UNENÄOD ALGUSTÄHE JÄRGI

A B E G H I J K L M N O P R S T U V Õ Ä Ö Ü

Kolm toiduainet, mis aitavad unetuse korral

Jaga
Stressi, ärevuse, ravimite ja kofeiini ületarbimise tõttu tekkinud unetus on levinud kogu maailmas, kuid mõnede toiduainete tarbimine võib aidata paremini magada.
Shape.com tõi välja kolm toiduainet, mis aitavad parandada ööund.
1. Hapu kirsimahl
2010. aastal ajakirjas Journal of Medicinal Food avaldatud uuring näitas, et kaks klaasi haput kirsimahla aitas unetuse käes vaevlevatel inimestel paremini magada.
Uuringus osalejad jäid varasemast kiiremini magama ning olid öö jooksul vähem ärkvel.
Ehkki konkreetne mehhanism, mis antud juhul unetust leevendab, pole teada, arvasid teadlased, et tegemist võib olla kirsimahla põletikuvastase toimega.
Nimelt mängivad mitmed põletikulised ühendid suurt osa une reguleerimisel.
2. Soe piim
See klassikaline unetuse ravim võib tegelikkuses olla pigem psühholoogiline trikk kui et füsioloogiline fakt.
Algselt arvati, et piimas leiduv aminohape trüptofaan aitab meil uinuda, muundudes und reguleerivaks serotoniiniks.
Ent värsked uuringud näitavad, et teised piimas leiduvad aminohapped võivad seda protsessi samaaegselt takistada.
Ometi kasutavad paljud inimesed sooja piima uinutava vahendina, nii et pole välistatud, et kogu selle toime on kinni meie peas.
Kuna kaks peamist põhjust, miks inimesed öösiti ärkvel püsivad, on stress ja ärevus, võib sooja piima rituaaliga seostuv turvatunne aidata nende stressorite mõju leevendada ning päriselt paremini magama jääda.
3. Pähklid
Pähklites suures koguses leiduv magneesium võib aidata reguleerida vererõhku ja veresuhkru taset, kuid samuti võib ta töötada lõõgastava vahendina, et paremini magada.
Unetus võibki muide olla ka üheks magneesiumipuuduse sümptomiks.
Lisa supile või salatile kõrvitsaseemneid või näksi lihtsalt endale meelepäraseid pähkleid.
Lõppude lõpuks tuleb siiski meeles pidada, et teatud toiduainete tarbimine une parandamiseks on vaid kiire abi.
Et probleemist täielikult vabaneda, tuleks üles otsida selle algpõhjus.
Võib-olla lähed sa lihtsalt liialt hilja voodisse?
Kui see on nii, siis lükka magamamineku kellaaega korra nädalas varasemaks 15 minuti kaupa – kuue nädala pärast peaksid sa siis magama jõudma juba poolteist tundi varem.
Kui probleemiks on aga pigem see, et sa ei suuda sõltumata kellaajast voodisse jõudes uinuda ega katkematult magada, võib ka lahendus olla veidi keerulisem.
Püüa vähendada kofeiinitarbimist päeva teises pooles või konsulteeri oma arstiga – ehk segavad sinu und mõned ravimid, mida oled pikemat aega võtnud.

Allikas:
http://tarbija24.postimees.ee/2770824/kolm-toiduainet-mis-aitavad-unetuse-korral

Uni kipub keset päeva peale? Tuku rahulikult – jaksad pärast rohkem!

Jaga
Kui päeval uni peale kipub, ei maksa end süüdi tunda – teadlaste hinnangul suurendab paarikümne minuti pikkune uinak töövõimet.
Tartu Miina Härma gümnaasiumi abituriendid Mirjam Grosberg (19) ja Ragne Toompere (19) on päevase une vajalikkust kogenud omal nahal.
"Uni kipub peale just pärastlõunal, kui kõht on täis söödud," naerab Mirjam, et nende koolis pole sugugi haruldane, et keegi tunnis väheke tukub.
"Õnneks õpetajad ei tõrele. Mõni küll koputab lauanurgale magaja äratamiseks, kuid kui hinded on korras, siis probleemi pole," kinnitab Ragne.
Õpitu kinnistub magades
Kui koolis tuleb tukkudes pea lauale toetada, siis Tartu loodusmajas, kus Mirjam sageli pärast tunde käib, on puhkenurgas mõnusad padjad. Mirjam teab omast käest: üks pisike uinak seal aitab pärastistel tegemistel tunda end märksa erksamana.
Tänavu kooli lõpetavad tüdrukud on veendunud, et uni on abituriendile eksamiperioodil väga oluline. "Eksamite ajal ei ole ju tunde ja seepärast peaks õppima vaid päeval. Öösel peaks pigem magama," kinnitavad nad.
Mirjam räägib, kuidas viimasel arvestustenädalal käis konnatalgutel öösiti konni päästmas ja päeval tegi arvestusi. "Korraks mõtlesin küll, et mis on tähtsam, kas konna elu või minu arvestused. Aga siis otsustasin vabalt võtta ja panna paberile kirja oma teadmised, mitte tuupida neid meeleheitlikult juurde," räägib Mirjam, et tegelikult on kooli lõpueksamite õnnestumiseks tööd tehtud kõik eelnevad aastad ning viimasel päeval tuupimine võib tegelikult kasu asemel kahju tuua.
Une tähtsust pingelistel aegadel, nagu seda on ka eksamid, rõhutab ühtlasi omanimelise unekliiniku unearst Mae Pindmaa. "Keha ja aju teavad, et öö on magamiseks. Ja ööuni on kõige kasulikum – päeval õpitu kinnistub just sel ajal," soovitab ta ööunest maksimumi võtta. Kui närvikava lubab, siis võib ka päeval õppimises pausi teha ja teadmistel veerand tundi tukkudes kinnistuda lasta.
Arst soovitab siiski jälgida, et te pärast unepausi end ka virgena tunneks. Kui ei, siis võib kahtlustada juba terviseprobleemi.
"Tõsi, meie kultuuriruumis pole eriti kombeks keset päeva magada. Ja tegelikult, kui inimene magab öösel oma une ära ja ööuni on kvaliteetne, siis päevast tukastamist ei vaja ta alates viiendast eluaastast," räägib arst.
Tema sõnul on päeval näiteks koosolekul või tunnis istumise ajal tekkiv unisus märk sellest, et öösel pole inimene end välja maganud.
Selles võib omakorda olla süüdi tervisehäire. "Ma olen kuulnud meestelt, kuidas nad lähevad pärastlõunal koju, magavad tunnikese või paar, ja töötavad siis edasi. Aga see on selge märk, et kõik ei ole nii nagu peab," räägib Pindmaa.
Ära tuku liiga kaua
Liiga pikk päevane uinak aga rikub ära inimese ööpäevase une-ärkveloleku rütmi. "Inimese elu on ju ikka nii, et õhtul peaks ta jääma magama ja hommikul üles ärkama. Kui aga magada päeval tund, poolteist või kauemgi, võib juhtuda, et inimesel on raske uinuda enne hommikut," hoiatab tohter.
Kuid pingelisel ajal, olgu see siis koolilõpueksameid tehes või tööl, tasub iga paari tunni tagant teha üks pisike puhkepaus ning vajadusel ka 15?20minutine uinak. See suurendab keskendumisvõimet ja inimene suudab pärast seda töö efektiivsemalt ära teha. Päevase uinaku kasulikkuse inimese töövõimele on ära tabanud näiteks ka sellised suurfirmad, nagu Google ja Apple – nendes ettevõtetes on päevane uinak igati soositud.
Kui pikalt päeval magada?
10 - 20minutine uinak mõjub eriti hästi kognitiivsetele võimetele, suurendades keskendumisvõimet ja andes juurde vajalikku energiat.
30minutine uni aitab hästi kaasa mälufunktsioonide paranemisele. Samas – see unefaas on juba sügavam ning ärgates võib virgumisele kuluda teist samapalju.
60minutine uni hõlmab juba peaaegu üht tervet unetsüklit. See aitab parandada faktimälu. Negatiivse küljena võib inimene end ärgates tunda veidi oimetuna.
90minutine uni on hea neile, kes ei saa öösel piisavalt magada. Täielik unetsükkel aitab parandada emotsionaalset mälu ja loovust. Ärgata on suhteliselt kerge, kuid samas võib just see rikkuda ära inimese une-ärkveloleku tsükli.
 
Allikas:

Nippe, kuidas lennukis paremini magada

Jaga
Lennukis magamine nõuab teatud oludes rohkem pingutamist kui pakub lõdvestust, kuid on igatahes proovimist väärt.
Hiliseid väljumisi ei kutsuta ilmaasjata «punase silma» lendudeks ja ükskõik, kui palju energiat sul ka poleks, vähene uni ei ole tervisele kunagi hea, kirjutab news.com.
Seetõttu on hea teada mõnda nippi, mille abil lennukis paremini magada.
Esmalt alusta oma reisiplaani kavandamisest.
Oluline on leida ilma vahemaandumisteta marsruut.
Kui see pole võimalik, siis püüa oma teekonda lisada võimalikult pikk ühe otsa lend – nõnda saad palju rohkem uneaega vähemalt ühe lennu vältel.
Sealjuures on eriti hea valida hilisem väljumine, kui sa just ei plaani lennu ajal näiteks tööd teha.
Järgnevalt vali hoolikalt oma istekoht.
Eelista aknapoolset istekohta – seal on üldiselt märksa enam ruumi ning saad vajadusel aknale nõjatuda.
Istekohad, mis asuvad lennukis eespool, on üldiselt vaiksemad, kuna jäävad mootorist kaugemale.
Kõige mugavam on puhata loomulikult äriklassis, kus on rohkem ruumi ja laiemad või lahtikäivad istmed.
Seejärel on oluline ette valmistada oma keha.
Mõni vajab uinumiseks unerohte, kuid selleks tuleks konsulteerida arstiga.
Üldjoontes tasub igal juhul vältida alkoholi tarbimist, mis võib põhjustada dehüdratsiooni.
Enne lendu tasub mõistlikus koguses juua vett ja süüa.
Võta lennukisse kaasa kvaliteetsed kõrvaklapid ja silmaklapid.
Pane selga n-ö lahtisemad rõivad, mis ei pigista ja mida saab vastavalt soovile eest lahti teha ja kinni panna.
Lõpuks toibu oma katsumusest.
Kui saabud hommikul, siis mine esmalt hotelli ja lõdvestu veidi.
Pese oma nägu värske veega, joo tassike kohvi.
Järgnevalt hangi juba proteiini- ja kiudaineterikast toitu, mida eelista magusatele suupistetele.

Allikas:
http://tarbija24.postimees.ee/2765300/nippe-kuidas-lennukis-paremini-magada

Partnerite magamisasendid näitavad kui tugev on suhe

Jaga
Šotimaa psühholoogide sõnul näitavad partnerite magamisasendid milline ja kui tugev on suhe.
Uuring põhineb 1100 inimesel, edastab Daily Mail.
Partnerid, kes magades on teineteisele lähemal, on paremas suhtes kui need, kes magavad teineteisest kaugemal.
Uuring näitas ka seda, et partnerid kes magamise ajal puudutavad teineteist või on üksteise embuses, on õnnelikumad kui need, kes magamise ajal teineteist ei puuduta.
Paarid, mille liikmed eelistasid magada looteasendis olid närvilised, liiga tundlikud kriitikale ja otsustusvõimetud.
Pool looteasendis magajad aga on valmis kompromissideks ning ei langeta järske otsuseid.
Need, kes magasid nii-öelda kuninglikus poosis ehk selili, on enesekindlad, avatud, väljapoole suunatud ja sensatsioonihimulised.
Küljel magajad aga on perfektsionistid ja mõnevõrra kitsarinnalised.
Uuring näitas, et 42 protsenti paaridest magas selg teineteise poole pööratud, 31 protsenti nägu samas suunas ning vaid neli protsenti nägu näo vastu.
34 protsenti paaridest puudutas teineteist une ajal, 12 protsenti magasid teineteisest vähem kui kolme sentimeetri kaugusel.
Kaks protsenti magasid teineteisest rohkem kui 75 sentimeetri kaugusel.
Need paarid, kes jäid magama teineteise embuses, on õnnelikumad kui need, kes seda ei tee.
Samuti on need paarid õnnelikumad, kes magavad nägu üksteise suunas.
Neist, kes magamise ajal teineteist ei puuduta, on kõige õnnelikumad need, kes magavad näod samas suunas.
Selja üksteise poole pöörajad olid kõige vähem õnnelikud.
«94 protsenti paaridest, kes magavad üksteist puudutades on suhtes õnnelikud.
Need, kes ei puuduta magamise ajal on õnnelikke 68 protsenti,» teatas psühholoog Richard Wiseman.
Samuti leiti, et need, kes magavad partneri kaisus on enamjaolt ekstraverdid.
 
Allikas:

Viis olulist harjumust parema une heaks

Jaga
Suur osa inimestest ei maga öösel 7-9 tundi nagu soovitatakse.
Unetuse ja teiste unehäirete tagajärjed on midagi palju enamat kui pahur tuju.
See mõjutab välimust, stressitaset, trenni tegemist ning söögiisu.

Enamasti ei mõelda unele enne, kui ollakse alles voodis ja tuli on kustu.
See ongi osa probleemist.
Hea une tagamaad ulatuvad padjast palju kaugemale.
Unehügieen ehk õhtused harjumused muudavad oluliselt une kvaliteeti, kirjutab Youbeaty.

Lihtsad reeglid, mis teevad une paremaks

Mine igal õhtul samal ajal voodisse.
Päriselt pole see alati võimalik, kuid ürita sellest enam-vähem kinni pidada, nii pooletunnise kõikumisega.
Nõnda treenid oma keha ja aju ning uneaeg kinnistub.
Ärka iga päev samal ajal.
Jah, ka see on raske, sest laupäeviti ei saagi poole lõunani põõnata.
Kui tõused igal hommikul samal ajal, siis treenid taas oma keha mõistma, millal on ärkvelolekuaeg ja millal uneaeg.
Voodi on vaid seksi ja magamise jaoks.
Unusta voodis lugemine, teleka vaatamine ja telefoniga mängimine.
Su voodil tohib olla vaid kaks otstarvet: seks ja magamine.
See reegel on väga oluline, et sinu teadvusest ununeks kõik teised käitumuslikud harjumused seoses voodiga.
Lisaks tasub teada, et igasugune ekraanivalgus ei lase organismil toota melatoniini, mis on uinumiseks oluline ajukemikaal.
Kui magada ei saa, mine voodist ära.
Kui ärkad keset ööd üles ja ei saa 20 jooksul uuesti sõba silmale, siis tõuse üles.
Mine teise tuppa, loe raamatut või pane pesu kokku.
Tee midagi muud teises keskkonnas.
Kui muutud uniseks (ja see juhtub nii ehk naa), siis mine tagasi voodisse ja proovi uuesti uinuda.
Planeeri ette.
Hea une jaoks vajalikke tingimusi saad hakata ette valmistama juba pärastlõunal.
Väldi pärast lõunat kohvi joomist ja ära joo enne uneaega alkoholi.
Ka trenn jäta võimalusel päeva esimesse poolde, et keha jõuaks õhtuks maha rahuneda.
Õhtusöögi ja uneaja vahele peaks jääma vähemalt kaks tundi, kui mitte rohkem.
Suur eine vahetult enne magamaminekut võib olla väga häiriv.
Abi võib olla aga rahustavast vannist, kuumast dušist või tassikesest soojast piimast.
Pärast esialgset kuumenemist jahtub keha maha ja see on füsioloogiline uneaja märk.

Allikas:
http://naine24.postimees.ee/2765352/viis-olulist-harjumust-parema-une-heaks
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...