UNENÄOD ALGUSTÄHE JÄRGI

A B E G H I J K L M N O P R S T U V Õ Ä Ö Ü

Nipid, mis aitavad suvises kuumuses öösel magada

Jaga
Paljudes Euroopa paikades on praegu väga soojad ilmad ning on ka neid, kes selle suvise soojuse tõttu öösel magada ei saa.
Briti uneekspertide sõnul ei aita kuumas alasti magamine, pigem mitmed teised nipid, kirjutab Daily Mail.
Loogilisena võib tunduda, et mida vähem riideid, seda jahedam.
See ei pea aga suvise magamise puhul paika.
Uneeksperdi Neil Stanley sõnul tasub suvisel ajal magada looduslikest materjalidest ja õhku läbi laskvate magamisriietega.
Samas ilma teki, lina või pleedita.
«Ööriided imavad kehalt niiskust ning tagavad keha jahutamise ning sellega ka mõnusama enesetunde,» teatas ekspert.
Osa magamisasjatundjaid soovitab kuumal ajal magada küljel, mitte seljal.
Seda põhjusel, et siis on õhul juurdepääs suuremale osale kehast ning see aitab jahutamisele kaasa.
Magades langeb kehatemperatuur pool kraadi.
Seda on võimalik saavutada juba enne magamist, kui võtta jahedat dušši.
Dušivesi ei tohiks olla siiski liiga jahe, sest see muudab erksaks ning sul ei pruugi und tulla.
Elektriventilaator aitab samuti kiiresti kehatemperatuuri alandada.
Briti Loughborough ülikooli uneasjatundja Jim Horne`i sõnul tuleks ventilaatorist tulev õhk suunata näo suunas, sest põsed on need, mille kaudu kehast väljub palju soojust.
Siiski ei tasuks ventilaatorit liiga lähedale panna, kuna tuulehoog võib mõjutada näonärve ja tagajärjeks on neuralgia.
Suvisel ajal tagavad hea une ka enne magamist mitmeks tunniks külmkappi pandud linad.
Enne magama minemist tuleb need välja võtta, üks endale alla panna ning teine ümber keerata.
Sama võib teha ka padjapüüriga.
Samas on see meetod üsna lühiajaline, sest inimkeha temperatuur on ka magades üsna kõrge ning linad lähevad ruttu soojaks.
Külmkappi võib panna ka padja, mis oma paksuse tõttu peaks linadest kauem jahedam püsima.
Soe õhk tõuseb üles ning selle tõttu on majade alumistel korrustel tavaliselt jahedam kui ülemistel. Eriti jahe on suvise kuumaga ruumides, mille on plaaditud või kivist põrand.
Selle tõttu soovitatakse suvel magada maja allkorrustel.
Peast tasuks visata ka mõte, et  kuumas ei saa magada, sest siis hakkab teadvus seda ketrama ning tõesti võib tekkida ebamugavustunne, mis ei lase magada.
Arvatakse, et keha jahutada aitab ka see, kui jalg  või käsi lina alt välja jätta.
See aga ei pruugi nii olla, sest magamise ajal jäsemed jahtuvad ning jahedustunne äratab üles.
Kuumal ajal tasuks partneritel eraldi magada.
Inimkeha toodab tunnis 116 W soojusenergiat ning sellega mõjutatakse ka partnerit.
Enne magamaminekut ei tasuks süüa ning hoiduda tasuks alkoholist.
Need mõlemad ei pruugi lasta magada ja uni on katkendlik.
Toimub seedimisprotsess ning organism püüab alkoholist vabaneda.
Alkohol tekitab dehüdratsiooni ning selle tõttu võidakse ärgata janusena.
Enne magaminekut tasuks liikuda aeglaselt toas ringi ning liigutada keha, ka see aitab liigsest kehasoojusest vabaenda.
Magada tasuks voodi asemel näiteks võrkkiiges, kuna seal pääseb õhk kergemini kehani.
Hea une tagab ka enne magamist lavendli nuusutamine või lavendliõli panemine padjale.
Kui magamisega on ikka väga suur probleem, siis oleks soovitav kasutada magamisklappi, mis pannakse silmadele ning kõrva pistetavaid abivahendid, mis takistavad heli kuulmist.

 Allikas:
http://elu24.postimees.ee/2865401/nipid-mis-aitavad-suvises-kuumuses-oosel-magada

Hea uni tuleb rutiini ja rahuga

Jaga
Kadedaks teevad need õnnelikud, kes õhtul pikali heites kohe uinuvad ja hommikul esimese äratuse peale voodist välja vupsavad, kui endal vähemalt üks neist loomulikest toimingutest on hirmus raske.
Teismelisi on õnnistatud unega, mis võib saabuda igal hetkel, kui nooruk ainult suvatseb silma looja lasta.
Mida vanemaks inimene saab, seda paindumatumaks muutub tema unerütm ja järsku selgub, et enam ei või endale lubada õhtust kohvi või suvalisi magamamineku aegu.
Unearst Tuuliki Hioni sõnul saabuvad muutused üldjuhul pärast 20. eluaastaid, vahel mõeldakse aga unemured hoopis üle.
Näiteks võime ju arvata, et magama peaks jääma 10–15 minutiga, tegelikult loetakse normaalseks uinumise ajaks aga pool tundi.
Kui enne magamaminekut vaadata valges toas suurt ja eredat teleekraani ning voodis kontrollida nutitelefonist veel viimaseid sõnumeid, tahab keha rahunemiseks veelgi rohkem aega.
Keha tahab rutiini
Hion rääkis, et kõige lihtsam põhjus, miks uni ei tule, on see, et keha pole veel väsinud.
Näiteks puhkuse ajal magatakse kauem ja tehakse vähem ning tavapärasel ajal voodisse minnes ei taha uni tulla või on katkendlik.
Sellisel puhul tasub pigem üles tõusta kui edasi lebada.
Teine sama tavaline või isegi sagedasem põhjus on peas keerlevad mõtted, mis ei lase keha ärksusel langeda ja magama jääda.
Kui uni ei tule kerge ärevuse või stressi tõttu, tasub proovida kõike, mis võiks rahustada ja mõtteid kõrvale viia: teha lõdvestusharjutusi, lugeda lambaid, juua taimeteed.
Hiob rõhutas siinkohal, et vaatamata oma mainele ei ole roheline tee see, mida rahustava joogi pähe õhtuti juua, sest see toimib samuti ergutina.
Kindlasti aitab see, kui harjuda iga päev magama minema samal ajal, sest keha õpib selle ära kui uinumisaja.
Kui uneprobleemid tulevad ootamatult ja pealtnäha põhjuseta, võiks proovida unepäevikut pidada ja oma päeva analüüsida: mis on teisiti, kui varem ja kas ma teen ikka kõike nii, nagu ma arvan, et teen?
Üleüldisi ja kõigile sobivaid soovitusi on aga raske anda.
«Ärkveloleku ja une üleminek on individuaalselt väga erinev,» rääkis Hion.
«On inimesi, kes suudavad väga kiiresti ümber lülituda ärkvelolekust unne, ja teised, kellel see alati võtab kauem aega. Samamoodi on ärkamisega.»
Äratuskell teise tuppa
Mingit imenippi, kuidas saada hommikul vajalikuks ajaks maast lahti, Hionil jagada ei ole.
«Osade inimeste jaoks on tavaline töölemineku aeg lihtsalt liiga varane ärkamiseks,» ütles ta ning tõi enda näite, et pimedal ajal läheb voodist välja saamiseks vähemalt pool tundi, alla selle mitte kunagi.
Lahendusena on ta proovinud viia telefon teise tuppa, et äratuse kinnipanekuks oleks vaja püsti tõusta.
Siis tuleb veel vaid võidelda sooviga tagasi teki alla pugeda, kuid juba teises toas olles tundub see üsna mõttetuna.
Mõni inimene ongi hilisema ärkamisega või heliseb äratus sügava une faasis, kuid arsti sõnul on sageli raskes ärkamises süüdi ka lihtsalt unepuudus.
Ühest küljest minnakse ise liiga hilja magama, teisalt aga ei panda tähele, et töid-tegemisi ja stressi on juurde tulnud ja et keha vajaks sellega toimetulekuks rohkem und.
Paljudel meist on aga mureks, et isegi voodist välja saades magaks aju nagu edasi.
Ringi saad liigutud ja tavapärased toimetused ära tehtud, kuid mõte ei liigu ja reaktsioonikiirust pole ollagi.
«Tegelikult on see täitsa loomulik, et me ei funktsioneeri vahetult peale und veel oma kõrgemal tasemel, seda ei tasu endalt ka nõuda,» arvas Hion.
Sellist hommikuuimasust nimetatakse uneinertsiks ja see võib kesta terve tunni.
Arsti sõnul on uuritud, et just sellel hommikusel ajal, kui inimesed on ärganud ja tööle sõidavad, juhtub ka kõige rohkem liiklusõnnetusi.
Sellest üle saamiseks on kõige parem endale hommikuti aega võtta ja pisut varem tõusta.
Kuidas aga aru saada, kas uneprobleem on tõsine, mitte mööduv nähtus?
«Kui me räägime unetusest, siis probleem võiks hakata sealt, kus tekib päevane väsimus.
Kui päeval on tähelepanu ja keskendumine häiritud, mälu hakkab kannatama, võib see olla ohtlik,» rääkis arst.
Sellisel puhul tasub pöörduda nõu saamiseks kõigepealt oma perearsti poole, abi võib olla juba paarist uinutitega magatud ööst.
Peab harjutama
Järgmise nädala lõpus tuleb suveajale üleminekuks kella edasi keerata ning mõnele inimesele mõjub see täiesti laastavalt, tekitab unetust ja lööb keha rütmi sassi.
Neile soovitab Hion hakata varem ärkamist harjutama juba aegsalt ja väikeste sammude kaupa. Näiteks panna igal hommikul äratuskell kümme minutit varem helisema ja nii ei ole esmaspäeva, 31. märtsi hommikul tund varem ärkamine enam üldse nii valus.
--------------------------------------------------------------------
Vähem ja rohkem veidraid nippe uinumiseks ja ärkamiseks

Kiiremaks uinumiseks
• Igasugused helendavad ekraanid rikuvad une, need tuleks välja lülitada vähemalt tund enne magamajäämist.
• Väldi õhtul eredat sinise tooniga valgust.
• Joo rahustavat taimeteed.
• Ära söö enne magamaminekut.
• Joogast tuntud nõks: lama vasakul küljel, vajuta sõrmega kinni parem ninasõõre ja hinga sügavalt vasaku kaudu.
• Lama selili ning pinguta ja lõdvesta järjest kõiki kehaosi alustades jalalihastega ja lõpetades näoga. Hinga samal ajal rahulikult.
• Sule silmad ja pööra neid kolm korda üles. Väidetavalt imiteerib see silmade liikumist magama jäädes ja peaks aitama kaasa «unehormooni» melatoniini tekkele.
• Ära tee uinakuid.
• Pane ennast proovile: ürita mitte magama jääda. Hoia silmad pärani lahti ja korda endale: ma ei jää magama.
• Loe lambaid või lihtsalt numbreid, see ei lase mõtetel laiali valguda.
• Pane mängima rahustav muusika. Kui häirivad norskav voodikaaslane või tänavamüra, kasuta kõrvaklappe.
• Võta aega oma päevasündmustele mõtlemiseks paar tundi enne magamaminekut, siis ei sega need mõtted voodis.
• Joo kirsimahla. See sisaldab ööpäevarütmi reguleerivat hormooni melatoniini.
• Silita oma kõhtu. Alusta kõigepealt väikeste päripäeva ringidega nabast ja tee üha suuremaid ringe. Seejärel hakka tegema järjest väiksemaid ringe vastupäeva.
Paremaks ärkamiseks
• Joo õhtul vett, siis oled hommikul sunnitud tualetti minekuks ärkama.
• Hakka kohe pärast äratust varbaid liigutama, kuni oled ärkvel.
• Masseeri une peletamiseks kõrvalestasid.
• Pane hommikul äratama raadio või televiisor, jutukõmin või muusika on head äratajad.
• Pane öökapile pudel jäätunud veega. Hommikuks on see sulanud, aga ikka veel külm, ärkamiseks võta mitu suurt lonksu.
• Mõtle õhtul välja midagi head, mille pärast sa hommikul kindlasti tahad üles tõusta. Kui kohe peale ärkamist sellele mõtled, kaob uni kiirelt.
• Tõuse nädalavahetustel samal ajal kui tööpäevadel, siis ei lähe unerütm paigast.
• Pane äratuskell või telefon käeulatusest välja.
• Pane ärataja plekk-kaussi või potti.
• Kui ärkad pisut enne äratushelinat, ära jää uuesti magama, vaid tõuse üles.
• Vaheta oma telefoni äratushelisid, kogu aeg sama heli peale ärgates võib sellega liialt harjuda ja selle lihtsalt maha magada.
• Palu kellelgi endale varsti pärast äratust helistada Pimedal ajal ärkamiseks kasuta n-ö koiduvalguse lampi või pane taimeriga eredad tuled põlema enne äratust.
• Harjuta ärkamist. Pane selga ööriided, pane endale äratus ja leba voodis. Äratust oodates mõtle täpselt, mida sa tõustes tegema hakkad. Kohe peale äratust tõuse voodist ja tee läbi oma tavapärane hommikurutiin. Harjuta seda kümme korda järjest, et keha õpiks kohe pärast äratust voodist tõusma.
• Ära jäta magama minnes rulood ette, nii ei pääse hommikune päikesevalgus sisse ja hämaras on palju raskem ärgata.

Allikas:
http://tartu.postimees.ee/2733472/lugu-hea-uni-tuleb-rutiini-ja-rahuga

Kõhuli magamine võib päästa elu

Jaga
Tavapärane pilt haiglapalatis on selili lamavad, lakke suunatud pilguga haiged.
Kui vaadata aga vastsündinute osakonda, on enamik ravialuseid kõhuli, tagumik püsti, mõnusasti und nautimas.
See, et lastele meeldib kõhuli magada, pole saladus.
Hiljutised teadusuuringud aga kinnitavad, et sellise lihtsa võttega – haige kõhuli keeramisega – on võimalik elusid päästa täiskasvanute intensiivravis, kirjutab Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja professor Joel Starkopf Kliinikumi Lehes.
2013. aasta suvel avaldas Prantsusmaa uurimisrühm New England Journal of Medicine's uuringu, kus uuriti kõhulipõetuse mõju raske respiratoorse distress-sündroomi ravi tulemustele.
Uuringusse kaasati 466 raske ARDS-iga aparaadihingamisel haiget 26-st intensiivravi osakonnast Prantsusmaalt ja Hispaaniast.
Uuringugrupi haigeid põetati hospitaliseerimise järgselt vähemalt 16 tundi kõhuli, kontrollgrupi patsiente ventileeriti aga seliliasendis, aga-ajalt poolkülili keerates.
Kui gaasivahetuse parameetrid esimese kõhulipõetuse sessiooniga oluliselt ei paranenud, rakendati ravi nelja tunni möödudes uuesti.
Keskmiselt rakendati ühele patsiendile neli kõhulipõetuse sessiooni.
Kõhulipõetuse mõju ravitulemustele oli märkimisväärne: kontrolligrupist oluliselt madalamad olid nii 28- kui 90-päeva suremus, oluliselt suurenes ventilaator-vabade päevade arv.
Aparaadihingamist vajavate haigete kõhulipõetuse idee ei ole uus.
Lisaks kirjeldavatele uuringutele on randomiseeritud uuringuid tehtud ka varem.
Maikuu Critical Care's avaldas rühm Hiina teadlasi meta-analüüsi senitehtud randomiseeritud uuringutest.
Üheksa uuringut, milles kokku osales 2242 patsienti, olid piisava kvaliteediga meta-analüüsi lülitamiseks.
Autorid tõdesid, et kõhulipõetus vähendas oluliselt ARDS haigete 28-30 päeva suremust, vähenevad 60- ja 90-päeva suremus.
Kõhulipõetuse efekt on väljendunum siis, kui seda rakendatakse kauem kui 12 tundi ööpäevas.
Miks paraneb kõhuliasendis patsiendi kopsufunktsioon?
Seletusi on mitmeid.
Paraneb sekreedi drenaaž hingamisteedest, aereeritud saavad dorsaalsed, seliliasendis atelektaseerunud kopsuosad.
Väga oluliseks peetakse paremat kopsu verevarustust ning südame tööd, mis tagab paranenud ventilatsiooni-perfusiooni suhte.
Arvatakse, et just viimase toime piisaval määral mõjule pääsemiseks ongi vajalik haige pikaaegne, rohkem kui 12 tundi järjest kõhuli asendis hoidmine.
Kokkuvõtteks, raske ARDS-iga aparaadihingamisel haigete elulemust saab parandada, kui neid koheselt põetada kõhuli vähemalt 12 tunni pikkuste episoodidena.
Huvitav on märkida, et see lihtne ja odav ravimeetod osutub viimaste aastate tõhusaimaks elupäästjaks täiskasvanute intensiivravis.
Kallid uued trikid – rekombinantne proteiin C, suuremahuline hemodialüüs, ekstrakorporaalne membraanoksügenisatsioon jne – ei ole sellist tugevust näidanud.
Meil on kõhulipõetus tuttav ennekõike neurointensiivravi osakonnale juba varasemast praktikast ning on olemas suurepärased juhendid õenduspersonalile, kuidas haigeid kõhuli keerata.
See juhend mahub ühele A4-le.
Seega ARDS-haiged, tähelepanu, kõhuli pöörd!

Allikas:

http://tarbija24.postimees.ee/2839377/kohuli-magamine-voib-paasta-elu

Toimetulek stressiga mõjutab unetuseriski

Jaga
Hakkamasaamine stressiga ja käitumine pingerikastes olukordades mõjutab uneprobleemide tekke tõenäosust.
Stressisituatsioonidest möödavaatamine ja mittetegutsemine või alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine annavad oma kindla panuse unetuse arengusse.
Ka enese väljalülitamine teiste tegevuste abil (nt televiisori vaatamine) võib mängida oma rolli stressi ja unetuse seostes.
Korduv stressiallikale (sund)mõtlemine moodustab aga 69 protsenti stressi ja unetuse vaheliste seoste kogumõjust.
Unetuse teket ei määra seejuures mitte erinevate stressitekitajate hulk, vaid eelkõige meie reaktsioon stressiallikatele.
Stressi tekitav elusündmus võib segada küll öist und, kuid see, kuidas me olukordadega toime tuleme, määrab, kas stressi mõju piirdub mõne magamata ööga või saab siit alguse krooniline unetus.
Sellised tulemused ilmusid ajakirjas Sleep.
Töö hõlmas 2 892 inimese uurimist, kes raporteerisid uuringu alguses stressirohkete sündmuste arvu viimasel aastal (lahutus, haigused, finantsprobleemid, abikaasa surm vms).
Niisamuti käsitleti viise, mida osalejad olid kasutanud stressiga toimetulekuks.
Aasta möödudes uuriti osalejatel unetuse esinemist, mida defineeriti kui unetusnähtude ilmnemist vähemalt kolmel ööl nädalas ühe kuu või pikema aja jooksul.
Töö näitas, et stressirohked sündmused ja elumuutused põhjustavad sageli unetust.
Stressiga toimetuleku parandamiseks ja unetuse riski vähendamiseks on erinevaid ravivõimalusi. Meist väljaspool toimuvate sündmuste kontrollimine ei pruugi olla alati meie mõjuväljas, samas saame me alandada selliste sündmuste mõju iseendile.
Lühiajalised uneprobleemid, mis ei kesta üle kolme kuu, esinevad 15-20 protsendil täiskasvanutel, sagedamini naistel kui meestel.

Allikas:
http://teadus.err.ee/v/psyyhika/c04cb90a-3199-4f31-8dd4-ebf0034e8569

Teler magamistoas paneb rohkem seksima!

Jaga
Teler magamistoas võib küll rikkuda unerütmi, kuid see-eest muuta aktiivsemaks sinu seksuaalelu, näitavad brittide seas korraldatud küsitluse tulemused.
Need paarid, kelle magamistoas oli teler, seksisid keskmiselt kaks korda rohkem kui need, kellel seal telerit ei olnud.
Küsitletutest oli teler magamistoas 74 protsendil, nemad seksisid ka keskmiselt kaks korda nädalas, samas kui need, kelle magamistoas telerit polnud, seksisid keskmiselt korra nädalas.
Küsimusele, kas teleri olemasolu magamistoas mõjutas neid rohkem seksima, vastas jaatavalt 67% paaridest, kelle magamistoas oli teler.
Põhjuseks toodi erootiliste filmide vaatamine (37%), võimalus seksida, ilma et lemmiksaade jääks nägemata (32%), igava saate ajal partneri “segamine” (29%) ja lihtsalt koos olemine.
Peaaegu 47% vastanutest väitis, et on vaadanud seksimise ajal telekat.
Pooled neist, kelle magamistoas ei olnud telerit, väitsid, et tahaksid seda, aga partner on vastu.
Tehnoloogia mängib tänapäeval igapäevaelus olulist rolli ja juba on tavalisem, et magamistoas on teler kui et seda seal pole.
Kuigi une seisukohalt on parem, kui telerit vaadatakse vaid elutoas, näib see voodielule siiski kasuks tulevat.
 
Allikas:
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...