veel silmi avada.
Lõpuks on kõik sunnitud voodist tõusma ja end algavaks päevaks valmis seadma.
Pikale veninud hommikune ärkamine võib aga päeva ära rikkuda, sest see mõjutab terve päeva jooksul meie meeleolu.
Kui ka sina lükkad hommikuti pidevalt äratust edasi, loe järgnevaid nõuandeid, kuidas hommikuti õigesti ärgata, soovitab healthmeup.com.
•Maga nii palju, et puhkaksid välja
Kui sa magad piisavalt ja keha saab välja puhata, siis ei tekita hommikune ärkamine probleeme, sest sa lausa tahad üles tõusta.
Tänapäeval on olemas näiteks nutitelefoni rakendused, mis ütlevad sulle, mis kell tasuks voodisse minna, et su keha saaks piisavalt puhata.
•Motiveeri end
Enne õhtul magama jäämist kujuta ette, milline saab su järgmine päev olema ja otsusta, miks sa tahad hommikul üles tõusta.
Põhjus võib olla lihtne, näiteks see, et tahad õigeks ajaks tööle jõuda või tahad enne tööpäeva algust jooksmas käia.
Keskendu sellele põhjusele kohe, kui hommikul silmad avad ja märkad peagi, et nii on kergem ärgata.
•Väldi enne uneaega elektroonilisi vidinaid
Uurimused on tõestanud, et elektroonika kasutamine enne magamist häirib ööund.
Lülita teler, arvuti, telefon ja tahvelarvuti välja umbes tund aega enne uinumist.
Õhtul tasuks lugeda raamatut või veeta aega perega.
•Lase hommikupäikesel end äratada
Selle asemel, et sulgeda kardinad ja valgust magamistoast eemale hoida, jäta kardinad avatuks, et hommikul saaks päike sind üles ajada.
Valgusel on kehale suur mõju ja peagi seab keha bioloogilise kella nii, et ärkaksid hommikul ilma raskusteta üles.
•Ära karga kohe voodist välja
Kui oled peaaegu ärkvel, kogu paar minutit oma mõtteid, tee päevaks plaane ja lase oma kehal ning mõistusel täielikult ärgata.
Ära hüppa kohe voodist välja, kuid ära luba endal ka liiga pikaks ajaks voodisse pikutama jääda. Joogaeksperdid soovitavad kõigepealt end küljele keerata ja alles siis tõusta, mitte selili lamades istuli tõusta, sest see võib selgroole liiga teha.
•Pese hambaid piparmündimaitselise pastaga
Uurimused on näidanud, et piparmünt stimuleerib närvisüsteemi, tõstab energiataset ja aitab kiiremini ärgata.
Harja hambaid piparmündipastaga, et tunneksid end puhta, energilise ja aktiivsena.
•Joo ohtralt vett
Kui oled ärganud, joo suur klaasitäis vett.
Vedelikutase kehas alaneb magamise ajal ja see muudab meid uniseks.
Vee joomine aitab üles ärgata ja värskendab sind, lisaks aitab see kehast välja viia mürkaineid ning stimuleerib ainevahetust.
•Ära kaldu nädalavahetusel graafikust kõrvale
Kui oled suutnud sisse seada kindla uneaja, ära luba endal nädalavahetusel sellest kõrvale kalduda. Enamik inimesi tunneb kiusatust nädalavahetusel kauem magada, kuid see häirib unerežiimi ning igal esmaspäeval peab hakkama oma keha uuesti unegraafikuga harjutama.
Järgi ka nädalavahetusel oma tavapärast uneaega ja kasuta vaba aega millegi kasuliku jaoks, tee näiteks trenni.
•Loe ajalehte
Lugemine on hea moodus hommikul oma aju äratamiseks.
Kuigi võid lugeda, mida ise soovid, tasuks uurida värskeid ajalehti, sest sel viisil oled ka maailmas toimuvaga kursis.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/2928113/kuidas-hommikul-oigesti-argata

Uneteadlane: õudusfilmid ja alkohol ei anna head und

Jaga
"Unerohuna mõjuvad ka peenra pealt võetud piparmünt, meliss, palderjan ja humal," ütles uneteadlane Erve Sõõru.

Inimesed kurdavad järjest rohkem, et raske on uinuda või et uni läheb ära keset ööd.
Millest see on tingitud?

Unehäireid esineb kõigil inimestel.
Peamised põhjustajad on stress, depressioon ja teadlikult esile kutsutud ööpäevase elurütmi häired. Nende hulgas võib  kõige tavapärasemaks pidada seda,  kui lapsed õhtul liiga kauaks arvuti taha jäävad, selle asemel, et õigel ajal magama minna.
Selle tõttu jääb ju  uneaeg ka oluliselt lühemaks.

Unehäireid tuleb ette igas vanuses, aga laste puhul on need sagedasemad.
Esineb unepaanikat, narkolepsiat, tihti ka uneaegseid hingamishäireid.
Viimastest on kõige tavalisem norskamine.
Kui see muutub juba perekondlikuks probleemiks, siis oleks mõistlik arsti poole pöörduda.

Eraldi võib välja tuua niinimetatud rahutute jalgade sündroomi, mis on sage, aga samas kergesti ravitav häire, kui sellest ainult teadlik oldaks.
Rahutute jalgade sündroom avaldub kärsituses enne magamaminekut.

Näiteks selle asemel, et rahulikult teleka ees istuda, on tarvis naistel köögis askeldada või mööda korterit ringi joosta. Selle probleemi all kannatajad ei puhka välja ka öösiti, sest nende jalad on nii öelda aktiveerunud olekus ka magades ning aju püsib ärkveloleku režiimil.

Kes magavad paremini, kas mehed või naised?

Meestel algavad uneprobleemid tavaliselt kolmekümnendast eluaastast, naistel alles viiekümneseks saades.
Väga tihti on üheks häirete põhjustajaks ka ülekaal, sest mida normaalsem on kaal, seda kvaliteetsem on ka uni.

Me elame väga kiires ja muutuvas maailmas ning samuti on kasvanud meile esitatavad nõudmised. Seega on meie linnastunud elukeskkond stressirohke.

Samas võib ülekaalulisuse põhjuseks olla just ööpäevase elurütmi rikkumine ja magamatus?

Täiesti õige, segadusse aetud kehakell võib samuti põhjustada kaalutõusu.
Seetõttu on õige päevarütmi hoidmine tervise jaoks väga oluline.
Samas ei poolda ma kuidagi seda, et laste koolipäevad peaksid algama hiljem.
Algklassi laste koolipäev võiks ehk tõesti hakata kella 9-st hommikul, aga et põhikooliealised kella 8-ks kooli lähevad, see on täiesti normaalne.

Probleem on pigem selles, et lapsed ei maga öösiti oma unetunde täis ja seetõttu on hommikuti väsinud.
Aga see on juba koduse kasvatuse viga. 12-aastane laps vajab 10 tundi und.
Vanemad võiksid parema puudumisel kasvõi pidada nädal aega järjest päevikut ja sinna oma lapse magamamineku ja ärkamise ajad kirja panna, ka nädalavahetustel.

Koolitundide alguse tõstmine hilisemaks võib pigem kahjuks tulla, sest igal organismil on oma bioloogiline rütm ja selle nihestamine võib kogu tervisele kätte maksta.
See võib näiteks soodustada südame- ja veresoonkonna haiguste teket.
Kui inimesele on ette nähtud, et hommik algab koos päiksetõusuga, siis sedasi tulekski asja võtta, see on tervisliku elu aluseks.

Mida siis unehäirete korral peaks ette võtma, kelle poole pöörduma?

Kindlasti leiab abi  perearstilt. Aga iga inimene saab oma tervise ja hea une jaoks ikka ise palju teha. Näiteks hoides oma elus tasakaalukust kõiges.  Enne magama minekut aga tuleb tegeleda rahulike tegevustega.

Nii et õudusfilme tasuks uinumise eel vältida, samuti alkoholi.
Unerohtude asemel võib soovitada looduslikke ravimeid, mis on kättesaadavad ka otse peenralt – piparmünti, melissi, palderjani, humalat.
Apteegis on käsimüügis saadaval amelatomiin.

Kui kaua on üldse inimese und uuritud?

Uneuuringute alguseks võib pidada 1972. aastat, mil Šveitsis Baselis loodi Euroopa Uneuurimise Selts. Eestisse jõudis see teadusharu Soome ja Rootsi kaudu.
Ning nüüd peeti seltsi 12.
Kongress just Tallinnas Nordea kontserdimajas.
See on üsna erakordse kaaluga sündmus kogu Eesti jaoks.
Kongressil osales 1600 uneteadlast.

Allikas:
http://www.pealinn.ee/tervis/uneteadlane-oudusfilmid-ja-alkohol-ei-anna-head-und-n21756

Tigutorni unekeskus võtab kampa unepilve

Jaga
Tigutornis üleeile avatud hea une keskus asub Eestis esimesena kasutama võimalust, mille puhul saab arst patsiendi uneraviaparaadi kogutud infot jälgida digipilve kaudu.
Jutt käib öiste hingamishäiretega patsientidest, kelle raviks kasutatakse püsiva positiivse õhurõhu seadet ehk CPAP-aparaati, inglise keeles continuous positive airway pressure.

Seade on mõeldud ravimaks obstruktiivset uneapnoed, mis tähendab hingamisteede kokkulangemise tagajärjel tekkivaid hingamisseisakuid.
Patsiendi näole asetatakse mask, mille abil suunatakse ta hingamisteedesse pidev õhuvool, mis aitab kokkuvajumisohus olevaid ülemisi hingamisteid avatuna hoida.

Riskid suured

Uneap­noe käes kannatavad peamiselt keskealised mehed, kes käivad suure koormusega tööl, võtavad sagedasti vererõhu- ja südameravimeid ning on tihti ülekaalulised.
Päevasel ajal on nad kurnatud ning roolis olles võivad põhjustada liiklusõnnetusi.
Nende risk haigestuda tulevikus südameveresoonkonnahaigusse, kõrgvererõhutõppe, infarkti ja insulti on palju suurem kui teistel inimestel.

Teadaolevalt kasutab Eestis püsiva positiivse õhurõhu seadet umbes paar tuhat inimest ning 2012. aastast kompenseerib niisuguse seadme ostu haigekassa.

Selles aga, kui hästi inimene aparaadiga kohaneda suudab ja kuidas see teda aitab, saab veel palju ära teha.
Üks võimalus on kasutada arenenud tehnoloogiat ning digipilvel põhinevat süsteemi.

Unearst Heisl Vaher selgitas, et kuna aparaadil on võimalus salvestada kõik andmed, mis on inimese öise hingamisrütmiga seotud, mitte ainult mälukaardile, vaid ka digitaalsesse pilve, siis on spetsialistidel võimalus neid andmeid alati näha ning vajaduse korral kas telefonitsi patsienti nõustada või ta visiidele kutsuda.
Ka annab seotus digipilvega võimaluse seadme kasutamist kaugjuhtimise teel mugavamaks timmida.

Firma ResMed tootespetsialist Monika Uustalu selgitas, et kui patsient tuleb vastuvõtule, on esimene asi, mille üle ta kaebab, et ta ei saa selle aparaadiga magada või et see mask on vastik.
«Aga mis teda täpselt segab, seda ei oska ta pahatihti lahti seletada,» rääkis Uustalu.

Nüüd saab aga ka pilve kaudu muuta raviseadistusi ja aparaadi kasutamise mugavust.
Üks mugavustest on näiteks see, et aparaat oskaks langetada sissepuhutava õhu rõhku sel ajal, kui inimene hingab välja, aga et ta teeks seda siiski selle rõhu piires, mis on raviks hädavajalik.

Loomulikult saab patsient koolituse ning kõik aparaadid proovitakse järele ja seadistakse enne unekabinetis vastavalt iga inimese iseärasusele.
Aga kodus võib olukord muutuda.
Näiteks haigestub inimene külmetushaigusesse või võtab ta järgmistel kuudel kaalust alla – kõik see mõjutab öist hingamisrütmi.
Et aparaati uuesti ümber kohandada, peaksid mõlemad pooled kokku leppima uue kohtumisaja.

Iga nüanss oluline

Heisl Vaheri sõnul on püsiva positiivse õhurõhu ravi pikaajaline ravimeetod, mis eeldab, et patsient kohaneks sellega sedavõrd, et suudaks öösiti koos seadmega vähemalt viis-kuus tundi magada. Seepärast on oluline teada igat pisiasja, mis tundub häiriv.

Monika Uustalu lisas, et niisugused digipilvega aparaadid ei ole maailmas enam midagi uut ning näiteks Soomes kasutab neid valdav osa haiglatest.

«Pilves hoiab nii mõnigi eestlane ka juba oma kaustu ja fotosid, sest seal on neile mugav ligi pääseda,» rääkis Vaher.
«Me oleme e-riik ja pilveteema ei ole võõras.
Siit on ainult üks samm edasi, et hakata usaldama pilvevõimalust meditsiinis.»

Tõsi, Eestis ei ole ükski teine keskus sellest ideest veel innustunud, kuid Tigutornis avatud hea une keskus on otsustatud proovida.

Tootespetsialist Monika Uustalu kinnitas, et prooviperioodil saavad patsiendid uue põlvkonna seadet kasutada tasuta.

Allikas:
http://tartu.postimees.ee/2913127/tigutorni-unekeskus-votab-kampa-unepilve

James Krueger – kui korraga magab vaid osa ajust

Jaga
Vajadus magada on elusorganismide üks suuremaid mõistatusi.
Mõne aasta eest suutis Washingtoni ülikooli teadlane James Krueger jõuda kolleegidega mehhanismini, mis rakkude energiavaluutaks olevad ATP molekulid ajuaktiivsuse ja unega sidus, toetades hüpoteesi, et uni on lokaalne nähtus.
ERR'ile antud intervjuus räägib Krueger lokaalse une teooriast ja uneteaduse tulevikusuundadest.
Algusest alustades, kuidas Te uneteaduse juurde sattusite? See ei olnud Teie esimene valik...
Minu magistrikraadi saamiseks tehtud töö polnud üldse unega seotud.
See käsitles lõhnataju biokeemilisi aluseid.
Minu juhendaja mentor liitus aga ühe teise ülikooli uneprojektiga ja minu juhendaja saatis mind koos John Peppenheimeriga tema mentori juurde intervjuule, et jagada granti uneni viivate ühendite isoleerimiseks.
Toona ei teadnud ma unest mitte midagi, peale selle, et ma seda igal öösel tegin.
See oli 1974. aastal, 40 aastat tagasi.
Lokaalse une teooriale hakkas hoogsalt tõendusmaterjali kogunema 2000. aastate alguses. 
Mis sellele teed sillutasid?
Me töötasime koos Ferenc Obáliga aastaid enne seda kasvuhormooni kallal, mis unehormooni vabastas, ja mõtisklesime toonase peamise uneteaduse paradigma puudujääkide üle.
Selle kohaselt sunnivad regulatoorsed võrgustikud suikuma tervet aju. 1990. aastate alguses avaldasime esimesed lokaalse une teooriat kirjeldavat tööd.
Üks selle ennustusi oli, et ajupiirkond, mille aktiivsust ärkveloleku ajal rohkem ergutatakse, magab sügavamalt.
Seda kinnitati 1994. aastal.
Muidugi oli see pisike fakt, mida keegi ei uskunud.
Ent järgnevalt leiti ka teistes laborites, et une intensiivsust peegeldavad deltalained on tõepoolest eelnevalt mõjutatud piirkondades kõrgemad.
Järgmised kümme aastat ei juhtunud suurt midagi.
Nüüd on see populaarne teooria ja (ajupiirkonna) kasutamisest sõltuvat und uuritakse mitmetes laborites.
Sellest sõltumatult oli minu labor vahepeal tsütokiinidega tehtud katsetes leidnud, et neid ühele ajupoolkerale viies on deltalained teisest poolkerast kõrgemad.
See tundus loogiline. (Immuunsüsteemi tööd mõjutavad valgud soodustavad uinumist.
See on ka põhjus, miks inimesed end haigena unisena tunnevad.)
Samuti leidsime, et see sõltus rangelt unestaadiumist – REM-une ajal ega ärkveloleku ajal vahet näha ei olnud.
Katsega tõestasime, et poolt aju on võimalik teisest poolest eraldi reguleerida.
Seda võis järeldada ilmselt ka delfiinide uneharjumuste põhjal. 
Te ei peatunud aga seal...
Järgmine samm oli ajukoore sammaste (cortical columns) kallale asumine.
Inimestel on neid umbes sada tuhat.
Meie kasutasime mudelina roti somatosensoorset ajukoort, mis hangib teavet rotile ülitähtsatest vurrudest, mis on nagu inimestele silmad.
Iga vurru kogutav teave saadetakse kindlasse ajukoore sambasse, mida saab elektroodide ja ajukoore elektrilise aktiivsuse alusel piiritleda.
Mees nimega Dave Rector leidis, et kui üksikut vurru keerutada, siis tekitab see kindla vastuse, mis sõltub sellest, kas loom magab või mitte.
Ta märkas, et ajal, kui loom magab, on suikunud seisundis 80-90 protsenti sammastest.
Ärkvel olles on neist 80-90 protsenti ärkvel.
Mitte kunagi polnud kõik ajukoore sambad ärkvel või suikunud.
Siit selgus, et uni on pigem statistiline nähtus.
Nii võtsime me und reguleeriva ühendi, mis oli omane kindlale sambale ja kandsime seda samale sambale.
Me näitasime vurru keerutades, et saime sellega selle une-sarnasesse seisundisse viia.
Lisaks tegi Rector kindlaks, et mida kauem sammas ärkvel on olnud, seda tõenäolisem on, et need tulevikus suikuvad.
2013. aastal avaldas ta kõige tähtsama katse tulemused, kus ta seostas sukroosi lahuse lakkumise kindla vurru keerutamisega.
Ta leidis, et kui loom oli muidu ärkvel, kuid vurrult teavet saav sammas uinus, siis tegi loom sagedamini vigu.
Kui see aga kaks minutit hiljem ärkvel oli, ei eksinud rott kordagi.
Üks suikunud ajukoore sammas muutis terve looma käitumist.
Kuidas see aju biokeemiaga seostus?
Meil oli selle selgitamiseks mudel.
Me teadsime kirjandusest, et neuronite ja gliiarakkude aktiivsus seostub tserebospinaalses vedelikus leiduvate ATP-molekulidega.
Need teevad kahte asja – aheldavad ennast spetsiifiliste retseptorite külge ja mõjutavad rakuväliseid ensüüme.
Neist kaks osalevad ATP'de lõhustamises adenosiiniks.
See juhtub sekunditega.
Adenosiini oli aga juba ajuaktiivsuse regulatsiooniga seostatud.
Samuti oli teada, et ATP molekulide retseptorite külge kinnitumisel vabastavad gliiarakud tsütokiine.
Tsütokiinid aheldavad end omakorda nende enda retseptoritega, mis vallandab uusi molekule,
Muu hulgas tuumafaktorit kappa-A, mis reguleerib adenosiini ja glutamiini retseptori ehitamise eest vastutava geeni avaldumist.
Retseptorid omakorda osalevad une regulatsioonis.
See võtab aega tunni. Ent see muudab neuronite tundlikkust.
Sama sisendiga saab teise väljundi, mis viibki seisundite erinevuseni.
Kui hüpotees paika peab, siis saab seda kõike katseklaasis näidata.
Te olete avaldanud lootust, et une saladused suudetakse lahti muukida järgmise kümne aastaga. 
Milliste probleemidega ajuteadlased teooriate proovile panemisel silmitsi seisma peavad?
On teooriad, mis käsitlevad seda, mis ajus täpselt magab.
Meie teooria on selles suhtes kena ja väga selgelt piiritletud.
Uni on algselt rohketest osistest tõusev neuronite võrgustiku omadus.
Seda ei saa ühe rakuga juhtuda. See on kontrollitav ja me teeme seda nii katseklaasis kui organismisiseselt.
Teised kontrollitavad teooriad puudutavad une aluseks olevat biokeemiat ehk millised molekulid selles osalevad.
Need on nüüdseks väga keerukaks muutunud.
Mitmed laborid, kellega meie vaidlesime ja kes meiega vaidlesid, on nüüdseks leppinud, et meil kõigil on õigus ja tegu on keeruka seoste võrgustikuga.
Tõenäoliselt kõige tähtsamad teooriad, mille üle ka kõige enam vaieldakse, üritavad vastata küsimusele, miks meil üleüldse uneseisund sellisena on.
Meie vaade pole kaugeltki unikaalne.
See puudutab neuronite vahelisi ühendusi ja sünaptilist tõhusust.
Teistel on palju teisi ideid ja ma arvan, et neist mitmed on õiged, aga need ei ole ilmselt siiski need, miks uni evolutsiooniliselt tekkis.
Nagu näiteks? 
Millega une funktsiooni selgitav teooria hakkama peaks saama?
Näiteks see, et uni säästab kaloreid.
Uni teeb tõepoolest seda ja võiks seeläbi olla ka evolutsiooniline põhjus.
Ent kalorite säästmiseks pole seda ilmtingimata tarvis.
Sama hästi oleks võinud (organismid) kohanduda eluks külmas vees ja end selles hoidmisega rohkelt kaloreid säästa.
Samuti pole head põhjust, miks on seejuures vajalik olla teadvuseta, kuna see suurendab võimalust kiskjate ohvriks langeda.
Iga une funktsiooni selgitada püüdev teooria suutma vastata küsimusele, miks on teadvusetus tingimata uneks vajalik
Muidugi on nende kontrollimisega vaikselt alustatud.
Näiteks närvirakkude sünapsite ühenduvust ja sünaptilist tõhusust käsitletavat teooriat on hakatud testima mitmetes laborites.
Ent sellega on vaja veel tööd teha.
Põhimõtteliselt annab see aga siiski põhjuse, miks meil und vaja on.
Aju plastilisus sõltub kasutajast ja sellega on seotud terve rida molekule, mille sünteesimine sõltub närvitegevusest.
Neist mitmed mõjutavad omakorda tõestatult sünaptilist tõhusust ja isegi närvijätkete arvu.
Nii võib olla ühel ajahetkel väljund, mis on sellel hetkel mõistlik.
Inimene näeb tiigrit ja hakkab ära jooksma.
Kui aga sisendid mõjutavad (neuronite) võrgustikku ja selle aktiivsuse tõttu muutub ka retseptorite populatsioon, siis muutub ka väljund.
Lõpuks pole sellel algse kohastumisega midagi pistmist.
Tiigrit nähes hakkad hoopis looma poole jooksma.
On loogiline, et see võiks juhtuda. Ja juhtubki, seda on näidanud nii organismis kui katseklaasis tehtud katsed.
Ajurakke järjepidevalt samamoodi stimuleerides saame lõpuks teise väljundi.
Nii peab leiduma mingi ajavahemik, kus süsteemi algne olek taastatakse, kui see pole enam kohanemisvõimeline.
See teooria annab seletuse, miks taolist tegevusetust ja teadvuseta olekut vaja on.
Ma arvan, et seda ei paku ükski teine teooria ja me ei räägi isegi teadvuse olemusest!
Mainisite eelnevalt, et uni on neuronite võrgustiku omadus. 
Kui väike see rühm olla võib? 
Mäletatavasti avaldas Vladyslav Vyazovskiy kolleegidega 2011. aastal töö, kus demonstreeris lokaalses unes olevate neuronite olemasolu.
Ei, nad ei teinud seda.
Selles pole mingit kahtlust.
Kui vaadata ajurakkude populatsiooni, siis leidub seal ikka neuroneid, mille aktiivsus teistega koos ei lange.
Me oleme seda teadnud pikka aega ja Vlad on seda kaaslastega ka elegantselt näidanud
Ent kui nad räägivad üksikutest magavatest neuronitest, siis satuvad nad segadusse, kuna nad räägivad 'sisse' ja 'välja' seisunditest.
Ent mitte-REM-und defineerib just 'sisse' ja 'välja' seisundite vaheline võnkumine, mitte 'väljas' olek. Just see annab meile aeglased lained.
Just nii, nagu 'sees' seisund pole ärkvelolek, pole ka 'väljas' olek magamine.
Pealegi kestab see vähem kui pool sekundit, misläbi peaks une definitsiooni muutma.
Kuigi ta (Vyazovskiy) ei ütle seda otse välja, jääb tema juttu kuulates siiski mulje, et 'väljas' seisund on unega võrdne.
Ja ta teab seda (muigab).
Me saame näidata, et osadel rakkudel võivad olla lühikesed aktiivsuspuhangud, mil teistel elektriline potentsiaal puudub, aga siis pole tegu võrgustikega.
Seega usun ma, et uni pole üksikute rakkude omadus.
Keegi pole veel näidanud, et üksiku ajuraku aktiivsus mõjutab käitumist.
Isegi väga väikese võrgustiku nagu ajukoore samba puhul saab kinnitada, et selle seisund seostub teatud käitumisega.
Kuid ma arvan, et me ei suuda eales eksperimentaalselt näidata, et seda suudab mõjutada üksik neuron.
Tõenäoliselt pole mul õigus, aga selleks ajaks olen ma juba ammu surnud.
Viimastel aastatel on ilmunud terve rida uurimusi, milles on vaatluse alla võetud unepuuduse ja geenide avaldumises nähtavate muutuste vahelised seosed. 
Kas taolisi suhteliselt hiljuti kättesaadavaks muutnud geneetilisi meetodeid võiks näha uue aknana, mille kaudu une biokeemiale uut valgust heita?
Kahtlemata.
Ent see kätkeb endas teatavat ohtu.
Me juba teame, et genotüüpi uurides saab otsida SNPsid ehk üksiku nukleotiidi polümorfisme.
Nende uurimisega saab leida, milles inimesed õigupoolest head on ja milline nende võimekus kindlatel aladel olle võiks.
Mõnede inimeste sooritusvõime ei lange unepuuduse mõjul nii palju kui teistel, näiteks minul.
Ent kui sa värbad pilooti või sõjaväelast, siis tahad sa just sellist inimest.
Nii saab tööandja kasutada verel uurimisel põhinevaid teste, mis võib viia diskrimineerimiseni.
Ameerika Ühendriikides on juba vähemalt üks organisatsioon, kes midagi taolist kasutab.
Mereväe eriüksusesse SEAL kandideerijad saavad teha testi, milles uuritakse teatud SNPsid ja tuuakse välja, kui tõenäoline on, et teatud SNPdega inimesed väljaõppe edukalt läbivad.
Lõplik otsus on aga kandideerijate enda langetada.
Ma olen kuulnud, et enamik 'ebasobivate' SNPdega inimestest loobuvad juba alguses.
Kui aga kindlustusfirmad regulaarselt sarnaseid analüüse kasutama hakkaks, siis lõpetaksid nad lõpuks riskigruppi kuuluvate inimeste teenindamise.
Seepärast pakuvad tsiviliseeritud maades tavaliselt tervisekindlustust riigid ise.
Mitte küll USAs, mis on ka põhjuseks, miks ameeriklased nii kiivalt oma pärilikkusainet valvavad.
Ent teisest küljest on see väga huvitav informatsioon.
Eriti kui tead, milline geenipopulatsioon kellelgi on.
Kui neist mõni ennustab laste sooritusvõimet koolis ja tead, kuidas neid mõjutada, siis saaksid sa nende sooritusvõimet parandada.
Kuid isegi siis peab küsima, kas sina, valitsus või mingi organisatsioon peaks seda ikka tegema.
Ma olen ettevaatlikul seisukohaselt, aga see on intellektuaalselt nii pagana huvitav, et ma pole kindel, kas sellest suudetakse hoiduda.
Kui lootusrikas Te viimase aja suuremate ajuprojektide Brain Iniative ja Big Brain Project suhtes olete?
Mingis suhtes täidavad need kindlasti neile pandud ootusi, kuna panevad inimesed koos töötama ja see on alati teretulnud.
USAs on see küllaltki loomulik, kuna teadustöötajad pole lojaalsed mitte oma ülikoolile, vaid raha eraldanud agentuurile.
Raha saamiseks pead sa paljusid inimesi teadma ja nendega suhtlema.
Kui tahad midagi teha, mida sa pole varem teinud, siis pead otsima labori, kes on seda juba teinud ja nendega koostööd tegema.
Mitte kellelgi pole enam piisavalt palju oskusteavet, et ise kõiki vajalikke teadusharusid katta.
Euroopa süsteem töötab ka hästi, vähemalt nii palju, kui ma näinud olen.
Peaaegu iga projekt hõlmab inimesi kolmest-neljast riigist.
Euroopa on teatud mõttes hästi integreeritud.
Ma oletan, et see on nii, kuna eurooplased on üksteisega kaua sõdinud ja seetõttu on nad ka palju diplomaatilisemad kui ameeriklased. (naerab).
Ühendriikides kaldume me töötama oma lähinaabritega, välisriikidest tihedamalt Kanadaga, kuid üha rohkem ka Mehhikoga.
Ja viimaks, milliseid unealaseid soovitusi Te tüüpilisele inimesele annaksite?
Võiks vältida olukorda, kus unepuudus juba su argielu mõjutama hakkab.
Kerge on öelda, et maga siis rohkem.
Mõned saavad kergesti oma käitumist muuta ja lähevad varem magama või joovad vähem kohvi. Teiste jaoks see aga nii lihtne pole.
Kui tüüpilised käitumisviisi muutmise katsed ebaõnnestuvad, siis tuleb paratamatult arsti juurde pöörduda.
Ent uneuurijad suhtuvad unerohtudesse ettevaatusega, kuna neist mitte ükski pole täiesti ideaalne. Muidugi on tänapäevased ravimid oluliselt paremad kui 40 aastat tagasi ja pole enam otseses mõttes eluohtlikud.
Käitumise muutmine on sellegipoolest eelistatum.
Tihti on need lihtsad asjad.
Lääne ühiskondades juuakse palju kohvi ja kofeiin hoiab sind paratamatult üleval.
Sama kehtib alkoholi kohta.
Väike kogus ei mõjuta tõenäoliselt und väga palju, aga suurem kogus kindlasti.
Joobes autoõnnetusse sattumine on enamasti põhjustatud uinumisest, mitte alkoholi mõjul olukorra valesti hindamisest.
Samal ajal langetab see unekvaliteeti.
Seeläbi ei soovita seda paremini magamiseks ükski arst.
Tõsisem probleem on öises vahetusest öötavate inimestega, kuna see hõlmab juba ka ööpäeva rütme. Ettevõtted on hakanud vaikselt kasutama algoritme, mis nende olukorda leevendavad.
Viis päeva järjest 00.00'st 8.00'ni töötamise ja nädalavahetuse vabaks andmise asemel pikendavad nad näiteks graafikut kümne päeva peale, et rohkem vaba aega oleks.
Ja algoritme täiustatakse järjest.
16-20. septembril toimus Tallinnas Eurooopa Uneuurijate Ühingu konverents.

Allikas:
http://teadus.err.ee/v/psyyhika/ab97f9f1-9415-4f40-9f0d-49286ff3e47f
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...