UNENÄGUDE SELETAJA: UNENÄOL

Kuvatud on postitused sildiga UNENÄOL. Kuva kõik postitused

Unepuudus muudab üksildustunde nakkavaks

Juba üks magamata öö tekitab teisigi nakatada suutvat üksildustunnet, andes sellega hoogu maailma vallanud üksildusepideemia levikule.

Evolutsiooni selles süüdistada ei maksa. "Looduslik valik andis meile une, mis võimaldab alustada meil emotsioonide, vaimse võimekuse ja tervise kontekstis iga päev sisuliselt puhtalt lehelt. Teised liigid jätavad seetõttu uinaku vahele vaid mõnel heal põhjusel – näiteks sünnitades või rände ajal. Inimesed hoiavad end vägisi üleval aga e-kirjadele vastamiseks või sagedamini, lihtsalt Facebooki uudisvoo kerimiseks. Seda loodus ette ei näinud," viitas uurimuse juhtivautor Eti Ben-Simon, California Berkley Ülikooli neuroteadlane.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/854008/unepuudus-muudab-uksildustunde-nakkavaks

Argipäeval tekkinud unevõlga saab nädalavahetusel leevendada

Argipäevadel liiga vähe magamisest tingitud terviseriske saab mõistlikkuse piirides maandada nädalavahetusel kauem tukastamisega, viitab Rootsi teadlaste uurimus.

Selle aasta märtsis avaldatud uuringu kohaselt magavad eestlased päevas keskmiselt 7,5 tundi.
Kuna tegu on keskmisega, magavad siiski paljud soovitatud minimaalsest seitsmest tunnist vähem. Seejuures on probleem terav ka kooliõpilaste hulgas.

Varasemate teadustööde alusel kasvatab liiga vähe magamine aga võimalust enneaegselt surra.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/835369/argipaeval-tekkinud-unevolga-saab-nadalavahetusel-leevendada

Unehäired võivad naistel põhjustada kõrget vererõhku

On teada, et krooniline unepuudus võib kahjustada südame-veresoonkonna tervist, kuid Columbia ülikooli meditsiinikeskuse uuringust selgus, et naiste vererõhku võivad tõsta ka mõõdukad uneprobleemid, näiteks raskus uinuda.

Tartu ülikooli kliinikumi andmetel peaksid täiskasvanud magama 7–8 tundi, noorukid keskmisel üheksa tundi ja vanemaealised kuus tundi või vähem, sest vananedes unevajadus väheneb.

Nutiseadmetes unejälgimise rakendusi kasutavate inimeste uneandmetest selgus, et eestlaste keskmine uneaeg on 7 tundi ja 36 minutit.

Siiski vaevavad uneprobleemid ligi kolmandikku eestlastest.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/842492/unehaired-voivad-naistel-pohjustada-korget-vererohku

Uus teooria selgitab, kuidas uni loominguliste ideedeni viib

Uni aitab näha probleeme värske pilguga ja leida kohati täiesti ennekuulmatuid lahendusi.

Seda on näidanud varasemad eksperimendid.

USA ajuteadlased on käinud välja nüüd uue teooria, mille kohaselt aitab uudsete lahendusteni jõuda selle erinevate faaside vastastikmõju.

Laias laastus jaguneb uni REM ja mitte-REM uneks.

Viimane moodustab ööst suurema osa ja jaguneb omakorda mitmeks staadiumiks.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/835825/uus-teooria-selgitab-kuidas-uni-loominguliste-ideedeni-viib

Töökaaslaste ebaviisakas käitumine tekitab unehäireid

Töökohal kogetud kritiseeriv ja sõnaliselt alandav käitumine võib mõjutada ööund, täpsemalt tekitada unetuse sümptome nagu öösiti korduvalt üles ärkamine.

Selleks, et neid ei tekiks, tasuks pärast tööd kindlasti võtta aeg maha ja teha midagi lõbusat ja meelt lahutavat, soovitavad Oaklandi Ülikooli ja Portlandi Ülikooli teadlased, kelle ühistööna see uuring valmis.

Põhjus, miks tööl kogetud ebameeldivused ööund kipuvad mõjutama, peitub negatiivsetes mõtetes, mida inimene hakkab oma peas uuesti läbi mõtlema, neid nii võimendades.

Uuringu juhtivautor Caitlin Demsky toob välja, et selline negatiivsete mõtete nõiaringi sattumine ei tekita üksnes unetust, vaid võib mõjutada tervist laiemalt, näiteks luua soodsad tingimused südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/825374/tookaaslaste-ebaviisakas-kaitumine-tekitab-unehaireid

Ligi kolmandikku eestlastest vaevavad uneprobleemid

Eesti inimene magab ööpäevas kesmiselt rohkem kui seitse ja pool tundi, selgub nutiseadmete unejälgimise rakendusi kasutavate inimeste põhjal. 27 riigi seas, kelle vahel andmeid võrreldi, on see pikim aeg.

Ometi vaevab pea kolmandikku eestlastest uneprobleemid, samas on unerohtude väljakirjutamine püsinud viimased aastad samal tasemel.
Ööuneandmed koguti kokku 27 riigi kuuelt miljonilt inimeselt, kes oma nutiseadmetes unejälgimisrakendusi kasutavad.

Eestlaste keskmine uneaeg tuli selle uuringu järgi umbes seitse tundi ja 40 minutit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/690200/ligi-kolmandikku-eestlastest-vaevavad-uneprobleemid

Magad kauem, toitud tervislikumalt

Kuidas saada end tervislikumalt toituma?
Üks võimalus on kauem magada.

Briti teadlased tegid katseid 42 vabatahtlikuga, uurimaks une ja toitumise vahelisi seoseid.
Pooltele neist anti juhiseid, kuidas rohkem magada, nagu näiteks ärge liialdage kohviga, ärge minge magama liiga täis- ega tühja kõhuga.
Teisele poolele katseisikutest magamisjuhiseid ei antud.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/677885/magad-kauem-toitud-tervislikumalt

Magamatus kasvatab nälga sarnaselt kanepile

Unepuuduse all kannatavate inimeste verd uurinud teadlased leiavad, et unenappus näib kasvatavat inimeste söögiisu sarnasel viisil läbi kui kanepi peamine psühhoaktiivne komponent.

Kuigi uuring hõlmas vaid 14 vabatahtlikku, toimus see hästi kontrollitud tingimustes, mis lisab tulemustele hädavajalikku usaldusväärsust.

Kahes järgus kokku kaheksa päeva kestnud katse käigus võimaldati neil neljal päeval magada kuni 8,5 tundi ning teistel päevadel neli tundi vähem.

Igal päeval anti uurimisalustele samal kellaajal kellaajast sõltuvalt samu toite. Samuti võeti neilt regulaarsete ajavahemike tagant vereproove.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/258663/magamatus-kasvatab-nalga-sarnaselt-kanepile

Unearst: väsinuna autorooli istumine on ohtlik

Magamatus ja unepuudus võib lisaks halvale enesetundele põhjustada ka tööõnnetusi ja eluohtlikke liiklusavariisid.

Hea Une Keskuse peaarst Heisl Vaher nentis, et enda lühiajaline ergutamine on pigem meelepettus.

Täpset statistikat unepuudustest põhjustatud õnnetuste on raske leida. Tööinspektsiooni andmete kohaselt saadab selle arvele kanda aastas kümmekond õnnetust.

Samas tunnistas mõne aasta eest maanteeameti tehtud uuringus 45 protsenti juhtidest, et on istunud vähese unega või väsinult autorooli.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/677180/unearst-vasinuna-autorooli-istumine-on-ohtlik

Väsimus teeb närvisignaalid nõrgaks ja aeglaseks

Kui oleme magamata ja väsinud, siis võib olla raske keskenduda ja ka näiteks mälu võib aeg-ajalt alt vedada.

Nüüd on teadlased näinud selle nähtuse arvatavat alust raku tasandil: väsinud inimese närvirakud suhtlevad omavahel aeglaselt ja loiult.

Itzhak Fried Ameerika Ühendriikidest Los Angelese California ülikoolist ja ta kolleegid uurisid 12 epilepsiat põdeva inimese aju.

Kõigile neile oli haiguse raviks pistetud ajju elektroode, mille abil siis Fried ja ta kaaslased uurisidki, mida närvirakud väsimuse puhul teevad.

Nad näitasid katseisikutele pilte ja palusid neid võimalikult kiiresti jaotada etteantud kategooriatesse.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/641356/vasimus-teeb-narvisignaalid-norgaks-ja-aeglaseks

Unepuudus teeb riskialtiks

Tänapäeva kiire elutempo juures kipub meist paljudel unetundidest puudu jääma. Tulemuseks on päevane unisus ja vähenenud keskendumisvõime.

Nüüd tuleb välja, et kroonilisel unetusel on veel üks kõrvalmõju, mida võib pidada enamjaolt tänapäeva kontekstis negatiivseks – kõrgenenud riskivalmidus.

Sellisele järeldusele jõudsid Šveitsi teadlased, kes tegid uuringuid 14 meestudengiga vanuses 18–28 aastat.

Kui katsetudengid magasid mitu ööd järjest ainult viis tundi, kasvas nende päevane riskialtisus märgatavalt.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/615368/unepuudus-teeb-riskialtiks

Unenägudest teadvuse suure probleemini. Usutlus ajuteadlase Giulio Tononiga

Varem on unenägude nägemisega seostatud eeskätt REM-und.
Unefaas on tuntud peamiselt silmamunade kiire liikumise poolest.
Aju on selle ajal isegi kohati aktiivsem kui ärkvel olles.
Värskes uurimuses näitas aga Winsconsin-Madisoni ülikooli neuroteadlane Giulio Tononi kolleegidega, et inimesed näevad 71 protsenti ajast unenägusid isegi aeglases ehk mitte-REM unes.
Seda on kiirest unest ligi neljandiku võrra vähem.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/592855/unenagudest-teadvuse-suure-probleemini-usutlus-ajuteadlase-giulio-tononiga