Kui nädala sees jääb unetunde väheks, siis sageli mõeldakse, et küll nädalavahetusel saab rohkem magada.
Justkui üks pikk uni teeks tasa teised lühikeseks jäänud ööd.
Värske teadustöö põhjal sellele loota ei saa.
On mitmeid tõendeid, et unepuudus on seotud südame-veresoonkonna haigustega.
Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/1609059794/unevola-tagasimaksmine-on-pea-lootusetu
Inimene vajab öösel 7-8 tundi und, kuid mõni eelistab lausa 9 kuni 10 tundi magada.
See võib tunduda ekstreemselt palju ning sellega harjumine võib paar nädalat võtta, kuid seda tasub katsetada.
Kui sul on probleeme magama jäämisega, siis katseta looduslikke toidulisandeid ning söö õhtul toite, mis und soodustavad.
Katseta kõiki võimalikke asju, kui oled oma kaalu pärast mures ja tahad seetõttu pikka und nautida.
Sel puhul loevad ka lõunauinakud.
Viisid, kuidas kauem magamine aitab kaalust alla võtta, võivad sind üllatada või mitte, aga pea meeles, et kui sinu eesmärgiks on kaalulangus, siis on see vaeva väärt.
1. Vähem kortisooli tootmist
Üks kõige levinuim viis, kuidas magamisega kaalust alla võtta on see, et aja jooksul väheneb kehas olev stress. On vaid üks muudatus, milleks kortisool. See on hormoon, mis kehas stressi ajal eritub.
Keha saab ise aru, millal vaimne või füüsiline stress tekib ja hakkab kortisooli eraldama, et anda see vajalik doos energiat, mida paanika või hädaolukorras tunned. Isegi kui põgenemiseks või paanikaks põhjust ei ole, eraldab keha kortisooli igat tüüpi stressi puhul. See juhtub ka vähese une korral. Kortisooli abil talletuvad kilod väga kiirelt ja põhjustavad hormoonide kaudu mitmeid kaalutõusureaktsioone. Kui kauem magad, siis aitad oma kehal pidevalt vähem kortisooli toota ning seda ööpäevaringselt.
2. Parem isude kontroll
Lisaks kortisooli väiksemale tootmisele võivad ka teised hormoonid normaalsemalt toimida, nende hulgas näljasignaalid ja söögiisu. Suure väsimuse või stressis oleku ajal võid täheldada, et haarad kaloririkkamate toitute poole, põhjuseks on stressi mõju hormoonidele. Stress põhjustab hormoonide halva toimimise. Näiteks näljatunnet mõjutavad hormoonid leptiin ja greliin on otseselt mõjutatud kortisooli hulgast kehas ja sinu uneajast. Maga rohkem, et mainitud näljahormoone ühtlasena ning töökorras hoida. Paned peatselt tähele, et stress väheneb ning kõrge kalorsusega toitude järgi kaob isu ära. See ei tähenda, et peaksid oma tavapärase toidu söömise jätma, sest toidukordade vahele jätmine ei aita ainevahetusele kaasa. Kauem magades tunned vaid stabiilsemat isu tekkimist.
3. Parem tuju
See on väga lihtne teadmine, et kauem magades tunned end ka paremini. Pikema une korral toimub tõepoolest keha ja hormoonidega keemiline reaktsioon. Õnnehormooni serotoniini tootmine toimub magades palju paremini ning see on hormoon, mis puudutab kõike kaaluga seotut. Lisaks aitab serotoniin vähendada eelnevalt mainitud kortisooli taset kehas, reguleerib söögiisu ja võib ära hoida ka depressiooni.
4. Paremad treeningud
Hea pikk uni võib ka sinu treeningutele ainult kaasa aidata, sest mida kauem magad, seda rohkem on sul voodist tõustes energiat. Selle energia ja jõu saad suunata korralikku treeningusse. Kui pikalt higistada ei jõua, siis ka 30-45 minutit trenni aitab rohkem kaloreid põletada, kui oled öösel end hästi välja puhanud.
5. Unustad, mida tähendab laiskus
Laisklemine ja diivanil lösutamine on palju raskemad tulema, kui oled hästi välja puhanud ja energiat täis laetud. Unisena ei soovi sa muud kui vaid voodis lebada, aga see ei tee ainevahetusele midagi head. Lihtne lahendus liigse diivanil lösutamise vältimiseks on seega rohkem magamine.
6. See mõjutab su seedimist
Seedimine mõjub suuresti sinu kehakaalule, uni omakorda mõjutab aga seedimist. Umbes 80% ajuga ühenduses olevatest närvidest kulgevad läbi seedetrakti ning suhtlevad mao ja ajuga, seega on stressis olles seedimine üks segasummasuvila. Kuna unepuudus on stressi suurendajaks, siis tähendab see ka halba seedimist. Keha võime toitu seedida on stressi korral väga kehv ning halvasti seeditud toit hakkab rasvana ladestuma ning see põhjustab kaalutõusu. Tee proovi, maga rohkem ja jälgi, kas toidu seedimine muutub paremaks.
7. Paremad söögivalikud
Ehk oled märganud, et olles välja magamata, pöörad vähem tähelepanu tervislikumale toidule ning oled valmis ükskõik mida kurgust alla ajama. Täielik öine puhkamine tagab tasakaalustatud ja tervislikumad toiduvalikud. Kui võimalik, siis tee nädala alguses veidi ettevalmistusi, et sul oleks külmikust alati midagi kiirelt haarata ja seega soov kiirtoidu järele väiksem.
Ehkki inimene näeb und läbi öö, jõuavad just REM-une ajal lahti rulluda pikad ja sidusad uneseiklused.
Enne 21. sajandit arvati, et inimene näeb und ainult kiirete silmaliigutustega ehk REM-unes.
Hilisemad uuringud näitavad, et vahel suudame meenutada unes nähtut ka juhul, kui meid äratatakse mõne teise unestaadiumi ajal.
Samas pole veel selge, kas REM-une ja muude staadiumite unenäod on kuidagi olemuslikult erinevad, vahendab ScienceAlert.
Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/1151531/unenao-keerukus-soltub-une-staadiumist
Kenti Ülikooli teadlaste uuringus selgus, et koosmagamine ei mõjuta neid kuidagi.
Imiku ja vanema koosmagamine on teaduskirjanduses vastuoluline teema.
Teadlased ja praktikud seda lapse esimese nelja elukuu jooksul üldiselt teha ei soovita, sest sel perioodil on oht imiku äkksurmasündroomiks ehk hällisurmaks suurem.
Tegelikkuses magavad vanemad sageli lastega samas voodis ja seda praktilistel põhjustel.
Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/1608251589/imiku-ja-vanema-koosmagamise-lahendav-moju-on-muut
Siinkohal esitame loendi mõnedest teguritest, mille mõjusid ajus toimuvale pärast õhtul silmade sulgemist on teaduslikult uuritud.
Kõhulimagamine tekitab erootilisi unenägusid
Kõhuliasendis magajatel esineb erootilise sisuga unenägusid oluliselt sagedamini kui neil, kes eelistavad muid suikumispoose.
Ühe uurimuse kohaselt tekivad neil, kes magavad, kõht allapoole, öösiti raskused hingamisega, mille tulemuseks ongi pööraselt seksuaalsed uned.
Tihtipeale hõlmavad sellised unenäod erutavaid hirmunägemusi; kinnisidumine või luku taha panemine on sage motiiv.
Veel üks märkimisväärne seik on, et enamik inimesi, kes on taoliseid unenägusid kogenud, on ka möönnud mõne kuulsa avaliku elu tegelase osalemist neis.
"Jagatud" õudusunenäod annavad mõista, et geneetika mõjutab luupainajate esinemissagedust
Ühemunakaksikutel on tihtilugu sarnased huvid ja harjumused, kuid teadlased on avastanud, et nende kogemuste geneetiline aluspõhi on tegelikult veel märksa tugevam kui ette kujutame — nimelt võivad identsed kaksikud kogeda hirmu-unenägusid peaaegu võrdse sagedusega.
Ligi 2700 ühemunakaksikut ja 4200 mitteidentset kaksikut hõlmanud mastaapse uurimuse raames leidsid teadlased, et ühemunakaksikutel on teistega võrreldes kaks korda suurem tõenäosus näha sagedasi luupainajaid.
Maa magnetväli kutsub esile kummalisi unenägusid
Võimalik, et Maa magnetväljal on inimeste unenägudele oluline mõju.
Psühholoog Darren Lipnicki kirjutas oma unenägude sisu rohkem kui kaheksa aasta vältel üles ja jõudis järeldusele, et geomagnetvälja aktiivsuse kahanemine tõi kaasa imelikumad unenäod, samas kui geomagnetvälja kõrge aktiivsus seondus normaalsemate ja loogilisemate unenägudega.
Lipnicki tulemused on rangelt anekdootlikud (tegu oli korduvkatsetega kinnitamata juhtumikirjelduse, mitte tõsiseltvõetava teadusuurimusega), kuid need on tekitanud teadlastes huvi kontrollitud katsete korraldamise vastu.
Mustvalge teler teeb unenäodki mustvalgeks
Mõne jaoks võib värvusteta maailma ettekujutaminegi keeruline olla, kuid tegelikult näeb osa inimesi mustvalgeid unenägusid.
Dundee ülikooli psühholoogiatudengi Eva Murzyni uurimus 2008. aastast näitas, et see, millist televiisorit inimene lapsena vaatas, mõjutab suurel määral seda, kas ta näeb värvilisi või mustvalgeid unenägusid.
Murzyn avastas, et 55-aastastest ja vanematest küsitletuist esines värvuseta unenägusid viiendikul, mis viis uurija mõttele, et inimesed, kes lapsepõlves kolmandast kümnenda eluaastani vaatasid mustvalget televisiooni või mustvalgeid kinofilme, näevad suurema tõenäosusega kogu elu unenäopilte hallskaalas.
Teised uurimused on näidanud, et alates 1960. aastatest — s.t, alates värvitelerite laiemast kasutuselevõtust — näeb 83 protsenti rahvastikust värvilist und.
Selle fakti valguses võib oletada, et meedial on meie alateadvusele sama tugev mõju kui elulistel sündmustel.
Eri juustud mõjutavad unenägusid erinevalt
See võib kõlada üsna uskumatult, kuid vähemalt üks uurimus on jõudnud järeldusele, et eri tüüpi juustud võivad mõjutada unenägude sisu.
Kõik juustud sisaldavad aminohapet trüptofaani, mis aitab unetsüklit normaliseerida ja stressitaset alandada.
2005. aastal viis Ühendkuningriigi juustutootjate ühendus British Cheese Board läbi uurimuse, millest nähtus, et need, kes sõid Cheddari juustu, nägid unes sagedamini tuntud inimesi.
Sinihallitusjuustude nagu Blue Stilton sööjate unenägude sisu oli sagedamini pentsik. Cheshire’ juustu söömine oli korrelatsioonis kvaliteetseima ööunega, aga ka unenägude mittemäletamisega.
Inimesed, kes sõid punast Lancashire' juustu, nägid sageli hõllanduslikke unenägusid lähisugulastest ja lapsepõlvest ning sinise Lancashire' juustu sööjad peamiselt tööülesannetega seonduvaid unenägusid.
Helid ja lõhnad tungivad unenägudesse
Inimese ajul on kalduvus uneajal kuuldud helisid omamoodi tõlgendada ja neid unenägudesse lõimida.
See tähendab, et mõnikord kuuleme unes reaalseid helisid, mis hõlmatakse unenäo-stsenaariumisse moel, mis alateadvuse jaoks tundub loogiline. Näiteks, kui kõrvaltoas harjutab pereliige kitarrimängu, võite unes näha, et viibite kontserdil.
Üks uurimus näitas, et muusikat kuulnud inimeste unenäod erinesid oluliselt selliste inimeste unenägudest, kes magamise ajal muusikat ei kuulnud. Muusika saatel magajad kinnitasid, et kuulsid ka unenägudes muusikat.
Isegi lõhnad mõjutavad meie unenägusid. Sarnaselt helidega tõlgendab aju ka lõhnasignaale ja kasutab neid ära unenägudes.
Näiteks roosilõhnaga kaasnevad meeldivad unenäod, mädamunahais aga kutsub esile kummalisi unenägusid.
See magamistuba on kutsuv, meelitav ning samaaegselt ergutav kui ka rahustav.
Värskes uuringus otsisid teadlased seoseid voodi jagamise, une ja vaimse tervise vahel. Selgus, et täiskasvanud, kes jagavad voodit oma kallimaga, magavad paremini kui need, kes uinuvad üksinda.
Tulemustest selgus, et need, kes jagasid enamikul öödel voodit partneriga, olid vähem unetud ja väsinud ning magasid pikemalt kui üksinda magajad.
Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/1608660229/kaaslasega-voodi-jagamine-toob-parema-une
Söönud keset ööd karbi jäätist või kummutanud pudeli veini?
Või sootuks end õnnetuna tundnud?
Kui jah, siis võite liigituda hüpoteesi alla, mida teadlased nimetavad mõistus pärast keskööd. uest ülevaateartiklist selgub, et pärast keskööd kipuvad negatiivsed mõtteid meid sagedamini kimbutama.
Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/1608678652/inimesed-langetavad-oosel-halbu-otsuseid
