Unenäod on iseenesest väga huvitav nähtus.
Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva.
Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul.
Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse.
Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte – need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada.
Unenäod kui nähtus on teadlaste poolt suhteliselt vähe uuritud – sellest ka igasugused spekulatsioonid sellel teemal.
Vaatamata sellele on uni ja unenäod lahutamatu osa meie igapäevaelust.
Esimese ja teise ööpoole unenäod on oma sisult tunduvalt erinevad: varasemad unenäod on rohkem seoses reaalsusega ja nende sisuks on möödunud päeva sündmused, teise ööpoole unenäod on päevaste elamustega vähem seotud.
Vastu hommikut muutuvad nad järjest veidramateks ja emotsionaalselt intensiivsemateks.
Meelde jäävad ainult need unenäod, mille puhul äratatakse 5 minuti jooksul pärast REM-episoodi, või siis viimane unenägu enne ärkamist.
Et normaalselt jäävad meile meelde hilised unenäod, tundubki unenäoelu nii irreaalsena.
Varasemad unenäod sisaldavad täiesti mõistlikku ja loogiliselt seostatud materjali.
REM-une ajal mõjuvad välised ärritajad võetakse mõnikord unenäosse vastu ja põimitakse sellesse.
Enamik "uneteadlasi" usub, et aju taastub ja valmistub uueks päevaks läbi unenägude.
Me kõik näeme unenägusid, kuid ei pruugi neid mäletada.
Kas on võimalik ka uni ilma unenägudeta?
Kui meile näib, et me tihti ei näe und – kas see ei olene ainult sellest, et me unenäo kohe jälle unustame?
Mõned uurijad, kes on lasknud ennast järsku unest üles äratada, on iga kord tähele pannud, et nad enne seda olid näinud und.
Paistab tõenäolisem olevat arvamus, et on võimalik uni ka unenägudeta.
Kuid mis on õieti unenägu?
Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid.
Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine, mis on saadud teiste hingeliste nähtuste uurimise põhjal.
Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu.
Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema üksikasjadega endale võimalikult täielikult meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada.
Säärase subjektiivse meetodi kõrval on tarvitatud unenägude uurimisel ka "objektiivset" meetodit.
On vaadeldud magajat, eriti tema miimikat, häälitsemist, muutusi hingamises jne.
Unenägude uurimisel on tarvitatud ka eksperimentaalset meetodit: mõjutud mingil viisil magajale ja püütud seejuures kindlaks teha, kuidas see on mõjunud tema unenägudesse.
Iseäranis laialt on eksperimentaalset meetodit unenägude uurimisel tarvitanud norra psühholoog Mourly-Vold.
Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid.
Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud.
Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile.
Tihti on ka terve unenägu segane ning vähe elav ja üksikuil juhtudel puuduvad üldse kujutlused mõnedest unenäo objektidest: meie ainult "teame", et need on meie läheduses, kuid ei "näe" neid.
Peale muutuste kujutluste elavuses võime unenägudes tähele panna muutusi ka teistes psüühilistes protsessides.
Esiteks mälus.
Me tahame näiteks midagi meelde tuletada, mida me väga hästi teame, kuid see ei õnnestu.
Me näeme midagi unes ja kõige tähtsam asi, mis peaks meile sel juhul kohe meelde tulema, jääb tulemata.
Näiteks näeme unes tuttavat, kes on surnud, kuid me ei küsi endalt kuidas see on võimalik, tuttav on ju surnud?
Selle kõrval on ka juhtumeid, kus me näeme unes midagi, mis oma sisu poolest on meile täiesti uus, kuid meile tundub, nagu oleksime me seda juba ammu näinud.
Niisuguste juhtude kõrval on teada ka teisi, kus mälu unenäos on parem kui ärkvelolekul.
Siin võib tuua ühe näite.
Üks advokaat, kes oli päeva jooksul maksnud oma kassast mitmele isikule suuremaid summasid, leidis õhtul, et kassas on 1000 eurot liiga palju.
Vaatamata kõigile otsimistele ei leidnud ta siiski viga. 10 päeva hiljem nägi ta unes, et maksis ühele isikule 14000 eurot; enne andis talle 12000 eurot mitmes rahas ja siis kaks viiesaja kroonist ise öeldes, et siin on nüüd 13-nes ja 14-nes tuhat.
Hiljem selgus, et unenägu vastas tõele.
